Qazaq mýzyka óneri tarıhynda ózindik orny bar, kóne ulttyq mýzykalyq aspabymyz – qylqobyzdy kásibı jolmen oqytýda óz mektebin qalyptastyrǵan, sóıtip, ony zaman talabyna saı damytýǵa erekshe úles qosyp kele jatqan esimi elimizge tanymal ulaǵatty ustaz, bilikti maman Ábdimanap Jumabekulynyń ónegesi kisi qyzyǵarlyq. Ol – 1970 jyly Qurmanǵazy atyndaǵy Almaty memlekettik konservatorııasynyń qylqobyz klasyna túsip, ónerge qushtar Bazarhan Qosbasarov, Qýanysh Ájmuratov, Qudaıbergen Nurmanovpen birge áıgili qobyzshylar Jappas Qalambaev pen Dáýlet Myqtybaevtan jáne belgili ǵalym-etnograf Bolat Sarybaevtan tikeleı dáris alyp, kóne dástúrdi qaıta tiriltken talantty qylqobyzshy.
Qasıetti qobyz kúıleriniń nasıhattalýyna Á. Jumabekuly sekildi jankeshtiler erekshe eńbek sińirmegende, qylqobyz qazirgi bıikke kóterilmes edi. Ol ulttyq ónerdiń osy bir salasynyń qaıta órleýi jolynda aıanbaı eńbek etip, qylqobyzdyń qaıta jańǵyryp, qaıta túleýine ólsheýsiz úles qosty. Iaǵnı, osy kıeli aspaptyń qulaqqa jaǵymdy, jan dúnıeni jaýlap, sezimdi bılep alatyn sazdy da syrly, sıqyrly únine jastardyń jappaı qyzyǵýshylyǵyn týdyryp, súıispenshiligin oıatyp, qushtarlyǵyn arttyrýdaǵy zor eńbegin aıtpaı tura almaımyz. Ol – osy kıeli ónerdi ári qaraı jalǵastyrýshy ǵana emes, zamanǵa saı kásibı jolmen damytqan alǵashqy professıonal qylqobyzshy retinde tańbalanyp qalatyn tulǵaly azamat. Osy eńbegi arqyly qasıetti qara qobyzdyń ǵasyrlar boıy qalyptasqan oryndaýshylyq dástúrin ustap qaldy.
Ábekeń qobyz tartýdy úıretýdiń mektep oqýshylaryna arnalǵan alǵashqy oqý-ádistemelik quraldaryn jasap, respýblıka boıynsha birinshi bolyp bul aspapty mektep qabyrǵasynan bastap oqytý isin kásibı jolǵa qoıdy. Sodan beri ol ádisker-pedagog retinde qylqobyzdy úıretý men oqytýdyń ádis-tásilderin jetildirýden esh jalyqqan emes.
A.Jubanov atyndaǵy respýblıkalyq arnaıy mýzyka mektebinde,K.Baıseıitova atyndaǵy daryndy balalarǵa arnalǵan respýblıkalyq mamandandyrylǵan mýzykalyq orta mektep-ınternatynda jáne Qurmanǵazy atyndaǵy ulttyq konservatorııada Á. Jumabekuly halyqaralyq jáne respýblıkalyq konkýrstar men festıvalderdiń kóptegen laýreattaryn tárbıelep shyǵardy. Olar – qazaq qylqobyzyn álemge áıgilep kele jatqan Álqýat Qazaqbaev, Janar Jetpisova, Raýshan Orazbaeva, Batyrbek Baınazarov, Aqnar Omarova-Sháripbaeva, Ardaq Itekeeva, Aǵaısha Jurbaeva, Almat Saıjanov, Maqsat Medeýbek, Aqerke Tájibaeva, Ádilet Ázibaev, Móldir Erbolqyzy, Oljas Qurmanbekuly, taǵy basqalar.
Ábekeńniń synybynan bitirgen qylqobyzshylar búginde respýblıkamyzdyń joǵary mýzykalyq
oqý oryndarynda ustaz, eń mańdaıaldy orkestrleri men ansamblderinde konertmeıster, jeke oryndaýshy retinde tanymal. Máselen, Á.Qazaqbaev (Qazaqstan Respýblıkasynyń eńbek sińirgen qaıratkeri), R.Orazbaeva (memlekettik «Daryn» syılyǵynyń ıegeri), A.Saıjanov Ulttyq óner ýnıversıtetinde ustazdyq etse, M.Medeýbek, A.Tájibaeva Qurmanǵazy atyndaǵy Qazaq ulttyq konservatorııasynda sabaq beredi. J.Jetpisova («Qurmet» ordeniniń ıegeri) Astana fılarmonııasynyń halyq aspaptary orkestrinde konertmeıstr ári jeke oryndaýshy. A.Itekeeva, A.Jurbaeva Qurmanǵazy atyndaǵy Akademııalyq orkestrde konertmeıstr, solıst bolsa, birqatary «Aqjeleń», «Turan», «Hassak» sekildi tanymal etno-folklorlyq ansamblder men oblys ortalyqtaryndaǵy óner ujymdarynda, mýzykalyq oqý oryndarynda qylqobyzdy jan-jaqty damytýǵa ózderiniń aıryqsha úlesterin qosyp júr.
Joǵaryda atap ótkendeı, Á.Jumabekuly ádisker-pedagog retinde 1990, 2000, 2013 jyldary respýblıkalyq orta arnaýly mýzyka mektepterinde, kolledjderde qylqobyz oqytýdyń baǵdarlamasyn jasady. Ári ol mekemeler qazirge deıin osy baǵdarlamalardy basshylyqqa alyp qylqobyzshy mamandar daıarlap keledi. Jáne osy baǵdarlamalar aıasynda daıyndaǵan úsh kitaptan turatyn: bastaýysh (1-4), orta (5-9) jáne joǵary synyptarǵa (10-12) arnalǵan, árqaısysy 36 baspa tabaq «Qylqobyzǵa arnalǵan hrestomatııa» atty jınaqtary 2009 jáne 2012 jyldary Mádenıet jáne aqparat mınıstrliginiń qoldaýymen «Bilim» baspasynan jaryq kórdi. Mine, osydan keıin mýzyka mektepteri men orta jáne joǵary mýzykalyq oqý oryndarynyń qylqobyz synyptarynda oqıtyn túlekter oqýlyq tapshylyǵynan birjolata qutyldy.
Á. Jumabekuly joǵary jáne orta arnaýly mýzykalyq oqý oryndary ujymdarynyń arnaıy shaqyrýlary boıynsha elimizdiń birqatar oblystaryna baryp, qylqobyzdan sheberlik sabaqtaryn ótkizip turady. Sonymen birge, merzimdik basylymdarda qylqobyz tarıhy men onyń oryndaýshylary jaıly maqalalary jıi jarııalanady.
Ábdimanap Jumabekuly oqýshylarǵa sapaly bilim berýdegi eleýli eńbekteri úshin Mádenıet jáne Bilim mınıstrlikteriniń kóptegen gramotalarymen, «KSRO mádenıetiniń úzdigi» (1990 jyl tósbelgisimen), «Qazaqstan Respýblıkasy Bilim berý isiniń úzdigi» (1999 jyl) jáne «Qazaqstan Respýblıkasy Bilim mınıstrliginiń qurmetti qyzmetkeri» (2003 jyl), «Jańashyl pedagog» (2006 jyl) belgilerimen marapattalǵan. Iá, bir ózi búginde qazaq ónerin dúnıe júzine tanytyp júrgen jıyrmadan astam laýreat tárbıelep ósirgen, tabıǵatynda qarapaıym da kishipeıil daryndy tulǵanyń búginge deıin sińirgen eren eńbegi qandaı marapatqa da laıyq!..
Kezinde Almaty oblysy, Shelek aýdanynyń «Vınsovhoz» dep atalatyn aýylyna Almatydan baryp, osy jalyn atqan jap-jas Ábekeń men móldiregen ınabatty da uıań qaratory boıjetken Láńkeńniń toıynda asaba bolǵan edim. Ol kezde Qurmanǵazy atyndaǵy memlekettik konservatorııada Ábekeń menen bir kýrs joǵary oqıtyn. Toıdyń qadirli qonaǵy, búgingi qasıetti qylqobyzshy shákirtter ustazynyń ustazy, belgili ǵalym-etnograf Bolat Shamǵalıuly Sarybaev aǵamyz eki jasqa aq batasyn berip, uly ustazǵa jas kelin Láńkeń ıilip sálem salǵan edi. Al kúıeý joldas, qazirgi elimizge belgili daryndy dırıjer, sazger-ustaz Qarasaı Saıjanov edi. Sol toıdaǵy aq batamen kógerip, qazaqtyń qasıetti qylqobyzynyń shyraqshysyna aınalǵan Ábdimanap dosymyzǵa ónersúıer qaýym túgel tilekshi.
Slanqoja QARAQYSTYQ,
Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri.
"egemen".kz
