14 aqpan kóbine Áýlıe Valentın kúni nemese ǵashyqtar kúni retinde tanymal. Alaıda, sońǵy jyldary bul kúndi kitap syılaý merekesi retinde toılap júrmiz. Bul merekeniń bastaýy qaı kezden beri bar? 2012 jyldan bastap jyl saıyn 14 aqpanda Halyqaralyq kitap syılaý kúni (International Book Giving Day) atalyp ótedi. Bul mereke kitaptardy balalarǵa syılap, olardyń oqýǵa degen súıispenshiligin arttyrýǵa baǵyttalǵan.   Keıbir merekeler BUU nemese basqa hal..

Qazaqstan sý resýrstaryna baı el retinde tanylsa da, sońǵy jyldary aýyz sý tapshylyǵy máselesi ózekti bolyp otyr. Kóptegen ózender men kólderdiń moldyǵyna qaramastan, qoljetimdi taza sý kózi birkelki bólinbegen, bul jaǵdaı keıbir aımaqtarda sý tapshylyǵynyń týyndaýyna sebep bolýy múmkin. Bul máselege beıjaı qaraý bolashaqta halyqtyń densaýlyǵyna, ekonomıkaǵa da teris áser etedi.   SEBEPTERI Aýyz sý tapshylyǵynyń túpki sebepteri birneshe qyrynan k..

Bizdiń ýaqyt degen ol UTC+5, ıaǵnı, qazaq jeriniń basym bóligi jatqan beldeýdegi ýaqyt. Astana, Almaty, Shymkent, Semeı, Pavlodar, Óskemen, Petropavl degen úlken qalalar osy beldeýde jatyr. Kúlli Qazaqstan halqynyń 76%-y, ıaǵnı, 15 mıllıonnan astam adam osy beldeýdiń geografııalyq saǵatymen ómir súredi. Búgin Úkimette saýda jáne ıntegraııa mınıstri Arman Shaqqalıev ótkir málimdeme jasady. "Keńestik kezeńde Qazaqstandaǵy saǵat 8 ret aýy..

Aqtóbe oblysy Yrǵyz aýdanynyń ońtústik-batys jaǵynda ornalasqan, bıiktigi 240 metr shoqynyń tarıhyna, ataýyna qatysty burmalanǵan aqıqattyń aq-qarasy jan-jaqty ashylyp, anyqtalsa da shyndyqty qoldamaıtyn top «taýdyń ataýy Tabyn Bókenbaıǵa baılanysty» dep ádildiktiń ornaýyna bógesin bolyp, túrli quıtyrqy amaldarǵa baryp  otyr. Bul jóninde burynda da birneshe syn maqala, zertteý jazǵanbyz. Daýdyń órshýi bylaı boldy: Shekti Bógenbaıdyń urpaqtary ár ..

Fılosof, qoǵam belsendisi Ábdirashıt Bákiruly qoǵamda jıi kórinis berip kele jatqan keleńsiz oqıǵalardyń  tórkinin nesıe aýyrtpalyǵymen baılanystyrady. Bankterdiń tek óz múddesin kózdeıtinin aıtqan ol jastarǵa nesıe berýde ata-ana kelisimin talap etýdi usynady. Elimizde keıingi kezde jaǵymsyz habarlar kóbeıip barady: «bir qalada qyzdar bıikten sekirip qaza tapty», «elimizde sýııd sany joǵary», «jańa otaýdyń jartysy ajyrasyp jatyr», «qyzdarymyz be..

 "Halyq únine qulaq asatyn memleket" qaǵıdasyn ornyqtyrýdy kózdeıtin  Respýblıka Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń Qazaqstan halqyna joldaýynda aıtylǵan tujyrymdary alaqandaǵydaı – anyq, bes saýsaqtaı – belgili  jurttyń kókeıindegi ózekti máseleler ekeni aına qatesiz aqıqat.            Jaqsydan – sharapat  «Adal ári tabandy eńbegimen tabysqa jetken adamdar qashanda qurmetti, syıly bolýy kerek. Óz kásibin jetik meńgergen mamandar ult sapasyn artty..

Bul kúnde «máhir» jastar arasynda aýqymdy taqyryptardyń biri boldy. Ony ondaı taqyryp etken – ózindik zańdary. Aıta keteıik, kópshilik qaýym qalyń mal men máhirdi ajyrata almaı jatady. Al «qalyń mal» degenimiz ne? Qalyń maldyń máhirden ereksheligi jigitten qyzdyń áke-sheshesine qalyńdyq úshin beretin syıy. Áıelge qajetti zattardy daıyndaý úshin beriletin tórt túlik mal men ártúrli baǵaly dúnıelerdi aıtamyz. Qalyń mal qazaqtyń burynnan kele jatqan..