Bizdiń ýaqyt degen ol UTC+5, ıaǵnı, qazaq jeriniń basym bóligi jatqan beldeýdegi ýaqyt. Astana, Almaty, Shymkent, Semeı, Pavlodar, Óskemen, Petropavl degen úlken qalalar osy beldeýde jatyr. Kúlli Qazaqstan halqynyń 76%-y, ıaǵnı, 15 mıllıonnan astam adam osy beldeýdiń geografııalyq saǵatymen ómir súredi. Búgin Úkimette saýda jáne ıntegraııa mınıstri Arman Shaqqalıev ótkir málimdeme jasady. "Keńestik kezeńde Qazaqstandaǵy saǵat 8 ret aýy..

Aqtóbe oblysy Yrǵyz aýdanynyń ońtústik-batys jaǵynda ornalasqan, bıiktigi 240 metr shoqynyń tarıhyna, ataýyna qatysty burmalanǵan aqıqattyń aq-qarasy jan-jaqty ashylyp, anyqtalsa da shyndyqty qoldamaıtyn top «taýdyń ataýy Tabyn Bókenbaıǵa baılanysty» dep ádildiktiń ornaýyna bógesin bolyp, túrli quıtyrqy amaldarǵa baryp  otyr. Bul jóninde burynda da birneshe syn maqala, zertteý jazǵanbyz. Daýdyń órshýi bylaı boldy: Shekti Bógenbaıdyń urpaqtary ár ..

Fılosof, qoǵam belsendisi Ábdirashıt Bákiruly qoǵamda jıi kórinis berip kele jatqan keleńsiz oqıǵalardyń  tórkinin nesıe aýyrtpalyǵymen baılanystyrady. Bankterdiń tek óz múddesin kózdeıtinin aıtqan ol jastarǵa nesıe berýde ata-ana kelisimin talap etýdi usynady. Elimizde keıingi kezde jaǵymsyz habarlar kóbeıip barady: «bir qalada qyzdar bıikten sekirip qaza tapty», «elimizde sýııd sany joǵary», «jańa otaýdyń jartysy ajyrasyp jatyr», «qyzdarymyz be..

 "Halyq únine qulaq asatyn memleket" qaǵıdasyn ornyqtyrýdy kózdeıtin  Respýblıka Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaevtyń Qazaqstan halqyna joldaýynda aıtylǵan tujyrymdary alaqandaǵydaı – anyq, bes saýsaqtaı – belgili  jurttyń kókeıindegi ózekti máseleler ekeni aına qatesiz aqıqat.            Jaqsydan – sharapat  «Adal ári tabandy eńbegimen tabysqa jetken adamdar qashanda qurmetti, syıly bolýy kerek. Óz kásibin jetik meńgergen mamandar ult sapasyn artty..

Bul kúnde «máhir» jastar arasynda aýqymdy taqyryptardyń biri boldy. Ony ondaı taqyryp etken – ózindik zańdary. Aıta keteıik, kópshilik qaýym qalyń mal men máhirdi ajyrata almaı jatady. Al «qalyń mal» degenimiz ne? Qalyń maldyń máhirden ereksheligi jigitten qyzdyń áke-sheshesine qalyńdyq úshin beretin syıy. Áıelge qajetti zattardy daıyndaý úshin beriletin tórt túlik mal men ártúrli baǵaly dúnıelerdi aıtamyz. Qalyń mal qazaqtyń burynnan kele jatqan..

Mekteptegi urpaqtardy aqsha tabýdyń qurbanyna aınaldyryp otyrǵan alaıaqtarǵa shekteý qoıylmaı otyr. Byltyr, 1-synypta oqıtyn balamnyń ata-analar tobynda muǵalimi balalardy respýblıkalyq matematıka olımpıada baıqaýyna onlaın qatystyrýdy aıtyp, testiń jaýaptaryn aldyn ala joldap berdi. Mundaı ter shyǵarmaı nátıje alatyn jarysqa balamdy qatystyrýdy ákelik basyma ar kórdim. Qyzyǵýshylyq tanytyp, sol saıtqa kirip kórip edim, bir bala 650 teńge qaraja..

Ańshy Batyr Seıkenovke ún qosý! Býaz kıikterdi atýdy shuǵyl toqtatý kerek. Jeltoqsan aıy – «kıiktiń mataýy», kıiktiń tekeleri úıirge túsip «matalandy», qazir urǵashy kıikter býaz. Qazaq halqy erteden túz ańdaryn uıyǵatyn, tóldeıtin ýaqytynda, qustardy jumyrtqalaıtyn, balapanyn basatyn ýaqytynda aýlamaǵan. Úkimet «kıik sany kóbeıip ketti», - dep «sanyn retteıtin janýarlar» sanatyna kirgizdi. Kıik úıirin qýalap júrip oq astyna alǵan, zoo-represııa ..