Ólketaný
01.03.2018
Ólketaný
Aqyrtas saraı kesheni  (VIII-HII ǵǵ.)
Aqyrtas kesheni VIII-HII ǵ.ǵ. úlken biteý tastardan turǵyzylǵan ortaǵasyrlyq saraıy kesheni. Bul tarıhı keshen – kúrdeli qupııaǵa toly alyp nysan. Tipten munyń qurylysyna qarap eriksiz tań qalmasqa amalyń joq. Onyń 70-ke jýyq bólmeleri bar bolǵan. 15 kolonna galereıasy men ortada jarty gektar ashyq alańy bar,syrt qabyrǵalarynyń eni 5 metr bolyp, irge tasy 2 metr tereńdikke qazyp ornatylǵan iri tas bloktarmen qalanǵan. Aqyrtas kesheni - kúrdeli qu..
26.02.2018
Ólketaný
Oral qandaı qala?
Joljazba Ushaqtyń tekpesheginen túse bere jolaýshylardy úlken avtobýs kútip turdy. Opyr-topyr túsip, syıǵanymyzsha minip aldyq. 20-30 metrden keıin avtobýs toqtap, esigin aıqara ashty. Bárimiz qaıtadan túsip qaldyq. Avtobýs keri burylyp, qol sozym jerde turǵan ushaqtaǵy basqa jolaýshylardy alyp kelýge qaıtadan ketti. Qudaı biledi, eger ushaqtaǵylar beri qaraı jaıaý aıańdasa, biz avtobýstan túsip bolǵansha olar da kelip úlgerer edi. Meıli ǵoı, bul..
21.02.2018
Ólketaný
Babadja hatýn kesenesi (HI ǵ.)
Kesene – Aısha bıbiniń kútýshisi bolǵan adamǵa turǵyzylǵan. Kesene óziniń kompozıııasy men qurylymy jaǵynan óte qarapaıym da qatań. Qurylys kúıdirilgen kirpishten salynǵan. Qabyrǵalarynda sándik bezendirýler joq, biraq sáýlettik qurylystyń  jınaqy ári qarapaıym  oıý-órnekteri  úılesim tapqan. Keseneniń kórkemdik pen symbattylyq beretin prızmalyq barabanǵa ornalasqan 16 qyrly konýs jabyny - Qazaqstan kúmbezderiniń ishindegi eń erekshesi. Qasbetind..
19.02.2018
Ólketaný
Sheteldegi stýdent: kárister aǵylshyn tilin bilmegeni úshin uıalady
"Sheteldegi stýdent" – ár dúısenbi saıyn jaryq kóretin jańa joba. Bul jerde shetelde bilim alyp jatqan qazaq jastary ózderiniń oılarymen bólisip, estelikterin aıtady. Búgingi bizdiń qonaǵymyz – qaraǵandylyq Temirlan. Myrzahmetov Temirlan KAIST ýnıversıteti, Ońtústik Koreıa Materials Science and Engineering salasy Men Qazaqstanda júrgende... Meniń bar oıym KAIST ýnıversıtetine ýaqytynan keshikpeı tapsyrý ǵana boldy. Qatarlastarym NÝ-ǵa túsýdi jos..
19.02.2018
Ólketaný
«Saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý» murajaıy
  Qaraǵandy jeke eńbekpen túzetý lageri (Qarlag) 1931 jyly 19 jeltoqsanda qurylǵan. Lagerdiń ortalyǵy Abaı aýdany, Dolınka kentinde ornalasqan. Qarlag aýmaǵynyń uzaqtyǵy soltústikten ońtústikke qaraı – 300 km, shyǵystan batysqa qaraı– 200 km. Sonymen qatar, osy aýmaqtan tys jerde: ortalyq lagerden 350 km qashyqtyqta ornalasqan Aqmola, ortalyq lagerden 650 km qashyqtyqta ornalasqan Balqash bólimsheleri bolǵan. Dolınka kenti Qaraǵandydan ońtús..
19.02.2018
Ólketaný
Aısha bıbi kesenesi (XI-XII ǵǵ.)
Aısha bıbi kesenesi HI-HII ǵasyrlarda turǵyzylǵan ortaǵasyrlyq arhıtektýranyń eń úzdik nusqasy. Bizdiń ǵajap ólkemizge aıaq basqan árbir adam musylman álemi qurmet tutatyn, «áýlıe oryn» dep atalǵan ortaǵasyrlyq sáýlet óneriniń injý-marjany. Kesene qabyrǵalarynyń syrtqy jaǵy qoldan oıylǵan oıý-órnekteri bar 62 túrli terrakot qysh taqtalarmen kómkerilgen. Ár qıly úılesim men nusqalardan turatyn, túrli ósimdik gúlderi men geometrııalyq túrler saryny..
16.02.2018
Ólketaný
Qarahan kesenesi (HI-HII ǵǵ.)
Kesene Qarahanıdter áýletiniń kórnekti tulǵasynyń biri – Shah Mahmýd Qarahanǵa arnalyp salynǵan. Keseneni salýshy sheberdiń aty-jóni tarıhta saqtalmaǵan. Keseneniń alǵashqy nusqasy bizdiń zamanymyzǵa jetpedi. 1906 jyly jergilikti turǵyndardyń kúshimen alǵashqy keseneniń ornyna qaıta salynǵan, alaıda onyń sándik órnekteri joıylǵan. Keseneniń alǵashqy kelbeti men sáýlettik qundylyǵyn  tek 1902 jyly túsirilgen fotosýretten ǵana kóre alamyz. Sýrette ..
14.02.2018
Ólketaný
"Terekti áýlıe" petroglıfteri
"Terekti áýlıe" petroglıfteri Ulytaý aýdany, Terekti áýlıe Terekti temir jol stansasynan soltústik-shyǵysqa qaraı 20 km jerde ornalasqan.  Bul Ortalyq Qazakstandaǵy tasqa beıneleý óneriniń kóne eskertkishi neolıt, enolıt, qola dáýirleriniń qoltańbasy bar, erte temir dáýirinde baǵaly metaldardy óndirgen oryndar men túrli qorǵandardyń izi qalǵan kıeli meken. XX ǵasyrdyń 40-shy jyldary OQAE-nń jetekshisi akademık Á.X.Marǵulan osy eskertkishke alǵash..
14.02.2018
Ólketaný
Aralym - aıdyn shalqarym!
Qoǵam bolǵan soń, tanysyp-bilisip, aralasý qalypty jaǵdaı. Aldymen aty-jóniń, ómirlik statýsyń, jasyńnan bastalǵan suraýlar álbette týyp-ósken jerińe de jetedi. Meniń dúnıege kelgen jerim – Qyzylorda oblysyna qarasty Aral degen qala. Osy tirkes aýzymnan shyqqan bette estıtinderim – «ee, ekologııalyq  qala ma?», «onda qalaı turyp jatyrsyńdar?», «jazda Sahara,qysta Antraktıda?» dep bastalady. Menińshe, bul jalǵyz meniń basymdaǵy jaı emes, — barsha ..
13.02.2018
Ólketaný
Baıan-Ólgııdegi «eń jas búrkitshi qyz»
Áıgerim Ásker, Mońǵolııada turatyn búrkitshi qyz qyran qusymen. Mońǵolııanyń Baıan-Ólgıı aımaǵynda búrkit salyp, saıat quratyn jasóspirim qazaq qyzdar kóbeıe bastady. Solardyń biri Áıgerim Áskerdi áke-sheshesi «eń jas búrkitshi» dep ataıdy. Mońǵolııanyń Baıan-Ólgıı ólkesindegi Altaı aımaǵynda turatyn 12 jastaǵy Áıgerim Ásker búrkitpen ań aýlaý isine búldirshin kezinen bastap qyzyǵa bastaǵan. Kishkentaıynan atqa minip, ákes..
09.02.2018
Ólketaný
Altyn shoqy
  Altyn shoqy Ulytaý aýdany, Ulytaý shoqysy mańynda ornalasqan. XV ǵ. jatatyn bul tarıhı orynnyń tarıhyna keler bolsaq,  Ulytaý jotasynda (Qaraǵandy oblysy ) Ámir Temir (1336 - 1405) belgi qaldyrǵan taý. Altyn Orda hany Toqtamysqa qarsy joryqqa shyqqan Ámir Temir Ulytaýǵa kelgende Altyn shoqynyń basyna úlken qulpytas ornatýǵa buıryq bergen. Ol tasqa sheberler mynadaı sózderdi qashap jazǵan:  "Tarıhtyń jeti júz toqsan ekinshi qoı jyly, jazdyń..
09.02.2018
Ólketaný
Tekturmas kesenesi ( HIV ǵ.)
Tekturmas kesenesi HIV ǵasyrda Talas  ózeniniń oń jaǵalaýynda salynǵan. Bul qaladaǵy óte kóne dinı oryndardyń biri. Osy tóbeniń basynda zorastrızm, hrıstıandyq, musylmandyq rásimdegi zırattar ornalasqan. Tóbeniń etek jaǵynda ejelgi jerasty joly  jáne Talas ózeni arqyly ótetin tas kópir bolǵan. HH ǵasyrdyń 30 jyldaryndaǵy ateısterdiń dinge qarsy saıasaty kezinde jartylaı qıraǵan. HIH ǵ. 80 jyldary túsirilgen kesene formasynyń qarapaıym fotosýreti ..
08.02.2018
Ólketaný
«Ejelgi Taraz» qalashyǵy (I-HIHǵǵ.)
Taraz qalasy b.d.d 40-36 jyldary turǵyzylǵan. Uly Jibek jolyndaǵy tarıhı-mádenı ortalyqtardyń biri. Qala alǵash ret Vızantııa derekterinde 568 jyldary atalady. Al 630 jyldary osy óńirge saıahattap kelgen Qytaı saıahatshysy Sıýan-zıan: «Tarazdyń aýmaǵy 8-9 lı. Bul qalada kóptegen elderdiń saýdagerleri aıaldap, túrlishe zattar əkelip satady» dep jazǵan. Arab saıahatshysy Ibn Haýkal da qalany dəl osylaı: «Taraz – musylmandardyń túriktermen saýda jas..
08.02.2018
Ólketaný
Mańǵystaýlyq qusbegiler sonarǵa shyqty
                                                 Qansonarda búrkitshi shyǵady ańǵa,                                     Tastan túlki tabylar ańdyǵanǵa.                                                     Jaqsy at pen tatý joldas — bir ǵanıbet,   Yńǵaıly yqsham kıim ańshy adamǵa.  Abaı  Osy jeksenbide Aıraqty taýynyń eteginde «Ata kásip – ańshylyq» atty qusbegilik pen saıatshylyqty nasıhattaýǵa arnalǵan shara ótti. «Otpan» memlekettik kásiporny uj..
08.02.2018
Ólketaný
Bulanty eskertkishi
Bulanty  shaıqasy bolǵan jerge qoıylǵan eskertkish Ulytaý óńirindegi Bulanty jáne Bileýti ózenderi aralyǵynda ornalasqan  XVIII ǵ. salynǵan eskertkish. Saltanatty sherý sándi de kórikti reńimen kóz qyzyqtyrady.  Eń áýeli Bulanty-Bileýti ózenderi arasyndaǵy Úıtas qoınaýynda  bolǵan Bulanty shaıqasy qaharmandary qurmetine ornatylǵan eskertkish. Tarıhshylardyń zertteýinshe, on segizinshi ǵasyr­da halqymyzdyń  basyna túsken iri náýbet  – «Aq­taban sh..
06.02.2018
Ólketaný
Qasıetti Áýlıe taý 
 Qasıetti Úsh júzdiń basyn qosqan  - Ulytaý. «Uly» sóziniń maǵynasy túrki tilinde «Jaratýshy», «Qudaı», «Táńir» degen uǵymdardy bildiredi. Bizdiń ata-babalarymyz úshin Ulytaý taýlary batys Saryarqanyń eń bıik núktesi ǵana emes, sonymen qatar, onyń kindigi barsha jaratylys ataýly óz bastaýyn alatyn tamyry, «dúnıeniń ózegi»retinde tanylady. Sanaǵa sińgen senim boıynsha onyń shyńy kók zeńgirge bárinen de jaqyn, dál sol arada Aspan men Jer qaýyshady...
03.02.2018
Ólketaný
Baqtııar Qojahmetov: Ulytaý Qazaqstan týrızminiń kúretamyryna aınalatyn bolady
Ult kóshbasshysynyń ózi «Ult uıasy – Ulytaý» ataǵan ulyq meken alys-jaqynnan at basyn burar týrısterdiń qyzyǵýshylyǵyn erteden oıatqan ólke. Elimizdiń tarıhı kindigine aınalǵan Ulytaý óńirine qatysty memlekettik deńgeıde túrli baǵdarlamalar da qabyldanǵan bolatyn. Elbasy sońǵy Joldaýynda da Ulytaý sekildi elimizdiń tarıhı oryndaryn perspektıvalyq tabys kózderiniń birine aınaldyrý týraly aıtty. Osyǵan oraı «Ulytaý» ulttyq tarıhı-mádenı jáne tabı..
25.01.2018
Ólketaný
Buhar jyraý kesenesi
Buhar jyraý kesenesi Buhar jyraý aýdany, Dalba taýynyń eteginde ornalasqan. Buqar jyraý Qalqamanuly (1668—1781) — qazaqtyń uly jyraýy, 18 ǵ. jońǵar basqynshylaryna qarsy Qazaq-jońǵar soǵysynyń bastaýshysy ári uıymdastyrýshysy ataqty Abylaı hannyń aqylshysy. Shyqqan tegi Arǵyn taıpasynyń qarjas rýynan. Zamanyndaǵy synshylar ony «kómekeı áýlıe» dep ataǵan. Sóılegende kómekeıi búlkildep, aýzynan tek óleń sóz tógiledi eken. Buqar Jyraý qazaq halqynyń..
24.01.2018
Ólketaný
Berdiqoja batyr kesenesi
Berdiqoja batyr kesenesi - Daǵandeli ózeniniń jaǵalaýyndaǵy (70 metrlik qashyqtyqta) tóbede ornalasqan. Qara joldar kesip ótetin osy dalalyq landshafttaǵy kesene keń dalanyń bıik jerinde ornalasqandyǵyna baılanysty birneshe shaqyrymnan kórinip turatyn bolǵan. Kesene balshyq eritindisinen jasalǵan saz kirpishten (8-9 h 23 h35 sm) kóterilgen, kirpishti jasaýǵa arnalǵan saz da dál osy jerden alynǵan. Sazdy kerekti eritindi dárejesinde daıyndaǵan shu..
24.01.2018
Ólketaný
Aǵybaı batyr kesenesi
 Aǵybaı batyr kesenesi — HIH ǵasyrdan saqtalǵan sáýlet óneri eskertkishi. Shet aýdany, Kıik temirjol beketinen OB-qa 45 shm jerde, Moıyntyda ornalasqan. Kesene HIH ǵasyrdyń 80-jyldarynda Betpaqdalanyń soltústik-shyǵysyndaǵy Taıatqan-Shunaq taýynyń mańaıynda, Bosaǵa ózeniniń ańǵarynda turǵyzylǵan. Ulytaý óńirinde kindik qany tamǵan batyrlardyń eń kórnektileriniń biri — Aǵybaı Qońyrbaıuly. 1802 jyly Ulytaý óńirinde týǵan Aǵybaı batyr — Kenesary han..
22.01.2018
Ólketaný
Tarıhtyń móri basylǵan árbir tasynda,Úńgirtas degen aýyl bar Qozybasynda!
Ýaqyt jáne keńistik turǵysynan qaraıtyn bolsaq, adam ómiri tym qysqa.Al, zaý bıikter men qula dala úshin bizdiń ǵumyr bir sáttik qana.Tipti bul keńistik úshin jer qaıystyrar áskeri bolǵan han Shyńǵystyń da ómiri túkke turǵysyz.Al,adamı turǵydan óz zamanynda keleshek keńistiginiń tarylmaýyn tirshilik etýdiń negizgi maqsaty sanaǵan tarıhı tulǵalardyń ómirinen ulaǵat túıý–esh jerde jazylmaǵan paryz bolsa kerek.Qozybasy tóbesine shyqqanda maǵan osy..
20.01.2018
Ólketaný
Saryarqanyń taǵdyry sheshilgen jer
Maı aýdanynyń aýmaǵyndaǵy «Qalmaqqyrylǵan» taýynyń qazaq tarıhynda alar orny erekshe. Jergilikti azamattar atalǵan tarıhı oryndy «Qazaqstannyń kıeli jerleri geografııasynyń» respýblıkalyq tizimine engizýdi usynyp otyr.   Bul – qazaq jeriniń bostandyǵy jolyn­daǵy babalar kúresiniń kýási bolǵan meken. Jasybaı, Oljabaı, Malaı­sary, Baıan, Edige, Sáten, Shoqpar syndy qazaq batyrlary qalmaq qolyn oısyrata jeńip, qazaq dalasyn jońǵar bas­qyn­shylyǵynan..
14.01.2018
Ólketaný
Semeı qazaqtyń Sank-Peterbýrgi edi
Iá, Semeı – Qazaqtyń Sankt-Peterbýrgi, Ulylar mekeniniń, Uly bastamalardyń kúre tamyry. Kázirgi tańda Shyǵys Qazaqstan oblysyndaǵy ekinshi oryndy alyp jatqan Ertistiń eki jaǵasynda ornalasqan iri qala táýelsiz Qazaqstannyń týrıstik saıahat núktesine aınalar rýhanı ortalyǵy bolýǵa ábden laıyq. Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý baǵyty boıynsha: «Qazirgi medıamádenıetti sýyryla sóıleıtin «sheshender» emes, ómirdiń ózinen alynǵan shynaıy o..
29.10.2017
Ólketaný
Qoraǵa aınalǵan mazar
Ańǵaryp zerdelegen adamǵa bul jerde kóptegen keseneler men kúmbezder bolǵanyn bilýge bolady. Ókinishke qaraı, sol tarıhı eskertkishter jaıylymdaǵy jylqynyń qorasyna aınalǵan. Olardyń arasynda Bolǵan ana mazary da tur.  Bul mazar jáne onda rýhy máńgi saıa tapqan ana týraly naqty derek te, ańyz da kóp aıtylǵan, jazylǵan. Orys saıahatshysy Nıkolaı Rychkovtyń 1771 jyly jazýynsha, odan keıin Sho­qan Ýálıhanovtyń, Aqseleý Seıdim­bekov­tiń, Baqtııar Áb..
18.10.2017
Ólketaný
Túbekte týrızmdi túletýge múmkindik mol
Qazaqstan týrızmi degende «ashyq aspan astyndaǵy murajaı» atanǵan Mańǵystaý týrızmi tasada qala almaıdy. Óńirde qazir bul baǵytta biraz jumystar jasalynyp, birqatar baǵyttar baǵamdaldy. Áıtse de «týrızmdi túgendeı aldyq» dep toqmeıilsýge áli erte. «Syrt kóz – synshy» degendeı, bolashaǵynan úlken úmit kúttirer óreli jastardyń biri, túrkitanýshy, ólketanýshy Bekbolat TÓLEGENULYMEN Mańǵystaý týrızmi baǵytynda suhbattasqan edik.  – Bekbolat, siz óńir..
08.11.2016
Ólketaný
Bóritastaǵannyń jumbaǵyn kim sheshedi?
Tabıǵattyń aıaly qolymen jaratylǵan  tańǵajaıyp qubylystardyń biri – Tarbaǵataıdaǵy Bóritastaǵan. Ólkeniń tabıǵat jaratqan qupııa syrlarynyń áli de ashylmaǵan, zerttelmegen qubylystary kezdesedi. Tabıǵattyń aıaly qolymen jaratylǵan sondaı tańǵajaıyp qubylystarynynyń biri – Tarbaǵataıdaǵy Bóritastaǵan. Erekshe bitimdi tastyń ataýyna qatysty birneshe nusqa bar: bireýler «Bóritostaǵan» dese, keıbiri «Bóritastaǵan» deıdi. Otynshy jazǵan oı Ol týraly ..
04.11.2016
Ólketaný
Jylqy – qazaqtan, qazaq – jylqydan jerip ketken joq pa eken?
“Qazaq maldyń jaıyn jetik biledi”, “Mal baqsa, qazaq baqsyn!” degen qolpash sózderdi jıi estıtinimiz de ras. Biraq... Keńes zamany kezinde erik berilmegeni de ras, al endi qazir qansha qoı, qansha jylqy, qansha sıyr ósirseń de – óz erkiń emes pe?! Solaı bola tursa da, myńǵyrtyp mal aıdap júrgen qazaqty kórmedim.  “Qarabaıdyń 90 myń jylqysy...” Buryn men muny “Qozy kórpesh – Baıan sulýda”, ıaǵnı halyq epostarynda kóbeıtip, shamadan tys ósirip aıta..
01.11.2016
Ólketaný
Shoqaıterek
Shyńǵyrlaý aýdanyndaǵy jetpis tútindi Shoqtybaı aýylynan eki-úsh shaqyrym qashyqtyqta bes adamnyń qushaǵy zorǵa jetetin alyp terek ósip tur. Jergilikti jurt ony Shoqaıterek deıdi eken. Biraq, nege bulaı atalǵandyǵy jóninde eshkim naqty maǵlumat aıta almady. Bireýler Shyńǵyrlaý óńirinde buryndary Shoqaı degen batyr bolǵan eken dese, endi biri alystan shoqaıyp kórinetindikten «Shoqaıterek» atanyp ketken desti. Alaıda, taban tirer tııanaqty derek jo..
20.08.2016
Ólketaný
Súgir jyraýdyń qulpytasy tabyldy
XVIII-XIX ǵasyrdaǵy kóne qorymdardaǵy arab jazýly epıgrafıkalyq eskertkishterdi zerttep jatqan Aqjaıyq aýdanyndaǵy «Óz ólkeńdi ózgeden buryn tany!» ǵylymı-ólketaný ekspedıııasy Súgir jyraýdyń qulpytasy ekenin anyqtady.  Ekspedıııa jetekshisi, ólketanýshy, Almaly aýyldyq okrýginiń Atameken aýylynda turatyn ustaz Jánibek Ábilpeıisovtiń aıtýynsha, byltyr bastaǵan jumystardy aıaǵyna deıin jetkizý, ıaǵnı kóne qulpytastardyń ornyn anyqtap, kartaǵa..
09.08.2016
Ólketaný
Arqarlar aýyp ketpesin
Sonaý qıyn-qystaý, ashtyq zamanyn­da bir ańshy arqar aýlap, búkil aýyldy aman saqtap qalǵan kezder de bolǵan. Osyǵan baılanys­ty ańyz-ápsanalar qazaq folklorynda kóptep kezdesedi. Ór minezdi, taýdyń rýhy bolyp tabylatyn aı múıizdi arqarymyz týraly sóz qozǵamaı turyp, aldymen, adam men arqarǵa baılanysty myna bir ańyzdy eske salaıyq. Aqtaban shubyryndy zamanynda qazaqtar qalmaqtan jeńilip jer aýyp bara jatady. Eńbektegen balasynan qartaıǵa..
31.07.2016
Ólketaný
IýNESKO-nyń tizimi Tıan-Shanmen tolyqty
IýNESKO-nyń Dúnıe­júzilik mura­larynyń tizimi jyl saıyn jańaryp, oǵan álemniń ár túkpirinen tabıǵı nemese adam qolymen jasalǵan nysandar enetini belgili. Taıaýda uıymnyń Ystanbulda ótken Úkimetaralyq komıtetiniń ses­sııasynda Tıan-Shan taý­larynyń Qazaqstan men Qyr­ǵyzstan aýmaǵyndaǵy silemderi osy tizimge qosyldy. Buǵan deıin Túrkistandaǵy Qoja Ahmet Iasaýı kesenesi, Almaty oblysynda ornalasqan Tamǵaly petroglıf tas kesheni, ..
31.07.2016
Ólketaný
Kóne qalalar kúmbiri
Jaqynda ekspedıııa qazaq dalasynda erte zamanda tirshilik etken Balasaǵun qalasynyń ornyna baryp qaıtty. Bul shahar VI – HIII ǵasyrdyń aralyǵynda Batys túrik qaǵanatynyń ordasy bolǵan. Ol 600 jyldan keıin Shyńǵyshannyń úlken uly – Joshy hannyń basshylyǵymen jasalǵan shapqynshylyqtan kúıregen. Qazirgi kezde osy jerde ál-Farabı atyndaǵy QazUMÝ tarıh fakýltetiniń stýdentteri arheologııalyq tájirıbelerin ótkizýde. Qazaq geo­grafııalyq qoǵamynyń m..
11.03.2016
Ólketaný
Ekotýrızm ásem tabıǵatymyzben qatar tarıhymyzdy tanytýdyń bir joly
Á.Marǵulan atyndaǵy arheologııa ınstıtýtynyń «Túrkiler murasy» bóliminiń ǵalymdary uzaq jyldar boıy Jambyl oblysy, Merke aýdany aýmaǵynda ornalasqan ejelgi eskertkishti zertteýmen aınalysyp keledi. Osy qajyrly eńbektiń nátıjesinda aýdandaǵy arheologııalyq eskertkishterdiń kartasy jasaldy. «Merke» tarıhı eskertkishter jelisi elimiz aýmaǵynda sırek kezdesetin eskertkishter tizimine engizildi. Túrkistan, Tamǵaly, Otyrar t.b álemdik mańyzǵa ıe eskert..
01.02.2016
Ólketaný
Qadymnan qalǵan qoltańba
«Tarıhty bilmeı, ótkendi, qazirgi jaǵdaıdy bilý, keleshekti boljaý qıyn» degen Ábý Nasyr ál-Farabı babamyz. Ótken jyly «Altyn qazyna» aqparattyq-kórkem albomyna málimet jınaý barysynda Qyzylorda oblysy Shıeli aýdanynda «Saýysqandyq» atalatyn petroglıfterdiń bar ekenin Ashat esimdi murajaı qyzmetkerinen telefon arqyly estigenmin. Qyzylorda oblystyq tarıhı-ólketaný mýzeıinde qyzmet atqaratyn Ashat Saılaýǵa arnaıy jolyǵyp, Saýysqandyqty zertteý úshi..
26.01.2016
Ólketaný
Jıdebaıǵa barǵanda...
Astana qalasyndaǵy «Abaıtaný» ortalyǵy (dırektory Almahan Muhametqalıqyzy) uıytqy bolyp, «Altyn qyran» Halyqaralyq qaıyrymdylyq qorynyń (prezıdenti Islambek Saljanov) demeýshiligimen otyz shaqty adam «Ulylar mekenine saıahat» baǵdarlamasy aıasynda Abaı eline sapar jasadyq. Kóziń túsken ár ǵımarat, tabanyń tıgen ár qyr, kóńiliń jetken ár adyr, tarıhqa aınalǵan mekenniń áseri de bólek boldy. Uıymdastyrýshy men demeýshilerge zor alǵys aıtyp, kórgen,..
21.10.2015
Ólketaný
Tuıyqsý
Aıǵa shaǵylǵan muzdyqtar kóz qaryqtyrǵan kúıi ózgeshe jumbaqty sýyrtpaqtaıtyndaı, áıtse de kerbez shyńdar sýyq qalpy bir syrdy ishke búkkendeı asqaqtaıdy. Muzdyqtar da ózgeshe bir syrly álem. Ǵylymda 1902 jyldan belgili Tuıyqsý muzdyǵyna jol tartqan san ekspedıııanyń sapary neni aıǵaqtaıdy?! Ádemi sulý keıpimen kóz arbaǵan muzdyqtar mashınanyń terezesinen telmire qaraǵan bizge erkelegeni me, birde aldymyzdan shyǵyp, birde búıirden qatarlasyp ynty..
21.10.2015
Ólketaný
Jabaıy jaǵajaı kimdi jarylqaıdy?!
Asan qaıǵy aǵat aıtqan emes. Jaratqan qazaqqa jeruıyqtaı jer berip jarylqady. Atyraýdan Altaıǵa deıingi aımaqty aralasańyz, kúlli dúnıeniń kórkemdigine aıyrbastamas tabıǵattyń keremetterine kezigesiz. Jıyp qana qoımaı úıip, úıip qana qoımaı kózi qıyp bere salǵan ba dersiz?! Deı turǵanmen, jaz shyqsa boldy, eldegi aqshalylar Antalıany alys kórmeıdi, shamasy jetkender Shveıarııadan bir-aq shyǵady. Al Siz she? Kúrmeýge kelmeıtin qysqa jip sekildi eń..
21.10.2015
Ólketaný
Tastan órilgen myń baspaldaq…
Tastan órilgen myń baspaldaq… alǵashqy irgetasty qalaǵanda sulýlyqqa yntyqqan bas sheberdiń kóńilindegi sezimdi ǵajaıyp ǵımarattyń árbir qalanǵan qysh, aıshyqtalǵan órnegimen jetkizýdi armandaǵan Hasan ustanyń tastan órgen baspaldaǵy myń birge jetpegeni nesi? Qara shal oıýly esikten ishke endi de qalt tura qaldy. Sosyn kúbirlegen kúıi uzaq aıaldady. Kúbir-kúbir ádemi áýen kimdi de bolsa elite túsetindeı. Álden ýaqyttan keıin qarsy aldyndaǵy joǵar..
21.10.2015
Ólketaný
Aıqaıqum
Ánshi taý… Shaǵyl tóbeniń beımálim úni. Qalqan taýynyń qoınaýyndaǵy qum tóbe án salady, senesiz be, birde gúrildep, birde aıqaılap, birde ádemi áýenniń qaıyrymyn qaıtalaǵandaı… Ánshi taý… Aıqaıqum jumbaq syryn ishke búge túsedi, qyzyq-aı, shaǵyl tóbe án salyp jatyr… Qara jelden butaqtary diril qaqqan tórt túp sekseýildiń janyna jetkende sál kidirdim. Ary qaraı qum tóbeniń etegin qymtaǵan qalyń qar. Qaraýyta túnergendeı óńirdiń kespiri erte kókte..
21.10.2015
Ólketaný
Sharyn
Álemge áıgili kanondar… Osy sát qıyr shettegi Kolorado esińizge túser. Sol Koloradonyń aınymas bólshegindeı jer sharynyń ózge jartysynda Sharyn jatyr. Shyn máninde Sharyn ańǵary da tabıǵattyń sulýlyǵy retinde ózine qyzyǵýshylardy yntyqtyrady. Ózgeshe tylsym órnegimen tamsantar Sharynnyń qyzǵylt qamaldary jumbaq dúnıeniń esigin ashardaı men mundalap ańsaryńdy aýdara beredi. Bul óńirde alyp taýlardyń kerim kelbeti kóz qaryqtyrady. Aq bas shyńdardyń..
21.10.2015
Ólketaný
Jıdebaıdyń qadirine jettik pe?
Abaı, Shákerim, Muhtar… Ultymyzdyń tólqujatyna balanǵan osynaý uly esimderimen únemi qatar atalatyn, egiz uǵymǵa aınalǵan qasıetti meken bar. Ol  ulylardyń ólkesi Jıdebaı. Jıdebaı qandaı jer? Jıdebaıdy biz qalaı túsinemiz? Qasıetti jerdiń qadirine jetip júrmiz be? Álde Jıdebaı áldekimder oılaǵandaı Abaı oqýlaryn ótkizip, kesenelerdi aralap, murajaıdy jaǵalap, seıil-serýen quryp qaıtatyn jer me? Ulylar týǵan ólkeni ulyqtasaq… Tarıhı derekterge júg..
21.10.2015
Ólketaný
Úsh júz alpys eki áýlıeli Mańǵystaý
Sońǵy kezde “Úsh júz alpys eki áýlıeli Mańǵystaý” degen sóz qaıdan shyqqan? Sonda Mańǵystaýda sonshama kóp áýlıe jatyr ma? Al solaı bolǵan kúnde, olardyń atyn atap, túsin tústep beretin adam balasy tabyla ma?” degen suraq jurtshylyq arasynda jıi aıtylyp júrgenin qulaǵymyz shalyp júr. Tipti bul sózdi kim bolsa sol qazbalap, kez-kelgen otyrystar men jıyndarda áńgime arqaýy etip, osy topyraqta týǵan azamattardyń keıbirin qajaǵysy kelgendeı syńaı tan..
21.10.2015
Ólketaný
Qasıetti Qulsary adyry
Ejelden qazaqtyń mekeni bolǵan Qyzyljar topyraǵynda qasıetti jerler óte kóp. Solardyń biri – qazirgi Esil aýdanyna qarasty Bulaq aýylynyń janyndaǵy Qulsary batyr jerlengen adyr. Qulsary Abylaı han tusynda jaýǵa qarsy qol bastaǵan batyrlardyń biri bolǵan jáne onyń erjúrektigimen qosa, áýlıelik qasıeti jaıynda da ańyzdar bar.  Búginde denderine shıpa izdegen jandar elimizdiń túk­pir-túkpirinen kelip, áýlıeniń basyna qonyp, Al­la­dan jandaryna medet..
21.10.2015
Ólketaný
Mańǵystaý – ashyq aspan astyndaǵy murajaı
«Mádenı mura» memlekettik baǵdarlamasy Elbasy N.Á.Nazarbaevtyń bastamasymen qolǵa alynyp, búginde óziniń jemisin berýde. Keńes zamanynda tunshyǵyp, jaryqqa shyǵa almaı kelgen tól ádebıetimiz ben mádenıetimizdiń kórnekti jaýharlary ómirge qaıta kelip, eldiń ıgiligine aınaldy. Mańǵystaý aımaǵynda da bul baǵdarlama boıynsha qolǵa alyn­ǵan ister kóńil toǵaıtady. «Mádenı mura» óńirlik salalyq baǵ­darlamasy ólkedegi mádenı murany qorǵaý men damytýda qa..
21.10.2015
Ólketaný
Aýyl-aımaqtarǵa etnografııalyq saıahattardy jandandyrýǵa ne kedergi?
  Talas OMARBEKOV, tarıhshy-ǵalym: – Etnografııa – qazaq degen halyqtyń búkil tarıhymen, psıhologııasymen, sana-sezimimen, rýhanı ulttyq bolmysy­men baılanysty nárse. Qazirgi tańda biz halqymyzdyń rýhanı-materıaldyq qundylyqtaryn basqa elderge tanytýymyz kerek. Bizdiń jerimizde sonaý kóne dáýirdegi tańbaly tastardan bastap ortaǵasyrlyq Aısha bıbi, Qarahan mazarlary sekildi qundylyqtarymyz, keıingi qazaq handyǵy tusyndaǵy úlken-úlken qalalary..
21.10.2015
Ólketaný
Moldııar SERIKBAEV, geolog: Qazaqstan kartasyn ózimiz durystap, qaıta jasaýymyz kerek
– Elimizdiń jer-sýy men taý-tasynyń geografııalyq jaǵdaıyn, keshegi-búgingi hal-ahýalyn ózińizdeı jetik biletin adam kemde-kem. Geologııalyq eks­pedıııa boıynsha Qazaqstannyń talaı óńirin araladyńyz, kartalaryn jasa­dyńyz, sala jumysyna áli de atsalysyp kelesiz. Osy turǵydan alǵanda, ózińizdi alańdatatyn qandaı jaıttar bar? – Bizde qazaqtyń jer-sýyn, taý-tasyn, taǵy basqa tabıǵı baılyǵyn arqaý etken jóni túzý oqýlyq joq. Geografııanyń bas quraly..
21.10.2015
Ólketaný
«Qumaı» tarıhı kesheni týrızmge suranyp tur
Tasyn túrtip qalsań, tarıhy­nan syr sýyrtpaqtaıtyn salqar da­la­­myzdyń tósinde tarıhı eskert­kishter men qorymdar kóp. So­lardyń biri – Astana qalasynan 120 shaqyrymdaı ǵana qashyqta jatqan «Qumaı» túrkilik arheologııalyq–etnografııalyq qorym-eskertkishi. Osy qorym­dar­dy zerttep júrgen ǵalymdar ony Astananyń dál irge­sindegi iri týrıstik keshenge aı­nal­dyrýdyń mańyzy zor ekenin aıtady. Óıtkeni olar qasıetti qazaq jeri­n­degi órkenıettiń birden..
Taǵy júkteý