Búgin, 21 sáýir - Muhtar Áýezovtyń «Abaı joly» dılogııasy úshin Lenın syılyǵyn alǵan kúni, dep jazady “Adyrna” portaly. Osydan 65 jyl buryn 1959 jyly Áýezovke «Abaı joly» dılogııasy úshin Lenın syılyǵy taǵaıyndalǵan bolatyn. Ol V shaqyrylǵan KSR Qazaq Joǵarǵy Keńesiniń depýtaty bolyp saılandy. 1951-1954 jyldary Muhtar Áýezov saıası-ıdeologııalyq turǵydan qyspaqqa alynyp, 1953 jyly sáýir aıynda Máskeý­ge jasyryn attanyp ketýge máj­búr boldy. Máske..

Jazýshy Ularbek Dáleıdiń “Joshy han” tarıhı romany jaryq kórdi, dep habarlaıdy “Adyrna” ulttyq portaly. “Tórt jylǵa sozylǵan izdenistiń, bes aı boıy jazý ústelinde tapjylmaı otyrǵan tabandy eńbektiń nátıjesi — mine, aldaryńyzda! «Folıant» baspasynan «Joshy han» tarıhı romanym jaryq kórdi. Qaharly Shyńǵys dáýirin, Joshy ulysynyń qurylýy barysyndaǵy qym-qıǵash oqıǵalar men qandy joryqtardy tógilte sýretteýge tyrystym. Jańa urpaqqa jańa, shynaıy tar..

Ataqty kúıshi-kompozıtor, Qazaqstannyń eńbek sińirgen mádenıet qaıratkeri Ábdimomyn Jeldibaev 90 jasqa qaraǵan shaǵynda dúnıeden ozdy, dep habarlaıdy «Adyrna» tilshisi. Ol 1934 jyly 15 qazanda Jambyl oblysy Shý aýdanynda  ómirge kelgen. Kúıshi-kompozıtor Jambyl mádenı aǵartý ýchılıesin, Almaty konservatorııasyn bitirgen. 1964 jyldan Shý aýdandyq mádenıet bóliminiń meńgerýshisi boldy. 30 jyldan asa ýaqyt boıy «Shý erkesi» halyq aspaptar ansamblin..

QUSMILIIaNYŃ KINÁSI Aqyn Ulyqbek Esdáýlet bir jyldary el qatarly oraza ustap júrgende issaparmen Semeıge barady. Semeı jaqta aqyndy ot aýyz, oraq tildi aǵa – dosy, áıgili ánshi Qusmilııa Nurqasym qarsy alyp, el tanytyp, jer kórsetip degendeı, birneshe kún qasynda birge erip júredi. «Ulyqbek keldi» degendi estip, aqyndy Shákárim atyndaǵy Semeı ýnıversıteti qonaqqa shaqyrady. Stýdenttermen kezdesý kezinde bir jas qyz: – Aǵaı, qazir qasıetti Ramazan..

Sý taqyrybyndaǵy maqal-mátelderdiń kóbi kúndelikti ómirde aıtyla bermeıdi. Osynaý qanatty sózderdiń astary ómirden alynǵany belgili. Oǵan dálel – sońǵy aptadaǵy sý tasqyny. «Qysta – arbasyn, jazda shanasyn daıyndaý» úrdisi úzilgen jerden problema bastalady. Tómendegi maqal-mátel toptamasynyń da óz aıtary bar.   ⋆⋆⋆ Alystan úrgen ıt qappas, tómennen tórge sý aqpas. ⋆⋆⋆ Alpys kún tasyǵan sý alty kúnde qaıtar. ⋆⋆⋆ Aǵyn sý jolyn tabady, aq adam ońyn..

Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetinde uzaq jyldar boıy eńbek etken belgili ádebıettanýshy ǵalym, sheber ádisker, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty, professor Serik Maqpyrulynyń týǵanyna bıyl 80 jyl  tolyp otyr. Ǵalymnyń shákirtteri ustazdaryn eske alady.   USTAZ ULAǴATY 2000 jyldyń qyrkúıegi... Tańǵy saǵat segiz... Abaı atyndaǵy qart QazUPÝ, qasıetti qara shańyraq qushaǵyn jaıa, jastardy qarsy alyp tur... Uly Abaıdyń oıly kózqa..

Aýyr jaraqattan qaıtys bolǵan Saltanat Núkenovaǵa arnap aqyndar óleń joldaryn arnady, dep habarlaıdy "Adyrna" tilshisi. 9 qarashada Astanadaǵy meıramhanalardyń birinde áıeldiń dene jaraqatynan qaza tapqany belgili bolǵan edi. Áıeldiń ólimine burynǵy Ulttyq ekonomıka mınıstri Qýandyq Bıshimbaev kúdikti ekeni belgili boldy. Artynsha eks-mınıstrdiń ekinshi jarynyń qaza tapqany týraly aqparat shyqty. Qazir "áıelin azaptap óltirdi" degen aıyppen Bıshi..