Ádebıet
04.09.2019
Ádebıet
 Aıagúl MANTAI: "Qarǵys"
Sol jyly Máskeýge aspırantýraǵa túsýge daıyndalyp, qujatymdy tapsyryp, ýaqytsha hosteldi panaladym. Jartylaı káris, jartylaı orys Aleksandra esimdi  qyzben bir bólmede turdym. Ol kún saıyn jumysqa tańerteń erte ketip, kesh keletin, men de kún saıyn kitaphanaǵa baryp, emtıhanǵa daıyndaldym. Aleksandra jumystan kesh kelip, erte uıyqtap qalatyn.  Birge  turyp jatqanymyzǵa bir jeti ótse de,   shaı iship, áńgimelesken emespiz. Senbi kúni keshkisin Ale..
03.09.2019
Ádebıet
Serik ELIKBAI. BAQ-BUǴAÝ
Arlan endi alasura qashqan joq, kúshikteri uzap ketkendi anyq sezgen-di. Olar óz taǵdyrynyń soqpaǵyna túsip, basqa ólkege bet alǵan. Olar Otanǵa oralmaq emes. Otaý jat úshin, Otan Taq úshin qurban bolyp ketken... Analary bastaǵan qos bóri, qaıta-qaıta burylyp arlan-áke qalǵan qyrǵa jaltaqtaı bergen. Biraq ana qasqyr qaıyrylǵan joq. Kimge, nege oralmaq, artta ajal qalyp bara jatqan. Iá, ólim sepken myltyqtar úni endi emis-emis estiledi. Sálden soń..
26.08.2019
Ádebıet
Muhtar ShERIM. KELIN KELMEITIN BOLDY!
  Aǵam bir kúni áke–shesheme: «Qatyn alam, qatyn almasam, myna qysta tońyp, qatyp qalam!» –dedi. Áke–sheshem kádimgideı ýaıym jedi. «Qoı, qatyp qalmasyn, úılendireıik!» –dep sheshti. Sodan, aǵam júrip júrgen qyzyn dostarymen birge ákelýge ketti. Biz bir jyl sypyrylmaǵan aýlany sypyryp, qorany malaqtardan tazalap, bes jyl boıy áktelmegen úıdiń ishin áktep, keshe tyshyp ketken ıttiń qatqaq nájisterin aýlaqqa aparyp tastap, shashylyp jatqan bak..
24.08.2019
Ádebıet
SERIK ELIKBAI. JAR-JAR
-Allo. Bul Nurjan ba eken? -Iá, men. -Maǵan siz týraly aıtyp edi.  Jaqsy bir tamada kerek. -Mine qazir esiktiń aldyna shyǵamyn.  Adresimdi aıttym.  Qazir jetemin. Ekeýi úıdiń janyndaǵy « Nostalgııa » kafesine kelip kirdi. Syra aldy. Ózi ishken joq. -Atym Asan. Óziń de kórip otyrsyń ǵoı jasym 35-te. Buǵan deıin bir ret úılendim.  Jeti jyl birge turdyq. Bala bolmady. Jaman turǵan joqpyz. Biraq sheshem qulaq etimdi jep qoıdy. Bala, bala dep. Aıaǵynd..
23.08.2019
Ádebıet
Beıbit Sarybaı. Shetterinen «shedevr»…
Baıaǵyda, ertede, álimsaqta (toqsanynshy jyldarǵa deıin) bizdiń halyq ańǵal edi. Bala edi. Ańǵaldyǵy sol – ándi kompozıtorlar ǵana shyǵarady dep oılaıtyn. Ózimiz sekildi qarapaıym adamdardyń mańdaıyna án shyǵarýy baqyty bitpegen, ol degenińiz tabıǵattyń talantty, daryndy etip erekshe jaratqan adamdarynyń ǵana qolynan keletin is dep oılaǵan. Solaı oılaǵandyqtan án degenińizdi solardan ǵana kútetin. Ne degen ańǵaldyq deseńshi. Olar da (kompozıtorla..
20.08.2019
Ádebıet
IESIZ QALǴAN SANDYQ
Tórkinine jyl on eki aıda bir keletin, aýylynan aıshylyq alys jerge uzatylǵan jannyń saǵynyshy ushqan uıasyna keler-kelmesten, qaıdan sap basyla qoısyn. Elden shalǵaı, salty da, tabıǵaty da múlde basqa qaladan kelgen soń ba, bala kúnnen kóztanys, biraq onsha elep, mán bermegeniń bári-bári basqa qyrynan, kóńilge ystyq kórinedi eken-aý... Tipti anaý terezege syrt-syrt soǵylǵan túngi kóbelekter men qulaqqa kirýden taıynbaıtyn tıtimdeı tas qońyzdar d..
12.08.2019
Ádebıet
JEZTYRNAQTYŃ KÓZ JASY
Budyraıǵan eki shekeli Qaztýǵan Ombynyń ala keshi búgin de birtúrli batty. Kóleńkesi men ińiri aralasqan aqshýlan qala tún qushaǵyna sıqyrlana, ýaz izdep, óz yqylasymen qaıyǵyn tosyp enip bara jatty. Shýly qaladaǵy kólik únderi tar tósekterdegi yńyrsy dybystardaı úzilip, synyp estiledi. Bar jerge qarańǵylyq týyn ilip, tún shashyn jaıa bastaǵan. Ersin saǵatyna úńildi. Ýaqyty áli bar. Erteń kelmeı-aq qoısa bolady. Býma qaǵazdardyń sońǵy papkasyna ú..
09.08.2019
Ádebıet
Gınekolog
Óz-ózimmen syzbalarymdy jasap, esep-qısabymdy júrgizip jumys istep otyr edim. Jaıyn aýyz Jókeńniń qalaı kep qalǵanyn baıqamappyn. Týra jelkemde tur eken. Qasynda qas kózi qıylǵan, beli qynamaly, etegi kelte kóılek kıgen bir qyz bar. – Báke...– dedi Jókeń. – Kóke...–dedim men, shekemnen sýyq ter shyǵyp. Sońǵy kezde Jókeń bireýdi bólimge jetelep kelse qyzmetker bitken jerge kirip keterdeı buǵyp, kózge túspeýge tyrysatyn. – Báke, – dedi Jókeń. – Siz..
07.08.2019
Ádebıet
Mıras ASAN: Eń tereń adamyńa – eń bıikten, Qol bulǵaý – qoshtasý ma, shaqyrý ma?
Asan Mıras Bolatuly 1987 jyly 13 mamyrda Qaraǵandy oblysy, Qarqaraly aýdany, Baqty aýylynda dúnıege kelgen. Pedagogıka ǵylymdarynyń magıstri. Búgingi tańda jalpyulttyq respýblıkalyq «Egemen Qazaqstan» gazetiniń jáne óner bóliminiń meńgerýshisi bolyp qyzmet atqarady. Halyqaralyq «Shabyt» shyǵarmashyl jastar festıvaliniń laýreaty. 2011 jáne 2012 jyldary «Sońǵy raýshan», «Bekzat», «Súıesiń, júrek, súıesiń» kitaptarynyń avtory. T.Aıbergenov atyndaǵy..
07.08.2019
Ádebıet
Erbolat BAIaTULY: TASTAǴY JAZÝ!
Ýa, Táńirim! Tóbemizde Kók Aspan, tabanymyzda Qara Jer, Seniń sónbeıtin nuryńnan jaralǵanbyz, Altaıdan tórtkúl dúnıege taralǵanbyz, Jupar Aýadan, tunyq Sýdan nár alǵanbyz! Kók bórini kókke kóterip tegim dep bilgemiz, Alaqanymyzdy aspanǵa qaratyp jaıyp, tilek tileýdi senim dep bilgemiz, Ata- babanyń súıegi qalǵan tóbeni jerim dep bilgemiz! Ala baıraqty aspanǵa kóterip, Arýaǵymyzdy shaqyrǵanbyz! Jaý kórse aıbatqa minip, atoılap arystandaı aqyrǵanby..
06.08.2019
Ádebıet
Sáýle DOSJAN: "Meniń anamdy kórdińiz be?!"
- Meniń anamdy kórdińiz be? Ol qorǵansyz bolatyn. Odan ákem meni tartyp alyp, qańǵytyp jiberipti, Qazaqstanda dep estip izdep kelemin,- dedi bozbala. Olar Túrkııadan ushyp kele jatty. Janyndaǵy ákesi bir kezdegi qatigezdiginen Qudaıdyń qaharyna ushyraǵan ba, arbaǵa tańylypty. Múgedek demeseń – tap-taza kıingen, kelbetti, syrbazdyǵy syrtyna teýip syzdanady. Qos dóńgelekti arba, ushaqtyń bıznes-klass bóliminiń keń alańqaıynda turdy. Erkektiń beline..
01.08.2019
Ádebıet
BAIYT QABANULY: AQYNǴA ÁIEL BOLÝDYŃ MAShAQATY
Qıylǵan tilek kelgen soń kóńilderin qaıtara almaı joǵarǵy mektep stýdentterimen kezdesý jasap biraz áńgime aıtyp, mahabbattyq óleńder oqydym. Kóńilderinde esh kirshik joq jastar qaıdaǵy birdemeni bilgileri keledi. Oıyńa kelmeıtin suraýlar qoıady. Búgingi jastar da solaı boldy, neshe túrli saýaldar qoıdy. Óz shamamsha jaýap qaıtaryp ortasynda qaljyńdap ta otyrdym. Sóıtip otyrǵanda zal toly stýdentterdiń orta tusynan uzyn boıly bir sulý qyz turyp s..
29.07.2019
Ádebıet
Beıbit Sarybaıdyń tańdamaly jazbalary
Sal-seri Ýálıbek: Qarsy alyńyzdar! Aldaryńyzda kóneniń kózi, búginginiń ózi,.. Sal-seri: Eı, toqta! Sen ne meni el tanymaıdy dep tursań ba?! Ýálıbek: Oıbaı, kóke-aý, ózińiz emes pe edińiz, kúni keshe ǵana ataq-abyroıymnyń bárin aıt dep sabaǵan. Sal-seri: Ol kezde meni eshkim tanymaıtyn. Al, qazir bári biledi. Sondyqtan alty atanǵa júk bolarlyq abyroı-bedelimdi aıtyp, jarty kúnińdi alma. Ózimniń de ýaqytym az. A, jaraıdy. Kórinbeı kettińiz ǵoı. Sa..
23.07.2019
Ádebıet
Jumeken Nájimedenov: Jyrdy uqpaıtyn kisiden mahabbat ta shyqpaıdy!
"Keremet, altyndaı, toqpaqtaı-toqpaqtaı tulpar jyrlar da kele salatyn. Óıtkeni, bul qazaq aqynynyń myrzalyǵynan, jomarttyǵynan, dalıǵan dala sııaqty keńdiginen. Minekı, osy ádisti, dástúrdi moıyndamaı ketken Jumekenniń poezııasy, shyn mánindegi taza, jazba ádebıettegi lırıka. Eshqandaı qosýy joq. Mundaı poezııany eshkim jazady dep te oılamaıdy ol, tipti, Nájimedenov te jazady dep oılamaıdy. Sonyń barlyǵy Jumeken dúnıeden qaıtyp ketken soń, jarq-j..
19.07.2019
Ádebıet
Aqyndardyń máńgilik mýzalary!
Mádına Əýlıeata jerinen kelip ediń, Mədına, Eki ózendi tel emgen elik ediń, Mədına. Kólde júzgen mamyrlap, aq qaz ediń, Mədına, Jamalyń da, janyń da tap-taza ediń, Mədına. Saýsaǵyńdy saýsaǵyń sıpap edi, Mədına, Saýsaqtaryń ne degen shıpaly edi, Mədına! Kúlimdegen kózińnen kún kóringen, Mədına, Kóre almaıdy ol kúndi kim kóringen, Mədına. Aq tamaqtyń astynda meń bar edi, Mədına, Sol bir meńge qadalyp nem bar edi, Mədına! Qaıda júrseń men kórgen qal..
17.07.2019
Ádebıet
Talasbek Ásemqulov. Sulýlyqta oıaný
Sulýlyqta oıaný Osy, óleń degen ne? Talǵam degen ne? Jańa órnek, jańalyq degen ne? Kvanttyq fızıkanyń paıǵambarlary S.Vaınberg, S.Hokıng, «Ǵylym aqyr-sońynda jaratylystyń barlyq syryn túsindirip bere alatyn birtutas, bir ǵana teorııaǵa keledi» degen pikir aıtady. «Osydan keıin adam shyn mánisinde bolmystyń ámirshisine aınalady. Osydan keıin bizdiń órkenıetti eshqandaı apat kúırete almaıdy». Ár sózine jaýap beretin uly ǵalymdardyń pikiri osylaı. M..
17.07.2019
Ádebıet
Baqytjan ALDIIaR: Baıaǵydaı... Sol baıaǵy, baıaǵy,  Bildeı aqyn boldym aqyr aıaǵy..
Baqytjan Aldııar 1974 jyly 20 qazanda Ońtústik Qazaqstan oblysy Qazyǵurt aýdanynyń Týrbat aýylynda dúnıege kelgen. Qoja Ahmet Iassaýı atyndaǵy Halyqaralyq qazaq-túrik ýnıversıtetiniń fılologııa fakýltetin bitirgen. Shyǵarmalary tórt ujymdyq jınaqta jarııalanǵan. 1998 jyly «Jibek joly» baspasynan «Kózaıym» atty jeke jyr jınaǵy jaryq kórdi. Kóptegen halyqaralyq, respýblıkalyq músháıralardyń júldegeri, respýblıkalyq M.Ǵabdýllın atyndaǵy syılyqtyń já..
16.07.2019
Ádebıet
Júregimniń ıesi... (úsh kórinisti drama)
Fabýlasy: Búginde  qyzmet qýyp júrip otbasyn qurýdy keıinge qaldyryp, qashan kári qyz atanyp qalǵanyn bilmeı qalǵan qazaqtyń qyzdary kóbeıip barady.  Mundaǵy pesada 35 jasqa kelip otyryp qalǵan Darıǵanyń oqıǵasy kesh, tús, tańerteń bolyp, onyń 35-30-23 jastary bir kún ishinde sýretteledi. Darıǵa qııaldan jasap alǵan minsiz hanzadasyn kútip júrip-aq óziniń bul hálge qalaı túskenin ańǵarmaı qalady. Pesada oǵan kereǵar keıipker retinde kúıeýge shyǵy..
15.07.2019
Ádebıet
Ábýbákir QAIRAN: Kózinen orystyń da sor aǵady...
Alash Orda Qashannan qazaq halqy nurǵa qushtar, Shaqyrǵan tym alystan bir jaryq bar. Alashty el qylam dep erler shyqty – Álıhan, Ahmet pen Mirjaqyptar. El dese keýdesinen kúı aǵylar, Belsenip shyqty ne bir zııalylar. Bastaýdan bastalatyn bulaqtardyń Ómirsheń ózenderge quıary bar. Úzsem dep ústemdiktiń shynjyrlaryn, Arnady alashyna muń jyrlaryn. Qozǵalys baspasózsiz bolmaıdy dep, Shyǵardy «Aıqap» degen bir jýrnalyn. Gazetter – «Qazaq» penen «Birli..
12.07.2019
Ádebıet
L I F T (drama)
Keıipkerler:  Qyz Hatshy Aıdaýyl Áıel Erkek Dabyrlasa sóılesken Hatshy men Aıdaýyl, lıftke enedi. Artynsha Áıel, Erkek minedi. Aıdaýyl endi tetigin basa bergende asyǵa júgirgen Qyz, entigen enedi. Qyz. Stop, stop?! Meni de ala ketińizder?! Aıdaýyl. Der kezinde úlgerdińiz. Sizge qaı etaj kerek edi?! Qyz. Sol jaǵyn bilmeıdi ekenmyn...Sot otyratyn etajy kerek. Hatshy. (tetikten san terip) Meniń etajyma baratyn boldyńyz... 7 etaj... Qyz. A?..Rahmet....
09.07.2019
Ádebıet
Dostoevskııdiń qysqa jazbalary
*** Sirá, meniń, baýyry ezile qınalatyn aýrý adamnyń, eki táýlik boıy jańbyr men tuman keshe júrip, shoıyn jolmen Berlınge deıin jetip, ábden sharshap-shaldyǵa, sarǵaıa jetken boıda, uıqym da qanbastan qaraǵan sátimde, kenetten Berlınniń Peterbýrgke adam sengisizdeı uqsastyǵyn kórýimnen shyqsa kerek. Týra sondaǵydaı tizilgen kósheler, týra sol ıister, týra sol... (jarar, bárin tize berý shart emes qoı!). «Qudaı-aı, – dep oıladym men ishimnen, – ó..
08.07.2019
Ádebıet
Nazerke Serikqyzy: Tek sen ǵana sezip qoıýshy ediń ǵoı, Qoldarymnyń tońǵanyn...
Nazerke Serikqyzy - 1997 jyldyń 15 shi naýryzynda Semeı óńirinde dúnıege kelgen. Jas aqyn qalalyq, Respýblıkalyq jyr músháıralarynyń júldegeri. Óleńderi aýdandyq, qalalyq basylymdarda jaryq kórgen. Oqyrman nazaryna aqynnyń jýyq arada jazǵan týyndylaryn usynamyz.   *** Qadirlim, Ashyp aıtsam, qadirińe jetem be? Sen negizi páter jaldap turyp júrsiń bekerge. Týra qazir qolyńa ákep kiltin ózim tapsyraıyn qalasań, Myna meniń júregimdi mekende... ..
05.07.2019
Ádebıet
Baýyrjanǵa ǵashyq bolǵan qaı sulý?!
Vera Pavlovnanyń Baýkeńe jazǵan haty Bul hat jastarǵa, jastarǵa ǵana emes kez kelgen janǵa oı salatyn, ótken ǵasyrdaǵy adamdardyń asyl sezimderin, adamgershilik qasıetterin úlgi etetin tarıhı máni bar hat. Áýeli oqyrmandy Vera Pavlovnanyń ómirbaıanymen tanystyraıyn. Vera Pavlovna 1903 jyly Ýkraınanyń Rıhter qalasynda, saraı keńesshisiniń otbasynda dúnıege kelgen. N.V.Lysenko atyndaǵy Kıev dramalyq teatr ınstıtýtyn bitirip, aktrısa, rejısser bolǵ..
05.07.2019
Ádebıet
Murat Shaımaran: Ólim degen máńgilik dos, súıem sonyń etegin!
  Murat Shaımaran 1969 jyly 13 qarashada QHR-dyń Úrimji qalasynda dúnıege kelgen. Ile pedagogıkalyq ınstıtýtynyń qytaı til-ádebıeti fakýltetin támámdaǵan. 1993 jyldan bastap «Kúıtiń gazeti» qazaq tili basylymynda ádebı redaktor bolyp jumys atqarǵan. Qazir Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń jýrnalıstıka fakýltetinde oqytýshy qyzmetinde. “Túngi saryn”, “Erkin aspan óleńi” jyr jınaqtarynyń avtory. Bıyl aqynnyń 50 jyldyq mereıtoıyna oraı óleńder topt..
04.07.2019
Ádebıet
Mergen TOQSANBAI: Umytqan adamdaı shúkir men Qudaıdy, Náp-názik gúlderdiń betine túkirgen unaıdy!
Mergen Kósherbaıuly Toqsanbaı 1988 jyly 14 qarashada burynǵy Kókshetaý oblysy, Eńbekshilder aýdany, Kazgorodok (eskishe ataýy Janǵus-Toqsanbaı) aýylynda dúnıege kelgen. Sh.Sh.Ýálıhanov atyndaǵy Kókshetaý memlekettik ýnıversıtetinde, «Kókshe» akademııasynda fılologııa fakýltetinde bilim alǵan. «Assalaýmaǵaleıkúm», «Nostalgııa», «Men bireýdi saǵynamyn...», "Antıteza" atty jyr-jınaqtardyń ıesi. Qazirgi tańda "Rýh-Aldaspan" qoǵamdyq birlestiginiń tó..
04.07.2019
Ádebıet
Ózińdi kórgende alǵash osal edim...
Aqyn daýysy kókke jetedi - qınalsa, súıse, saǵynsa. Aqyndyǵy onyń  tekke ketedi - adamdyǵynan jańylsa. Shaıyrdyń úni shyńnan asady - ór rýhyn ózi uǵynsa. Otaýyn onyń qul da basady - yrqyna eger jyǵylsa . Aqynnyń jyry  kópke jetedi, kókke jetkeni -  tús emes. Aqynyn  kimder ókpeletedi ? ókpeletkeni -  kisi emes. Aqyn júregi juldyzdy súıer, Juldyzy - janyn  sezinse. Ǵaryshqa barsa - qanaty kúıer, kúıgisi kelmes əzirshe...   Umytshaqpyn Belinen..
02.07.2019
Ádebıet
Stýdenttik shaǵyn qımaı júrgen bilimgerlerge arnalǵan óleńder toptamasy
Oqýǵa túsip, qoldaryna dıplom alý — árbir jastyń alaýlaǵan armany, úkilegen úmiti. Qazirgi tańda  bitirýshi túlekter dál osyndaı shattyqqa kenelýde. Endeshe júrekteri dúrsúldep, stýdenttik shaǵyn qımaı júrgen bilimgerlerge arnap stýdentter týraly óleńder toptamasyn nazarlaryńyzǵa usynyp otyrmyz.  *** Aýyldan Almatyǵa keshe kelgen, Izetti qyz ekensiń sheshe kórgen. ...Erkindiktiń esigin erte ashypsyń, Súrinedi ekensiń neshe jerden? Ańqyldaǵan kóńi..
01.07.2019
Ádebıet
Ádil BOTPAN: Qarlyǵyp taǵdyrymdy qorǵaı berem...
Men óleń jaza bilmeımin. Biraq anda-sanda belgisiz bir kúshtiń júıkeme tat basqan temir ıneni suǵyp-suǵyp alatyny ótirik emes. Sondaıda, sana túkpirinde sandyraq paıda bolady. San-dy-raq... Men ony «Táńirimmen tildesýim» dep ataımyn. Renjı kórmeńiz. Olaı deıtinim, túptep kelgende, meniń Táńirimniń Sizdiń, Onyń, Olardyń Táńirinen múldem bólek bolýy múmkin ǵoı...  Eshteńem de joq bitirgen, Búgin - qul, erteń - molamyn. Syryldap keýdem tútinnen, Tún..
28.06.2019
Ádebıet
Amandos ELTAIULY: Men úshin búgin bir qyz muńaıdy...
Amandos Eltaıuly 1988 jyldyń 3-maýsymynda Almaty oblysy, Kerbulaq aýdanyna qarasty Nurym aýylynda dúnıege kelgen. T. Júrgenov atyndaǵy Qazaq Ulttyq Óner akademııasynyń "kınoteledramatýrgııa" mamandyǵy boıynsha bilim alǵan. "Amandos jəne Men", "Bir adam úshin" atty jyr jınaqtarynyń avtory.   "JULDYZ QULAIDY" Juldyz qulaıdy, juldyz qulaıdy! Jigit em qumar juldyzǵa. Jyrlarym meniń bir qyzǵa unaıdy Jaqpaıdy biraq bir qyzǵa. Juldyz qulaıdy,juldyz..
27.06.2019
Ádebıet
Arys apatyna arnalǵan óleńder toptamasy
QAIRAN ARYS... Qudaısyz qarý alsa qýdy ata ma, Qýdy atyp dúnıeni shýlata ma? Ańqyǵan alqap edi qaýyn ısi – Aýylyńda ne bop jatyr, Dýlat aǵa!? Dúnıe-aı, Arys qaıda, Arys qaıda, Baıansyz baqyt bizden alystaı ma. Tasyǵan kóńilime sý sepkendeı – Basynan baıtaq eldiń baq ushpaı ma?.. Janymnyń jylǵalaryn jaılady aǵys, Aq qusym alqabymdy aımalap ush! Qamshynyń saby edi ǵoı qara orman jurt – Shámshiniń áni edi ǵoı, qaıran Arys! Estilse er babamnyń sazy a..
27.06.2019
Ádebıet
Ulan YSQAQ: Jalynamyn ketpeshi apa, ketpe dep...
Ysqaq Ulan Nurgeldiuly 1993 jyly 12 maýsymda Almaty oblysy, Kegen aýdany,  Qarabulaq aýylynda dúnıege kelgen. Aqynnyń óleńderi "Ulan", "Jas Alash" gazetterinde, "Jalyn" jýrnalynda, "Jastyq - jalyn jyr", "Taý men ózen jyrlary" jınaqtarynda jaryq kórgen. Endeshe nazarlaryńyzǵa qalamgerdiń birshama týyndylaryn usynamyz. Tús  Ókinishti-aq, óńimde emes túsimde, Ótken kúnder kóńilimdi túsirgen. Apam kelip sıpap ketti shashymnan, Atam ekken alma baqtyń ..
26.06.2019
Ádebıet
Qýanysheva Gúlimaı: "Bir áıeldeı taýqymet te tartyppyn.."
Qýanysheva Gúlimaı Ábishqyzy 1970 jyly Shalqar aýdanynyń Aıaqqum aýylynda dúnıege keldi. Qazaqstan Jazýshylar odaǵynyń múshesi. «Aı qyzy – arman», «Dat, taqsyr taǵdyr» jyr jınaqtarynyń avtory. Bir áıeldeı Bir áıeldeı qyz kúnimdi eske alyp, Áıeldershe bir kóılekke bes baryp Áıeldikpen janyqtyram erimdi Toıǵa barar ýaqyttan kesh qalyp. Bir áıeldeı óz otymdy kúzetip, Teńge jumsaý jaǵyn, sirá, «muz etip». Áıelge saı kelgesin be biz etik Áıelshelep ba..
25.06.2019
Ádebıet
Muhtar Sherim: "Jıhad degen tort"
O, Mahabbat! (Aqyn-jazýshylardyń shyǵarmalary boıynsha) «Abaı jolymen» kele jatqanmyn. Ǵabıt Músirepovtyń «Ulpanyn» kezdestirip qaldym. Burynnan tanımyn ǵoı, jón surasam, epostyq jyrdaǵy– «Baıan sulý» saýda ortalyǵynda Muhtar Maǵaýınniń «Alasapyrany» (Menedjer degenim ǵoı..) bolyp jumys istep jatyr eken. Ózimshe «dvıjenıe» jasaǵym kelip ketti. Sábıt Muqanovtyń «Móldir mahabbatyn» basymnan ótkerip turmyn. Baıaǵyda Tynymbaı Nurmaǵanbetovtiń «Ata qo..
24.06.2019
Ádebıet
Ámına Adaıhan: Aqyn qyzdardyń mahabbaty ot qoı...
Ámına Adaıhan 198­4 jyly 24 aqpanda Altaı aımaǵyn­da Kóktoǵaı aýdanynda dúnıege kelgen jas aqyn. Qazir Taldyqorǵan qalasynda jeke kásipkerlikpen aınalysady. Birneshe jyr múshaıralarynyń jeńimpazy. Maýsym aıynyń 21–juldyzynda Taldyqorǵan qalasynda “Qanatty hattar” atty jeke jyr jınaǵynyń tusaýkeseri ótti. Soǵan oraı aqynmen syr-suhbat jasaýdy jón kórdik. - Óleńge ərbir aqyn aıaq basar tusta bireýge mektebindegi ədebıet pəniniń muǵalimi, bireýge ot..
23.06.2019
Ádebıet
Yqylas Orazbaıuly: "Ýyzdaı jap-jas bir qyzdyń, Ýysynda ǵana ekem ǵoı.."
Yqylas Orazbaıuly 1983 jyly QHR Shınjııan ólkesi, Kóktoǵaı aýdany, Dúre aýylynda dúnıege kelgen. 2007 jyly Ile pedagogıka ınıstıtýtyn támámdaǵan. Shınjııan halyq radıosynan «Sen meni aldamadyń», «Aı músini» atty radıo teatrlary jáne basqada merzimdik basylymdarda 80 nen astam óleń, áńgime, maqalalary jaryq kórdi. Shınjıań kóleminde ótken “Jasdáýren-Óren” jyr múshaırasynyń jáne Dúnıe júzi qazaq qaýymdastyǵynyń 20 jyldyǵyna oraı ótkizilgen halqaral..
21.06.2019
Ádebıet
 Aıbek Erejep: Óz ornyna qoıý kerek...
Óz ornyna qoıý kerek... Jaǵalaý da júrgen kezim oılanyp, kórdim aıdyń kól túbin de jatqanyn. Shyqsam dedim tuńǵıyqtan aıdy alyp, Kútpek boldym sosyn tańnyń atqanyn. Tań da atty kók ózendi terletip, Shóp basyna qonǵan shyqty qurǵatty. Kól astynda aqsha bulttar terbelip, Aı ornynda altyn kirpik kún jatty. Qaıtpek kerek. Ýaqyt qaıta keler me, Eshkim bizdi sókpeý úshin synǵa alyp, Nar táýekel, súńgip kettim tereńge, Óz ornyna qoıý kerek kúndi alyp! A..
20.06.2019
Ádebıet
ZAIDA ELǴONDINOVA: MEN JUMATAIDY «LÁILÁSIMEN» BIRGE JAQSY KÓRDIM
Alǵashqy tanystyq… Jumataıdy eń alǵash kórgenim áli kúnge esimde. Mekteptiń joǵary klasynda oqıtynmyn. Jas aqyndardyń kezdesýi bolady dep, on-shaqty jasty jınap, Áben Dáýrenbekov pen Sáken Imanasov aǵamyz ekeýi Almatyǵa alyp keldi. Árqaısymyzdy bólek-bólek kabınetterge jınaqtap, aqyndyq tájirıbe týraly dáris oqıdy. Bir kúni dáris júrip jatqan kezde esikten syǵalap, bir jigit qarap turdy. Beti appaq, qasy-kózi qap-qara, jigittiń sultany ma dersiń..
19.06.2019
Ádebıet
Jazıra AHMETOVA: Qazaqtyń biz biletin jigitteri,Qyz qumar, Qyzyq qumar, Qyrym qumar…
KÁRI QYZDYŃ KÚNDELIGINEN I Aq tósim albyraǵan shandyr boldy, Kún sanap kúmis daýsym tarǵyldandy. Uqsatyp turýshy edi balǵyn júzim, Alaýlap jańa pisken tandyr nandy. Minezim bylaı qalyp jibek jeldeı, Kúzdegi kúrsinemin kúreń beldeı. Elestiń erbeńdegen kóleńkesi, Eńsemdi ezip-shanshyp jibergendeı. Kóz emes, Qarashyǵym qap-qara muń! Kórinbeı kóp ishinde qap baramyn. Janymnyń jazylmaǵan shejiresi – Jas shýǵan aıǵyz-aıǵyz aq paraǵym. Jalǵyzdyń kimge k..
18.06.2019
Ádebıet
Aıgerim TURLYQOJA: Mendegi álemniń tamshylap, Jańbyry jaýyp tur...
Aıgerim Turlyqoja 1988 jyly 19 jeltoqsanda Almaty oblysy, Kerbulaq aýdany, Tastyózek aýylynda dúnıege kelgen. Taldyqorǵan qalasyndaǵy Jetisý gýmanıtarlyq-ekonomıkalyq kolledjin támamdaǵan. Óleńderi "Taý men ózen jyrlary" atty Jetisý aqyndarynyń antologııasyna engen. "Tamshylar" atty jeke jyr jınaqtyń ıegeri.  Ápke Ápke, men qazir jabyǵyp júrmin, Saǵynyp júrmin ózińdi. Ýaqytqa ótken baǵynyp júrmin, Tózimderim de kóz ildi. Essiz oılardan qalam ba a..
17.06.2019
Ádebıet
Djon Steınbek Mahabbat haqynda
1958jyly Amerıka jazýshysy, Nobel syılyǵynyń laýreaty Djon Steınbek úlken ulynan hat alady. Jasóspirim balasy hatynda mekteptegi qurbysy, Sıýzen atty boıjetkenge kózsiz ǵashyq bolǵanyn jazady. Jazýshynyń danalyq pen jylylyqqa toly ulyna jaýap haty áli kúnge deıin ózekti. Steınbektiń ulyna haty qurmet pen izetten turatyn izgi qarym-qatynasyn bildirse kerek. Onyń ústine bul hat ǵashyqtyqty sezine bilgen ár oqyrman úshin de mańyzdy bolýy yqtımal. «Q..
17.06.2019
Ádebıet
BIR ShÓP BAR, ARQADA KIIKOTY, IISKESEŃ, LAPYLDAIDY KÓŃIL OTY... Nemese kókemaral hıkaıasy (16 jasqa deıin)
"Jaryqtyq kıikoty-aı", - dep otyrýshy edi, marqum naǵashy sheshem. Arqada kıikoty asa qadirli shóp. Kıikoty dərý bolmaıtyn derttiń túri kem de kem dese de bolady. Qany tasyǵan adam kıikoty shəıin demdep ishse, birden qan qysymy qalpyna keledi. As qorytý júıesine de bappen buqtyrylǵan kıikoty shaıy myń da bir em. Teri aýrýymen aýyratyndar kıikotynyń bulaýyna tússe, qulantaza aıyǵady. Belsiz qalǵan erkek, tósekten sýyǵan urǵashy kıikotynyń qymyzyn ..
15.06.2019
Ádebıet
Búgingi satıra. MAHABBAT MITINGISI
Kóshege kóje isheıin, nemese, kúbide qymyzdy piseıin dep shyqqan joqpyn, vaap arqyly «Mahababt mıtıngisi bolady eken!» degen habarlandyrýdy qulaǵyma ilip aldym da, jeligip, jetip keleıin! Mahabbat dertine ushyraǵandar qoldaryna bir–birden júrek sýretin, úrilgen júrek pishindes sharlaryn kóterip keledi eken! Aldyńǵy qatarda kári qyzdar, ekinshi qatarda mahabbatta joly bolmaǵandar, úshinshi qatarda mahabbatqa kedergi keltirip júrgen ońbaǵandar, tór..
14.06.2019
Ádebıet
Qurbangúl Aǵabek. Seni uzaq izdedim dep kúlesiz...
Jas aqyn Qurbangúl Aǵabek 1996 jyly maýsym aıynyń 21 juldyzynda OQO, Arys ózeniniń boıynda dúnıege kelgen. Qazaq Memlekettik qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetiniń túlegi. Qazirgi tańda Ile aýdany, Yntymaq aýylynda ornalasqan №46 mekteptiń ulaǵatty ustazy. Oqyrman nazaryna jas aqynnyń jýyq arada jazǵan týyndylaryn usynamyz. Búldirgen balalyq Aýyl keshin saǵynam jaıdary baq, Bulaq aǵyp jatatyn saıǵa qulap. Sanamyzda sábılik, balalyq bar, Búldirgenge..
13.06.2019
Ádebıet
ALDAMShY ÚMIT
Qazirgi tańda  dramatýrgtardyń ishindegi oq boıy ozyq turǵandarynyń biri - QOLǴANAT MURAT. “Shyrmaýdaǵy ǵumyr” (2013),“Qýyrshaq” (2013), “Shyrǵalań” (2014), “Túnek” (2015), “Ponı” (2016), “Caýsaq” ( 2016), “Baqyt kilti” (2016) syndy pessalar jazyp, Baqyt kilti pesasy M. Áýezov teatrynda sahnalandy. Usynǵaly otyrǵan "Aldamshy úmit" pesasy "Altyn qalam 2015" jyldyń úzdik dramasy.   Bir aktili drama Keıipkerler: Aısha apa – jasy 60-ta. Jalǵyz b..
13.06.2019
Ádebıet
Súımegen áıel - jańbyr jaýyp turǵanda qolshatyryń joq ekenin bilse, tastap ketedi...
Kún  Eger shyndap qajetsinseń, kólikti satyp, jaıaý júrip te úırenesiń, tańǵy beste oıanyp, qantsyz shaı ishýge de tózesiń, tamaqty tuzsyz jeýge de beıimdelesiń. Tósekke jalǵyz jatyp, qolyńmen janyńdaǵy adamdy izdeýdi de doǵaratyn kún týar... Áli sol úshin ózińe raqmet aıtasyń. Sebebi, bir kúni osylaı ómir súrgen ózińe unaıtyn bolady. Syrty bútin, ishi tútin ómirden osy jalǵyzdyq jaıly bola bastaıdy. Úsh kúnnen keıin adam kórge de úırenedi deýshi..
11.06.2019
Jańalyqtar
Muhtar Shahanov. Bəri aqshamen sheshilip jatyr.
Tanymal aqyn ári qoǵam qaıratkeri Muhtar Shahanov "Adyrna" ulttyq birlestigine suhbat berip, qoǵamdaǵy ótkir máseleler jóninde pikirin ashyq aıtty.  Poezııa men aqynnyń əlemdegi róli qandaı búgingi tańda? Poezııa degenge meniń túsinigim basqa. Aldyńǵy jyly menimen Anglııada kezdesý boldy. Sonda birqora aqyndar, ǵalymdar jazýshylar qatysty. Sonda men soıdym. "Sender shyndyqtaryńdy joǵaltyp alǵansyńdar!"-dep... Qazir barlyq jerde solaı týflıdi jaqs..
10.06.2019
Ádebıet
ÁMINA ADAIHAN: Meni qashan saǵynady ekensiz?
Ámına Adaıhan 198­4 jyly 24 aqpanda Altaı aımaǵyn­da týǵan. Jazýshylar odaǵynyń múshesi. Qazir Taldyqorǵan qalasynda jeke kásipker. Birneshe jyr múshaıralarynyń jeńimpazy. Maýsym aıynyń 21–juldyzynda "Qanatty hattar" atty jeke jyr jınaǵynyń tusaýkeseri ótedi. Soǵan oraı óleńder toptamasyn jarııalaýdy jón kórip otyrmyz.   *** Sizden keler hattar sırep ketkeli, Bul ómirge qoıdym men de ókpeni. Siz sııaqty erkeletip eshkim de, Siz sııaqty meıir..
10.06.2019
Ádebıet
DÝLAT ISABEKOV: KITAP ShYǴARÝ MAǴAN QYZYQ BOLMAI QALDY...
  Dýlat Isabekov – qazaqtyń shyn zııalysy, uly jazýshysy. Syry men shyny búkpesiz aıtylǵan, kemel tulǵanyń talǵam tuǵyrynyń, sanaly ǵumyrynyń paraqtaryn aqtarǵan suhbatty nazarlaryńyzǵa usynamyz. Qazirgi tańda qandaı týyndylar usynbaqsyz oqyrmanǵa, qandaı jańalyqtaryńyz bar ? Jańa kitap qazirge joq. Kitap shyǵarý da maǵan qyzyq bolmaı qaldy. Endigi kitaptardyń maǵan túk qyzyǵy qalǵan joq. Buryn kútip otyrýshy edim, jazýǵa asyǵyp, sondaı bir..
04.06.2019
Ádebıet
Ábýbákir Qaıran. QULPYTAS
(novella) Qyrdyń tep-tegis tastaq jolymen taýǵa qaraı bet alǵan kók «ÝAZ»  kósilgen arǵymaqtaı zaýlap keledi, ashyq turǵan terezeden ańqyldap soqqan aq samal Baıjomarttyń tanaýyna tarlaý men betegeniń, jýsan men ızenniń jupar ıisin eseleı tyqpalap, keýde saraıyn bir-aq sátte keńitip jibergendeı. Qasıetti qazynasyn aspan astyna jaıyp tastap, qushaǵyn keń ashyp jatqan kerbez dalanyń osynaý bir pushpaǵyna tabany tıgen adamnyń, kózi basyr bolmasa, kó..
27.05.2019
Ádebıet
Ershat Qaıboldın. MEN QYZ IZDEIMIN...
  MEN QYZ IZDEIMIN... Úzilip-aq turatyn syzylyp-aq, Imandy bolý kerek júzi biraq. Boıynan oıy bıik bolsa deımin, Tili qysqa, etegi uzynyraq. Men qyz izdeımin... Kóp kózine túsýge uıalatyn, Meni ǵana júrekpen súıe alatyn. Áke-sheshem maqtanyp qonaǵyna, "Mynaý meniń kelinim" deı alatyn. Men qyz izdeımin... Áńgimeniń aıtatyn shyn-aıqynyn, Jyndylaý minezime shydaıtuǵyn. Meni bireý jamandap otyrǵanyn, Estip qalsa eńkildep jylaıtuǵyn. Men qyz izde..
Taǵy júkteý