Álıhan álemi nege tuıyqqa tirele beredi? (aıtylmaǵan aqıqat)

1911
Adyrna.kz Telegram

«Álıhan Bókeıhannyń týǵan urpaqtary Qazaqstanǵa birde-bir ret kelmeı, orystanyp ketti» dep orynsyz sógetinder elimiz óz táýelsizdigin alǵan alǵashqy jyldyń ózinde Ult kóseminiń Máskeýdegi urpaqtary jerlesteriniń shaqyrtýyn qabyl alyp, Alash arysynyń kindik qany tamǵan qasıetti mekeni - Qaraǵandy oblysy, Aqtoǵaı aýdanyna júrekteri alyp ushyp, ata-babalarynyń týǵan jerine úlken saǵynyshpen arnaıy kelgenin bile me eken?! Keıin olardy elge eshkim shaqyrmaǵan da, izdemegen de…

«Meniń ákem Sergeı (Ókitaı) sizderge shynymdy aıtar bolsam, jartylaı qazaq, jartylaı orys edi. Buǵan ol kináli emes. Zaman solaı, taǵdyrdyń jazýy solaı boldy. Jan saqtaý úshin syrttan pana izdeýge májbúr bolǵan. Ákem atam týraly tam-tumdap bolsa da aıtatyn. Al atamnyń týǵan jeri Qazaqstan ekenin bilsek te dál osy Aqtoǵaı ekenin, bul jerde kóp aǵaıyn týys bar ekenin tipti de bilgen joqpyz. Arǵy atalarymyzdyń beıitine baryp taǵzym etip qaıttyq. Qasıetti jerdiń bir ýys topyraǵyn aldym. Ony búkil qazaqtyń uly bolǵan Álıhan atamnyń kózindeı kórip, tumardaı saqtaıtyn bolamyz», - dep aýyr kúrsinip, jan syryn aqtaryp edi Álıhan Bókeıhannyń týǵan nemeresi Evgenıı Ókitaıuly balasy Petrmen birge osydan 32 jyl buryn týǵan elimen saǵyna qaýyshqan saparynda.

1992 jyly elimiz óz táýelsizdigin keshe ǵana alǵan almaǵaıyp kezeńde Aqtoǵaı jurtshylyǵy, aýdannyń tuńǵysh ákimi Saǵadat Dúısebekovtiń tabandy bastamasymen 72 jyl boıy siresip qatyp qalǵan seń buzylyp, Respýblıka boıynsha tuńǵysh ret ótkizilgen «Alashtyń Aqtoǵaıdan shyqqan úsh arysy» atty rýhanı sharaǵa Ult kóseminiń Máskeýde turatyn urpaǵy arnaıy qatysyp, jerlesteri aqboz at mingizip, qurmet kórsetti. Sol kezde Alash arysynyń urpaǵy Aqtoǵaıdaǵy Taldybeıit pen Ulytaýdaǵy Joshy han mazaryna taǵzym etý arqyly búkil Qazaq dalasyn aralap kórgendeı aıryqsha áserge bólenip, jergilikti halyqpen qımaı qoshtasyp, Máskeýge qaıtyp edi… Týǵan jerdiń topyraǵynan nár alǵan olardyń boıyndaǵy qandary týlap, rýhtary kóterilip, túp tamyrymyzdy taptyq aý degen úmitteri oıanyp, bıliktiń arnaıy shaqyrtýyn ańsap kútti. Alaıda Táýelsizdik alǵan 33 jyldyń ishinde bılik ókilderinen shaqyrtý bolmaǵandyqtan olar Qazaqstanmen baılanysyn úzýge májbúr boldy.

Álıhandy baǵalaıtyn jurt Álıhannyń urpaqtarynan nege alystady? Olardy elge kerek qylmaı, bas tartýymyzǵa, elep-eskermeýimizge qandaı jaǵdaı túrtki boldy? Ne sebep?! Ókinishke qaraı, qazaqty óz aldyna derbes el qylamyn dep qasyq qany qalǵansha ult múddesi jolynda kúresip ótken Álıhan Bókeıhan babamyz halyqtyń qoldaýyna ıe bolyp, Alash murasyn qaıta jańǵyrtýda jekelegen azamattar men qoǵam uıymdarynyń jáne yntaly jastardyń tarapynan úlken talpynysty is-sharalardyń ótkizilýine qaramastan, kúni búginge deıin bılik tarapynan pármendi deńgeıde qajetti qoldaý tappaı, keshendi is-sharalar jospary qabyldanbaı otyrǵandyǵy alańdatady. Bul jerde biz bilmeıtin qandaı qupııa bar?!

Elimiz óz Táýelsizdigin alǵan alǵashqy sátterde Alash arystarynyń atamekeninde ótkizilgen tanymdyq konferenııada akademık, tarıh ǵylymynyń doktory Keńes Nurpeıisovtiń: «Bizder, tarıhshylar, shynyn aıtsaq, Alashordanyń aldynda kúnáli boldyq. Olar Táýelsiz qazaq memleketiniń negizin qalady»,- degen ádil tarıhı baǵasy osyǵan deıin dáıeksiz aıtylyp kelgen barlyq quıtyrqy suraqtardyń jaýabyn el tarıhynda alǵash ret aıqyndap berip edi.

Al Alashtyqtardyń sońǵy tuıaǵynyń biri, jazýshy Jaıyq Bekturovtyń sol merekelik sharada: «Álıhan uly Abaıdyń Kúz, Qys, Jaz, Kóktem degen óleńderin Eýropanyń ulylary Gete men Geınege teńep tastaǵan. Abaıdyń ómirbaıanyn alǵash jazyp ketken de Álıhan bolatyn»,- degen tujyrymy 55 jyl boıyna topyraqqa kómilip, rýhy taptalyp kelgen, «halyq jaýy» degen jalǵan jaladan endi ǵana arshyla bastaǵan Alash arysynyń alyp tulǵasynyń jańa qyryn ashyp berse, arada qansha jyl ótse de, osy eki alyptyń tereń oıyn maquldaǵan Alashtanýshy ǵalym Sultan Ybyraıdyń Alash arysyna arnalǵan keıingi bir rýhanı sharada: «Adam bolýdy Abaıdan, El bolýdy Álıhannan úırensek, álem kóshinen qalmaımyz»,- degen ustanymy qazaq halqyn álem sanasatyn progressıvti ult qalyptastyrýda qaldyrǵan qundy muralaryn jahandaný tendenııasyna jutylyp, sýbmádenıettiń qurbany bolǵan búgingi jas urpaq sanasyna sińirý qanshalyqty qajet ekendigin aıǵaqtap tur.

Táýelsiz el tarıhynda Ońtústik-Shyǵys Azııa daǵdarysy meńdegen aýyr kezeń - 1998 jyly Aqtoǵaı aýdanynda sol kezdegi aýdan ákimi Tóleýjan Ahmetbekovtyń bolashaqty áriden kózdegen batyl qadamymen Aqtoǵaıda dúnıege kelgen Alashtyń úsh arysyna el tarıhynda tuńǵysh ret «Táýelsizdik kúreskerleri» degen atpen bıiktigi 15 metrlik kompozıııalyq eskertkish ornatylyp, alyptar tulǵasy dańqty tuǵyryna kóterilip, tarıhı ádildik ornaǵandyǵy erteńgi bolashaqqa mol úmit syılap edi.  Qaraǵandylyq músinshi Jaýbasar Qalıevtiń sheberligimen Alash arystaryna arnap qoladan jasalǵan alyp eskertkishtiń, aýdan ortalyǵyndaǵy Lenınniń tuǵyrynan qulatylǵan 7 metrlik qola músininiń qaıyra balqytylǵan qorytpasynan quıylǵandyǵynyń ózi kommýnıstik partııanyń kúni birjola qarań bolyp, esesine «Alash» partııasynyń jetekshisi, «Álıhan álemi» dáýiriniń bastalǵandyǵyn jarııalap turǵandaı jurtshylyq kóńiline senim uıalatty. Ult kóseminiń týǵan jerinde tuǵyrǵa kóterilgen bul eskertkish Alash arysyna bolashaqta respýblıka aýmaǵynda ornatylatyn barlyq eskertkishterdiń qozǵaýshy kúshine aınalýy qajet edi.

Sodan beri 25 jyl ótse de, Ult kósemi Álıhan Bókeıhannyń beınesin tanytatyndaı bir záýlim eskertkishtiń Qaraǵandy qalasyndaǵy esimi berilgen aýdanda kúni búginge deıin ornatylmaǵany bylaı tursyn, kóńilge qonbaıtyn laıyqsyz jasalynǵan eskıziniń ózi jurtshylyq arasynda narazylyq týǵyzyp otyrǵandyǵy «Alash murasyn túgendeýde úlken is-sharalar atqarylmaı kele jatyr» degen tujyrymnyń aıǵaǵyna aınalyp tur. Tirshiliginde týǵan elinen eki jarym kez jerdiń topyraǵynyń buıyrýyn armandap, «Qazaqtyń jeri tek Qazaqtyń ǵana menshigi»,- dep álemge jar salyp ketken Álıhan Bókeıhanǵa Qaraǵandy óńirinde eskertkish ornatylatyn jerdi sáýlettendirýge laıyqty alańdy taýyp berý jergilikti ákimshilikke syn bolatyndyǵy barshamyzdy alańdatýda. Reseı ǵalymy Vıktor Kozodoıdyń: «Álıhan Bókeıhan týǵan jerinde eskertkish ornatyp, kóshe, aýdan, ýnıversıtetke esimin berýge ábden laıyq óte myqty tulǵa. Mundaı iri tulǵa kez kelgen ultta kezdese bermeıdi»,- degen kózqarasy Alash qaıratkeri Álıhan Bókeıhanǵa qatysty Ádiletti Qazaqstanda tarıhı ádildik oryn alýy qajettigin kórsetedi.

1998 jyly Aqtoǵaı aýdanynda Alashtyń úsh birdeı arysyna arnalyp ornatylǵan záýlim eskertkishtiń zańdy jalǵasy retinde 2014 jyly aýdan ákimi Nıqanbaı Omarhanovtyń aqsaqaldardyń bastamasyn qoldaýynyń nátıjesinde aýdan ortalyǵynda respýblıkadaǵy tuńǵysh «Alash alańynyń» ashylýy «Keshegi Alash ıdeıasynyń – búgingi Táýelsiz Qazaqstan» bolyp aqıqatqa aınala bastaǵandyǵyn kórsetip turǵandyǵyn memleket jáne qoǵam qaıratkeri akademık, Ómirzaq Ozǵanbaevtyń: «Uly Alash qaıratkerleriniń ıdeıasy búkil Qazaqtyń ıdeıasyna aınalady»,- degen ustanymy qýattap turǵandaı. Memleket jáne qoǵam qaıratkeri Álıhan Baımenniń: «Ult-azattyq qozǵalys jetekshisi, tuńǵysh zamanaýı Qazaq úkimetiniń basshysy bolǵan Álıhan Bókeıhanǵa Táýelsiz Qazaqstannyń bas qalasy Astanada laıyqty eskertkish ornatylýy tarıhı ádilettilik pen qoǵamdyq sana táýelsizdigin qalyptastyrý isinde mańyzdy qadam bolar edi»,- degen oryndy usynysy Aqtoǵaıda bastaý alǵan ıgilikti bastama bas qalamyz Astanada jalǵasyn taýyp, elordamyzda barlyq Alash qaıratkerleriniń rýhyna taǵzym etýge arnalǵan «Alash alańy» ashylyp, sol jerde Alash Orda memleketiniń negizin qalaýshy, tuńǵysh prezıdenti Álıhan Bókeıhannyń rýhty kúreskerlik beınesin tanytatyn záýlim eskertkish ornatylýyna qatysty azamattyq qoǵamda suranys joǵary ekenin aıqyndaıdy.

XXI-shi ǵasyrdy Alash rýhymen qarsy alǵan Aqtoǵaı aýdandyq máslıhat depýtattary halyqtyń qoldaýynyń arqasynda birtindep qulashtaryn keńge sermep, 2001 jyly Qaraǵandy qalasynyń «Oktıabr» aýdanyna Álıhan Bókeıhan esimin berý týraly sol kezdegi Qaraǵandy oblysynyń ákimi Kamaltın Muqametjanov pen oblystyq máslıhat hatshysy Qasembek Medıevke hat joldaǵan edi. Alaıda bul usynys qyzyl ımperııa jankúıerleriniń «Qazan» tóńkerisiniń sımvolyn aýystyrýǵa jol bermegen qarsylyǵyna tap bolyp, ýaqytsha toqtap qalǵan. Bul keleńsiz áreket Alash qaıratkerleriniń rýhyn ulyqtaý baǵytynda halyqtyń qalaýly usynystar jasaýyna qaramastan jergilikti bılikten der ýaqytynda qoldaý tappaǵandyǵynyń aıǵaǵy.

1937 jyldyń qandy qyrǵynynda aıaýsyz qurban bolǵan Alash arystarynyń múrdeleriniń qaıda jerlengendigin bilýdiń ózi armanǵa aınalǵan arpalysty jyldardyń birinde ıaǵnı, 2011 jyly Alashtyqtar rýhynyń joqshysy, jerlesimiz, ǵylym doktory, professor Nurlan Dýlatbekovtyń azamattyq tabandylyǵymen taǵdyrlary toǵysyp, bir kúnde atylǵan Álıhan Bókeıhan men Nyǵmet Nurmaqovtyń órtelgen máıitiniń kúli kómilgen beımálim orny Máskeýdiń Don qabirstanyndaǵy №1 shuńqyrdan tabylyp,

   «Eı, tákappar dúnıe

   Maǵan da bir qarashy!

   Tanısyń ba sen meni?

  Men qazaqtyń balasy»,- degen daýylpaz aqyn Qasym Amanjolovtyń bir aýyz óleńi jazylǵan qara mramordan eskertkish taqta ornatqan kópke úlgi bolarlyq ónegeli isi búgingi jas urpaq sanasynda silkinis týdyryp, Alash murasyn túgendeýdegi asa mańyzdy tarıhı ádil sheshimge aınaldy.

QR Memlekettik keńesshisi, saıasattanýshy, ǵalym Erlan Qarın 2011 jyly «Nur Otan» halyqtyq-demokratııalyq partııasynyń hatshysy bolyp turǵan tusta Álıhan Bókeıhannyń týǵan jerine rýh izdep baryp, ata-babasy jerlengen «Taldybeıit» qorymynda quran baǵyshtatyp erekshe tolqynysty ásermen Astanaǵa oralyp, uly tulǵanyń esimin ulyqtaýdy ózine perzenttik paryz sanap, kóp uzamaı «Nur Otan» partııasynyń pármenimen «Alash muraty jáne Táýelsiz Qazaqstan» atty halyqaralyq ǵylymı-praktıkalyq konferenııanyń ótýine muryndyq bolyp, baba rýhyn ǵalamdyq deńgeıde kóterip edi. Halyqaralyq mártebege ıe bolyp, Táýelsizdik Saraıynda 100-ge tarta ǵalymnyń qatysýymen ótken osy ıgi sharada Álıhantanýshy ǵalym Sultan Han Aqqulynyń alty tomdyq shyǵarmalar jınaǵynyń tusaýy kesilip, Álıhan baba rýhyna Quran oqylyp, as berilýi - Táýelsiz el tarıhynda mańyzdy basymdyqqa ıe bolyp, «Nur Otandy» «Alash» partııasynyń murageri retinde tanytty. Tarıhı sharada Japonııanyń Hokkaıdo ýnıversıtetiniń professory Ýıama Tomohıkonyń «Álıhannyń kózqarasynda progressıvtik jáne Evropashyldyq ıdeıalarmen qatar qazaqty saqtap qalý ıdeıasy boldy. Sondaı-aq ol modernızaııalyq jáne kásibı kózqarastarǵa baı boldy. Álıhandy qazaq zııalylarynyń kemel beınesi deýge bolady»,- degen tereń tujyrymy Álıhan babamyzdyń «qazaqqa qyzmet qylmaı qoımaıtyn» kemel tulǵalyq bolmysyn búgingi jas urpaq odan ári tanı túsip, Alash ıdeıasynan nár alý qajettigine oı tastap edi.

Álıhan Bókeıhannyń «Jińishke ózeni boıyndaǵy «Ataqorymnyń» eki jarym kez jerinen maǵan da topyraq buıyrsa eken» degen armanynyń oryndalmaı qalǵanyn perzenttik paryz sanap, týǵan jeri Jeltaýda ár jyldary Álıhannyń oryn taǵy bolǵan Qara tasqa bul tas «Han taǵy» bolsyn dep ataý bergen Alashtanýshy ǵalym, professor Aıgúl Smaqova jetekshilik jasaǵan «Álıhan Bókeıhannyń izimen» atty halyqaralyq  ekspedıııa músheleri 2015 jyly «Taldybeıit» qorymynan kıe tutyp alǵan bir ýys topyraqty Máskeýdiń Don zıratyndaǵy qasiretti qabirge baýyry Nurym Bókeıhanovtyń qolymen salǵyzǵan. Tóre urpaqtarynyń ózegin órtep kelgen ókinishine jubanysh bolarlyq jas ǵalymdardyń qatysýymen ótken bul talpynysta mol saýaptyń jatqany aqıqat.

2015 jyly halyqaralyq asa bedeldi uıym IýNESKO óziniń 38-sessııasynda «Memleket jáne qoǵam qaıratkeri Álıhan Bókeıhannyń týǵanyna 150 jyl tolýyna arnalǵan sharalardy IýNESKO-nyń aıasynda ótkizý týraly» jáne Ult kósemi Álıhan Bókeıhandy «Búkilálemdik shynaıy dańqty qaıratker» dep tanyp, qarar qabyldaǵan. Bir jyl buryn jol ashyp bergen pármendi qujatty basshylyqqa alǵan árbir deńgeıdegi aımaqtar daıyndyqqa qyzý kirisip ketken. El aýyzynda ańyzǵa aınalyp, Semeıdiń «Qaraýylynda» ótkizilgen Abaıdyń 150 jyldyq toıy Aqtoǵaıdyń «Jekejalynda» Álıhan dańqymen jalǵasatyn boldy degen boljamdar da jasalǵan. Alaıda Táýelsizdigimizdiń 25 jyldyq datasymen tuspa-tus kelgen rýhanııattyq qundylyqtar qataryn tolyqtyratyn memlekettik deńgeıdegi bul mańyzdy shara túsiniksiz jaǵdaıda týǵan jeri Aqtoǵaı aýdanyndaǵy esimi berilgen orta mekteptiń aldyna ornatylǵan Álıhan bıýstisin, týǵan baýyry Smaqan balasy Balabarshynnyń oblys ákimi Nurmuhamet Ábdibekovpen birlesip ashýymen ǵana tynǵan. Josparlanǵan qyrýar ıgilikti isterdiń mereıtoıdy ótkizýge qarjy qaralmaǵan degen syltaýmen aıaqsyz, iske aspaı qalǵandyǵy eldigimizdiń rýhyn tómen túsiretin ókinishti oqıǵaǵa aınalǵan bolatyn. Álıhan Bókeıhannyń 150 jyldyq mereıtoıyn atap ótý jónindegi IýNESKO-nyń sheshimi qoldaý tappasa da, 2022 jyly Álıhan Bókeıhan týraly derekti fılmniń Astanada ótken tusaýkeserinde saıasatker, QR Parlamenti Májilisiniń depýtaty Erlan Saırovtyń «Ult kósemin qazaqty halyqaralyq memleket sýbektisi retinde dúnıejúzine tanytqan uly qaıratker dep aıtýymyzǵa tolyq negiz bar»,- degen ustanymynyń ózi, Álıhan Bókeıhannyń álem moıyndap, baǵalaǵan dańqty qaıratker tulǵa ekendigin burynǵydan beter bıiktete túskendeı.

Álıhan esiminiń túrli kedergilerge kezigip, óz deńgeıinde eskerilmeýine qaramastan, Ult kóseminiń rýhyn bıikke kóterý toqtaǵan joq. 2018 jyly respýblıkalyq «Aq jol» demokratııalyq partııasynyń tóraǵasy Azat Perýashev bastaǵan parlamenttik frakııasynyń usynysymen Sankt-Peterbordaǵy Álıhan oqyǵan burynǵy Imperatorlyq Orman ınstıtýty, qazirgi Sankt-Peterbor memlekettik orman-tehnıkalyq ýnıversıtetiniń Ǵylymı keńesiniń Bas ǵımaratynda Álıhan Bókeıhan baba qurmetine arnap ýnıversıtet ákimshiliginiń qoldaýymen eskertkish taqtanyń ornatylýy - qazaqty óz aldyna azat el qylamyn dep búkil sanaly ómirin taýqymetti kúrespen ótkizgen Alash kóseminiń esiminiń halyqaralyq dárejede laıyqty baǵalanyp, qurmet kórsetilýiniń aıqyn kórinisi.

Álıhan Bókeıhan týǵan búgingi Shabanbaı bı aýyldyq okrýgindegi Álimhan Ermekov atyndaǵy orta mektepti osydan 30 jyl buryn bitirgen túlekter 2020 jyly ózderi bastama kóterip, qarjy jınap eldi meken ortalyǵyna Álıhan Bókeıhannyń bıýstisin ornattyryp, patrıottyq tanytyp, el-jurtty tańqaldyrǵandyǵy Ult kóseminiń rýhyn ulyqtaýda pármendi qadamdar jasaýǵa batyldary jetpeı júrgen aǵalaryna jol bastap bergendeı kózqaras týǵyzdy. Sol saltanatty is-sharada Alashtanýshy ǵalym, professor Tursyn Jurtbaıdyń: «Ár ulttyń búkil taǵdyryn uıytqan tulǵalar bolady. Álıhan Bókeıhan sol qazaq ultynyń myń jyl burynǵy jáne keıingi kúres kúnderindegi ótken, ketken tarıhynyń bárin taldap, tujyrymdap, birtutas Alash ıdeıasyna biriktirip bergen tulǵa. Álıhannyń týǵan jerinde tuǵyrǵa kóterilgen eskertkishtiń búkil qazaqqa úlgi bolatyny, bul eskertkishti 1990 jyly mektepti bitirgen túlekter ózderi aýyl úshin, týǵan jeri úshin dep qarajat jınap, biriktirip, ıdeıa qosyp, ornatqandyǵynda. Ár urpaq óziniń Álıhanǵa, sol arqyly Alashtyń birtutas ıdeıasyna degen óziniń rýhyn túletetin bolsa, Qazaq memleketi máńgilik memlekettiń qatarynda bolady»,- degen oıy Álıhan babamyzdy búkil Qazaq eli qoldap turǵandyǵyn taǵy bir aıqyndap, Alash ıdeıasy erteńgi el tutqasyn ustaıtyn jastardyń bolashaǵyna jol ashyp turǵandaı.

2001 jyldan beri kóterilip kele jatqan halyqtyń qýatty úni bılik tarapynan qoldaý taýyp, 2021 jyly Qaraǵandy qalasynyń Oktıabr aýdanyna Álıhan Bókeıhan esiminiń berilýi - tek Qaraǵandy úshin ǵana emes kúlli Qazaq eli úshin qýanyshty jańalyqqa aınalyp, jaratylys jańǵyryǵyndaı tolqyn týdyrdy. Qanshama ýaqyt boıy tumshalanyp kelgen Álıhan Bókeıhan esimimen respýblıka boıynsha alǵash ret óziniń týǵan jerindegi aýdannyń atalýy - urpaq moıyndaýyn kútken baba rýhyna zor qurmet bolsa kerek. Alash kóseminiń esiminiń Oktıabr aýdanyna berilgeni Alash rýhyn izdeýshi jastardyń arasynda úlken serpilis týǵyzǵany sonshalyqty Arqa eline respýblıkanyń túkpir-túkpirinen kelgen 40-tan astam jas jýrnalısterdiń bári Álıhan babamyzdyń týǵan jerine at basyn buryp, baba rýhyna quran baǵyshtap, taǵzym etip: «Ulttyq sanamyz dúr silkindi, tegimiz tebirendi. Álıhan babamyzdyń týǵan jerine kelgende, Ult kósemi otyrǵan Han taǵyna shyqqan kezde ózińdi týra osy keń baıtaq jerdiń ıesi ekenińdi sezinesiń. Bul sezimdi ár qazaqtyń balasy sezinip ótýi kerek. Ár qazaqtyń balasy osy jerdi kórýi kerek. Alashtyqtar týraly estý az, olardy taný kerek»,- dep Álıhan babamyzdyń týǵan jerinen nár alyp, úlken tolǵanyspen qaıtty. Odan ári qaraı Qaraǵandy jastarynyń tabandy usynysymen Álıhan babamyzdyń esimi berilgen aýdanda Ult kósemine arnap mýral salynyp, bılbordtar ornatyldy. Ǵasyr adamy atanǵan áıgili professor Temirǵalı Kóketaevtyń: «Qaraǵandylyqtar úshin, Qazaq halqy úshin óte qýanyshty kún bolyp tur. Biz Álıhan Bókeıhan aýdanynda turamyz, balalarymyz ben nemerelerimiz Álıhan Bókeıhan aýdanynda týǵanbyz dep maqtanatyn bolady. Álıhannyń aty ómirlik qalady»,- degen tebirenisi, halqymyz zaryǵa kútken kóńil qýanyshyna aınaldy.

Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń 2022 jyldyń 5 qazanynda Qaraǵandy oblysynyń jurtshylyǵymen kezdesýinde: «Qaraǵandy tabıǵı baılyǵymen qazynaly dep atalmaǵany anyq. Talaı tarıhı oqıǵanyń kýási bolǵan shejireli aımaqtan qazaqtyń kóptegen birtýar tulǵalary shyqqan. Qaraǵandy – Álıhan Bókeıhan, Jaqyp Aqbaev, Álimhan Ermekov sııaqty Alash arystary dúnıege kelgen qasıetti jer»,- degen sózi Alash qaıratkerleriniń esimin qaıta jańǵyrtýda elimiz óz táýelsizdigin alǵannan bergi 31 jylda alǵash ret berilgen ádil baǵa retinde jurtshylyq kóńiline úmit uıalatty.

2022 jyldyń 9 jeltoqsanynda Oktıabr aýdanyna Ult kósemi esiminiń berilgenine bir jyl tolýyna oraı Álıhan Bókeıhannyń týǵan jerinen bastap Máskeýge deıingi aralyqta 1992-2022 jyldary ótkizilgen rýhanı-tanymdyq sharalardy keıingi urpaqqa tanystyryp, taǵylymdy ónegege aınaldyrý maqsatynda Álıhannyń shyraqshysy atanǵan Tuńǵyshbaı Muqan men nemeresi Medeý Ábeýzardyń bastamasymen qoǵamdyq negizde óz kúshterimen «Álıhan Bókeıhan - ult azattyq kúreskeri» atty tanymdyq-derekti fılm tartý etilip, kınotýyndynyń tusaýkeseri elimizdiń birqatar óńirinde ótip, Álıhan baba rýhyn izdegen kórermenderdiń ystyq yqylasyna bólendi. Alaıda kúni búginge deıin nege Álıhan Bókeıhanǵa arnap kórkem fılm túsirilmeı kele jatyr… Munyń syry nede?!

Belgili Álıhantanýshy ǵalym Sultan Han Aqquly: «Álıhannyń adal úzeńgilesteri, shákirtteri bolǵan Ahmet Baıtursynulynyń 150 jyldyǵyn keń aýqymda toıladyq. Ahmet Baıtursynuly týraly keremet serıal túsirdik. Mirjaqyp Dýlatuly týraly derekti fılm túsirdik. Al nege osy kúnge deıin Álıhan Bókeıhan týraly kórkem fılm túsirgen joqpyz?! Eń qyzyǵy, osy bıyl ǵana bıýdjetti bekitetin Úkimet janyndaǵy mekemearalyq komıssııa «Qazaqfılm» Ulttyq kınostýdııasy tarapynan usynylǵan Álıhan Bókeıhan týraly kórkem fılm túsirýge qarjy joq dep, qarjy bólgen joq. Búgingi qazaq memleketiniń irgetasyn kóterip, tuńǵysh basshy bolǵan tarıhı tulǵa týraly tipti kórkem fılm túsirýge qarjy tabamaı qalady»,- degen oıy barsha Qazaq elin mazalaıtyn kókeıtesti suraqtyń jaýabyna izdeý salǵandaı…

Ult azattyǵy jolynda aıanbaı kúresip, Ult kósemi atanǵan, «Búkilálemdik shynaıy dańqty qaıratker» dep tanylǵan Álıhan Bókeıhan týraly kórkem fılm shyǵarýǵa ne kedergi keltirip tur? Ókinishke qaraı, osyndaıda belgili Alashtanýshy ǵalym, zań ǵylymdarynyń doktory Qabylsaıat Ábishevtiń: «Qazaq halqynda azamattyń basyn biriktirip, kósh bastap shyqqan Álıhan Bókeıhanǵa Ahmet Baıtursynuly «Kósemderdiń kósemi»-dep baǵa bergen. Alaıda, Úkimet tarapynan da, ǵylym tarapynan da, zııaly qaýym tarapynan da Álıhanǵa tıisti baǵa berilmeı júr. Bireýler Ahmetten, Mirjaqyptan, tipti Turar Rysqulovtan tómen kórsetedi, Álıhan áli kúnge óziniń tarıhı baǵasyn ala-almaı keledi»,- degen qynjylysy qoǵamda kezikken búgingi beımálim áreketterdiń saldarynan Álıhan áleminiń tuıyqqa tirelip turǵandyǵyn aıqyn ańǵartqandaı…

Qalaı desek te osydan 107 jyl buryn Alash Orda memleketiniń negizin qalaǵan Alash qaıratkerleriniń jetekshisi Álıhan Bókeıhan babamyzdyń rýhyn kóterý baǵytynda táýelsiz el tarıhynda atqarylǵan ıgilikti jumystar aldymyzda kele jatqan Álıhan Bókeıhannyń 160 jyldyǵyna oraı arnaıy iske asatyn keshendi is-sharalardyń deńgeıinde jalǵasyn taýyp, halyq kútken oń nátıjege jetse, Alash qaıratkeri Álıhan Bókeıhanǵa saıası turǵyda baǵa berilse - Ádiletti Qazaqstandy ornatý baǵytyndaǵy jasalǵan úlken qadam bolar edi.

Zarına Áshirbek

Pikirler