Taıaýda nemis etnografy Rıhard Karýttyń kitaby qazaq tilinde jaryq kórdi. «Qazaqtar men túrkmender arasynda» dep atalatyn eńbek AmalBooks baspasynda kásipker Arman Tosqanbaevtyń demeýshiligimen shyǵaryldy. 2016 jyldan beri jumys istep kele jatqan AmalBooks baspasy tarıh, non-fıkshn, bıznes baǵyttarynda kitaptar basyp shyǵarady. Rıhard Karýttyń eńbegi – «Taza tarıh» serııasynyń aıasynda jaryq kórgen onynshy kitap. Buǵan deıin bul týyndynyń orys ti..

Ulttyq arnada jaryq kórgen suhbatta sheteldik dombyrashy azamat qazaq halqynyń ulttyq aspaby, dombyranyń qudyreti jaıly tolǵanyp, erekshe yqylaspen baıandady, dep habarlaıdy "Adyrna" ulttyq portaly Qazaqstan.tv-ge silteme kórsete otyryp.   Elge belgili kúıshi Aıgúl Úlkenbaevanyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna arnalǵan baǵdarlamada sheteldik dombyrashy pikir bildirdi. Ulybrıtanııadan kelgen azamat qazaq halqynyń ulttyq aspaby jaıly oı tolǵap, dombyra..

Sheshenstan basyshy osy joly da tosyn málimdeme jasady. Ol Chehııadaǵy at qoradan urlanǵan sáıgúliginiń tabylǵanyn habarlady. Óziniń aıtýynsha, quıryq jaly tógilgen "azban-kúreńin" barymtalaǵan Ýkraınanyń barlaý agenttikteri. Eýropa salǵan sankııa salqyny da alǵash tulpardyń "shabysyn shekteýden" bastalypty. Bul jaıly "Adyrna" ulttyq portaly habarlaıdy.  Sheshenstan basshysy Ramzan Qadyrov 2023 jyly naýryzda Lıtomerjıe qalasyndaǵy at qoradan url..

Mereke aıasynda áleýmettik jelilerde Almaty qalasyndaǵy túrli etnos ókilderi arasynda qazaq kompozıtorlary men aqyndarynyń shyǵarmalaryna arnalǵan mýzykalyq chellendj iske qosylady. Baıqaýdyń uıymdastyrýshysy - Almaty qalasy Qoǵamdyq damý basqarmasynyń qoldaýymen «Adyrna» ulttyq etnografııalyq birlestigi» qoǵamdyq qory. Chellendj qorytyndysy boıynsha, úzdik beınerolıkter gramotalarmen jáne baǵaly syılyqtarmen marapattalady. Baıqaýǵa qatysý úshin&..

Keıde maǵan myna dúnıede ata-ájeniń ósıet pen qasıetke toly ónegeli áńgimesi men estelikterin tyńdaýdan artyq dúnıe bar ma eken degen oı keledi. At jalyn tartyp mingenshe óz ata-ájemniń janynan bir eli ajyraǵan emepin. Olardyń janynda erkelep, masattanyp júretinim taǵy bar. Toı bolyp jatqan úıdiń táttisi men qulaǵy meniń «enshimde» edi. Atamnyń ómirdegi beınesi sýret kúıinde qalǵaly beri ájemdi aınalshyqtaýdy shyǵardym. Uıyqtar kezde áke-sheshemn..