«Ońtústik Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, babamyz jeti qazynanyń biri retinde qurmetpen qaraǵan tazyny keıbir atalarymyz ıtke jatqyzbaǵan eken. Ózge ıtti úıdiń mańyna jolatpasa da, tazyny úıdiń tórine shyǵarǵan. «Óıtkeni, kezinde tazylar bútin bir áýletti asyraǵan. Talaı aýyl áýeli Qudaı, sosyn tazylardyń arqasynda ashtyqtan aman qalǵan. Tazy taqyr kedeı ıesin otbasymen birge ashtan óltirmegen. Tazyny jaqsy kórý, oǵan degen qurmet qazaqtyń boıynd..

  ALMATY. Shildeniń 21-i. QazAqparat /Ernar Beken/ - «Búgingi kúnde Qazaqstanda taza qandy tóbetter az qaldy. Eger de elimizdegi tasqa qashalyp salynǵan ıt sýretterine negizdelgen derekterge súıensek, onda bul ıtterdiń osy ólkede ómir súrgenine tórt myń jyldaı ýaqyt ótkenin aıtýǵa bolady. Iaǵnı tóbet qazaq halqy bastan ótkizgen barlyq dáýirdiń kýágeri. Onyń jeti qazynanyń birine jatqyzylýy da tegin bolmasa kerek. Qazaqtyń otyryqshylyq kezeńi..

 Kanadalyq rejısser, antropolog Naıobı Tompsonnyń aıtýynsha, jylqyny qolǵa úıretý qazaq jerinde bastalǵanyn eshkim bilmeıdi. Endi osy tarıhty búkil álemge pash etýge múmkindik bar. Qazaqstan sheteldik kompanııalarmen birlesip, EQUUS (jylqy) derekti trılogııasyn túsirmek.   «Qazaqstan atbegilik mádenıettiń otany. Bul mádenıet osy jerde bastaldy. Jylqylardy qolǵa úıretý Qazaqstan aýmaǵynda bastalǵanyn bilemiz. Biraq bul týraly eshkim derl..

Kókpartaný ǵylymı sala retinde áli qalyptasqan joq. Kókpardyń bolmys-bitimin ázirge «kókpar» sóziniń etımologııasynan ǵana izdeýdemiz. Onyń ózi qısynsyz, aýyzeki joramal deńgeıindegi paıymdarǵa negizdelýde. Bul izdenis bir ǵana «kókpar», «kókbóri» sózderiniń tegimen emes, onyń taralý aımaǵyndaǵy jurttardyń da qatysyn, olardyń tanymyn qarastyrý arqyly keńirek ári tereńirek zerdelengeni kóńilge qonymdy bolar. Negmatı, "Prazdnık navrýz": "Sam..

«Ákemiz aıaǵynan kemtar, múgedek boldy. Men aǵamnyń qolynda óstim. Ol orta sharýa, momyn kisi edi. Aǵamnyń eki jaqsy aty bolatyn. At jalyn tartar shaqqa jetkenimde sol eki attyń biri, báıgeden kelip júrgen qaraqasqa júırikti taqymyma bastym. Aǵam qolymdy qaqqan joq»... Bul — belgili ǵalym,abaıtanýshy, jazýshy Qaıym Muhamethanovtyń ánshi, sazger Estaı Berkimbaev týraly jazǵan «Eki kezdesý» atty esteliginen alynǵan úzindi. Qazaqtyń kez kelgen balas..

Ań men qustardyń qazaqsha ataýlaryna baılanysty aýdarma ádebıetterde, ǵylymı-kópshilik maqalalarda, merzimdik baspasóz betterindegi materıaldarda ishinara qatelikter ketip jatatynyn biraz jyldan beri baqylap, baıqap júrmiz. Kósh júre kele túzeler degen úmitpen, kóldeneńnen áńgimege aralaspaı, áliptiń artyn baǵyp ta kórdik. Báribir bolar emes. Baz bir qalamgerlerimiz sol baıaǵy taptaýrynnan, sol baıaǵy sarynnan tanatyn túrleri kórinbeıdi. Kóńilge ..

Ańshylyqtyń úmit qýanyshy kóp. Ystyq ottaı qyzýly mınýty kóp, maǵnaly ómir. Ańshylyqta kisini aqyn kúıine jetkizetin sezim kúıi kóp. M. Áýezov Bir nárse eki aıaqty, segiz barmaq, Ilikse dúnıeniń baryn almaq. Óziniń tili bar da, tisteri joq. Jutady kóringendi almap-jalmap. (Halyq jumbaǵy. Sheshýi: búrkit) Kól-kósir sary dalany sahna etken ata-babamyz tek qana maldyń tisin kúıttep, izine erýmen ǵumyr keshken joq. Kóńil qumaryn qandyrarlyq talaı-tal..