Jeti qazyna
04.12.2016
Jeti qazyna
Aı men Kúnniń tartysy
Kókpartaný ǵylymı sala retinde áli qalyptasqan joq. Kókpardyń bolmys-bitimin ázirge «kókpar» sóziniń etımologııasynan ǵana izdeýdemiz. Onyń ózi qısynsyz, aýyzeki joramal deńgeıindegi paıymdarǵa negizdelýde. Bul izdenis bir ǵana «kókpar», «kókbóri» sózderiniń tegimen emes, onyń taralý aımaǵyndaǵy jurttardyń da qatysyn, olardyń tanymyn qarastyrý arqyly keńirek ári tereńirek zerdelengeni kóńilge qonymdy bolar. Negmatı, "Prazdnık navrýz": "Sam..
03.11.2016
Jeti qazyna
Estaıdyń kók aty
«Ákemiz aıaǵynan kemtar, múgedek boldy. Men aǵamnyń qolynda óstim. Ol orta sharýa, momyn kisi edi. Aǵamnyń eki jaqsy aty bolatyn. At jalyn tartar shaqqa jetkenimde sol eki attyń biri, báıgeden kelip júrgen qaraqasqa júırikti taqymyma bastym. Aǵam qolymdy qaqqan joq»... Bul — belgili ǵalym,abaıtanýshy, jazýshy Qaıym Muhamethanovtyń ánshi, sazger Estaı Berkimbaev týraly jazǵan «Eki kezdesý» atty esteliginen alynǵan úzindi. Qazaqtyń kez kelgen balas..
29.09.2016
Jeti qazyna
Keıbir ań men qustyń qazaqsha ataýlary týraly
Ań men qustardyń qazaqsha ataýlaryna baılanysty aýdarma ádebıetterde, ǵylymı-kópshilik maqalalarda, merzimdik baspasóz betterindegi materıaldarda ishinara qatelikter ketip jatatynyn biraz jyldan beri baqylap, baıqap júrmiz. Kósh júre kele túzeler degen úmitpen, kóldeneńnen áńgimege aralaspaı, áliptiń artyn baǵyp ta kórdik. Báribir bolar emes. Baz bir qalamgerlerimiz sol baıaǵy taptaýrynnan, sol baıaǵy sarynnan tanatyn túrleri kórinbeıdi. Kóńilge ..
21.06.2016
Jeti qazyna
Aqseleý Seıdimbek. «Búrkit»
Ańshylyqtyń úmit qýanyshy kóp. Ystyq ottaı qyzýly mınýty kóp, maǵnaly ómir. Ańshylyqta kisini aqyn kúıine jetkizetin sezim kúıi kóp. M. Áýezov Bir nárse eki aıaqty, segiz barmaq, Ilikse dúnıeniń baryn almaq. Óziniń tili bar da, tisteri joq. Jutady kóringendi almap-jalmap. (Halyq jumbaǵy. Sheshýi: búrkit) Kól-kósir sary dalany sahna etken ata-babamyz tek qana maldyń tisin kúıttep, izine erýmen ǵumyr keshken joq. Kóńil qumaryn qandyrarlyq talaı-tal..
30.01.2016
Jeti qazyna
Qazaq búrkitshileriniń tarıhy tereńde
«Qazaqparat» baspasynan shyqqan «Qazaq búrkitshiliginiń álippesi» kitabynyń avtory Danııar Álbozymmen suhbat – atadan qalǵan búrkitshilik óneri taqyryby tóńireginde órbidi. Kitapta qyran qustyń jasy, dene músheleriniń ataýy, qyran qusqa qatysty atadan qalǵan danalyq sózder – dala mektebindegi búrkitshiliktiń jaı-japsary tolyq qarastyrylǵandaı. Qyran balapanyn baýlýdyń qazaq dalasyndaǵy tarıhyn, qyran qusqa qatysty ulttyń dúnıetanymyn bir kitapqa ..
18.01.2016
Jeti qazyna
Atbegi
Bul kúnde sharýasyn shal­qyt­qan, dáýletin tasytqan eńbek adamdary qaı aýylda da kóbeı­ip keledi. Olardyń sharýasyn kór­gende kóńiliń marqaıady. Osyn­daıda «qazaq jalqaý» degen sózge shúbá keltiresiń. Árıne, qoǵam bolǵan soń «qasyq ustaýshy­lardyń da» kezdesip qalatyny shyndyq. Degenmen, biren-saran mundaılarǵa qarap, bárine kúıe jaǵýǵa bolmaıdy. Iá, aýylda eńbek etetinder kóbeıe tústi. Solardyń biri – Kókterek aýyldyq okr..
30.12.2015
Jeti qazyna
Qyran nemese tarıhtaǵy qustar qaıtyp kele me?
Ejelgi qypshaqtar tarıhyn zert­tegen kórnekti tarıhshy Serjan Aqynjanov* óziniń monografııalyq eńbeginde ortaǵasyrlyq arab derek kózde­rine súıene otyryp, HII ǵasyrdyń sońynda ómir súrgen Qyran – Qadyr han degen tarıhı tulǵa týraly jazady. Qyran týraly aıta kele, ol, Alyp-Qara Uran atty kósemniń uly bolǵandyǵyn baıandap, Qadyr han – Qyrannyń laýazymy (tıtýl) dep kórsetipti. Al uran – onyń taıpasy delingen. Bul jer­degi Qyran – onyń óz..
28.11.2015
Jeti qazyna
Sheıhtar endi taýda saıran sala ma?
Birikken Arab Ámirlikterinen kelgen sheıh­tardyń Otyrar aýdanynda gektar jerdi qorshap­ alyp, ońtústiktiń qyrǵılaryn ań-qusqa salyp, sa­ıatshy­lyq quryp júrgenin budan buryn da ga­zetimizde jazǵan bolatynbyz. Endi olar obly­sy­­myzdyń shóldi aımaǵyn bylaı qoıyp, tabıǵa­ty­ tamasha taýly óńirlerine de kóz sala basta­ǵan sekildi. Jaqynda Tólebı aýdanyndaǵy Keńesaryq aýylyna jolymyz túsken bolatyn. Al ol a..
28.11.2015
Jeti qazyna
Qumaı tazynyń tegi qyran qus pa?
116 túrli ıttiń ishinde qazaqtyń báıtóbeti men qumaı tazyǵa jeteri joq. Báıtóbet qasqyrǵa betpe-bet kele alatyndyǵymen erekshelenedi. Al qumaı tazynyń jelmen jarysar júıriktigi beseneden belgili. Qasqyr maldy jeıdi, qyryp salady. Keıde tipti adamnyń ózine shabýyl jasaıdy. Sonda da qazaq qasqyrdy táńirdiń serisi, kók jal, kók bóri, syrttan, abadan dep madaqtaıdy. Ony jamandamaıdy, beıádep sózben balaǵattamaıdy. Qazaqtyń osy minezin túsiný qıyn. Ba..
28.11.2015
Jeti qazyna
Bir tal túk
Janýarlar álemi túkti, túksiz bolyp ekige bólinedi. Túkti janýarlardyń túkteri de alýan-alýan atalady. Sol ataýlar arasynan myna bir tobyn ataýǵa bolady: qalyń túkti, qaba júndi, juqa túkti, suıyq túkti, seldir túkti, sırek túkti, baraqy túkti, salaly túkti, salasyz túkti, uzyn qylshyqty, tyqyr qylshyqty, taqyr túkti, baraqy júndi, qylshyq júndi, uıań júndi, qatqyl júndi, jumsaq júndi, myqty júndi, bos júndi, jibek júndi, bııazy júndi, túbitti, t..
28.11.2015
Jeti qazyna
Ulttyq brendten aırylyp qalmaımyz ba?
Jeti qazynanyń biri sanalatyn ıt qadym zamannan beri adamnyń senimdi serigi bolyp keledi. Úıiniń tórine shyǵarmasa da qarǵybaý taǵyp, tórt aıaqty dosyn qazaq qashanda jaqsy kóredi. «Itiń ury…» degen adammen ustasa ketetin qyzyq minezi taǵy bar. Qumaı tazy salyp, qıqýlatyp ańǵa shyqqan atalarymyzdyń senimdi serigine degen qumarlyǵy tańǵa aıtsa taýsylmaıtyn áńgime. Aty alysqa ketip, arlan alǵan tazylaryn bir qyzdyń qalyńmalyna jeterlik jylqyǵa aıyr..
28.11.2015
Jeti qazyna
Qumaı
Atyraý óńiri — qoınaýy ken-baılyqqa toly, sondaı-aq, ony mekendegen adamdardyń da jan-dúnıesi tylsym syrlarǵa toly qutty meken. Sondaı júregi týǵan jer dep soǵatyn, týǵan ólkeniń shejiresiniń ár betin talmaı zertteıtin oqyrmanymyzdyń biri – Álimjan Amanbaev. Ózi joǵary bilimdi zańger bolǵanymen, halqymyzdyń tynys-tirshiligin jetik biletin, kókiregi kúısandyqtaı kúmbirlegen Álimjan aǵanyń taǵy bir qyry –qazaq halqynyń etnografııalyq salt-dástúrin ..
28.11.2015
Jeti qazyna
Qazaqy mal tuqymyn saqtap qalatyn arnaıy memlekettik baǵdarlama kerek
Máken TOIShYBEKOV, UǴA akademıgi, professor: – Máken Moldabaıuly, siz qazaqtyń ejelgi mal tuqymyn saqtap qalý týrasynda zertteý jasap júrgen ǵalymsyz. Osy rette suraıyn degenim, «naq qazir elde qazaqtyń ejelgi mal tuqymynyń neshe alýan túri saqtaldy» dep anyq aıtýǵa bolady? Jalpy, ǵalym retinde eldegi mal sharýashylyǵyna qatysty ustanyp otyrǵan saıasatymyzǵa kóńilińiz tola ma? – Men máseleni áriden tarqataıyn. Baıaǵyda 1918 jyly Keńes ókimet..
28.11.2015
Jeti qazyna
Itelginiń qyzyǵyna tússeń…
Áýesqoı ańshylar dabyl qaǵýda.  Solardyń biri – Sovet Seıitovty  tyńdasaq, elimizdi meken etken óte sırek qustardyń biri – ıtelgi quryp ketýdiń az-aq aldynda. Onyń ózinde de tabıǵat qorǵaýshylardyń ózderi men ańshylardyń «arqasynda».  Onsyz da «Qyzyl kitapqa» engizilgen jyrtqysh qustyń uıasy jıi buzylady eken. Óıtken sebebi ańshylar ıtelgini qoldan ósiretinderge jumyrtqasyn satyp, nápaqa tabady desedi. Al olar óz kezeginde ıtelgini..
28.11.2015
Jeti qazyna
Muqaǵalı kútetin qustar qaıda?
Aýqattysy aqshańqan úıiniń túndiginen, jaqybaıy qarasha úıiniń jyrtyǵynan juldyz sanap uıqyǵa ketetin qazaqtyń tabıǵatpen úılesimdiligi týraly áste áńgime kóp. Sol barqyt aspanda býaldyr saǵym sozylyp jatatyny tunyǵy laılanbaǵan aýyl balasynyń bárine málim. Qazaq muny «Qus joly» deıdi. Óziniń dúnıetanymyn ǵaryshtyq mejemen keń qulashtap órgen halyqtyń bul ataýdy qoıýy beker bolmasa kerek.Qus – qazaqtyń jany. Sondyqtan da Kók Táńirine balanǵan ǵar..
28.11.2015
Jeti qazyna
Altaı qyrany Arabııadan oraldy
Astana degen qalanyń bir mıssııasy sol bolar — jer betinde shashyraǵan qazaqtyń at tóbelindeı túrli tobyn qosty da, mıdaı aralastyrdy. Ásirese, shetelden kelgen qandastar da sol «kompanenttiń» biri bolyp júr. Kázir kádimgideı el bolyp qaldyq. Basynda bir-birimizdi jatyrqap, anaý-mynaýymyzdy túrtkilep kúlip otyratynbyz. Endi jas kúnimizden birge ósken dos-jarandaı qımas jandarǵa aınaldyq. Olarsyz búgingi qazaqtyń bútindigin de elestetý qıyn, óıtke..
28.11.2015
Jeti qazyna
Kók týymyzda qyrannyń beınesi beker turǵan joq
Baǵdad MÚPTEKEQYZY, «Qyran» federaııasy qoǵamdyq qorynyń atqarýshy dırektory: - Umytyla bastaǵan ulttyq salt-dástúrlerimiz ben ǵuryptary­myzdy ortamyzǵa qaıta oraltqan — tolaıym Táýelsizdik. Táýelsizdik jemisteri alýan túrli. Bul kúnderi san qatparly tirshiliktiń barlyq salasynan máý­e­si menmun­dalap tur. Onyń bir ǵana mysalyn sizdiń qordyń ju­mysynan da kel­tirýge bolatyn se­kildi. Shaǵyn ǵana qusbegiler mek­tebi..
23.11.2015
Jeti qazyna
Búrkit – kıeli qus
Ómiri men tarıhy áriden kele jatqan, súrleý-soqpaǵy yqylym zamannan arnasyn  tartqan  qazaq halqyn kózge qalaı elestetýge bolady. Oǵan berer jaýap daıyn. Biz árdaıym qarapaıym,  eńbekqor, qajyrly, ta­bandy halqymyzdy qyran qusy, ushqyr ta­zysy men júırik aty jáne  úkili dombyrasy ar­­qyly  tanyp bilemiz. Ata-babamyz osy dúnıe­ler­di qasterlep ustaǵan, serigi etken. Qara­paıym qazaq tirliktegi&n..
23.11.2015
Jeti qazyna
Jelden júırik janýar
Saǵymǵa oranyp, áldeqashan sary bel asyp ketken kúnderine kóz jiberse boldy, alshańdatyp arǵymaq mingen alyp qazaqtyń janaryna jas keledi… Adamnan zııat jylqy janýary týraly san ǵasyrlardy sońyna tastap, saralanyp jetken beıneli teńeýler az emes. Átteń, qanatty tulparlar týraly jazylǵan Belenıkıı, Tolstov, Snesarev, Lıpe sııaqty orys ǵalymdarynyń eńbekterine para-par keletin qabyrǵaly dúnıeniń bizdiń býyn tarapynan jazylmaı kele jatqany ókinishti..
19.11.2015
Jeti qazyna
Abaı maqtaǵan qus qandaı?
Abaıdyń kópke málim «Qansonarda búrkitshi shyǵady ańǵa…» dep bastalatyn óleńiniń kórkemdik-estetıkalyq qasıeti oqyrmannyń da, abaıtanýshylardyń da laıyqty baǵasyna ıe bolǵan. Tabıǵat pen adamnyń ajyramas bútin-birligi mundaı kemel sýrettelgen jalǵyz óleńimen ǵana talaı aqyn tarıhta qalar edi. Tipti, tabıǵat lırıkasy degennen góri kórgish, sezgish, oı qorytqysh ushqyr qııal ıesi ár adamnyń kóńil kúıin tereńnen tartyp, jalańashtaı, jarqyrata kórset..
19.11.2015
Jeti qazyna
«Týlaǵan qany bar, tulpar da tabylar…»
«Jigitke jetpis óner de az». Kezinde «Kórshiniń qyzymen» kóńilimizdi eleń etkizip, «Syǵan serenadasy» sekildi syrly ándermen tyńdarmandy  baýrap alǵan, qazaq estradasynda ózindik jolmen iz salyp kele jatqan ánshi Toqtar Serikovtiń kópshilikke beımálim ádemi ádetimen (hobbıimen) búgin  sizderdi tanystyrmaqpyz. Jeti qazynanyń birine baǵalanatyn júırik attyń qazaq halqynyń ómirinde alatyn orny erekshe.  «Jylqynyń súti sheker, eti bal,..
19.11.2015
Jeti qazyna
Qazirgi qus salý dýmandaryna kóńilim tolmaıdy
Tileýqabyl ESENBEK, «Qusbegi» halyqaralyq mektep-ortalyǵynyń dırektory, kásipker:   – Tileýqabyl aǵa, Táýelsizdiktiń al­ǵashqy jyldarynda umytylyp bara jatqan búrkitshilik ónerdi qaıta qolǵa alyp, babalardan qalǵan qus salý óne­rin jandandyrǵan mamandardyń biri ózińizsiz. Jalpy, osy ónerdi, osy kásipti qolǵa alýyńyzǵa ne sebep boldy? – Men ózim Qaraǵandy oblysynda týyp-óstim. Balalyq shaǵymnyń bári sonda ótti. Sol kishkene kúnim..
19.11.2015
Jeti qazyna
Tazy men tóbet nege tasada qala beredi?
Birde Almatyda ıtter kórmesi ótken edi. Oǵan tipti Ulybrıtanııanyń sarapshylary qatysqan bolatyn. Óıtkeni kórmede baǵy janǵan myqtylar halyqaralyq baıqaýǵa joldama alǵan eken. Saıysqa qatysqan ıtter arasynda — nemis ovcharkasy, amerıkan rotveıleri, franýz býldogy, orys spanıeli — bári-bári boldy. Alaıda bul kórmeden ádettegideı eshkim de qazaqtyń ulttyq qundylyqtary — tazy men tóbetti kóre almady. Sebep — kórmege tek halyqaralyq kınologııalyq qaý..
18.11.2015
Jeti qazyna
Jylqy qazaqtyń kıesi
Atam zamanda qolǵa úıretilip, adamzat balasynyń qajetine jaratqan jylqy túligi kóshpendilerdiń eń qasıetti, eń qadirli maly. Kóshpendilerdi jylqy malynsyz elestetý múmkin emes. Sondyqtan da kóshpendiler men jylqy túligi egiz uǵymdaı qosarlanyp aıtylǵan. Tipti kóshpendiler qaýymyn «attylar áýleti» dep te bekerden beker aıta salmasa kerek. Óıtkeni, ulanǵaıyr dalanyń, ulan baıtaq ólkeniń uly turǵyndarynyń tynys-tirshiligi, ómir-salty, óner-bilimi, á..
18.11.2015
Jeti qazyna
Tuıaqty tuıaq jibermeıdi
Esimizde áli. Maqanshynyń baǵyna bitken qos kók at boldy. «Arqaldy» sovhozynyń atynan synǵa túsip, olja salǵan janýarlar jyl on eki aı babynda bolatyn. Kók jorǵany kósiltip minetin N.Qaspaqov, tipti asfalt ústinde sý tógilmeıtin júrisimen jurtty tánti etetin. Zekenniń kógi qysy-jazy jeginde júrse de, jarys kezinde aldyna júırik túsirmeıtin. Zeken ata izin baǵyp, babynan bir jańylmaıtyn attyń tabıǵatynan syr shertýin ótinip barǵanymyz da bar...
21.10.2015
Jeti qazyna
Tarbaǵan qaıda barmaǵan deseńizshi, myna jalpaq jer ústinde
SÝYR – «QURMETTI KENShI»Qaraǵandy qalasyn aralasańyz, erterekte qoıylǵany men keıin ornatylǵany bar birtalaı eskertkishti kóresiz. El tarıhy men sol tarıhqa qatysty tulǵalary mármár, qola, tipti plastık arqyly túrli pishinde, alýan keskinde aldan shyǵady. Óndiristi qalaǵa ǵana tán peızaj ishinde sýyr da júr.Qazaq dalasynyń qaq ortasyndaǵy qara qazandaı Qaraǵandyńyzda turǵan, eńbek etken jazarmandar qatarynanbyz. Aqyn Jumeken Nájimedenovtiń jas ke..
29.09.2015
Jeti qazyna
Jylqy jaıly jón-josyq
Esen-saýlyǵyn «mal-jan aman ba» dep bastaıtyn qazaq úshin tórt túliktiń orny bólek. Tórt qubylasy saı bolǵanyn qalaıtyn ár qazaqtyń turmysy ejelden-aq tórt túlikpen tyǵyz baılanysty bolǵan. Sondyqtan da burynǵy qazaqtardyń tórt túlik týraly kúndelikti tirshilikten túıgeni sol týraly zerttep júrgen eshbir ǵalymnan kem soqpaıtyn. Maldyń sútin iship, etin jep, terisinen ton ılep, júninen kıim toqyǵan qazaqtarda tórt túlik týraly ataýlar jetip- artyl..
28.09.2015
Jeti qazyna
Jaıaýdyń aty – sharyq, kúshi – azyq
 Attyń óz ábzeli er-turmannyń jylqy terisi­nen jasalatynyn bilemiz. Jaly men quıryǵy kóshpendi turmysqa asa qajetti arqan-jipten bastap, kıiz úıdiń baý-shýyna deıin paıdalanylady. Budan bólek jylqy terisi qazaqtyń qandaı kádesine jaraǵan eken? Qulyn men taıdyń terisinen qazaqtyń eń baǵaly, asyl kıimderi – jarǵaq pen taıjaqy tigilgen. H.Arǵynbaev jarǵaqtardy ekige bóledi: taqyr jarǵaq jáne qulyn jar­ǵaq. Jarǵaq taı terisinen ılenip, s..
28.09.2015
Jeti qazyna
Jylqyǵa alǵash júgen salǵan qazaq ekenin álem moıyndasa da, ózimiz senbeıtin sekildimiz…
Jylqy alǵash qazaq dalasynda qolǵa úıretilgenin álem ǵalymdary moıyndap otyr jáne jabaıy jylqy tarıhshylar oılaǵannan eki ǵasyr buryn aýyzdyqtalǵan eken. Buǵan Qyzyljar óńirin­degi Botaı qonysynda júr­gizil­gen qazba jumystary kezinde tabylǵan zattar aıǵaq. Sensaııalyq jańalyq osydan birneshe jyl buryn baspasózdi biraz dúrliktirgen bolatyn. Biraq ádettegideı bul joly da maqtanýdan ary kóp asyp kete almadyq. Jylqyny erttep mingen kezeń..
27.09.2015
Jeti qazyna
Qymyzdy – Germanııadan, qazyny Kanadadan tasıtyn kúıge túskenimiz be?
Kúni keshe Kanadanyń azyq-túlik ınspekııasynyń  dırektory Lýıza Karer Keden odaǵy elderine jylqy etin tasymaldaýǵa yqylasty ekendikterin jetkizdi. Qazirde bul usynysqa birinshi bolyp Qazaqstan tarabynyń qyzyǵýshylyq tanytyp otyrǵany belgili boldy. Sol-aq eken, elimizdegi biraz qaýym «Qazaqtyń dastarqanynan kanadalyq jylqy eti oryn alsa, óz ónimimiz ógeısip qalady» dep órekpip otyr. Jalpy derekke júginsek, búginde bizdiń elimizde 1,5 mln..
27.09.2015
Jeti qazyna
Ańshylyq umyt qaldy, amal bar ma, Qansonarda djıppenen shyǵady ańǵa…
It júgirtip, qus salǵan Alash balasy búginde ata-babadan enshilep alǵan ańshylyq dástúrinen ajyrap qalǵandaı. Cebebi qazirgi tańda  qyl quıryqty Qambar atanyń túligin erttep minip, tazy ıtin ertip, qolyna qyran qondyrǵan qaıyrymdy ańshyny shyraq alyp izdeseń de taba almaıtyn deńgeıge jettik. Esesine, «zamanaýı ańshylar» qatary kóbeıip keledi bul kúni.Jalpy, ańshylyq dástúri adamzat balasy paıda bolǵan sonaý ǵasyrlar qoınaýynda-aq paıda bolǵa..
25.09.2015
Jeti qazyna
Qyran búrkit nege azaıyp barady?
Kógimizde qalyqtaǵan búrkit bizdiń qazaqqa ejelden etene qustardyń birine aınalǵan. Kóne zamannan saıatshylyq ónerdi janyna serik etken babalar ony baǵalaı bildi. Aınalany aq ulpa qar jamylǵan ýaqytty qazekem qansonar deıdi. Dál osy shaqta júgirgen ańǵa búrkit salý adamǵa erekshe áser eteri daýsyz. Deımiz-aý… Osyndaı kóńilge kórikti oıdy qonaq eter kórinistiń qazir ótken shaqqa aınalǵany ókinishti-aq. Búginde saıatshylyq ónerdi shaǵyn ǵana top ja..
25.09.2015
Jeti qazyna
Qazaqy tóbetti saqtap qala almaý – qazaqqa syn
«It – jeti qazynanyń biri», «It – adamnyń dosy» dep jıi aıtyp jatamyz. Al osy ıttiń búgingi jaǵdaıy men jaı-kúıi, dálirek aıtsaq, ózimizdiń qazaqy tóbetter men qumaı tazylardyń tuqymy jaıly oılanyp kórdik pe? Jaı sholyp qaraǵanda asa tolǵandyrarlyq mańyzdy taqyryp bolmaǵanymen, búginge bul másele qazaq qoǵamyn qatty alańdatýy tıis desek, qatelespegen bolar edik. Olaı deıtin sebebimiz – qazirgi tusta qazaq­tyń qanyna bitken ańshylyq pen qusbeg..
25.09.2015
Jeti qazyna
Jylqy dese júgenin ala júgiretin qazaq qazir er-turmannyń qaıda qalǵanyn da umytty
Bir kezderi oıshyl ba­ba­myz Ǵumar Qarash: «Mal baǵý úshin keń-baıtaq jer ke­­rek», – de­gen eken. Allaǵa shú­kir, Altaıdan Atyraýǵa deıin ushy-qıyrsyz saıyn dala so­zylyp jatyr. Biraq sol dalany tórt túlikke tol­ty­ryp, úrip iship, shaıqap tó­gip, rahatyn kórip otyrǵan qa­­zaqtyń sany az. Sıyr men qoıdy bylaı qoıaıyq, tul­par­dy tańdap, sáıgúlikti sándep mingen qazaq qazir jylqy dese júgeni..
25.09.2015
Jeti qazyna
Qazaqtyń tekti ıtteriniń tegin joǵaltyp almaıyq
Qazaqta «ıt – opa, qatyn – japa» degen sóz bar. Osy sózderden-aq qazaqtyń dúnıetanymynda ıttiń alar orny erekshe ekenin ańǵarý qıyn emes. Iaǵnı ıt ıesine qaıyrymdy bolǵandyqtan, opasyzdyq jasamaıtyndyqtan, qazaq ıtti opa sanaǵan. Sondyqtan da ony jeti qazynanyń qataryna qosyp, erekshe áspettegen. Alaıda búginde jeti qazynamyzdyń qadirin jete túsine almaı jatqanymyz ókinishti. Sonyń ishinde qazaqy tóbet pen qumaı tazymyzdyń sırep ketkeni janǵa bat..
25.09.2015
Jeti qazyna
At jalyndaǵy mádenıet
Jylqy — adamzat órkenıetindegi, ásirese, dala órkenıetindegi damýdyń jarqyn da eleýli kórsetkishteriniń biri deýge bolady. Jylqyny qolǵa úırete bastaý kóshpeli sharýashylyq pen órkenıet damýynyń negizin qalady. Ejelgi dáýirlerde-aq qazirgi Qazaqstan aýmaǵy jylqynyń qolǵa úıretilgen mekeni bolǵandyǵyn zertteý nátıjeleri dáleldeıdi. Soltústik Qazaqstandaǵy Botaı mádenıeti eneolıt dáýirine (b. z. b. 4 — 3-myńjyldyq), b.z.b. 2-myńjyldyǵyna, ıaǵnı ort..
25.09.2015
Jeti qazyna
Jylqy jáne qazaq rýhy
Atam zamanda qolǵa úıretilip, adamzat balasynyń qajetine jaratqan jylqy túligi kóshpendilerdiń eń qasıetti, eń qadirli maly. Kóshpendilerdi jylqy malynsyz elestetý múmkin emes. Sondyqtan da kóshpendiler men jylqy túligi egiz uǵymdaı qosarlanyp aıtylǵan. Tipti kóshpendiler qaýymyn «attylar áýleti» dep te bekerden beker aıta salmasa kerek. Óıtkeni, ulanǵaıyr dalanyń, ulan baıtaq ólkeniń uly turǵyndarynyń tynys-tirshiligi, ómir-salty, óner-bilimi, á..
21.09.2015
Jeti qazyna
Qymyz qyryq túrli dertke em, alaıda onyń qadir-qasıetin umytyp baramyz
Jaly jelkenshe jelbirep, jer tarpyp, oqyryna shapqan qylquıryqtylardy jek kóretin qazaq balasy bar ma? “Er serigi – at” degen ǵoı halqymyz. Alǵash ret atqa minýdi anama ilesip “Ermen” aýylynda turatyn jezdem Bashen Baıdoshovtyń úıine pishen shabýǵa barǵanda úırengen edim. “Tory at” degen jup-jýas súıkimdi tory taqymyma tıgende qýanǵanym esimde qalypty. Maǵan birden unady. Qazirgi sharýa qojalyǵynyń basshysy, sol kezdegi bala, bólem Qurmanǵaz..
21.09.2015
Jeti qazyna
Tulpar tuıaǵymen jazylǵan qazaq tarıhy
Kez kelgen kásibı tarıhshy belgili bir tarıhty jazýda aldymen osyndaı derekterdi jetkilikti jınap, saralap alady. Bul – jalpyǵa ortaq qaǵıda. Óıtkeni tarıhı eńbekterdiń senimdiligin kórsetetin, ǵylymılyǵyn arttyratyn faktor – onyń qoldanǵan tarıhı derekteriniń shynaıylyq deńgeıiniń joǵary bolýynda. Eger osy prınıpti moıyndasaq, onda, osyndaı derektermen qatar, tiri derekterdi nemese tiri kýágerlerdi qosa qoldana otyryp, keń kólemde júıeli zerttep..
21.09.2015
Jeti qazyna
Qazaqy jylqy qandaı-dy..
Jylqy! Osy bir ǵana qasıetti de, qasterli sóz júregimizdi jylylyq sezimimen jadyratyp, kóńilimizdi kókke kóterip, qııalymyzdy shartarapqa jeteleıtindigine eshkim de kúmán keltire qoımas. Óıtkeni qazaq halqynyń basynan ótkizgen barlyq tarıhı turmys-tirshiligi jáne sharýashylyǵy tikeleı jylqy janýarynyń tarıhymen ári tamyrlasyp, ári taǵdyrlasyp jatqandyǵy tarıhtan belgili. Biz, qazaq halqy – «Tegimiz – túrki, túligimiz – jylqy» dep ósken elmiz. Os..
24.06.2015
Jeti qazyna
Qyran syny
Akademık Álkeı Marǵulan aıtqandaı, saıat ónerin kóne mádenı eskertkish, qusbegilerdi ornıtolog maman dep baǵalaýǵa ábden bolady. Búginderi memlekettik rámizge aınalǵan qyrannyń kıeli qasıeti men oǵan qatysty kóne nanym-senimder júıesi halyq murasynda jan-jaqty aıqyn tańbalanǵan. Osyndaı ejelgi dúnıetanymnyń birqydyrýyn búrkit týraly aıtylatyn mıfo­logııalyq málimetterden baıqaı alamyz. Qazaq eń qyran qustyń bir túriniń mıftik ataýyn «bıdaıy..
Taǵy júkteý