Tarıh
11.11.2022
Tarıh
Qutlyq qaǵan bitiktasynyń tabylýyn dúnıejúzilik ǵylymdaǵy mańyzdy oqıǵaǵa balady
Halyqaralyq Túrki akademııasyna M.V.Lomonosov atyndaǵy Máskeý memlekettik ýnıversıteti janyndaǵy Azııa jáne Afrıka elderi ınstıtýtynan Mońǵolııanyń Nomǵon alqabynda ashqan aıryqsha jańalyǵymen arnaıy quttyqtaǵan hat kelip tústi. Hatta Qutlyq qaǵan eskertkishiniń tabylýy “dúnıejúzilik ǵylymdaǵy mańyzdy oqıǵa sanalatynyn” atap ótken. Sonymen qatar, mundaı mańyzdy jańalyqtyń túrkologııanyń damýyna aıryqsha serpin beretini aıtylǵan. “Sizderdi jeke ó..
11.11.2022
Tarıh
Iran qoljazba qorlarynan tabylǵan jádigerler
2022 jyly qazan aıynda ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ shyǵystaný fakýlteti Taıaý Shyǵys jáne Ońtústik Azııa kafedrasynyń aǵa oqytýshysy Ǵalııa Qambarbekova men R.B.Súleımenov atyndaǵy Shyǵystaný ınstıtýtynyń aǵa ǵylymı qyzmetkeri Baǵdat Dúısenov «Arhıv – 2025» baǵdarlamasy aıasynda Iran Islam Respýblıkasy Tegeran qalasyndaǵy kitaphana qorlaryna baryp, Qazaqstan tarıhy men mádenıetine qatysty qoljazbalarmen jumys istep qaıtty. Iran eliniń astanasy Teger..
07.11.2022
Tarıh
Sabantoı - túrkilik ejelgi kúzgi mereke
Túrki halyqtary tórt dúleıdi/stıhııa Jaratqannyń uly jaratyndysy retinde qasterlegen. Olar - sý, ot, topyraq jáne aýa. Túrki tanymynda atalmysh tórt dúleıge Ýaqyttyń tórt jyldyq maýsymy sáıkesedi: kóktemge - Sý dúleıi, jazǵa - Ot, kúzge – Topyraq, qysqa – Aýa dúleıi shendesip, soǵan oraı keńis te tórt kúıge túsedi.  Kóktem kezinde jer betin sý qaptaıdy, dúnıeniń bári sýmen aralasyp, ol kezdi qazaq «alasapyran» ataıdy; jaz maýsymynda jer betine sh..
26.10.2022
Tarıh
El qorǵaǵan Eset batyr
Kókiniń Eset degen balasy bar Isine árkimderdiń talasy bar. Seıtqalı Janǵalıev   Boz dalanyń tósinde tulpar minip tý ustaǵan, qol bastaǵan babalardan qalǵan mura – kıeli topyraǵymyzdyń bir bólshegi, tolaǵaı tabystardyń, berekeli yrystyń bastaýy bolǵan shyraıly óńirdiń biri Aqtóbe dep bilemin. «Salt dástúrim – qazynam» demekshi, dana halqymyzdyń uly men qyzyna, jaılaýy men qystaýyna, ózeni men kóline, qyraty men tóbesine, taýy men oıyna, shuraıly ..
25.10.2022
Tarıh
Áýezov nege qýǵyndaldy?
Bıyl belgili jazýshy, Uly Abaıdy kúlli dúnıege tanytqan Muhtar Omarhanuly Áýezov 125 jasqa toldy. Abaı týraly málimetterdi jyldar boıy jınap, onyń ulaǵatty sózderin, ómiriniń sońyna deıin nasıhattap ótken Muhtar shoǵy bıik, dúıim el tanyǵan  klassık jazýshy boldy. Muhtar Omarhanuly týyp, ósken jeri Semeı óńiri, Abaı shyqqan ortadan tálim-tárbıe alyp, onyń danadyq sózderinen nár alǵan. Keńestik júıe ornaǵannan keıin Áýezov senimsizderdiń qataryna ..
16.10.2022
Tarıh
"Meniń halqym menen de bıik”
Astana tórinde halqymyzdyń birtýar perzenti, tuńǵysh akademıgi Qanysh Sátbaevtyń eskertkishi ashyldy. byltyr eskertkish ashyldy. Eńseli eskertkishtiń akademık esimimen atalatyn kósheniń boıyna, "Qazaqstan" sport kesheni aldyna, ǵylym men bilim ordasy — L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti janyna qoıylýynda sımvoldyq mán bar. Qazaq elin álemge tanytqan kórnekti ǵalym eskertkishiniń kesheni pandemııa saldarynan aıaqtalmaı qalypty. Sol ..
28.09.2022
Tarıh
Býrsada Qutlyq qaǵan kesheniniń halyqaralyq tanystyrylymy ótti
26 qyrkúıekte Halyqaralyq Túrki akademııasy túrki áleminiń mádenı astanasy Býrsa qalasynda 130 jyldan bergi eń aýqymdy tarıhı-arheologııalyq jańalyq sanalatyn Qutlyq qaǵan kesheni men jazba eskertkishiniń halyqaralyq tanystyrylymyn ótkizdi, dep habarlaıdy “Adyrna” ulttyq portaly. «Orhonnan Orhan Ǵazıge deıin» atty halyqaralyq arheologııalyq-mádenı ekspedıııa aıasynda uıymdastyrylǵan alqaly jıynǵa Halyqaralyq Túrki akademııasynyń prezıdenti mindet..
Taǵy júkteý