Tarıh
23.11.2019
Tarıh
Jumbaq jazýdyń kiltin tapqan ǵulama
Búgin – budan 126 jyl buryn baǵzy tórúk rýnıka jazýynyń rýhanı jańǵyrýyna ǵylymı betburys jasaǵan aıtýly kún «Teńrideı Teńride bolǵan tórúk bilgir qaǵan bu taqqa otyrdym. Sózimdi túgel esitkin: sońymdaǵy ini-jıenim, ulym,  bir-eki [jaqyn] rýym, halqym…» (Kúltegin kishi jazý, 1).                 1893 jyl 25 qarasha. Dat ǵalymy Vılgelm Tomsen Danııa Ǵylym Akademııasynyń kezekten tys májilisinde Monǵolııanyń ..
21.11.2019
Tarıh
Jumbaq jazýdyń kiltin tapqan ǵulama
1893 jyl 25 qarasha. Bul – tórúk rýnıka jazýynyń [pishiginiń] jumbaq syryn ashqan tarıhı mańyzdy kún.   «Teńrideı Teńride bolǵan tórúk bilgir qaǵan bu taqqa otyrdym. Sózimdi túgel esitkin: sońymdaǵy ini-jıenim, ulym,  bir-eki [jaqyn] rýym, halqym…» (Kúltegin kishi jazý, 1).   1893 jyl 25 qarasha. Bul – tórúk rýnıka jazýynyń [pishiginiń] jumbaq syryn ashqan tarıhı mańyzdy kún. Dat ǵalymy Vılgelm Tomsen Danııa Ǵylym Akademııasynyń kezekte..
28.10.2019
Tarıh
Merýert ÁBÝSEIITOVA: Óz tarıhyńyzdy bilmeı qalaısha jer basyp júrsiz?
Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq ǵylym akademııasynyń korrespondent múshesi, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor, R.B.Súleımenov atyndaǵy Shyǵystaný ınstıtýtynyń tarıhı materıaldardy zertteý aqparattyq ortalyǵynyń dırektory, IýNESKO «Ǵylym jáne rýhanııat» kafedrasynyń meńgerýshisi Ábýseıitova Merýert Qýatqyzy «Adyrna» ulttyq portalyna arnaıy suhbat bergen edi. «Tarıh» taqyrybyn keńinen qozǵaǵan súbeli suhbatymyzdy oqyrman qaýymǵa usynamyz. – Ózińi..
18.10.2019
Tarıh
Qannyń qudireti
Bala kezimizde "qany bir ǵoı", "qany tartyp tur ǵoı" degen sózdi jıi estip óstik. «Qanyna tartpaǵannyń qary synsyn», taǵy basqa «qan» degen qasıetti uǵymdardyń astarynda týystyq jaqyndyqtyń nyshany jatatynyn ańǵaratyn edik. Biraq qazaq nege osy sózge toqtaǵan? Munyń ǵajap qupııasy men tereń mánin qarapaıym ǵana qazaq shaly dáleldegende halyqtyń danalyq kóregendigi men ómirdiń adam bile bermeıtin, kez kelgen ǵulamalardyń ózi sheshe almaıtyn sansyz..
26.09.2019
Tarıh
Shyńǵys hannyń shyndyǵy
Búginde álem tarıhy men ádebıetin kezip júrgen Shyńǵys hannyń surapyl beınesinen men biletin Shyńǵys han túbegeıli ózgeshe sıpatta. Osyny túsindirip berýge tyrysaıyn. Bul oraıda qordalanǵan suraqtar ushan-teńiz. Buǵan babamyzdyń túk te qatysy joq. Adastyrǵan belgili bir top, sol topty abyroısyz iske ıtermelegen belgili bir múddeli memlekettiń bıleýshileri. Sol toptyń «eńbeginiń» arqasynda álem tarıhynyń úlken bir taraýy­ adam tanymastaı ózgerdi, ..
13.09.2019
Tarıh
Qan tobyn ashqan adam
Karl Landshteıner — 1930 jyly adamdardyń qan tobyn anyqtaǵany úshin Nobel syılyǵyn ıemdengen, ımmýnogematologııanyń negizin qalaǵan aýstralııalyq dáriger. Ol 1868 jyly 14 maýsymda Vena qalasynda dúnıege kelgen. Onyń ákesi Leopold Landshteıner ataqty ári daryndy jýrnalıst bolsa, anasy Faına birneshe mýzykalyq aspapta sheber oınaǵan. Erte jarynan aıyrylǵan ol, bar kúshin ulyn tárbıeleýge arnaǵan. 1885 jyly Karl gımnazııany aıaqtaǵan soń, Vena Ýnıv..
09.09.2019
Tarıh
Qazaq hanymdary
Qazaqtyń hanymdarynyń esimin bilesizder me? Óz esimimdi qazaq hanymdarynyń tiziminen kórip, esimimdi qoıǵan ájeme rıza boldym. Sizderde bile júrińizder. Jaǵan-begim hanym – Jánibek hannyń jary, Qasym hannyń anasy Aqqozy-begim hanym – Shah-Budaq sultannyń (Ábilqaıyr handyǵy) jary, Muhammed Sheıbanıdiń (Sheıbanıdter handyǵy) anasy Súıinbıke hanym – Jánibek hannyń qyzy Amanbıke hanym – Jánibek hannyń qyzy Dadym-begim hanym – Buryndyq hannyń qyzy, S..
Taǵy júkteý