Salt-dástúr
31.07.2019
Salt-dástúr
ORAMAL QASIETIN BILEMIZ BE?
ORAMALDY   KELINShEKTER Aıgúl Jańbyrshıeva nebári 19  jasynda kelin bolyp tústi. Shańy­raqtyń tabaldyryǵyn atta­ǵanda aldynan orta boıly, etjeńdi áıel  shyqty. «Qadamyń  qutty  bol­syn  qaraǵym!»  dep basyna aq oramal  saldy. Keıin bildi, enesi eken. Sonan beri Aıgúl oramalyn tastamaıdy. Enesi de úlkendigin kórsetip, jaýlyǵyn sheshken emes. Aqquba kelinshektiń óńine oramaly jarasa  qoıady. Qolań shashymen  úılese ketetinin qaıtersiń. «Maǵan..
31.07.2019
Salt-dástúr
ERKEKShORA DEP KIMDERDI AITQAN?!ERKEKShORA - KAK KAZAHSKIE DEVOChKI IGRALI ROL MALChIKOV
«Erkekshora» degen uǵym — ul balasha ósken qyz degendi bildiredi. «Erkek» jáne «shora» — úlken degen eki sózden quralǵan. Keıbir uly joq otaýda jalǵyz qyzdy, nemese qyzdardyń bireýin erkin, ul balasha kıindirip ósirgen. Ǵalym Shaızada Toqtabaı óz zertteýlerinde bul dástúr týraly bylaı dep jazady: «Keı januıalarda qyzdardy ul balasha tárbıeleıdi, ol erkin, ul minezdi bolyp ósedi. Bulaı bolýynyń birneshe sebepteri bolǵan. Eń aldymen qyzyn erkekshor..
30.07.2019
Salt-dástúr
Bala kótere almaı júrgen hanymdarǵa…(qazaqy yrym)
El ishinde mynadaı yrym bar. Kópke deıin bala kótere almaı júrgen áıel kishkentaı búldirshinge uldyń nemese qyzdyń kóılegin teris kıgizip júrgizedi eken. Uldyń kıimin ulǵa teris kıgizse, ul týady, qyzdyń kıimin qyzǵa teris kıgizse, qyz týady dep yrymdaıdy. Dinı ańyzdarda bul ǵurypty Súleımen ǵ.s. paıǵambardan qalǵan desedi. Nemese bala kótere almaı júrgen áıeldi turǵan túıeniń astynan júgirtip ótkizetin yrym da kezdesedi. Degenmen qazaqta «qyzdyń..
29.07.2019
Salt-dástúr
BÁSIRE BALANY ÓMIRGE BAÝLÝ SALTY
Qazaqta balalarǵa arnalǵan salttar az emes. Sonyń biri «Básire» dep atalady. Bala esi kirip, súndetke otyrǵyzylǵanda, mektepke barǵanda atasy nemese óz áke-sheshesi oǵan taı ataıdy. Ol «básire taı» atalady. Básire maǵynasy «Bas iri» degennen, alǵashqy ózińniń jeke menshikti malyń, bolashaqta jınaıtyn mal-dúnıeńniń basy degendi bildiretin meńzeýden shyqqan bolsa kerek. Osylaısha úlkender balany jeke jaýapkershilikke yntalandyrý arqyly baýlıtyn. Je..
26.07.2019
Salt-dástúr
QAZAQ QALYŃ MALSYZ DA QYZ BERETIN BOLǴAN NEVESTA BEZ KALYMA – EST TAKAIa KAZAHSKAIa TRADIIIa 
Qazaqtar qyzdaryn qalyńmalsyz kúıeýge bermeıtini baıaǵydan belgili. Sovet bıligi kezinde qalyńmal týraly málimet úlken kemshilik túrinde nasıhattalǵandyqtan, qazaqtar qyzdaryn tek qalyńmal alyp baıý úshin ǵana kúıeýge beretin bolǵan degen kereǵar pikir qalyptasty. Shyndyǵyna kelgende, olaı emes. Qalyńmal qyzdyń ata-anasyna qyzyn tárbıelep ósirgeni úshin usynylatyn syı. Qyzǵa beretin jasaýdyń baǵasy alynǵan qalyńmaldan kóp bolmasa, az bolmaıtyny o..
25.07.2019
Salt-dástúr
Úsh uıatyńdy saqta, qazaqtyń qyzy!
Úsh uıat Shymkentte sýret kolledjinde oqyp júrgen kezim. Gúlfaırýs esimdi qyz bolatyn. Menen 1 kýrs joǵary oqydy. Ózi eliktiń laǵyndaı. Áp-ádemi sondaı… Unaıtyn. Jo-joq, túri emes, minezi, uıalshaqtyǵy. Kózine tike qarasań da, uıalatyn, kúldirgi sóz aıtsań da, uıalatyn. Uıalǵany sol, shashyn tistep-ap, eki-úsh ret aınalatyn. Já, ne aıtqym keldi deısiz ǵoı? Bul uıalý qyzǵa tán uıalý eken. Negizi, áıel balasynyń boıynda úsh uıat bolady. Bizdiń myna..
24.07.2019
Salt-dástúr
​Qyzdyń JASAÝYNA myna EKI zatty qosýǵa BOLMAIDY
«Jasaýy jaqsy qyzdyń tili uzyn bolady» deıdi.  Mássaǵan! Muny aıtatyn aqyly, kórsetetin ónegesi bar degen apalarymnyń aýzynan estip «shok» boldym. Shynynda da qyzdyń mártebesi men mereıin ósiretin artynan kelgen jasaýy ma álde kelgen úıime qut bolaıyn, óseıin, óneıin, urpaǵyn kóbeıtip, aq jaýlyqty áje bolaıyn degen nıet pe?! Búginde qyzynyń jasaýyna turmystyq zattar, jeńil kólik, tipti páter qosyp jatqan jomart ákeler bar. Sonyń biri úlken ápkem ..
23.07.2019
Salt-dástúr
Eneniń tili ári shárbat ári ý!
Áıel álemi ádemilikpen árlense, júregi mahabbat pen meıirimge malynǵan. Názik jaratylys ıelerinen qatygezdik shyǵady dep kúdiktený qatelik. Ómirde áıelderdiń orny erekshe. Óıtkeni olar ardaqty ana, aq jaýlyqty áje, aıaýly jar, súıkimdi qyz jáne ene. Árqaısysynan ártúrli jylylyq esedi. Ájeniń alaqanynan, ananyń qushaǵynan, al eneden she? Bulardyń meıirimi tilinde eken ǵoı... Aýdandaǵy eń ádemi toıhanada úılený toıymyz ótip jatty. Bári qýanyshty...
20.07.2019
Salt-dástúr
Saqına - tazalyqqa tarazy!
Saqına- saýsaqqa salatyn zergerlik buıym. Júzikke qaraǵanda saqınanyń baýyry jalpaqtaý bolyp, kóbine betine tas qondyrylmaıdy. Ertede xalqymyz as adal bolýy úshin áıeldiń qolynda mindetti túrde saqına ıa júzik bolýy kerek dep sanaǵan. Tilimizdegi “Saqınany sánge salmaıdy, ol- tazalyqqa tarazy” , “Saqına sánge jatpas, aıqaı ánge jatpas” degendeı uǵymdar saqınanyń tek sándik qana emes, gıgıenalyq qyzmet te atqaratynyn dáleldeıdi. Munyń ózi xalyqtyń..
19.07.2019
Salt-dástúr
Bala shalqasynan jatyp uıyqtasa — belgili adam bolyp ósedi: BALAǴA QATYSTY QAZAQY YRYMDAR
— eger bireý əńgime aıtyp jatqanda səbı túshkirse, aıtylǵandardyń bəriniń ras bolǵany —eger bala esh sebepsiz tilin shyǵarsa, úıge qandaı da bir habar keledi — eger bala qolyndaǵy zattardy «shashý» dep shashsa, onda bul úıde toı, qýanysh bolady. — balanyń eńbegin basýǵa bolmaıdy, sebebi qazaqtar balanyń baqyty eńbeginde bolady dep senedi. Eger bassa, onyń mıy zaqymdalady, ómirine qaýip tóndiredi — eger otbasynda tek qyzdar týyla berse, kel..
14.07.2019
Salt-dástúr
Úıińizdegi sandyqta siz bilmeıtin SYR bar...
Sandyǵy joq úıde ne bolmaıtynyn bilesiz be? Senesiz be? Bizdiń úıde qaıyń aǵashynan jasalǵan, syrtynan temir qaptalyp, mys japsyrmamen oıý-órnekter salynǵan 6 birdeı sandyq bar. Bir sandyqtyń tómengi jaǵyna úlken aǵamnyń esimi jazylǵan. Bul kónergen zattar bir bólmeni menshiktep tur. Aptasyna bir ret kirip kilemin tazalap, edenin súrtip qoımasaq, basqa kúnderi jan balasy kirmeıdi. Ótkende úıde kishigirim jóndeý jumystary júrgizilgende jeńgem ekeý..
11.07.2019
Salt-dástúr
Bata berý - kazahskaıa drevneıshaıa tradıııa
Odnım ız samyh drevnıh ı vajnyh obychaev kazahskogo naroda ıavlıaetsıa «Bata berý - Blagoslovenıe». Odna ız narodnyh poslovı glasıt: Jańbyrmenen jer kógerer, Batamenen el kógerer. ... Blagodarıa dojdıý zemlıa zeleneet, Blagoslovenıem provetaet strana.   Zachastýıý blagoslovenıe daıotsıa v stıhah. Obychno eto delaıýt starshıe po vozrastý mýjchıny ı jenıny. Eto proıshodıt v sledýıýıh slýchaıah: kogda rojdaetsıa rebenok ı emý vybıraıýt ımıa, re..
09.07.2019
Salt-dástúr
Áıel adam turmys qurǵannan keıin tórkindep turýy paryz!
Ultymyzdyń ótkeninde erekshe mánge ıe, el men eldi jaqyndastyryp, alystaǵan arasyn jaqyndatyp, qaıta tabystyratyn «tórkindeý» atty dástúr bar. Halqymyz áıel balasyna tikeleı qatysy bar tórkindeý dástúrin árbir qyzǵa paryz etken. Uzatylǵan qyz barǵan jerinde etek-jeńin jınap, qaıyn jurtyna úırenip, perzent súıip, aıaýly anaǵa aınalǵanynda mindetti túrde bul joralǵyny jasaýy kerek. Biraq, tórkindeý bir-aq ret jasalady. Qazir qazaq ómirinen qalys qa..
08.07.2019
Salt-dástúr
Dombyrany álemge tehnologııa tanytpaıdy, talant tanytady
Ulttyq dombyra kúni qarsańynda QazAqparat tilshisi qazaq ónerine qara nardaı qaltqysyz qyzmet etip júrgen ánshi, óner zertteýshi, kınodramatýrg Erlan Tóleýtaımen suhbattasty. Aıtary bar azamat dombyranyń ótkeni men erteńi jaıly biraz oıdyń basyn qaıyrdy. - Erlan aǵa, dombyra aspap retinde zamanǵa saı jetilip boldy, sharyqtaý shegine jetti dep aıtýǵa bola ma?Jalpy búgingi eki ishekti qalybyna qashan kelip edi? -Qazaqtyń tuńǵysh kásibı mýzyka tanýs..
05.07.2019
Salt-dástúr
Qalyń mal-qyzdyń abyroıy
Quda túsý rásimi bolyp, eki jasty qosý sheshimi taǵaıyndalǵannan keıin dala zańy boıynsha kúıeý jigit jaǵy qalyń tóleýi tıis bolǵan. Búginde qalyń mal tóleý elimizdiń ár óńirinde ártúrli júzege asady. Tipti ońtústik óńiriniń ár aýdan-qalasynda ár basqa. Buryn qalyń mal qalaı tólengen? Taqyrypqa tereń boılamas buryn aldymen osy saýalǵa jaýap izdedik. «Teń teńimen, tezek qabymen». Buryndary da qalyńdy árkim shama sharqyna qaraı tólegen. Iri baılar ..
26.06.2019
Salt-dástúr
ÁBÝBÁKIR QAIRAN: SALT-DÁSTÚRIMIZDI OQYTÝYMYZ KEREK
Qyrdyń qyzyl gúlindeı qyrmyzy qyzdarymyz ben jalańa qylyshtaı jas jigitterimizge óz ultymyzdyń salt-sanasy men ádet-ǵurpyn áli de bolsa sińire almaı kele jatqanymyz janymyzǵa batady. Ózbekterdiń «qazaq bolam deseń, aldymen orys bolyp al» degen ájýa sózin eske alǵan saıyn, otarlaý saıasatynyń osynshalyqty tózgisiz ekendigine, tipti kóziń jete túsedi, kóńiliń jabyrqap, buldyr bolashaqqa úmitsiz kózben qaraǵandaı bolasyń. Reseı Imperııasy jerimizdi ..
19.06.2019
Salt-dástúr
Qyz balaǵa mindetti túrde oqý kerek!
Ájemniń aqyl-ósıetterinen: • Bireýge jamandyq jasasań da, qaıyrymyn, kesapatyn, zııan-zardabyn óziń tartasyń. Jaqsylyq jasasań da, sharapaty ózińe tıedi. Jasaǵan jaqsylyǵyńdy kópsinbe, mindetsinbe. • Áldekimniń jetken jetistigine, úıilip-tógilip jatqan yrysyna, myńǵyrǵan mal-múlkine, aspandap turǵan ataq-abyroıyna kózińdi súzbe, tymyraıyp-tyjyraıma. Ishińde qyryq pyshaq aınalmasyn. Árkim ózine buıyrǵan ǵana nesibesin jeıdi. Ne artyq, ne kem emes...
13.05.2019
Salt-dástúr
JIENQUIRYQ nemese JIENQURYQ
Qazaq qyzdarynan týǵan balany " jıen" dep, olardy erekshe erkeletidi. Qansha erkelese de , əýre- sarsańǵa salsa da "ITTIŃ kúshigi "dep kúle qabyldaıdy. Jıender unatqan nərselerin suramaı əketse, "Əlgi kúshik tistep ketti"dep rıza bolady. Bul tartýdyń "Jıenquıryq " atalý sebebi: Erteden Qaıqy atty bıdiń jaqsy kóretin aqyldy Smet degen jıeni bolypty. Smet naǵashysyna baryp :-Ata , maǵan kelesi jylǵy tólińizden on qozy berińiz dese , atasy : Qoı quı..
07.05.2019
Salt-dástúr
Án arnaý - qazaqtyń baıyrǵy salty
Qazaq rýhanı mádenıetinde ózindik salttary bar saz óneriniń alatyn orny zor. Sondaı salttardyń biri — Án arnaý. Qazaq júreginde Otanǵa degen mahabbat árqashan birinshi orynda turady. Ótken 20 ǵasyrda da qazaqtyń otansúıgishtigin dáleldeıtin keremet sazdy týyndylar dúnıege keldi. Mysaly kompozıtor Eskendir Hasanǵalıevtiń aqyn Qadyr Myrza Áliniń sózine shyǵarǵan «Atameken», «Dos-Muqasan» tobynyń jetekshisi Murat Qusaıynnyń aqyn Saǵı Jıenbaevtyń sóz..
17.04.2019
Salt-dástúr
ÓLI RIZA BOLMAI TIRI BAIYMAITYNYN UMYTPAIYQ
Qurmetti zamandas, bul ne taqyryp dep oılap qalǵan bolarsyz? Onyńyzdy túsinemin. Dál búgin osyndaı taqyrypqa qalam siltermin degen oıym bolǵan joq. Biraq solaı jasaýǵa týra keldi. Birneshe kún buryn bir kisiniń qazasy týraly estidim. Qoshtasýǵa, týǵan-týystaryna kóńil aıtýǵa bardym. Kóp adam jınalypty. Ol árıne durys, sebebi qaıtys bolǵan azamat kópshilikke syıly kisi edi. «Tas túsken jerine aýyr» degen ǵoı babalarymyz. Qaza árdaıym aýyr, ásirese..
15.03.2019
Salt-dástúr
Uly is - Ulys, Naýryz kele jatyr
«Qys ketip, kún shyraıy túzelgen kezde táńirideı qudaı el tirshiligine keńshilik ákeldi dep esepteledi. ...Eski aýyrtpalyqtyń barlyǵy qyspen birge ketip, endi jańa úmit, jańa tirshilik esigi ashylǵan kún». Qys qatty bolǵan bıylǵy jyl týraly aıtylǵandaı bul sózderdi kóp jyldar buryn Muhtar Áýezuly «Syrshyldyq salt óleńderi» atty maqalasynda jazǵan. Uly jazýshy maqalasyn bylaı dep bastapty: «Naýryz kúnshyǵys halqynyń kóbiniń meıramy bolǵan. Solardy..
12.03.2019
Salt-dástúr
Estirtý - qazaqtyń salmaǵy aýyr salty
Qazaqtar jaratylystyń bar qyr-syryna salmaqty qarap, qabyldap otyrǵan. «Ómir bar jerde ólim bar», «Týmaq bolǵan soń ólmek paryz», deıtin qazaq halqy mundaı aýyr habardy marqumnyń jaqyndaryna týrasynan aıtpaı, ózgeshe túrde estirtetin bolǵan. Estirtýge ádette dýaly aýyzdy, elge syıly, jasy úlken birneshe adam baratyn Olar úıge kirgende ózderin salmaqty ustap, daýysyn jaı shyǵaryp, aman-saýlyq surasqannan keıin sózdi «bekem bolyńyz» dep bastap, bol..
28.02.2019
Salt-dástúr
Umytylýǵa jaqyn qazaq salty
Qazaq kez kelgen qýanyshty toı dep ataıtyndyqtan «Qazaqta ne kóp – toı kóp» degen sóz kezdeısoq aıtylmaǵan.   Qýanyshtyń bári toı Saltanatty jıynnyń ózindik aty bolsa da qazaq ony toı dep ataı beredi. Mysaly, sábı dúnıege kelisimen úsh kún boıy tek jastar ǵana jınalyp toılanatyn «Shildehana», «Shildekúzet» uıymdastyrylady. Bul qýanyshtyń taǵy bir aty «Shildehana toı» dep atalady. «Tusaý keser» de toı dep sanalady. Bundaı toıǵa týystar, dosta..
14.02.2019
Salt-dástúr
Bastańǵy – jastardyń kóńil kóterý salty
Qazaq dalasynda ómir súrý eshqashan ońaı bolmaǵan. Sondyqtan qıyn eńbek aýyrtpalyǵyn jeńildetý maqsatynda dem alyp kóńil kóterý maqsatynda túrli oıyn-saýyq oryn alatyn. Erler toǵyzqumalaq oıyna, qonaqqa barýdy, ań aýlaýdy jáne túrli saıystardy uıymdastyrýdy ádet etetken. Olar án shyrqap kúı oınaıtyn. Qoǵamnyń barlyq múshesi derlik dombyra oınaı alatyn bolǵan. Kóńil kóterýshe áńgime-dúken qurý da jatatyn. Áıelder jaǵy bolsa ádette ózderiniń kóńil ..
13.02.2019
Salt-dástúr
Jaqsy adam bir aı qonaq bolsa da jarasady
19 ǵasyrda qazaq dalasynda kóp jyldar ómir súrgen polıak halqynyń azattyǵy úshin kúresken revolıýıoner Adolf Ianýshkevıch, qazaqtardyń qonaqjaılylyǵyna tań qalyp, eger qazaqtardy ekvatordyń boıyna ornalastyrsa onda jerdi tegin aınalyp shyǵýǵa bolar edi dep jazǵan. «Qazaq» sóziniń maǵynasy «azat adam» ekeni belgili. Sonymen qatar «qonaqjaı adam» deýge de ábden bolady. Sebebi qazaqtar úshin qonaqty kútpeý qazaq bolýdan bas tartýmen teń. Qonaq kútý ..
05.02.2019
Salt-dástúr
Qyz kelse sypyrǵy tyǵylyp qalatyn qazaq salty
Qazaqtarda: «Qyz kelse sypyrǵy tyǵylyp qalady» degen ázil-shyny aralas sóz bar. Turmysqa shyqqan qyz ata-anasynyń úıine kelgende qalaǵan nársesin alyp ketýge erikti. Degenmen, qyzdyń aıtqanyn oryndaý múmkin bolmaǵan jaǵdaıda qyz aıaǵyn sozyp otyryp jylasa «endi kelmeımin» degeni. Biraq ta qazaqtar bundaı jaǵdaıǵa jetkizbeýge tyrysady. Sebebi qyzdyń qalaýy jazylmaǵan, biraq oryndalýy tıis zań. Qazaqtar qyzdaryn ókpeletkisi kelmeıtin halyq — sebebi..
30.01.2019
Salt-dástúr
Kómbe. Kóktóbeniń kókjaly
Qazaq táýelsizdik alǵaly shırek ǵasyrdan asty. Qıly taǵdyrly alashtyń tarıhy qaıta tarazylanyp, keńes dáýirinde tyıym salynǵan paraqtary jarııa etilip jatyr. Aqtara bilgen adamǵa jasyrylǵan kómbe kóp. Tek kiltin tabý qıyn, surqııa zaman kýágerleri kóz jumǵan, el ishinde aýyzdan aýyzǵa taraǵan áńgime úzik-julyq, suıylǵan, derek tapshy.  Áıtse de ... Syrshyl Maǵjan aqyn: «Erlerdi umytsa de el, sel umytpas, Erlerdi umytsa da el, jel umytpas. ... Arq..
11.01.2019
Salt-dástúr
MEShITBAIDYŃ SURKIIGI
Salt pen dástúrdiń biri - saıatshylyq Táýelsizdikke qol jetkizgennen keıingi jasalyp jatqan basty sharýalardyń biri – joǵaltqanymyzdy qaıta túgendeý. Sonyń biri – ulttyq tarıhymyzdyń aqtańdaq betterin qaıta qarap, qalpyna keltirý bolsa, ekinshisi – halyq sanasynan óship ketken jaqsylarymyz ben jaısańdarymyzdyń esimderin qaıtadan tiriltý. Úshinshisi – umytylyp ketken jer-sý, eldimkenderdiń tarıhı ataýlaryn qalpyna keltirý. Tórtinshisi – ulttyq taǵ..
10.01.2019
Salt-dástúr
Qazaqtyń bir óneri - quryqshylyq
Keıingi jyldar ulttyq at sporty jan-jaqty damyp kele jatqanyn kórip júrmiz. Túrli qashyqtyqtaǵy báıge, aýdaryspaq, teńge ilý, qyz qýý sekildi halyqqa burynnan tanys at oıyny túrlerinen basqa, asaý úıretý de at sportynyń bir túri retinde qolǵa alynyp jatyr eken. Árıne, bunyń bári ultymyzǵa etene jaqyn, sonaý túrki zamanynan búginge jalǵasyp kele jatqan dástúrlerimiz. Qoldap, qýanǵannan basqa aıtarymyz joq. Sizderge áńgime etpekshi taqyrybymyz: búg..
26.12.2018
Salt-dástúr
Jeńgetaılyq - ǵashyqtarǵa kómektesetin salt
  Qurmetti oqyrman! Jaqynda "Adyrna" ulttyq-etnografııalyq birlestigi "Adyrna kitaphanasy" atty jobany qolǵa aldy. Biz osy joba aıasynda "Qazaq salttarynyń injý-marjandary" atty mádenıettanýshy Berdaly Ospannyń kitabynan úzindiler usynýdy jón kórdik. Sonymen "Jeńgetaılyq - ǵashyqtarǵa kómektesetin salt" atty maqalany oqyńyzdar. Qazaq qyzyn qolynan kelgenshe erkeletip, kóńilin qaldyrmaı ósiretin. «Jol muraty jetý, qyz muraty ketý», «Qyz jat jurtt..
06.12.2018
Salt-dástúr
Erýlik berý dástúri
Qazaǵymyzdyń keńpeıildiligin, jomarttyǵyn, qonaqjaılylyǵyn pash etetin dástúrlerdiń biri – «erýlik» berý. Jańa qonysqa kóship kelgenderdiń alǵashynda úırenise almaı tosyrqaıtyny zańdylyq. Sondyqtan dana halqymyz erýlik berýdi oılap tapqan: burynnan otyrǵandar kóship kelgenderdiń úıin tigisip, barlyq kórshi bolyp, kezek-kezek qonystanýshylardy bala-shaǵasymen qosyp, túgel úılerine shaqyryp, tanysyp, bilisip aralasyp ketýge jaǵdaı jasaıdy. Úlkender..
25.11.2018
Salt-dástúr
Qazaq dástúrleriniń saıası jáne tarıhı máni
Adam paıda bolǵaly beri aman qalý, tamaq tabý, urpaq jalǵastyrý maqsatymen  ómirine laıyqty, qajet, paıdaly quraldar men amaldardy oılap taýyp, qoldanyp, jetildirip, salt dástúrge aınaldyryp  otyrǵan. Solardyń ishindegi eń úzdikteri talaı myń jyl boıy sabaqtastyq arqasynda saqtalyp, qoldanyp kelgen. Bizge jetken qundylyqtardyń kóbiniń máni túsiniksiz sııaqty bolǵandyqtan qajetsiz bolyp kórinedi. Olardan bas tartý ońaı sııaqty. Jáı yrymdar, jáı ád..
23.11.2018
Salt-dástúr
Qundylyqty saqtaý - qadirli jol
«Halyqtyń izgi dástúri – bizdiń eń asyl muramyz» B.Momyshuly At ústinde kún kórip, tolarsaqtan qan keship, aýyzdyqpen sý iship, talaı-talaı zamannyń aýyrtpashylyq atty júgin arqalaǵan qara orman qazaqtaı halyqtyń erte kezden saqtalyp, qazynasy bar úıdiń sanasynda jattalyp qalǵan salt-dástúri, yrym-tyıymdary, nanym-senimderi bar. Bulardyń barlyǵy birtutas qaýymdas ulttyń quddy jádigeri ispettes. Ulttyq qundylyqtar ultymyzdyń rýhanı jan dúnıesiniń..
22.11.2018
Salt-dástúr
Salt-dəstúr men Islam dininiń sabaqtastyǵy
Ulttyq qundylyq- belgili bir ultqa tán , sol ulttyń damý, qalyptasý tarıhynda ǵasyrlar boıy mánin joımaǵan rýhanı jáne materıaldyq qasıetter men qajettilikter jıyntyǵy. Eger ult qundylyǵy bolmasa, onda ultta joǵalady. Bizdiń qazaq bolyp júrgenimizdiń ózi de ulttyq qundylyǵymyzdyń bolýynda. Qazaq mádenıetiniń ulttyq qundylyǵynyń negizi- dinı sana. Ol- Islamnan bastaý alady. Dinı sana- ulttyń bolmysy, tabıǵaty, ereksheligi. Ulttyń mádenıetine úńil..
22.11.2018
Salt-dástúr
Komsomol toıyn toılaýdy alǵash bolyp kótergen Qýanysh Sultanov
2018 jyldyń 4 sáýirinde «Komsomolskaıa pravda Kazahstan» deıtin gazet «Komsomoly provedýt forým v chest 100-letııa organızaıı» atty maqala jarııalapty. Sáýirde QR Ulttyq ǵylym akademııasynyń fılıosofııa jáne polıtologııa Instıtýtynda burynǵy komsomoldar bas qosyp, 100 jyldyqty atap ótý týraly aqyldasqan eken. Sol jıynda dili bólek, dini jat basqa bireý emes, Qazaqstan Parlamenti Májilisiniń egde jastaǵy depýtaty Qýanysh Sultanov sóz sóılepti. Ko..
21.11.2018
Salt-dástúr
Til bar jerde qazaq ta bar. Til joq jerde qazaq ta joq
Kesheli-beri áleýmettik jelide «qazaq tili IýNESKO-nyń joıylýy múmkin tilder qataryna qosylypty» degen alyp-qashpa áńgime taraýda. Biz bul aqparattyń qaıdan shyqqanyn izdedik. Shynynda solaı ma? Anyq-qanyǵyn aıtaıyq, endeshe. Aqparat qaıdan shyqty? «Kazgazeta.kz» saıty «IýNESKO-ǵa shaǵym» atty maqala jarııalady. Atalǵan materıalda qazaq tiline qatysty joǵarydaǵy jańsaq derekti «wikipedia.org» derekkóziniń orys tilindegi nusqasy kórsetkeni aıtylǵa..
21.11.2018
Salt-dástúr
Jyraýlyq dástúr - ult qundylyǵy
Elbasy N.Nazarbaev "Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý"  baǵdarlamalyq  maqalasynda «Jańǵyrýdyń eń basty sharty- ulttyq kodyńdy saqtaı bilý. Onsyz jańǵyrý degenińiz qur jańǵyryqqa aınalady»  dep atap kórsetken. Demek, rýhanı jańǵyrý- ulttyq qundylyqtarymyzdy tanýdan bastalady.  Ol úshin el men jerdiń tarıhyn bilý asa mańyzdy, ıaǵnı tarıhı sanany qalyptastyrý. Sol tarıhı sanany qalyptastyratyn  ult qundylyqtarynyń biri,  ulttyq mádenıetimizdiń bir ..
21.11.2018
Salt-dástúr
Qazaq halqynyń dástúri dinmen sabaqtastyqta
Ár  halyqtyń óziniń ulttyq qundylyqtary bolady. Sol qundylyqtaryn erekshelendirip turatyn tili, dini, dili jáne dástúri. Dástúr kez-kelgen halyqtyń ejelden qalyptasqan mádenı sharýashylyq tásili, ómir tirshiligin aıqyndap,bári belgili bir dárejede ornyqqan júıesiniń barlyǵyn kórsetedi. Dástúr - halyqtyń ómir súrý tájirbıesiniń jıyntyǵy. Halyqtyń sonyń biri ári biregeıi-ulttyń shabytynyń shyrqaý bıiktigine shyqqanda kórinetin jyraýlyq dástúri,odan..
21.11.2018
Salt-dástúr
Ulttyq qundylyqtar – ult qazynasy
  Shirkin! Qazaq oıýlary, qazaq tili, qazaq halqy, qazaqtyń qundylyqtary dese naǵyz qazaqsha jyrlaǵym kep turady. Árıne qazaqtyń qara óleńinen asa qatty habarym bolmasa da, biraq árıne keıde denem rýhtanyp, qatty shabyttanyp ketsem qara óleńdi qalaı shyǵarǵanymdy ózim de bilmeı qalamyn. Alaıda shúkir, jazýdan qalys emespin. Kerek bolsa, elime arnap, qundylyqtaryma arnap bir tom kitap jaza almasam da, bir shyǵarma arnap jaza alatyn kúshim ba..
20.11.2018
Salt-dástúr
Jalǵyz júrek – san saýal
Otarlyq saıasatty bastan ótkermegende qazaq búgingideı búlinbegen bolar edi. Búgingi qazaq – úsh tili, eki álipbıi hám birneshe ala shubar dinı senimi bar el. Jasyryp ne qylaıyq, búlinbegen taǵdyr, buzylmaǵan otbasy qaldy ma? Qanǵa qumar qyzyl ımperııa ornaǵanǵa deıin, ıaǵnı orys patshalyǵyna qaraǵan shaqta qazaqtyń tili de, dili de hám dini de óz tuǵyrynda edi. Sovet úkimeti ornap, jer-jerde qyzyl saıasat óktemdigi júrip, kommýnıstik ıdeologııa ..
20.11.2018
Salt-dástúr
Búgingi «provokator» – erteńgi terrorıst
Qazaqstannyń Bilim jáne ǵylym mınıstri ótkende óńkeı jýrnalısti jıyp, brıfıng ótkizgen edi. Saǵadıev «sarbazdary» hám BjǴM qabyldap jatqan ózgeristerdi egjeı-tegjeıli sol kezde jazdyq.  «Bárekeldi» deıtin jerinde biz de bárekeldige bastyq. Dese de sol jıynda bir dúnıe eskerýsiz qaldy. Akademık Saǵadıevtiń mınıstr balasy mektepterdegi biryńǵaı forma jaıly aıtty. Sonyń ishinde dinı sıpattaǵy kıim úlgileri mektepterge jaramaıtynyn tilge tıek etip, ..
20.11.2018
Salt-dástúr
Qazaq halqynyń dinı mádenıetiniń qalyptasýyndaǵy ulttyq qundylyqtardyń róli
Kez kelgen memlekettiń, qoǵamnyń ózindik erekshelikteri bolady. Ol erekshelikter ǵasyrlar boıy qalyptasyp otyratyn memlekettiń múddesimen, ulttyń tarıhymen jáne ómir súrý tájirıbelerimen tyǵyz baılanysty. Iaǵnı memlekettiń, onyń qoǵamynyń erekshelikterin aıqyndap otyratyn ulttyq qundylyqtar. Ulttyq qundylyqtar bolmasa ulttyń mádenıeti, din men dástúr, qoǵamdaǵy turaqtylyqty, rýhanı tutastyqty aıqyndap otyratyn ulttyq biregeılik saqtalmaıdy. Bunyń..
20.11.2018
Salt-dástúr
Dini páktiń dili pák, dili páktiń tili pák
Búkil jaratylys ataýlyny óz qudiretimen, sheksiz súıispenshilikpen jaratqan Allaǵa sansyz maqtaýlar bolsyn. Paıǵambarymyzǵa (s.a.ý), onyń januıasyna, súıikti sahabalaryna jáne osylarǵa izgilikte ergen barsha momyn musylmandarǵa Alla Taǵalanyń salaýaty men sálemi bolǵaı! Ulttyq qundylyq - el birligi. Ulttyq qundylyqtardyń árbir elde ózindik alatyn orny bar. Sol sekildi, dástúrli qazaq qoǵamy úshin de, ulttyq qundylyqtar men dinı qundylyqtar ajyra..
20.11.2018
Salt-dástúr
Adasqannyń aldy – jón, arty – soqpaq
Bizdińshe, din – qaısybir qoǵam-qaýymǵa, jalpaq jurtqa baǵyttalsa, dástúr naqtyly bir ultqa arnalǵan dúnıe. Taǵy, bulardyń arasynda qyldaı jip-jińishke shekara bar. Ony aq pen qara, ay men tuyny anyq ajyratar tanym-tarazyny, parasat-paıymdy basshylyqqa alý arqyly ǵana baıqap-baǵamdaýǵa tolyq negiz bar. Búginderi el ishin alataıdaı búldirgen, nıgılızmge negizdelgen dinı-ekstremıstik aǵymdar salt-dástúr, ádet-ǵuryp, baı ádebı qazyna, mádenı mura, t..
20.11.2018
Salt-dástúr
Qazaqtyń birinshi Maıqysy - adamzattyń alǵashqy Ustazy!
Eń basty qundylyq - rýhanı mura Ulttyń basty qundylyǵy - rýhanı murasy. Túgel sózdiń túbi bir, túp  atasy Maıqy bı degendi ár qazaq balasy biletin shyǵar. S. Qondybaı, osy Maıqyny «Birinshi Abyz» dep ataıdy da,  úndiarıılyq Iamı, avestalyq Iıma, germandyq Imır, t.b. ejelgi obrazdarmen salystyrady. B. Tileýberdıev «Qazaq onomastıkasynyń lıngvokognıtıvtik aspektileri» kitabynda Maıqy bıdi qazaq ataýly halyqtyń túp qazyǵy, uly babasy retinde kórsete..
20.11.2018
Salt-dástúr
Dinshildik pen dúmshelik
Arabtar qudaıdy «Allah» dep tanyǵanymen, ony qudaıdyń «shyn aty» dep tantý - baryp turǵan nadandyq. Uly Jaratýshynyń «ulty» joq... Ony mundaı nársege - bir ultqa «baılap qoıýǵa» bolmaıdy. Táńir Taǵalanyń basqa da myńdaǵan múbárak esimi bar. Ár halyq ony ózinshe ulyqtaıdy. Mysaly bizdi orystar «kazah», ózbekter «qozoq», qytaılar «hazaky» dep ataıdy. Odan biz ózgerip (sýt ne menıaetsıa) ketpeımiz. Kim qalaı dese de, qazaqqa qarata aıtyp turǵanyn bá..
20.11.2018
Salt-dástúr
Izgilikpen izine ertip, irgemizdi sógip júrmesin
Úskirik aıaz sharpyǵan qystyń kózi qyraýda jylýsyz otyrǵan jupyny úılerge tonnalap tegin kómir túsirip ketetin qaıyrymdy jandardy kezdestirip pe edińiz? Tipti, senbeıtin de shyǵarsyz. Al ılanǵannan kúnniń ózinde mundaı izgilikti adamdarǵa erekshe tańdanyspen alǵys jaýdyryp, aıaǵyna jyǵyla salýyńyz bek múmkin. Nege deısiz ǵoı? Óıtkeni, siz de, biz de myna qoǵamda qaıtarymsyz qaıyrymdylyq jasaıtyn shyn mánindegi jomarttarǵa shólirkep júrmiz. Bizdi..
19.11.2018
Salt-dástúr
Adal sózdiń ǵumyry uzaq
Qazaq eli qanshama "aqtabandy" basynan keshirgen, kóp ádet-ǵuryptarynan, minezinen aıyrylǵany, sonyń ishinde erkindiginen, táýelsizdiginen. 1991 jyldan bastap eldigimizge umtylǵan jas Qazaqstannyń aldynda ulttyq qundylyqtardy qalpyna keltirý basty nazarda boldy.Ulttyq qundylyqtarymyzda naqtylap almaı "El bolam deý" bos qııal emes pe? Bir memlekette birneshe til ómir súrgenmen, birneshe ult birdeı dindi ustaı almaıtyny túsinikti. Jańa memleket dem..
19.11.2018
Salt-dástúr
Ult qundylyqtary-bala tárbıesiniń qaınar kózi
Qundylyq - mádenıettiń quramdas bóligi. Qandaı da bir eldiń rýhanı mádenıeti, ádebıeti men óneri, ǵylym men tehnıkasy, áleýmettik jaǵdaıy, materıaldyq óndirisiniń eń mańyzdy jetistikteri ulttyq qundylyq- tarynyń mánine ıe bolady jáne óskeleń urpaqtyń azamattyq, otanshyldyq, rýhanı-adamgershilik jan-dúnıesiniń  qalyptasýyna belsendi túrde yqpal etedi. Ultymyzdyń kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri Mustafa Shoqaı: «Ulttyq qundylyqtardan jurdaı ..
19.11.2018
Salt-dástúr
Salt-dástúr – ulttyq qundylyqtardyń bastaýy
Halyq danalyǵynda «Ultyńdy saqtaǵyń kelse, qyzyńdy tárbıele»,– degen támsil bar. Qyz tárbıesine enjar qaraýǵa bolmaıdy. Bolashaq jar, kelin, ana retindi qazaq halqy qyzdaryn qurmetteı de, tárbıeleı de bilgen.   Qazaqstanda sońǵy derekterge júginsek 51775 otbasy ajyrasyp ketken. Ajyrasqan otbasylardyń barlyǵynda kámeletke tolmaǵan ballar bar. Jartylaı otbasynda tárbıelenip, ákeniń nemese ananyń meıirimine zárý bolyp ósken ballardyń kóńili jarym b..
Taǵy júkteý