Ulttyq oıyn
18.11.2015
Ulttyq oıyn
Kúsh atasy — Qajymuqan
  Qara kúshte áli eshkim joq senshe bıik shyrqaǵan,Ónerge de ózgelerden jaqyn eń ǵoı bir taban,Rýh qashyp bara jatyr óziń ósken qyrqadan…Búgin meni qaıta kóter jarty ǵasyr ótken soń,Qanatsyzdy moıyndamas minezińmen burqaǵan.Sol bir saltyń tiri tursa, turar ár kez ult aman,Qazaqtyń bas bulshyq eti, qulager tós, pil taban…Muhtar Shahanov Qazaq halqynyń maqtanyshy, aty ańyzǵa aınalǵan Qajymuqan Muńaıtpasov ja­ıynda kóptegen estelikter, kórk..
18.11.2015
Ulttyq oıyn
Salqar daladaǵy sporttyq dástúrler
Qazirgi Qazaqstannyń aýmaǵy burynǵy kóne dáýirde Skıfııa (Saqstan), Turan, Deshti Qypshaq dalasy, Qazaq dalasy dep atalǵan. Bul jerlerdi baıyrǵy ata-babalarymyz saqtar men ǵundar jáne t.b. kóshpeli taıpalar mekendegen. – Erte kúnde otty kúnnen Ǵun týǵan,Otty Ǵunnan ot bop oınap men týǵam.Júzimdi de, qysyq qara kózimdiTýa sala jalynmenen men jýǵam.Qaıǵylanba, soqyr sorly, shekpe zar,Men – Kún uly, kózimde kún nury bar.Men kelemin, men kelemin, men..
18.11.2015
Ulttyq oıyn
Qýyrshaq serke shyn serkeniń ornyn almastyra ala ma?
Qazaqtyń ulttyq oıyny  – kókpar jaqyn arada reformaǵa ushyraýy múmkin. Naqtyraq aıtsaq, kókparshylar serkeniń ornyna arnaıy jasalǵan qýyrshaqty kókparǵa salmaq. Bastamany «KARE-Zabota» janýarlar­dy qorǵaý qoǵamdyq qory kóterip otyr. Atalmysh máselege baılanysty Deneshy­nyqtyrý jáne sport agenttigine saýal ji­ber­gen qoǵamdyq qor agenttikten jaýap alyp ta úlgeripti. Atalmysh qordyń resmı saıty taratqan málimetke súıensek,..
18.11.2015
Ulttyq oıyn
Qusbegilik ónerimizdi de ózgeler óńgerip kete me?..
«Aspan» atty suńqaryn qolynan túsirmeı, únemi oıýly beshpentpen júretin Rýslan Abyl qusbegilikti 11 jasynan beri súıikti isine aınaldyrdy. Tipti tań men keshti aıyryp bolmaıtyn túngi klýbtaǵy dıdjeılik qyzmeti de ony qanatty «dostarynan» alystata almady. Qusbegilik – ol úshin sport, óner, ómirdiń ajyramas bólshegi. Ulttyq sportty saqtap qalý úshin jantalasyp júrgen Rýslannyń áńgimesi túsingen janǵa oı salarlyqtaı… «Slovenııa, alaqandaı ǵana Slove..
05.08.2015
Ulttyq oıyn
Uly aqyn unatqan ulttyq oıyn
Qazaqtyń uly oıshyly óz zamanynda ulttyq oıyndardyń damýy men jańǵyrýyna da muryndyq bolǵan. Abaıtanýshylardyń oıynsha, Abaıdyń ómiri men shyǵarmashylyǵyn zertteýde onyń ulttyq oıyndardyń damýyna jasaǵan qamqorlyǵy shet qalyp keledi. Abaı toǵyzqumalaq oıynyn jaqsy kórgen jáne sheber oıynshylardyń biri bolǵan. Jáne el ishindegi toǵyzqumalaqshylardyń bas qosyp, saıysqa túsetin jeri de Abaı aýyly bolǵan eken. Jaz — jaılaýda, qys – qystaýda toǵyzquma..
05.08.2015
Ulttyq oıyn
Toǵyzqumalaq jarysynda utatyn – qazaqtyń zııatkerligi men qazaqtyń mádenıeti
Álıhan BAIMENOV, Halyqaralyq jáne QR toǵyzqumalaq qaýymdastyǵynyń tóraǵasy: – Búginde Olımpıada oıyndary baǵdarlamasynda kóptegen eldiń ulttyq oıyndary bar. Ókinishke qaraı, qazaqtyń birde-bir ulttyq oıyny Olımpıada turmaq, Azııa oıyndary baǵdarlamasynda joq. Biraz ýaqyt qazaq kúresin halyqaralyq arenaǵa shyǵarýǵa talpynyp júrmiz. Baz bireýler «qazaq kúresinen góri, toǵyzqumalaqty halyqaralyq arenaǵa shyǵarý ótimdi» degen pikirde. Toǵyzqumal..
05.08.2015
Ulttyq oıyn
Ulttyq oıyn — asyl mura
Qazaqtyń ulttyq oıyndary bes túrge bólinedi. Olar: ańǵa baılanysty, malǵa baılanysty, túrli zattarmen oınalatyn, zerektikti, eptilikti jáne ıkemdilikti qajet etetin, sońǵy kezde qalyptasqan oıyndar. Olardyń negizgileriniń ózi júzden astam. Bul oıyndardyń kóbisiniń ejelden qalyptasqan arnaıy óleńderi bar. Óleńder oıynnyń estetıkalyq áserin arttyryp, balalardyń óleń-jyrǵa degen ystyq yqylasyn oıatyp, kóńilin kóteredi, dúnıetanymyn arttyryp, eńbekke..
05.08.2015
Ulttyq oıyn
Báıgeni baılar tartyp aldy
«At – er qanaty» dep jeti qazynanyń birine balaǵan, «at-arýaq» dep bir júırikti búkil el, aýyl namysyna sanaǵan. Sondyqtan ol júıriktiń egesi at óziniń jeke menshigi bolǵanymen ony basqa jaqqa satýǵa quqy, qaqysy bolmaǵan. Ol – eldiń aty, el namysy synǵa túser aıtýly alamanǵa búkil bir rý, búkil bir aımaq, óńir sol attyń tileýin tilep baratyn bolǵan. Búkil tileýles aǵaıyn kúńirenip arýaq shaqyryp sol attyń tileýin tilegen. Atqa shapqan órimtal ba..
05.08.2015
Ulttyq oıyn
Qazaq kúresiniń qaıtse qadiri artady?
1938 jyly kolhozshylardyń arasynda qazaq kúresinen respýblıkalyq spartakıada tuńǵysh ret ótti. Sodan beri talaı muz eridi. Jyldar jyljydy. Ata sportymyz birtalaı kezeńdi basynan ótkerdi. Damý joly dańǵyl boldy deı almaspyz. Degenmen búginde álem chempıonatyn ótkizetin jaǵdaıǵa jetip otyrmyz. Qazaq kúresi tarıhymyzdaǵy er­tegi-ańyzdarda kezdesetin epıkalyq batyrlardyń tulǵasynan bastaý alatyny belgili. Sonymen qatar kúsh atasy Qajymuqan, Balýa..
05.08.2015
Ulttyq oıyn
Batyr Baýkeń ulttyq sportty baǵalaǵan
Halqymyzdyń qaharman batyry Baýyrjan Momyshuly – ulttyq sportymyzdy baǵalaǵan nar tulǵalarymyzdyń biri. Baýyrjan Momyshuly 50-jyldary Qazaq KSR Mınıstrler Keńesiniń tóraǵasy Nurtas Ońdasynovqa hat jazady. Onda Baýkeń el ishindegi dástúrli kókpar, aýdaryspaq jáne t.b. at oıyndaryn damytý máselesin kóteredi. Soǵysta qazaqtyń ulttyq at sporty túrleriniń oń nátıje bergenine aıryqsha toqtalyp ótedi. Baýkeń tipti ulttyq oıyndardy namys kórinisi retinde..
05.08.2015
Ulttyq oıyn
Ulttyq oıyndar sanaty
Qazaqtyń ulttyq sport túrleri men oıyndarynyń kóptigi sonshalyq, olardy adamnyń jas erekshelikterine qaraı toptaýǵa da bolady eken. Máselen, «toǵyzqumalaq», «han doıbysy» sekildi oıyndar jas-kárini talǵamaıtyn bolsa, keıbir basqa oıyndar tek ár jas ókilderine ǵana tán. Balabaqsha búldirshinderine arnalǵan oıyn túrleri: «ushty-ushty», «qýyrmash», «saqına salý», «qýalaspaq» t.b. Bastaýysh synyp oqýshylaryna arnalǵan oıyn túrleri: «qasqyr qaqpa..
05.08.2015
Ulttyq oıyn
Basty problema – fılm joq
Ulttyq oıyndarymyz – ulttyq qasıetterimizdiń kózi. Biraq osy ulttyq qasıetterimiz ǵarysh ǵasyry men kompıýter dáýirinde asa joǵary deńgeıde nasıhattalyp júrgen joq sııaqty. Bul turǵydaǵy basty problema – el súıip kóretin fılmniń (kınonyń) tym azdyǵy. Qulager týraly fılm halyq súıispenshiligine aınala almaǵandaı. Qusbegiler men atbegilerdiń aýyr eńbekteri týraly fılm bolsa, shirkin! Túsire bilsek, ulttyq sport túrleri aınalasynda da qyzyqty k..
05.08.2015
Ulttyq oıyn
Tuıaqty tuıaq jibermeıdi
Esimizde áli. Maqanshynyń baǵyna bitken qos kók at boldy. «Arqaldy» sovhozynyń atynan synǵa túsip, olja salǵan janýarlar jyl on eki aı babynda bolatyn. Kók jorǵany kósiltip minetin N.Qaspaqov, tipti asfalt ústinde sý tógilmeıtin júrisimen jurtty tánti etetin. Zekenniń kógi qysy-jazy jeginde júrse de, jarys kezinde aldyna júırik túsirmeıtin. Zeken ata izin baǵyp, babynan bir jańylmaıtyn attyń tabıǵatynan syr shertýin ótinip barǵanymyz da bar...
05.08.2015
Ulttyq oıyn
Asyq oınaǵan azbaıdy...
Asyq oınaýdy qazaqtyń ulttyq oıyndarynyń eń alǵashqy satysy dese de bolar. Sebebi eń alǵash qazaq balasy qolyna asyq ustaıdy. Eń birinshi asyqpen oınaıtyn. Ertede qazaq halqy asyqty bala kezde qolyna alyp, jas kezinen bastap oınaı bastaıdy. Tipti bala týmaı jatyp, jas nárestege arnap asyq jınaıtyndar da bolǵan. Asyq oıynynyń ereksheligi jáne onyń san qılylyǵy: asyqpen úıde de, dalada da oınaýǵa bolady. Ertede qazaqtyń qyz-kelinshekteri de asyq oı..
05.08.2015
Ulttyq oıyn
Kókparǵa kóńil bólmegeni qalaı?
Qazaq pen jylqy – egiz uǵym. Qazaq jylqy tektes, jylqy minezdes halyq dep jatatynymyz taǵy bar. Rasynda da, qazekeń de jylqy malyndaı alys ketse, kisinesip, jaqyn júrse, tebisip ǵumyr keshedi eken-aý. Al endi osy qazaqtaı attyń qulaǵynda oınaıtyn ult jer betinde joq. Sodan bolar, ulttyq sport dese, kóz aldymyzǵa shabandoz ben kókparshynyń elesteıtini. At ústindegi kókparshynyń ádis-tásilin birde-bir sportshy jasaı ala ma eken? Áı, qaıdam. At ústi..
05.08.2015
Ulttyq oıyn
Sport pen óner egiz edi…
Qazaq halqy buryn ónerdi alalamaǵan, bólip-jaryp jiktemegen. Bárin birdeı baǵalaǵan. Sportty da ónerdiń tóresi sanap, dáriptegen. Sportty ónerden bólip tastap otyrǵan – myna zaman. Iaǵnı ǵarysh pen atom zamany, kompıýter dáýiri. Baıaǵyda qazekem bir toılasa «otyz kún oıyn oınap, qyryq kún toıyn» jasaıtyn. Sonda tek án aıtyp, aıtysýmen shektelmeıtin. Mundaı toı-tomalaqta jan-jaqtan aǵylǵan el balýandaryn beldestirip, tulparlaryn báıgege salyp, kók..
05.08.2015
Ulttyq oıyn
Ulttyq sport túrleri zamanǵa saı ıkemdelse ıgi edi…
Uly dalany meken etken kóshpeliler orta ǵasyrdyń orta shenine deıingi tarıhta adamzat órkenıetine qosqan jarqyn úlesimen óz zamanynda jahandaný úrdisine óshpes iz qaldyrdy. Eń áýeli, jylqynyń qazaq jerinde jańa tas dáýirinde qolǵa úıretilgendigin búgingi arheologııalyq qazbalar dáleldep otyr. Olar sol dáýirlerde oılap tapqan atqa minýge ıkemdelgen aýy keń shalbar men eki óńiri aldynan qaýsyrynatyn kıim jáne úzeńgige tebinetin aıaq-kıim jabdy..
05.08.2015
Ulttyq oıyn
Asyq astaryndaǵy áskerı-ulttyq tárbıe
Salt – ulttyń ǵumyr boıy jıǵan mádenıeti, ulttyń ult ekenin álem halyqtary moıyndaýdaǵy tórt belginiń biri. Biz asyly bar, jasyǵy bar, Qudaıǵa shúkir, saltqa baı halyq bolǵanbyz! Asyq oıyny–sol baı saltymyzdyń bir dástúri. Kezinde qazaq sharýashylyqpen jappaı shuǵyldanǵan tusynda asyq – ár úıdiń, ár aýyl balalarynyń, jastarynyń, tipti jasamystarynyń da bas qosýynyń negizi bolǵan oıyn túri. Asyq – tórt túlik mal men ańdar tilerseginde bolatyn, bit..
05.08.2015
Ulttyq oıyn
«Kómilsem de keter me kókeıimnen, qalqammen ulys kúni oınaǵanym…»
Ulttyq oıyndar erteden kele jatqan dástúrge jatady. Onyń árqaısysynyń óz erejeleri bar. Sondaı-aq, barlyq oıyndar balanyń densaýlyǵyna paıdaly. Onyń dene turpatynyń jetilýine, jyldam qımyldaýyna jáne tez oılanýyna múmkindik beredi. Adam boıyna qajetti tózimdilik, eptilik, saqtyqqa da úıretedi. Sabyrly bolýǵa daıyndaıdy. Demek, balanyń oıynyń da óristeýine úlesi zor. Halqymyz oıyndarǵa tek balalardy aldandyrý, oınatý ádisi dep qaramaı, jas er..
31.07.2015
Ulttyq oıyn
Balýan Sholaqtyń rekordyn jańartqan jan bar ma?
35 jasynda Balýan Sholaq Kókshetaý qalasyndaǵy úlken jıyndarda 51 put (1 put – 16 keli), ıaǵnı 830 keli bolatyn kirdiń tasyn kóterip, dúıim jurtty tań qaldyrypty. Alaıda, búginde «Qazaq qosyp aıtpasa nesin aıtady? 80 keli kir tasty on ret kóterip, ony kóbeıtip, 830 keli kóterdim degen shyǵar» nemese «830 keli kóterdi degenge kim senedi?» deıtin kúmánshil, kinámshil qazaq ta tabylyp jatyr. Grek ádebıetindegi ańyzdardaǵy qaharmandardyń erligine kóz..
31.07.2015
Ulttyq oıyn
Balýan Sholaqtyń «qorqýy»
Birde Tóle bı aýylynda turatyn Pernebaı Júnisbekuly shejireli-kónekóz qarııalardan tómendegideı áńgime estipti: “ – Kıeli Shý topyraǵynda kindik qany tamǵan Nurmaǵanbet (Balýan Sholaqtyń azan shaqyryp qoıǵan aty) Kókshe óńirinen Sámbet aýylyndaǵy aǵaıyndaryna at aryltyp kelip turýdy umytpapty. Erterekte irgeles jatqan kórshiles rýdyń bir jigitin Sámbet aýylynyń tentek-esersoqtary ońdyrmaı sabap tastapty. Taıaq jegen jigittiń on-on bes jerles aǵaı..
31.07.2015
Ulttyq oıyn
Balýan Sholaqtyń “jyǵylýy”
Men palýandar, batyrlar týraly oqyǵandarymdy jınap júremin. Oqyrmandarǵa “Tylsym dúnıe” gazetinde (12.06. 2006 jyl) jarııalanǵan “Balýan Sholaqtyń márttigi” atty maqalany usynyp otyrmyn. “…Jetiqońyrda jer-jerge at shaptyrylyp habar berilgen úlken jıyn ótti. “Osy jıynǵa Jetiqońyr­dyń ataqty palýany Naıymbaımen kúresýge Balýan Sholaq kelipti” degen daqpyrt el-eldi kezip ketken. Jetiqońyr­lyq Naıymbaı asa kirpııaz adam eken. Kúreser aldynda ..
30.07.2015
Ulttyq oıyn
Kókpar qazaqtiki ekenin aty aıtyp tur
Búginde kókpardyń ózi kókparǵa túsip ketken jaıy bar. Árkim talasyp júr. Ol qyrǵyzdarda da, ózbekterde de, aýǵandarda da, argentınalyqtarda da, aqyr aıaǵy «jaıaý kókpar» amerıkalyqtar­da da bar. Al biraq kókpardyń ataýynyń ózi onyń qazaqtiki ekenin aıtyp turǵan joq pa? Kókpar, etnograftardyń aıtýynsha, «kók bóri» sózinen shyqqan… Kókpar qandaı oıyn? Kókpar -jigitterdiń kúsh-qaıraty men eptiligin synalatyn ulttyq at oıyny. Kóshpeli mal sharýas..
30.07.2015
Ulttyq oıyn
Ulttyq oıyndarymyzdy ulyqtaıyq
Jylda Naýryz merekesiniń qarsańynda sporttyń ár túrinen Ulystyń uly kúnine arnalǵan týrnırler kóbeıip ketedi. Respýblıkalyq kólemdegi taekvondo, fýtbol dodalaryn aıtpaǵannyń ózinde aýyl-aımaqtardyń ózderinde de osyndaı týrnırler kóptep ótkizilip jatady. Álbette, buǵan qarsy shyqqaly otyrǵan joqpyz. Degenmen ózderińiz oılańyzdarshy, atam qazaq Ulystyń uly kúnin osyndaı sport túrlerimen qarsy alǵan ba? Nege osy ataýly meıramdy paıdalanyp, ózimizdiń..
30.07.2015
Ulttyq oıyn
Kókpardyń qasıetin ketirip alǵan joqpyz ba?
Qazaq úshin ulttyq sport oıyndary ishinde  kókpardyń orny  erekshe. Bul – shetsiz-sheksiz sary dalada  mal baǵyp, kóship-qonyp júrgen kóshpelilerdiń naǵyz halyqtyq dýmany. Biz kókpardy qazaqtyń menshigi dep esep­teımiz. Biraq  ol – Orta Azııa halyqtary arasynda da keńinen taraǵan at sporty. Qyrǵyz, ózbek, qaraqalpaq,  túrkimen, tatar sııaqty  ózge aǵaıyndar da kókpardy ózine telıdi, óziniń ulttyq sporty sanaıdy. Bul máselege biz qazir tek «aýyzbe..
30.07.2015
Ulttyq oıyn
Ulttyq oıyn – ult ıgiligi
Halqymyzdyń tarıhı-mádenı mu­ra­la­rynyń túrleri san alýan. Solardyń qaı-qaısysy da adamǵa, sonyń ıgiligine qyzmet etýge baǵyttalǵan. Osyndaı asa qundy mádenı ıgilikterdiń biri – ult oıyndary. Búginde oıyndy halyq pedagogıkasynyń quramdy bir bóligi dep tegin aıtpasa kerek, adam balasy jasaǵan jeti keremettiń qataryna segizinshi etip oıynnyń atalyp júrýi de jaıdan-jaı emes. Ult oıyndary atadan balaǵa, úlkennen kishige mura bolyp jalǵasyp otyrǵan j..
30.07.2015
Ulttyq oıyn
Láńgi oıynynyń orny oısyrap tur
Berdibek Soqpaqbaevtyń «Ba­­lalyq shaqqa saıahat» at­ty týyn­dysyndaǵy láńgi te­bý­diń she­beri, kórshisi Elemes jaı­ly ke­zinde bar bala jata-jastana oqı­­tyn-dy. Sol Elemesti «láń­­­gi tebýden osy kósheniń chem­­pıony» dep áspetteıtin edi ǵoı. Bir qaraǵanda, ataýy qy­­zyq oıyndy búgingi bala bil­­mese kerek. HHI ǵasyrda, teh­­nologııalyq órleý dáýirinde ómir súrip jatqan bala bitkenge bul oıyn butyna butaq ja­py­­raqtaryn ilip alǵan tas dá­­ýir..
Taǵy júkteý