Dala danalyǵy
28.01.2018
Dala danalyǵy
Qazaqtyń uly tulǵasy — Abaı Qunanbaıulynyń bolashaq urpaǵyna qaldyrǵan "ÓSIETI"
1. Qudaıdan- qoryq, pendeden – uıal: balań bala bolsyn deseń oqyt, mal aıama! 2. Aýrýdy jaratqan qudaı, biraq aýyrtqan qudaı emes. 3. Qaıǵysyzdyń bári asaý. 4. Óleıin dep ólmeıdi ólerik jan. 5. Raspenen talaspa. 6. Bir jerde birge júrseń basyn qosyp, Birińniń biriń sóıle sózin tosyp. 7. Bir qaıǵyny oılasań, júz qaıǵyny qozǵaıdy. 8. Júrekten qyzyq ketkende, tánnen qýat ketedi. 9. Muńdasqan kóńilde kir qalmaıdy. 10. Ózi jat elde qaıyrshylyq qylyp ..
26.01.2018
Dala danalyǵy
At tergeýdiń astarynda uıat bar
Qazaq halqynyń kóneden kele jatqan salt-dástúrinde «at tergeý» deıtin óte mańyzdy ádep bar. Atal­mysh ádeptiń áýelgisi ulysqa, elge, qaý­ymǵa, eńbegi sińgen qurmetti adam­nyń atyn tike atamaı, janama at qoıyp qadirleıdi. Atap aıtqanda «Qajy ata», «Bı ata», «Batyr aǵa», «Áz ana» t.b. degen sııaqty. Mysaly, aqyn-jyrshy Jambyl Jabaevty aýyl-aımaq, el-jurty atyn atamaı «tá­te» dep áspettegen. Bul dástúrdiń as­­tarynda qazaqtyń úlkendi syılaý, aby­roı..
25.01.2018
Dala danalyǵy
Qoja Ahmet Iasaýıdiń esh jerde jarııalanbaǵan hıkmetteri tabyldy
Ońtústik Qazaqstan oblysynda Qoja Ahmet Iasaýıdiń 100-ge jýyq esh jerde jarııalanbaǵan hıkmetteri tabyldy, dep habarlaıdy QazAqparat. HVI ǵasyrǵa tán 475 bettik qoljazba saıramdyq belgili tarıhshy, Turan ǵylym akademııasynyń akademıgi Mırahmad Mırhaldarulynyń qoljazbalar qorynda saqtalypty. Qundy qoljazba qoǵamdyq sanany jańǵyrtý jónindegi Ońtústik Qazaqstan oblysynyń jobalyq keńsesi «Rýhanı qazyna» kishi baǵdarlamasy aıasynda tabylyp otyr. Atalǵ..
18.01.2018
Dala danalyǵy
Ataqty kúıshi Rústembek Omarov jaıly syr-suhbat
Qazaqtyń kúı ónerinde esimderi qurmetpen atalatyn tulǵalar az emes. Olar ózderiniń oryndaýshylyq mektebimen ǵasyrdan-ǵasyrǵa jalǵasyp kele jatqan kúı murasyn búgingi zamandarǵa jetkizip, amanattap ketken aǵa urpaq der edik. Qazaqtyń kúıshilik mektebi týraly sóz qozǵaǵanda kórnekti kúıshi, dáýlesker dombyrashy, Qazaq KSR-niń Halyq artısi Rústembek Omarovtyń esimi aıryqsha iltıpatpen atalatyny belgili. Rústembek Omarovtyń oryndaýyndaǵy halyq kúıi «..
18.01.2018
Dala danalyǵy
Aǵa sultan Qunanbaıdyń Abaq Kereıge kelýi
Patshalyq Reseı qazaq dalasyn aımaq-aımaqqa bólip basqarǵanda Semeı qalasy bir aımaqtyń ortalyǵy bolyp orystan kelgen gýbernatorǵa aǵa sultan Qunanbaı jáne Baraq tóre orynbasar bolyp turady. Kún saıyn qysymǵa alyp kele jatqan patsha ákimshiligimen qarsylasyp, óshtesip júrgen qazaq jigitteri Aqsaqqııan, Tabyldy deıtin eki jigit (qazaqtar Aqoıaz dep atap ketken) aq patshanyń aýdan dárejeles adamy – orys bastyqty óltirip ketedi. Semeı gýbernatory o..
15.01.2018
Dala danalyǵy
Ǵabdýl Hákim Omarulynan bir ǵıbrat
Atadan jaqsy ul týsa, Eliniń týy bolady.  Atadan jaman ul týsa,  Eliniń sory bolady. (Qazybek bı) Halyqtyń arqasyna batqan qıyn-qystaý kezeńderde moıymaı qara eliniń qamyn jegen, ultynyń bolashaǵyn oılaǵan, qaırat-jiger tanytyp   qaıratkerlik tanytqan er-azamattar az bolmady. Búginde qazaq qoǵamy, onyń ishinde jastar qaýymy sol azamattardyń qyzmetinen habardar bolýǵa tıisti. Sanaly urpaq tárbıesine jarar tarıhtan alar ǵıbrat mol. Sol sebepti de q..
12.01.2018
Dala danalyǵy
Balqadıshanyń kúıeýi shal bolmaǵan
Aqan seriniń “Balqadısha” ənin bilmeıtin qazaq joq shyǵar?! Bul án sol kezde jasy alpysqa taıap qalǵan Aqannyń shyǵarmashylyǵyndaǵy shoqtyǵy bıik týyndy boldy. Al keńes zamanynda tipten baǵy ashylyp, qazaq radıosynyń altyn qoryna jazylyp alyndy. Tek bir átteń-aıy – osy kúni onyń ánshilerdiń oryndaýynda qate aıtylyp júrgeni. Iaǵnı, ondaǵy: «Kúıeýiń seksen beste shal Qadısha» degen sózdiń tarıhı shyndyqpen qabyspaıtyny. Shynaıy ómirde Balqadısha es..
31.12.2017
Dala danalyǵy
Yqylas Ojaıuly: Shákárim, Abaıdyń tezinen ótpegen din-eń qaýpty din
  Qazaq qoǵamy tanym-talǵamy bólek, oıy men isi úılesim tapqan ıntelektýal tulǵalarǵa qashanda zárý. Óıtkeni, buǵaýlanǵan rýhtyń erkindikte qalyqtaýy úshin azat oıly azamattardyń aq týy sherý tartýy kerek. Osy rette, rýhanııat joqshysy, aqyn Yqylas Ojaıuly esimin erekshe ataı alamyz. Adamdyqtyń izgi jolyna bastaıtyn Abaı, Shákárim ilimin keıingige nasıhat etip, shákirt shyraǵyn nurlandyrǵan  ustazǵa yqlasymyz erek. Qazaqqa bir aıtary baryn i..
22.12.2017
Dala danalyǵy
Týraǵul Abaıuly jáne Alashorda úkimeti
Elimiz táýelsizdik alǵanǵa deıingi keńestik zamanda ádebı-ǵylymı ortada Abaıdyń súıikti uly, daryndy aqyn-jazýshy, sheber aýdarmashy, Alashtyń ardager asyl azamaty Týraǵul Qunanbaev týraly ashyq aıtylmaı keldi. Oǵan basty bir sebep, onyń tek áleýmettik shyǵý tegi jaǵynan ataqty baı-feodaldyń tuqymynan taraıtyndyǵy ǵana emes, áıgili Alashorda úkimetine qatysty ekendigi boldy. Sol sııaqty Týraǵul Abaıulynyń stalındik aıaýsyz qýǵyn-súrginge túsýi de..
18.12.2017
Dala danalyǵy
Kókjal Baraq kótergen tas
Naımannyń Ergenekti tarmaǵyndaǵy Kókjarly rýynan shyqqan batyr, qolbasshy Kókjal Baraq Shúrekuly jóninde birshama ǵylymı eńbekter, kórkem shyǵarmalar, poema men tolǵaýlar jazylǵan edi. Batyr babamyz jónindegi ańyzdar atadan balaǵa mıras bolyp saqtalyp, osy kúnge deıin aıtylyp keledi. «Eskini esińe alsań, eseıgenniń belgisi» degendeı, Baraq babamyzdyń qara shańyraǵyndaǵy urpaǵy bolǵan soń, esimdi biler bilmesteı ata-ájelerimniń, úıge kelgen atalas..
12.12.2017
Dala danalyǵy
"Qaz daýysty... bı" derekti fılmi kórsetiledi
14 jeltoqsan, saǵat 17:00-de Qazaqstan Respýpblıkasynyń ulttyq kitaphanasynda "Qaz daýysty... bı" derekti fılmi kórsetiledi. Bıyl Qazaq Ordasynyń kemeńger bıi, memleket jəne qoǵam qaıratkeri Qaz daýysty Qazybek bıdiń 350 jyldyq mereıtoıy Qaraǵandy oblysynda óz məninde atalyp ótkeni belgili. Kezinde, osydan 10-15 jyl buryn mundaı uly tulǵalardyń mereıtoılary respýblıkalyq deńgeıde merekelenip, respýblıka Astanasynda Elbasy, memleket jəne qoǵam qaı..
10.12.2017
Dala danalyǵy
Reseıden Qazaqstan tarıhyna qatysty eksponat tabyldy
Belgili tarıhshy, “Qasıetti Qazaqstan” ortalyǵynyń basshysy Berik Ábdiǵalıuly Reseıdiń Sankt-Peterbýrg qalasyna jasaǵan sapary kezinde Qazaqstan tarıhyna qatysty eksponatty tapqanyn jarııalady, dep habarlaıdy. «Alash áskeri taqyrybyn zerttep júrip, Seıilbek Janaıdarovtyń 1915 jyly Sankt-Peterbýrgtegi Reseı etnografııalyq mýzeıine Kenesary hannyń kisesin tapsyrǵany týraly derek kezdestirdim. Bul jádiger «Kse – poıas kırgızskogo hana Sredneı Ord..
03.12.2017
Dala danalyǵy
Qytaıda qysym kórgen qazaq jazýshysy
Qytaıda týǵan qazaq jazýshysy, tarıhshy, etnograf Zeınolla Sániktiń eńbekteri Almatyda 15 tom bolyp basylyp shyqty. Jınaqqa onyń alǵashqy romany «Sergeldeń», «Tuǵyryl han» sekildi kólemdi shyǵarmalary, Qytaı arhıvterinen jazǵan zertteý eńbekteri endi. 2013 jyly Almatyda qaıtys bolǵan jazýshynyń ómir jolynan Qytaıdaǵy avtorıtarlyq rejımniń 1960 jyldary qarapaıym adamǵa kórsetken qysymynyń alýan tásilin kórýge bolady. Almatyda ótken kóptomdyqty..
29.11.2017
Dala danalyǵy
Aqyn Saranyń portreti
Bir kezderi «Birjan-Sara» aıtysy bolǵan ba?» – degen suraqtan bastalǵan daýdyń sońy «aqyn Saranyń ózi ómirde bolǵan tulǵa ma, álde qııaldan týǵan obraz ba?» degenge deıin jetkeni málim. Aıtystyń bolǵan, bolmaǵany jaıly talas-tartys áli de sońǵy sheshimin aıta qoıdy deı almaısyz. Al, Saranyń ómirde bolǵany jaıly kúmánge oryn joq. Naqtyraq derekterge súıensek, Sara Tastanbekqyzynyń týǵanyna 2018 jyly 140 jyl tolady. Aqynnyń jerlesteri osy mereıtoı ..
29.11.2017
Dala danalyǵy
Abaıdy qaıta taný haqynda...
Biz Abaıdy qanshalyq tanyp júrmiz? Shynymen Abaıdy tanyp boldyq pa? Biz biletin Abaı men biz bilmeıtin Abaıdyń arasy qanshalyq? Abaı Semeıdegi Ahmet Rıza mediresede oqydy. Ol oqý orny Shyǵystaný áleminde qomaqty eńbekter jazǵan Shahabaýddın Bahaýıddınuly Marjanıdiń (1818-1889) baǵytyn ustandy. Jádıshiler din ıslam ilimimen qatar matematıka, hımııa, jaratylystaný, qoǵamtaný, jaǵyrafııa t.b dúnıelik bilimderdi ıgere otyryp, dindi ǵylym dárejesine k..
19.10.2017
Dala danalyǵy
Ulbıke men jeti qojanyń aıtysy
Erterekte Talas jerinde turatyn Oshaqty Jangeldi bıdiń Ulbıke deıtin aqyn qyzy bolǵan eken. Ol kezde aqyndyǵymen Sara, Ulbıke, Manat qyzdardyń ataǵy keń taraǵan bolsa kerek. Osy aqyn qyzdarmen aıtysyp bir kórýge yntyq bolyp júretin sylqym seriler kóp bolatyn. Solardyń aıtystaryn Aınabek aqyn qyz ben jigittiń óz áýenine salyp aıtystyrǵanyn tyńdaǵan edik. Top bolyp serilik quryp, qaı jerde toı bar, qaı aýylda sulý qyz bar dep izdep shyqqan Mádeli q..
01.04.2017
Dala danalyǵy
Kósh nege júre túzeledi nemese "arys" pen "bozdaq" sóziniń tórkini týraly
Kósh nege júre túzeledi nemese «arys» pen «bozdaq» sóziniń tórkini týraly «Kózden ketse, kóńilden bolady umyt» deıdi qazaq. Keıbir kózden de, kóńilden de ketpegen, ómirlik uǵymdarymyzǵa aınalǵan sózderdiń shyǵý tegi, túp tórkinin kún ótken saıyn umytyp bara jatqanymyz ras. Árıne, aýyzeki sózde, ıá jazǵanda jalpy maǵynasy jaǵynan durys paıymdap qoldana bilsek, eshkim bizden onyń qaıdan, qalaı shyqqanyn bilýdi talap etpeıtini jáne ras. Dese de, bi..
18.03.2017
Dala danalyǵy
Aqedil Toıshanuly. Jańa kún jaryǵy
Ejelgi túrkilerdiń uǵy­mynda Ulystyń uly kúni – eń al­ǵashqy kúnniń kókjıekten týýy, eń alǵashqy báısheshektiń gúl atyp qaýyz jarýy, eń tuń­ǵysh tóldiń sharanany jarǵan qa­sıetti sáti, tabıǵat ananyń býsa­nyp, búkil ǵalamdy, ómirdi jarat­qan ilki mezeti bolyp sanala­tyn. Erte, erte, ertede tabı­ǵat ana tolǵatyp, kúlli ómir-tir­shilikti jaratqanda álem al­ǵash qalyptanypty, sol kezde alyp báıterek kishkentaı ǵana shilik eken, túpsiz muhıt shal­shy..
12.12.2016
Dala danalyǵy
Sóz tapqanǵa qolqanyń qandaı qatysy bar
Ult ustazy Ahań: «Sózi joǵalǵan jurttyń ózi joǵalady», — deıdi. Biz muny kóbinese sózdik qorymyzǵa keıinirek engen «memlekettik til» tóńireginde qoldanyp júrmiz. Asylynda, Ahmet atamyzdyń aıtpaǵy budan ózge. Bul máseleni Japonııadaǵy mynadaı bir jaǵdaımen salystyra aıtqanda túsiniktirek bolar. Japondar tilin saqtaý úshin kúrish egedi Japonııa jeri tar, tabıǵaty da sonsha qolaıly el emes ekeni ámbege aıan ǵoı. Eki araly «ólgeli» jer jaǵynan jaǵdaı..
17.11.2016
Dala danalyǵy
ál-Farabı aıtqan eken
El aýzynda qazaq oqymystylary aıtty degen sózder az emes. Belgili ǵalym, etnograf A. Seıdimbek qurastyrǵan tarıhı tulǵa, asqan oqymysty ál-Farabı babamyzdyń tapqyr sózderin nazarlaryńyzǵa usynamyz Ábý Nasr ál-Farabı (Muhammed ıbn Muhammed ıbn Ýzlaǵ Tarhanı) – Arıstotelden keıin dúnıejúzilik bilim men mádenıettiń ekinshi ustazy atanǵan danyshpan, oıshyl, enıklopedıst ǵalym. Ál-Farabı Syrdarııa boıyndaǵy Otyrar qalasynda 870 jyly týyp, Sham (Damask..
12.08.2016
Dala danalyǵy
Túrkilik quqyqtyq otbasy jáne Qazaq quqyǵy
Qazaq quqyǵy ulttyq keńistikte dástúrli quqyqtyq júıeniń negizin qalasa, mádenı-sharýashylyq keńistikte ár túrli dinı-etnıkalyq toptar menbip memleket aıasyna syımaıtyn kúrdeli áleýmettik-saıası qurylymdardy (ulystar, ipi rýlar, taıpalyq birlestikter jáne t.b.) qamtıtyn qazaqtyń dalalyq quqyqtyq júıesin qalyptastyrdy jáne túrki tektes kóshpeli jartylaı kóshpeli halyqtardyń quqyqtyq otbasyn baıyta tústi&nbsp..
01.02.2016
Dala danalyǵy
Ańyz jaıyndaǵy ańyz nemese aýyzeki mádenıettiń paıda bolýy týrasynda bir-eki tolǵam
Eski aqyldyń paıdasy Bul 1966 jyly bolǵan oqıǵa edi. Osynyń aldynda ǵana qazirgi Shyǵys Qazaqstan, burynǵy Semeı oblysynyń Aıakóz aýdany aınaldyrylǵan, Shubartaý degen jańa ákimshilik nysan paıda bolǵan. Sol jyldary Telman Qusataev degen adam bizdiń aýylymyzǵa dırektor bolyp keldi. Keremet isker basshy edi. Az jyldyń ishinde bizdiń aýylymyz mıllıoner sovhozǵa aınaldy. Mine, osy 1966-shy jylqy jyly erte kóktemniń basynda aýyldyń bir top jón bileti..
29.01.2016
Dala danalyǵy
Jerdiń sáni kiredi jupar shashqan gúlimen…
Gúl – ásemdiktiń, sulýlyqtyń belgisi. Kóktem mezgilinde qar kóbesi sógilmeı jatyp, báısheshekterdiń búr jaratyny, kún qyza kele qyr tósinde naýryzgúlder (naý­ryzsheshek) men naýryzekter kóz qýanta boı kóteretini kóktemniń sánin keltirip, shyraılandyra túsedi.Tabıǵattyń syryn erekshe tanyp bilgen qazaq halqy ósimdikterdiń qasıetin baǵalaı bilgen. Bul oraıda kózdiń jaýyn alatyn, dala men qyrdy ádemilikke bóleıtin gúlderge de aıryqsha kóńil bóli..
25.01.2016
Dala danalyǵy
"Kóshkende jylqy aıdaımyz alamenen..." nemese kóshpelilik týraly ne bilemiz?
Kóshpelilikke sıpattama. Ortalyq Azııa elderi tarıhynda kóshpelilik Eýropa zertteýshileriniń eńbeginde «nomadızm» degen jalpylama sıpattamalarǵa ıe bolǵan. Shyn máninde, tarıhı zertteýlerge jasalǵan taldaý kóshpeliliktiń ártúrli túrde kezdesetinin jáne onyń evolıýııalyq satylary bar ekendigin kórsetip otyr. Tarıhı ádebıette kóshpelilikti tabıǵattyń maýsymdyq ózgeristerine baılanysty qalyptasqan, ekstensıvti mal sharýashylyǵyna negizdelgen turmys-..
25.01.2016
Dala danalyǵy
Túrki jurtynyń tańǵajaıyp ýaqyt júıesi nemese "toǵys esebi"
Eger de fantastıkalyq shyǵarmalardaǵy «ýaqyt mashınasy» jasalyp, osy maqalada keltirilgen formýlalardy ejelgi zaman halqynyń kez kelgenine tartý etýge múmkindik týsa, sol adamnyń álgi eldiń patshasynan syılyq retinde «at basyndaı altyn» alary daýsyz bolar edi (Jýrnalıst dosymnyń ázilge bergisiz shyndyǵy). * * * Shyǵys Karolına ýnıversıtetiniń (AQSh) elektrondyq aqparat júıesinde álemdik kúntizbe máselesin zertteıtin jáne talqylaıtyn arnaıy forým ..
17.01.2016
Dala danalyǵy
Bóltirik sheshen sózderiniń tárbıelik máni
Qazaq til bilimi men ádebıettanýy zertteýleriniń (A.Baıtursynov, S.Seıfýllın, M.Áýezov, Á.Mámetova, B.Adambaev, R.Syzdyqova, S.Negımov, G.Qosymova) ortaq nysandaryna alynyp kele jatqan bı-sheshender sózderi de ulttyq ádebı tilimizdiń aıryqsha poetıkalyq qubylysy turǵysynda baǵalanady. Qazaq til bilimi zertteýlerinde ádebı tilimizdiń qalyptasý jolynda halyqtyń kórkem oılaýdyń kórnekti úlgisi bolǵan bı-sheshender sózderiniń baǵalanýy jańa tujyrymda..
16.01.2016
Dala danalyǵy
Arsyz baı men aqyn qyz
Qyńyr minezimen áıgili bolǵan Balǵabaı bolys alty qatyn alypty. Qazany maıly, tósegi jaıly, tórt túligi saı baı alpysty alqymdaǵanyna qaramastan, taǵy da at sabyltyp qalyńdyq izdeı bastaıdy. «El qulaǵy elý» degendeı, jasynan aqyn, ári ánshi atanǵan Balkúmistiń dańqyn estigen baı sony aıttyrmaq bolady. Qyz aýylynyń mańynan aq úı tiktiredi. – Aq dıdaryn kórsetip, ásem ánin estirtsin, – dep bir jigitin Balkúmiske jiberedi.Qurby qyzdaryn ertip, taba..
14.01.2016
Dala danalyǵy
Salpyq bıdiń salıqaly sheshimi
Sýan rýynan shyqqan Ileshuly Salpyq bı 1880 jyldyń qaqaǵan qańtar aıynyń sońǵy juldyzynda Ile ózeninen ótip, Kegen men Narynqol asýynan asyp, Tekes aýylynda turatyn baýyzdaý qudasy, Alban rýynyń Aljanynan shyqqan Qaıranbaı qajynyń aýylyna keledi. Qaıranbaı qajy Aljannan shyqqan alǵashqy bolystardyń biri ári tuńǵysh Mekke-Mádınege baryp, qajy atanǵan bilimdi de bilikti, el syılaǵan tapqyr, sheshen adam bolǵan eken.Bul kezde Salpyq bıdiń Qaıranbaı ..
14.01.2016
Dala danalyǵy
Móńke bıdiń Nostradamýstan nesi kem?
Quramaly, qorǵandy úıiń bolady, Aınymaly, tókpeli bıiń bolady. Halyqqa bir tıyn paıdasy joqAı saıyn bas qosqan jıyn bolady.Ishine shyntaq aınalmaıtynEjireı degen ulyń bolady.Aqyl aıtsań aýyryp qalatyńBedireı degen qyzyń bolady.Aldyńnan kes-kestep ótetińKekireı degen keliniń bolady.Ishkeniń sary sý bolady,Berseń ıtiń ishpeıdi,Biraq adam oǵan qumar bolady,Qınalǵanda shapaǵaty joq jaqynyń bolady.It pen mysyqtaı yryldasqan,Erkek pen qatynyń bolady… …..
14.01.2016
Dala danalyǵy
Qyz-kelinshekter, áıel-analar týraly maqal-mátelder
Qyz ósse – eldiń kórki, gúl ósse – jerdiń kórki. Sulý – sulý emes, súıgen sulý. Suqtanba qapyda “sulý” dep qur betke, Adamdyq – aqylda, sulýlyq – júrekte.   Qyzym saǵan aıtam, kelinim sen tyńda.   Jaqsy úıge túsken kelin – kelin bolady.   Kelini jaqsynyń – keregesi altyn.   Eki jaqsy qosylsa, aı men kúndeı jarasar, Eki jaman qosylsa, yryldasyp talasar.   Apasynyń kıgen tonyn, sińlisi de kıedi.   Qyzǵa qyryq&nbsp..
13.01.2016
Dala danalyǵy
Buqar jyraý men Baıyq sheshenniń aıtysy
Bul materıaldy bizge ekibastuzdyq ólketanýshy, tehnıka ǵylymdarynyń kandıdaty Serik Jaqsybaev aǵamyz usyndy. Tómendegi bashqurttyń Baıyq shesheni men Buqar jyraýdyń aıtysy – túbi bir túrki tildes elderdiń erte ýaqytta óneri óreles, mádenıeti mazmundas bolǵanynyń bir dáleli. Bir qyzyǵy, ózimen tili týystas, tóri ortaq bolsa da, tatar halqyna qaraǵanda bashqurt eliniń turmysy qazaqqa bir taban jaqyn bolǵanyn, kóne zamandarda kóshpeli tirlik ke..
12.01.2016
Dala danalyǵy
Ulttyq Is pen «kóptildilik» hám ulttyq ıdeologııa
Semeı topyraǵyna tabany tıgen jazýshy, jıhanger, ǵalym bitkenniń dúnıege aty máshhúr bop shyǵa keletin ádeti. F.Dostoevskııdiń «Óli úıden jazylǵan hat» shyǵarmasy jańylmasaq týra osy qalada dúnıege kelgen syńaıly. Qazirgi tilmen aıtqanda Shoqannyń ǵylymı jobalarynyń negizi osynda oılastyryldy. «Abaı jolynyń» elesi týra osy shaharda qylań bergeni aıtpasa da belgili. Qasıetti jerdi kıeli oılar ıekteıtinine Tynyshtyqbek Ábdikákimulynyń myna jazbasy ..
10.01.2016
Dala danalyǵy
Aralbaı jyraý jyryndaǵy kóne sózder
Qazaq dalasynda eli alaqanyna salyp qurmettegen aqyn-jyraýlar, bı-sheshender, jyrshylar, óner sańlaqtary kóp bolǵany tarıhtan málim. Olardyń ǵajaıyp shyǵarmashylyq ómirleri búgingi kún turǵysynan alǵanda tereń zertteýdi qajet etedi. Ásirese, aqyn-jyraýlardyń tili, sóz qoldaný sheberlikteri áli de ashylmaı jatqan kenimiz ispetti. Solardyń biri HIH ǵasyrdyń ekinshi jartysy men HH ǵasyrdyń bas kezinde Mań­ǵystaý óńirinde ómir súrgen ataqty Aral&..
10.01.2016
Dala danalyǵy
«Júrektiń kózi ashylsa…»
Kezinde, kórkem de kósem Ata Tilimizdiń tylsym qasıeti men kúrdeli taǵdyryna degen ózgeshe kózqarasymyzǵa («Qazaq ádebıeti». №47-50. 2012) «musylmandyq» zor kijinis («Q.Á.». №7, 2013. Qaıyr Quraqulan. «Kerasqaq minezge tizgin bermeıik…») bildirildi. Oǵan ýáj («Q.Á.». №20, 2013) aıtsaq ta, sol kijinis «Sondaǵy «jetken» shegimiz baıaǵy kerasqaqtyq pa?!» («Q.Á.». №30, 2013) túrinde qaıtadan bas kótergen. Sondyqtan, ol góı-góıge jaýap qatpaımyz dep u..
10.01.2016
Dala danalyǵy
Jyraýlyq ónerdiń dúldúli
Buqara jurt, osy kezge deıin kóne jyrlardyń erekshe janr retindegi ornyn tolyq uǵynbaı, olardy aıtýshylardy «termeshi», «jyrshy», «jyraý» degen ádebı termınderdi «áý» degenderdiń bárine birdeı tańyp, Muryn Seńgirbekulyn da tek sol qatardan sanap kelsek, onymyz sypaıylap aıtqanda, saýatsyzdyq eken. Eger osy tulǵaǵa kezinde Q.Sátbaev, Á.Marǵulan, N.Ońdasyn­ov sekildi ulttyń mádenı ómirindegi narlary shyn asyldyń quny men qadirin bilip..
10.01.2016
Dala danalyǵy
Qazaqtyń qupııaly qaıran tili...
Dúnıedegi  adamı barsha qubylys – Til­diń jasampazdyǵy men joıym­paz­dyǵy. Óıtkeni, Adamnyń da, Ult Rýhynyń da basty «quraly men qarýy» – Til. Al, bizdiń Ata Tilimiz me­mlekettik óz mártebesine laıyq óm­ir súrýde me? Statıstıkaǵa sensek: «me­m­lekettik Til jyldan jylǵa ór­ken­deý ústinde». Ras, ony da joqqa shy­ǵarý­ǵa bolmaıdy, ilgerileý bar. Biraq, ór­ke­nıet ortalyqtary sa..
30.12.2015
Dala danalyǵy
Oǵyzdan shyqqan jylandar tarıhtyń qoınaýyna qalaı sińip ketti?
Túrik tekti halyqtardyń arǵy tegi kimder ekenin aıǵaqtaıtyn «Oǵyz qaǵan»týraly ańyz bar. Ańyzdyń uzyn yrǵasy mynadaı: Oǵyz qaǵannyń kóktiń nurynan jaralǵan áıelinen – Aı, Kún, Juldyz, aǵashtyń ashasynan jaral­ǵan áıelinen –Kók, Taý, Teńiz atty alty balasy bolǵanyn, olardan taraǵan túriktekti halyqtardyń túp atasy sanalatyn 24 nemese keıbir derekterde 22 nemeresine qaǵan ómiriniń sońyna taman ıelik jerin enshilep bólip beripti.Oǵyznamada «on o..
30.12.2015
Dala danalyǵy
Jelbaý
Belgili mıfolog-ǵalym Serikbol Qońdybaı «úreı» sózin túsindirgende, osy jyr joldaryn kórsetken: «…Shamaqandaı zalymnyń Úreıi ushyp sasady. Aqylynan tanady, Ishi kúıip janady… Jaýdyń beti qaıtqan soń, Ketti aıdahar joq bolyp…».  Bul jyr joldarynda bizdiń maqalada aıtylǵan «úreıi ushty» sózi men «Shamaqan~Shamaqaı» kisi atyn kóremiz. Biz «shómekeı» rý ataýyn «sý jylan» maǵynasyn bildiretin «shomaqaı» túrindegi jýan daýystylardy negizge alyp ta..
30.12.2015
Dala danalyǵy
Qaımana
Ejelden qalǵan «Er Tóstik» atty ertegimizde Bapy han jerasty eline túsken kezde, Shalquıryq atqa til bitip: «Biz endi jer astyna tústik, bizge budan bylaı jerastynyń eli jolyǵady. Biraz júrgen soń jylan Bapy hannyń ordasyna kelgenimizde, meni alysqa qaldyryp, óziń ordaǵa kiresiń. Ordaǵa kirgenińde esińde bolsyn: eki bosaǵadan eki qara shubar jylan ysyldap tura keledi, olardan seskenýshi bolma, olar – jylan Bapy hannyń esigin kúzetken quldary. Tór..
16.12.2015
Dala danalyǵy
«Qutty biliktegi» elge qyzmet etý ıdeıalary
«Qutty bilik» (Qutadǵu bilig) – álemdik órkenıetten oıyp turyp oryn alatyn, túrik tektes halyqtarǵa ortaq klassıkalyq shyǵarmasy. Ertede bul shyǵarmany ırandyqtar «Turan shahnamasy» dese, Shyn jurty «Handardyń ádep-qaǵıdalary» dep ataǵan, al mashyndyqtar «Memleket dástúri» dep at qoıyp, aıdar taqsa, kúlli shyǵys elderine «Ómir zeıneti», «Padıshaǵa nasıhat» degen ataýlarmen belgili bolady. Sonshalyqty búkil dúnıejúzi yntyq bolarlyqtaı, tórtkúl dún..
04.12.2015
Dala danalyǵy
«Baqytty adamnyń kóılegi» (Shyǵys ertegisi)
Erte-erte-ertede bir han ómir súripti. Hannyń, sulýlyǵyn jan tatpaǵan qyzy bolǵan eken. Bir kúni hannyń qyzy qatty aýyryp qalady. Qyzdyń aýrýyna eshqandaı emshi dárý tappaıdy. Sóıtip bir kúni elde eń jaqsy degen emshini shaqyrady. Emshi qyzdy qarap, «Sizdiń qyzyńyzǵa baqytty adamnyń kóılegin kıgizý kerek» – dep aıtady.Sonda han óz sarbazdaryn baqytty adamnyń kóılegin taýyp ákelýdi buıyrady. Izdep-izdep, sarbazdar bir baıdyń úıine keledi. Baıdan «..
30.10.2015
Dala danalyǵy
Áýlıege túneý
Bul qazaq dúnıetanymynda eń kóp kezdesetin kýlttiń biri. Arystan babqa túneý ádebinen bastalǵan osy ańyz kóshpeli qazaq jurtynyń án-jyryna, folkloryna, turmys-tirshiligine óte qatty áser etken. Áýlıeniń sharapatynan maqsat-muratyna jetý sıýjeti barlyq jyr-dastanda molynan kezdesedi. Alpamys batyr jyrynda:Áýlıeni qydyryp,Etegin sheńgel sydyryp.Esh jerge toqtap turǵan joq,Kúndiz-túni kidirip.Kúndiz-túni tynbady,Eki kózi jumylyp.Toqsan kúndeı jol jú..
21.10.2015
Dala danalyǵy
Aryq emes, qatýmyn
Ertede Qarakesek pen Qypshaq rý­larynyń arasynda bir daý bolady. Daýǵa qarakesek Qaz daýysty Qazybek kelipti.Amandasyp bolǵan soń Qypshaq bıi: «Arǵynnyń bıi, sóıle!» – depti. Sonda Qazybek:Aryq emes, qatýmyn,Qara jerden tatýmyn.Kóshershilik kezde túıe azady,Jetimdik kórse, qyz azady.Eli jaýgershilik bolsa,Taǵynda han azady,Tabyndaǵy bı azady, – depti.  
21.10.2015
Dala danalyǵy
Jaqynyń úshin jaqsynyń jaǵasynan alma
Shaqshaquly Jánibek batyr Tóle bıge: «Túzý myltyq ushqyr qus, júırik ıt, maqtanshaq jigit, urynshaq at – beseýin jıyp qoıdym. Boz bala bolyp erlik qylaıyn ba? Úlgi alyp, bılik quraıyn ba? Elińde káriń bolsa – jazýly turǵan hatyń. Jaılaǵan kólińniń aldynda tóbe bolsa – ertteýli turǵan atyń deýshi edi, aqyl suraıyn dep keldim», – deıdi. Sonda Tóle sheshen:– Menen aqyl surasańÓgizdi er salma,Qanatyń talar.Nadanǵa kózińdi salma,Saǵyń synar.Dosyńa óti..
21.10.2015
Dala danalyǵy
Murat Móńkeuly. Qara kisi han boldy
Dushpan – tazy, biz – túlki,Qashsaq, erikke qoımaıdy,Inge kirsek, sýyryp,Bir pálege jolyqtyqQulǵanadaı qadalǵan. Bul ne degen ǵalamat,Qazynasy keń Qudaıym,Saqtaǵaısyń salamat!Salamat qaıtip saqtasyn:Berseń, túgel kelmeıdiBazarǵa qosqan amanat.Bolmasa edik masqara,Baıdan ketip saqaýat,Paqyrdan ketip qanaǵat.Dini basqa bireýlerEl bıledi aralap.Bir páleden myń páleÓsip ketti balalap.Zamana qaıtip túzelsin:Qońsydan týǵan bı boldy,Bu syqyldy kúı boldy..
21.10.2015
Dala danalyǵy
Qulynshaq Kemeluly. Yntymaq ketse, el ǵarip
  Enesi júdep, nasharlap,Ertelep týǵan tól ǵarip.Aýadan jaýyn kem bolsa,Ot shyqpaı qalsa, jer ǵarip. Basshysy nashar jolyǵyp,Yntymaq ketse, el ǵarip.Kókala jylqy bolmasa,Betegeli bel ǵarip.Qaz-úıregi bolmasa,Aıdyn shalqar kól ǵarip.Qatarynan kem tartyp,Qýaty ketken er ǵarip.Jastaıyńnan kesilgen,On saýsaq oınap sekirgenAq dombyra, sen ǵarip.Óleńdetip, ándetken,Aınalany sándetken,Ýaqytym ketse, men ǵarip. ***Áńgimesin estiseń,Jahannan asqan ǵu..
21.10.2015
Dala danalyǵy
Qazaqta saıası mektep bar ma?
Orazmuhammed ot qarýdyń syry men qupııasyn qazaq jerine jetkizgende bálkim, órisimizdiń óńi ózgerer me edi?! Orazmuhammed elge jetkende, onymen birge el basqarýdyń túrleri, ony damytý men jetildirýdiń neshe túri qazaq topyraǵyna kelip, qazaqtyń handyq memlekettik júıesin jańa sapaǵa, jańa kezeńge shyǵarǵan bolar edi. Amal qaısy, Orazmuhamed oralmady. Sóz joq, el bolyp irgesin japqan qazaq handyǵynyń tarıhy 1465 jyl dep eseptesek, Han Keneniń on j..
19.10.2015
Dala danalyǵy
Bataly er arymas
Uly júzdiń arasyńda Qaıdar degen jigitti el bılemekke belgileıdi. Sonda kópshiliktiń ishinde buryn jol kórgenderi aıtypty: – Sen Arǵyn Alshaǵyr bıden bata al, «Bataly er arymas» degen. Onsyz bılikke aıtqan sózińde pátýa bolmaıdy, – deıdi. Sodan keıin Qaıdar Alshaǵyrǵa kelip sálemdesedi. Alshaǵyr: «Shyraǵym, jolyń bolsyn, qandaı buıymtaıyń bar edi?» – depti. Qaıdar «bir-eki aýyz suraıtyn suraǵym bar edi», – deıdi. – Birinshi, týmaı jatyp ákem óldi..
19.10.2015
Dala danalyǵy
Neshe túrli qonaq bolady?
Esentemir Bólendi Asaý sheshen qonaqqa shaqyryp otyryp: – E, Bóle! Sizden bir-eki aýyz sóz suraıyn, ruqsat pa? – depti.– E-e, shyraǵym, sura! – depti Bólen. – Qudaıdyń bergeni, úıden qonaq ketpeıdi. Biri ketse, biri keledi. Bireýleri bir kelmeıdi, birneshe keledi. Osylardy kelinińiz kórip: «Mynaý taǵy kele jatyr ma?» – deıdi. Bul netkeni? – depti Asaý.– Ol – kelinniń yrysy ketkeni, – deıdi Bólen.– Aýyldyń jas balalary kári qonaqty jaqtyrmaıdy, so..
19.10.2015
Dala danalyǵy
Alǵan jaryń jaqsy bolsa
Qaz daýysty Qazybek el aralap júrip bir úıge túsipti.  Eriniń úıde joǵyna qaramastan, áıeli qonaqtardy jaqsy kútipti. Sonda Qazybek: «Áıeli mundaı, munyń eri qandaı eken?» – dep tamashalap, júre qoımaı otyrǵanda, úıine eri keledi. Qarasa, eri uıa berikteý ǵana adam eken, Qazybek ázildep, joldastaryna qarap bylaı depti: Jarańdar, bul sózimniń mánisi bar, Mánsizdiń mándimenen ne isi bar? Qudanyń qudiretine qarap tursam, Japalaq úırek alǵan bir..
Taǵy júkteý