Qazaq handyǵy
29.07.2016
Qazaq handyǵy
Aqtaban shubyryndy, Alqakól sulama
Jońǵar handyǵynyń  ámirshisi evan Rabdan ın-qytaı armııasyna qarsy turý sharalaryn jasaýmen qatar qazaq eline jańa shapqynshylyq jasaý josparyn da oılastyryp otyrǵan shaqtaǵy, ıaǵnı qaıǵy-qasireti ushan-teńiz áıgili apat qarsańyndaǵy qazaq eliniń basqarylý qurylymyn shola keteıik. Keıingi jyldarǵy bedeldi zertteýshilerdiń ǵylymı aınalymǵa qosqan sony málimetterine qaraǵanda, Uly júzdi 1720 jyldan bastap Abdolla hannyń uly Jolbarys han basqar..
17.07.2016
Qazaq handyǵy
Aq Orda memleketi jáne Qazaq handyǵy kezeńindegi Syr ólkesi
   Aq Ordanyń paıda bolýy qazaq memlekettiliginiń qalyptasýyna alǵysharttar týdyrdy. Zardyhan Qınaıatuly: «Aq Orda memleketi qazaqtyń alǵashqy memleketi ǵana emes, qazaq halqy, onyń ulttyq oı sanasy qalyptasýynyń uıytqysy (konentrat) bolyp tabylady»  dep onyń qazaq tarıhyndaǵy ornyn aıqyndaıdy. Ǵalymnyń olaı aıtýynyń sebebi qypshaq taıpalary ústemdik qurǵan Deshti Qypshaq Dalasyna mońǵoldardyń kelýi orasan ózgerister týyndatty. Syr..
12.07.2016
Qazaq handyǵy
Abylaı hannyń qazaq handyǵyn nyǵaıtý jolyndaǵy qyzmeti
  Abylaı han týraly kóptegen dastandar, ańyz-áńgimeler, óleń–jyrlar, tarıhı derekter men zertteýler bar. Abylaı handy eske alǵanda biz ony batyr, Orta júzdiń sultany, sosyn Orta júz jáne de búkil qazaq halqyn biriktirip, qazaq handyǵyn birtutas memleket retinde saqtap qalyp, onyń Uly hany bolyp, ózine qazaqtyń barlyq handary  men bılerin–sultandaryn baǵyndyra alǵanyn jáne de saıası qaıratker, aqyldy qolbasshy, daryndy málimger, kúıshi e..
14.04.2016
Qazaq handyǵy
Alapat apat qarsańyndaǵy jaǵdaılar
Qaraqum quryltaıynan keıingi jyldary Ábilqaıyr hannyń áskerı jasaqtary teristik-batys shekarany qorǵaýǵa batyl kiristi. Edil qalmaqtarymen, Jaıyq kazachestvosymen, tipti bashqurttarmen de jıi-jıi shaıqasyp qalyp júrdi. Ábilqaıyr hannyń ózi de álsin-álsin el tynyshtyǵyn buzýshylarǵa qarsy shabýyldar jasap qoıatyn. Qazan qalasyna deıin bardy. Jaıyq qalashyǵyn aıdan astam ýaqyt boıy qorshaýǵa alyp turdy. Ońtústik Oral, Edildiń orta aǵysy jáne Sibir ..
03.04.2016
Qazaq handyǵy
Qaraqum quryltaıy
1710 jyly Aral teńiziniń soltústigindegi Qaraqumda Qarakesek quryltaıy ótti. Ony tarıhta Qaraqum quryltaıy dep te, Qarakesek quryltaıy dep te tańbalaı beredi. Óıtkeni bul jıyn ótken Qaraqum alqabyn negizinen Qarakesek rý-taıpalary mekendeıtin. Osy halyq quryltaıyna shartaraptan jınalǵan jurtshylyq ókilderi (tóreler, bıler, rýbasylar, ózge de túrli shonjarlar, aqsaqaldar, batyrlar, sarbazdar) ózderinen kúshi basym qaharly jaýǵa jumyryqsha jumylyp,..
31.03.2016
Qazaq handyǵy
Batys ólkedegi mańyzdy qorǵanys sharasy
Táýke han eldiń batys óńiriniń qaýipsizdigin qamtamasyz etý úshin batyl shara alýǵa tekten-tek bekinbegen edi. Onyń túpki sebebi sol, orys memleketiniń júrgizgen soǵystaryna belsene qatysý arqyly patsha senimine ábden kirgen, tıisinshe, patshalyqtyń  qamqorlyǵy arqasynda Qalmaq handyǵyn kúsheıtip, qýatty, jaqsy uıymdastyrylǵan ásker jasaqtap  alǵan Aıýke han Qazaq handyǵynyń teristigindegi bitispes jaýyna aınalǵan bolatyn. Qalmaq handyǵ..
31.03.2016
Qazaq handyǵy
Joǵary dárejedegi saıası oıdyń oń nátıjesi
Taqqa otyrǵan bette dýshar bolǵan jońǵar shapqynshylyǵynyń betin qaıtarǵannan keıin, Táýke han memlekettiń ishki máselesine qatty nazar aýdarǵan bolatyn. Ondaǵan jyldarǵa sozylǵan «qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaǵan» tynysh zamanda bosańsyp, bytyrańqy kúıge túsken qazaq qoǵamyn qaıta tutastyrýǵa kúsh salǵan. Osy oraıda Táýke han memleketti, memlekettiń qurylymyn nyǵaıtý joldaryn qarastyrdy. Tynysh zamanda umyt qalǵan tártipti – Esim han dáýirinde..
26.03.2016
Qazaq handyǵy
Kúrdeli saıası jaǵdaı jáne jańa reforma qajettigi
Eldegi ishki jaǵdaıdy birshama rettep alǵannan keıin, Táýke han jońǵarlar ustap áketken ulyn bosatyp alýǵa árekettendi. Dalaı-Lama onyń tilegine qulaq asyp, balasyn Tıbetten eline qaıtarǵan. Qasyna bes júz adam ilestirildi. Táýke han olardy óz dinderin ýaǵyzdaý maqsatymen jiberilgen býddashylar retinde tutqyndap, qoshemetshilerdi basqaryp kele jatqan noıondy ólimge buıyrǵan. Osy jáıtti jońǵarlar keıin qazaq handyǵyna taǵy da bir joıqyn shapqynshy..
24.03.2016
Qazaq handyǵy
Jańa shapqynshylyq jeleýi jáne oǵan qarsylyq
Qazaq elindegi «qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaǵan» zamanda asa elenbeıtin usaq qaqtyǵystarmen shektelip kelgen qazaq-jońǵar qarym-qatynasy, aqyry, 1680 jyly kúrt buzyldy. Osy jyly qazaq taǵyna Jáńgir hannyń uly Táýke otyrǵany málim. Ákesi el bılegen shaqta elshilik qyzmetter atqarǵan, alǵashqy áskerı erlikterimen kóringen Táýke sultan Bolat hannyń quzyrynda da el ıgiligi úshin eńbek etip, ár salada kózge túsken, jurt yqylasyna bólengen. Ol naǵyz..
24.03.2016
Qazaq handyǵy
Qazaq elindegi «qoı ústine boztorǵaı jumyrtqalaǵan» zaman
Jońǵar handyǵy 1635 jyly qurylǵannan bastap qazaq jerine úzdiksiz shapqynshylyq jasap júrgende udaıy  qorǵanys isin uıymdastyrǵan, dushpan joıqyn joryǵymen tóndirgen qaterden  qazaq memlekettigin joıylýdan aman saqtap qalǵan Salqam Jáńgir  1652 jylǵy coǵysta Galdamba noıonmen jekpe-jek shaıqasyp qaza tapty. Osy jylǵy urystardan keıin edáýir ýaqyt boıy tynyshtyq ornady. Tarıhı eńbekterde sol shaqtaǵy eki handyqtyń bir-birine qarsy b..
16.03.2016
Qazaq handyǵy
Jońǵar shapqynshylyǵy tóndirgen qater jáne qazaq memlekettiginiń caqtalýy
Salqam Jáńgir jońǵarlardyń qazaq elindegi shuraıly jerler men  Syrdarııa ózeni boıyndaǵy saýda ortalyqtaryna suqtanatynyn,  solarǵa qol jetkizý úshin úzdiksiz shapqynshylyq jasaı beretinin  aıqyn túsinetin. Shynynda da, Ertistiń bastaýynda 1635 jyly «Tórt Oırat Odaǵy» (Jońǵar handyǵy) qurylyp, oırat taıpalary kúsh biriktirgennen keıin, olardyń bıleýshisi Batyr qontaıshy bul nıetin ashyq kórsetti. Sol jyly birden qazaqtarǵa qarsy al..
14.03.2016
Qazaq handyǵy
Qazaq memlekettiligine qater tóndiretin syrtqy jaǵdaılar
Qazaqtyń birtalaı rý-taıpalary ózge de túrki taıpalarymen  birge 15–16-shy ǵasyrlarda Sibir handyǵy quramynda bolatyn. 1563 jyly bul handyqty Shaıban áýletinen shyqqan Kóshim han basqarýǵa kirisken. Osy  shaqta handyq aýmaǵy Ertis, Tobyl ózenderi alabynan Oral taýlaryna deıingi keńistikti alyp jatty. Ol áýelde Qazan handyǵymen shektesetin. Qaharly Ivannyń Qazandy basyp alýyna baılanysty, Sibir handyǵy endi Máskeý patshalyǵymen shekarala..
13.03.2016
Qazaq handyǵy
El tutastyǵyna qol jetkizý jáne ony basqarýdy jetildirý
Tashkent 16-shy ǵasyrdyń basynan Shaıban áýleti urpaqtarynyń qolynda bolatyn. Ǵasyr sońyna qaraı (1598 j.) ony Táýekel han, odan keıin birneshe dúrkin Esim han bılegen. Ara-arasynda bir-bir jyldan ashtarhandyq Jánı Muhammed pen qaraqalpaq jetekshisi Abdalǵafar, 1612 jyly Eskendir sultan (Buhara taǵyndaǵy Imamqulı hannyń uly) basqarǵan. Osy kezde, jeńisti shaıqastar júrgizý arqyly, saıası arenaǵa Tursyn Muhammed sultan shyǵady. Tursyn Muhammed 157..
12.03.2016
Qazaq handyǵy
Bókeı ordasy qalaı quryldy?
Osydan 215 jyl buryn, naqty aıtqanda 1801 jyldyń 11 naýryzynda Astrahannyń shyǵysynan Bókeı ordasy quryldy. Ordanyń qurylýy qazaqtardyń azattyq alýǵa degen umtylystarynyń biri bolatyn. Bókeı ordasy qalaı quryldy? I Pavel men Napoleonnyń Úndistanǵa bastaǵan joryǵy nege toqtap qaldy? Bul oqıǵaǵa Bókeı hannyń qatysy boldy ma? Osy jáne basqa da suraqtardy 1997 jyldan beri Bókeı han týraly zerttep júrgen reseılik tarıhshy, napoleontanýshy Kırıll Sereb..
11.03.2016
Qazaq handyǵy
Udaıy kúres ústinde nyǵaıý
Haqnazar han taqta qyryq eki jyl otyrdy. Ol shyn máninde qazaq memleketiniń qutqarýshysy boldy. Bólshektengen handyqtyń tutastanýyna qol jetkizdi. El aýmaǵyn ákesi Qasym han patshalyq qurǵan zamandaǵy qalpyna keltirýmen shuǵyldandy. Bul josparyn birshama  oryndaı aldy da. Aqnazar han noǵaılar men bashqurttardyń birer bóligin ózine  qaratty. Onyń dáýirinde qyrǵyz-qazaq odaǵy saqtalyp turdy. Bıliginiń edáýir ýaqytyn Syrdarııa qalalary úsh..
10.03.2016
Qazaq handyǵy
Memlekettiń álsireýi jáne qaıta jańǵyrýǵa bet alýy
15-shi ǵasyrdyń sońǵy jıyrma jyldyǵynan 16-shy ǵasyrdyń alǵashqy jıyrma jyldyǵy boıy Qazaq handyǵynyń irgesi edáýir ulǵaıdy. Nyǵaıdy. Bul úderiske Buryndyq hannan keıin, 1511–1521 jyldary bılikte bolǵan Qasym han zor úles qosty. Ol óz kezinde qazaq jer-sýy men halqyn jınastyryp, biriktirý sharalaryn jedel júzege asyrdy. Alaıda handyqtyń órkendeýinde turaqty úderiske qol jetkizý múmkin bolmady… Qazaq halqynyń qazirgi zamanda meken etip júrgen&nbsp..
09.03.2016
Qazaq handyǵy
Qazaq memleketiniń qaz turýy men kúsheıýi
Joshy hannyń Orda-Ejen jáne Shaıban atty uldarynan (Shyńǵys hannyń nemerelerinen) taraǵan urpaqtardyń biriniń ekinshisine qysym jasaýy aımaqtaǵy sony serpiliske uıtqy boldy. Orda-Ejen áýletiniń qos sultany Jánibek pen Kereı Shaıban áýletinen handyq quryp turǵan Ábilqaıyr bıliginiń yqpalynan shyǵyp ketti – osy oqıǵa oryn alǵan 1456 jyldy biz sol sony serpilistiń, múldem jańa qubylystyń bastaýy, Qazaq handyǵynyń negizi qalanǵan ýaqyt dep sanaımyz. ..
07.03.2016
Qazaq handyǵy
Qazaq memleketi tarıhyna kózqaras
DERBES QAZAQ MEMLEKETI QURYLǴANǴA  DEIIN Qazaq memlekettiliginiń  tarıh sahnasyna óz atymen alǵash shyqqan túri Qazaq Ordasy, Qazaq handyǵy dep atalǵany málim. Shyntýaıtqa kelgende, eldigimizdiń tamyry ǵasyrlar tuńǵıyǵynda – ǵundar zamanynda, kóktúrikter dáýirlerinde, Qypshaq, Qarahan memleketterinde, bertingi qazaq halqyn jańasha qalyptastyrǵan Shyńǵys han qaǵanaty, qaǵanattaǵy Joshy ulysy  kezeńderinde jatyr. Qazaqtar  keıin..
25.02.2016
Qazaq handyǵy
Dýlatı jáne Qazaq handyǵy
Kez kelgen ǵylymı tujyrymnyń ómirsheń bolýy – onyń derektik negizine baılanysty.Árbir zertteýshi derek málimetine jeke, ózindik pikir aıtyp, óz betinshe paıym jasaýy múmkin, biraq derek málimeti ózgermeıdi. Qazaq handyǵynyń qurylýy jóninde aıtatyn pikirlerdiń bári bir ǵana derek málimetine súıenedi. Ol – Kereı men Jánibek handar bastaǵan rý-taıpalardyń Ábilqaıyr handyǵynan bólinip, Moǵolstan atty memlekettiń batys jaǵyndaǵy Shý boıy men Qozybasy ..
13.02.2016
Qazaq handyǵy
Shákárim Qudaıberdiuly. Túrik, qyrǵyz-qazaq hám handar shejiresi
  Bısmıllahı-r-rahmanı-r-rahım! Atamyz Adam paıǵambardan beri qaraı atadan-ataǵa úzilmeı jazylyp kelgen shejire eshbir jurtta joq. Adam paıǵambardan Nuh paıǵambarǵa sheıin aıtylǵan atalar — taýrat sózi, qaı kitapta bolsa da sol taýrat kitabynan alyp jazǵan. Onan sońǵy shejireler bireýden-bireý estip júrgen ertegi syqyldy sózderden shyqqan. Onyń ishinde keıbireý bilimdi ataný úshin, keıbireý jaqsy atanyń násili bolmaqqa, keıbireý jańylys uqqa..
22.01.2016
Qazaq handyǵy
Alty Alashtyń Kene hany
Ulttyq tarıhymyzǵa úńilgende boıymyzdy ór rýh kernep, rýhanı baıyp, batyrlyqtyń beınesine qyzyǵyp, kórmesek te sol bir erte kúndegi asqaq rýhty batyr babalarymyzdy ańsaıtynymyz da shyndyq. Ertek, ertek, erte, ertek – erte eken, Erte kúnde erler ekpindi órt eken. Handarynan, erlerinen aırylǵan, Alty Alashtyń júreginde dert eken!   Maǵjan JUMABAEV  Tarıh ótkenniń tizbektelgen oqı­ǵasy ǵana emes, sol oqıǵanyń sebep — sal..
19.01.2016
Qazaq handyǵy
Ulttyq ıdeologııanyń temirqazyǵy –­ memlekettilik
Memleket basshysy Nursultan Nazar­baev­tyń Astana qalasy ákimdiginde sóılegen sózin qalyń jurtshylyq zor yqylas sezimmen qabyldap, qyzý talqylaýda. Ásirese, Prezıdenttiń Astana aktıvimen kezdesý kezinde 2015 jyly elimizde Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵy toılanatyndyǵy týraly málimdemesi aqparattyq keńistiktegi negizgi taqyrypqa aınaldy. Nursultan Nazarbaev óz sózinde: «Kereı men Jánibek 1465 jyly alǵashqy handyqty qurdy, qazaqtyń memlekettil..
19.01.2016
Qazaq handyǵy
Rý tarıhyn zerttemeı, ult tarıhyn túgendeý múmkin emes
Saqtardyń, ǵundardyń, túrkilerdiń jáne osy túrkilerden taraǵan búgingi túrki halyqtarynyń basynan keshken tarıhtary – bárimizge ortaq bir ǵana tarıh. Búgingi qazaq halqynyń ult bolyp qalyptasý kezeńderi men alǵashqy qazaq ataýymen qurylǵan memleket «Qazaq handyǵy», onyń zańdy jalǵasy búgingi Qazaqstan Respýblıkasy. Myna almaǵaıyp ýaqytta «Máńgilik el» bolý úshin tarıhı tamyrymyzdyń tereńde ekenin, «Qazaq Elin» qurap otyrǵan ulttyń, qalaberdi búki..
18.01.2016
Qazaq handyǵy
Eldik belesteri
BURYNǴY BIR «ERTEGI» – BÚGINGI KÚNNIŃ ERMEGI Zaman da, adam da ózgeredi. Ýaqyt óte kele tarıhı shyndyqqa negizdelmegen, ústirtin oı-pikirler yǵysyp, dáıekti jańa tujyrymdarǵa oryn berilip jatady. Sebebi bul – ómir zańy, onsyz qoǵam damýy jóninde sóz bolýy múmkin emes. «Jeńiske jetkenderdiń» «oı qýatymen» jazylǵan qazaq halqy tarıhynyń paıymdalýy da sońǵy ýaqytta ózgeriske ushyraýda. Qaıta qarastyrlyp otyrǵan problemalardyń ishinde kóshpeli s..
30.12.2015
Qazaq handyǵy
Qazaq ataýy qaıdan shyqty?
Bizdiń arǵy-bergi tarıhta qazaq ataýy shyǵý tórkininiń birneshe nusqasy bar ekeni belgili. Bir nusqada qazaqtyń arǵy atasy saq bolǵandyqtan «qassaq» atanyp, sodan qazaq atanǵanbyz dese, taǵy birinde qazaq «erkin, azat» degen uǵymmen mándes bolǵandyqtan «qazaq» atanǵan deıtin boljamdar bar. Solardyń bireýi – alash arysy Muqametjan Tynyshbaev «Velıkıe bedstvııa…»*(«Aqtaban shubyryndy») atty áıgili shyǵarmasynda aıtylatyn Kraft esimdi zertteýshi ǵal..
29.12.2015
Qazaq handyǵy
Qasıetimiz de, qasterimiz de - Qazaq handyǵy
«Ana tili» gazetiniń 2011 jyldyń №22 (1070) sanynda tarıh ǵylymynyń doktory Bereket Káribaevtyń «Kereı men Jánibek handar «Qazaq memleketiniń negizin qalaýshylar boldy» atty zertteý maqalasy jaryq kórgen bolatyn. Qazaq handyǵy týraly taqyrypqa kópten qalam tartyp kele jatqan avtor bolǵandyqtan, bir demmen oqyp shyqtym. Desek te, maqalada Qazaq memleketiniń qalyptasýyna qatysty qaıshylyqtardyń bar ekenin de atap ótpeýge bolmas. Kezinde Qazaq handy..
29.12.2015
Qazaq handyǵy
Qasym han
Tarıhta uly adamdar asa mańyzdy oqıǵalar men óte kúrdeli betburys kezeńderde aıqyn kórinetini belgili. Óıtkeni olar belgili bir tarıhı damýlardaǵy iri ózgeristerge belsene qatynasa otyrp, oqıǵalardyń damý barysynyń jeteginde ketpeıdi, kerisinshe, ózgeristerdiń tez nemese baıaý damýyna, oqıǵalardyń obektıvti barysyna, órbý baǵytyna ózindik jeke rólin qosady. Olardyń qoǵam damýyna qosqan úlesi neǵurlym aýqymdy, neǵurlym tereń bolsa, soǵurlym olardy..
29.12.2015
Qazaq handyǵy
Qazaq handyǵynyń qıly kezeńi
Derbes elge aınalǵan Qazaq handyǵynyń nyǵaıa túsýine shyǵysta 1635 jyly Batys Mońǵolııany mekendeıtin, Oırat odaǵyna kiretin taıpalardyń birigip, Jońǵar (Sol qanat) handyǵyn qurýy jáne bul memlekettiń o bastan-aq qazaq jerine kóz tigýi Qazaq handyǵynyń táýelsizdigine úlken qaýip tóndirdi. Bul tusta qońyrat Alataý, alshyn Jıembet, shapyrashty Janaı men Qarasaı, Áıteı, arǵyn Qompaı jáne Aǵyntaı, naıman Kókserek, qańly Sarbuqa, dýlat Qudaıberdi, Jaq..
29.12.2015
Qazaq handyǵy
Qazaq ataýy týraly birer oı
Tarıhtyń saryn joly ekige bólinedi: bir bólek tarıhtyń paıdalanǵany soǵys isteri… Tarıhtyń ekinshi túrlisiniń (muny orys tilinde ıstorııa kýltýry deıdi) paıdalanǵany — jurttyń bolmys-salty, rýhanı mádenıetiniń dárejesi. Bulardyń bári sol jurttyń sol zamandaǵy tikken úıinen, kıgen kıiminen, ustaǵan aspaptarynan, sózderinen bilinedi. Anyq tarıh — osy ekinshisi. Á. Bókeıhanov. Maqalaǵa kóz júgirtken oqyrmannyń tarapynan ult etnonımine aınalǵan «qaz..
29.10.2015
Qazaq handyǵy
Han ataýyna qatysty uǵymdar
Han – baıyrǵyhandyqmemlekettegi eń joǵary laýazym, bılik ıesi, el bıleýshi. Qazaq handyǵyndaǵy joǵarǵy bılik hannyń qolynda boldy. Han tıtýly ejelgi túrki zamanynan bastaý alyp, Mońǵol ımperııasy kezeńinde qoldanysqa ıe bolyp, Qazaq handyǵy tusynda eń joǵary laýazymdy bildirdi. Han sóziniń shyǵý tegin V.Radlov, V.Bartold, G.Ramstedt, B.Vladımırov, M.Orazov syndy beligili túrkologtar jan-jaqty qarastyrǵan. Zertteýshilerdiń kóbisi han sóziniń kóne ..
19.10.2015
Qazaq handyǵy
Qatege toly katalog
Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵyna oraı 8&8 JShS-si "Qazaq handyǵynyń jylnamasy" atty katalog ázirlegen eken. Katalog ishi qatege tuńyp tur. Katalogta Qazaq handyǵynyń týy dep bıylǵy jylǵy kerege sıpatyndaǵy merekeni toılaý belgi-nyshany (emblema) beriledi. Odan bólek, kazaq rýlarynyń tańbasy kóne túrik tańbalaryn jarııalaǵan. Ondaǵy mátinniń ózi adam túsinip bolmaıtyn dárejede qatelikke toly. "Ańyz boıynsha, "Jetimsiz daladaǵy Tańbaly Nura dege..
23.07.2015
Qazaq handyǵy
Qataǵan qyrǵynyna jańasha kózqaras nemese Esim han men Tursyn han máselesi
IV ǵasyr boıy halyq aýyz ádebıetinde jıi eske alynyp, tarıhı daý týǵyzyp kelgen bul problemaǵa tarıhshylar tek bir jaqty ǵana pikir ustanyp keledi. Esim hannyń Qataǵan ulysyna jasaǵan shabýylyn Tursyn hannyń satqyndyǵymen aqtap alǵysy keletindigi málim. Al, endi ótkenge bir sát zer sala otyrsaq, ortaǵasyrlyq tarıhshylar Hafız Tynysh, Ábilǵazy Bahadúrlerdiń eńbekterinde Tursyn hannyń taqqa Esimnen buryn kelip, el arasynda úlken abyroıǵa ıe bolǵand..
23.07.2015
Qazaq handyǵy
Qytaı ǵalymynyń zertteýindegi "Qasqa joldyń" qurylymy
«Qazaqtyń etnografııalyq kategorııalar, uǵymdar men ataýlarynyń dástúrli júıesi» atty enıklopedııadaǵy «Qasym hannyń qasqa joly» týraly derekter bar. Qasym hannyń qasqa joly – qazaqtyń uly handarynyń biri Qasym hannyń (1511 – 1523 jj.) tikeleı bastamasymen kóshpeli ortada ejelden ornyqqan ádettik quqyqtyń normalarynyń júıelenip, kodıfıkaııalanǵan jınaǵy. Bul jınaqtyń «Qasqa jol» dep atalýyna qaraǵanda, ol Qasym hannyń handyq júrgizgen kezeńde kós..
25.06.2015
Qazaq handyǵy
Ulttyq ıdeologııanyń temirqazyǵy – memlekettilik
Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń Astana qalasy ákimdiginde sóılegen sózin qalyń jurtshylyq zor yqylas sezimmen qabyldap, qyzý talqylaýda. Ásirese, Prezıdenttiń Astana aktıvimen kezdesý kezinde 2015 jyly elimizde Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵy toılanatyndyǵy týraly málimdemesi aqparattyq keńistiktegi negizgi taqyrypqa aınaldy. Nursultan Nazarbaev óz sózinde: «Kereı men Jánibek 1465 jyly alǵashqy handyqty qurdy, qazaqtyń memlekettiliginiń tar..
25.06.2015
Qazaq handyǵy
550 jyldyqty toılaý – halyqty tarıhpen tárbıeleıtin mańyzdy shara
Qazaq memleketiniń tuńǵysh ret óz atymen tarıh sahnasyna shyǵýynyń 550 jyldyǵyn toılaý jaıynda asa bıik dárejedegi sheshim jarııa boldy, eń bastysy osy. Memlekettiligimizdiń aıtýly datalaryn atap ótý arqyly halyqty tarıhpen tárbıeleýge, elimizdiń ár azamatynyń boıyndaǵy otansúıgishtik sezimin ushtaýǵa   baǵyttalǵan mańyzdy qadam jasaımyz. Osy mereıtoıǵa daıyndyq kezeńi árkimniń ózin ózi tanýyna keń jol ashady, soǵan járdemdesý lázim. 14..
21.09.2014
Qazaq handyǵy
Naımandardyń paıda bolýy
Naımandar taıpasynyń tegi týraly másele erteden-aq tarıhshylardyń pikirtalasyn týdyryp keldi. Birqatar zertteýshiler (I.Ia. Shmıdt, A.M. Pozdneva, D.Osson, V.V. Bartold, V.P. Vasılev, t.b.) Naımandardardy mońǵol, basqalary (Rashıd ád-Dın, H.Hovars, P.Poýha, A.Bobrıvnıkov, G.E. Grýmm-Grjımaılo, N.A. Arıstov, S.Amanjolov, Á.Marǵulan) túrki tegine jatqyzdy. Qazirgi ýaqytta olardyń túrki tektes ekendigi tolyq dáleldengen. Kóptegen zertteýshilerdiń pi..
Taǵy júkteý