Aýǵan qazaqtary týraly derekti fılm shyqty, dep habarlaıdy "Adyrna" ulttyq portaly. Bul týraly "Jalǵyz jolaýshy" ıýtýb-arnasyndaǵy arnaıy materıalda baıandalǵan. Búginde Aýǵanstanda úsh júzdiń qazaqtary bar. Júrgizýshi Sanat Ilııas Aýǵanstanǵa arnaıy saparlatyp, qazaq aýylyna barǵan. Ondaǵy qazaqtardyń býyny óz ultyn, tilin umyta bastaǵan. Mektepte bilim almaı, saqal ósirip, tezek terip, jamalǵan kıiz úıde ómir súrgen qandastardyń turmys-tirshili..

Elimizde 1997 jyl Jalpyulttyq tatýlyq pen saıası kýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý jyly bolyp jarııalanyp, 31 mamyr saıası-qýǵyn súrgin jáne asharshylyq qurbandaryn eske alý kúni bolyp bekitildi. Al, osyndaı qasiretti jyldary jazyqsyz aıyp taǵylǵandardy aqtaý jumystary 1993 jyldan beri júrgizilip keledi.   Caıası qýǵyn-súrgin qurbandary týraly 31 mamyrda ǵana eske alyp qoımaý kerek degen pikir jıi aıtylyp júr. Soǵan oraı Jańalyq aýylyndaǵy saıası..

Búgin – Dımash Qudaıbergenniń týǵan kúni. Belgili ánshi bıyl 30 jasqa tolyp jatyr. Qazaqstandyq óner ıesi týǵan kúninde Túrkııanyń Ystambul qalasynda jeke konertin ótkizýde. Ánshi Instagram jelisindegi paraqshasynda úsh aı buryn súıikti tyńdarmandaryna qýanyshty jańalyqty habarlady. "Qurmetti dostar! 2024 jyldyń 24 mamyrynda Stranger týry aıasynda Túrkııanyń Ystanbul qalasynda jeke konertim ótedi. Osy keshte ónerdiń ásem álemine qushtar, kóńilder..

Jer býsanyp, kók shyqqanda ońtsútik astanany abattandyrý naýqany bastaldy. Bul iske mádenıet salasynyń ókilderide atsalysady. Olar teatrlar men mýzeılerdiń, kitaphanalar men arhıv, zoobaq pen ırk aýmaǵyna, sondaı-aq qaladaǵy saıabaqtar men skverlerde 1000 túp alma aǵashyn otyrǵyzýdy josparlap otyr, dep habarlaıdy "Adyrna" tilshisi Almaty.tv-ǵa silteme jasap. «Taza Qazaqstan» respýblıkalyq ekologııalyq akııasy aıasynda ótip jatqan «Almaty – bizdiń..

Mádenıettiń oshaǵy Almaty qalasynda Saha respýblıkasynyń kúnderi aıasynda ulttyq aspaptardan kórme uıymdastyrldy. Kórme aıasynda Yqylas atyndaǵy Halyq aspaptar mýzeıine 9 eksponat qoıyldy, dep habarlaıdy «Adyrna» tilshisi. « Ǵasyrlar úni» dep atalatyn kórmege saha sheberleriniń qolynan shyqqan ulttyq aspaptar eksponat retinde qoıyldy. Mádenı is-shara sheńberinde murajaıǵa kelýshiler «Qyl saha» etno tobynyń konertin tamashalady. Onda ulttyq ishekt..

Kesh Almatydaǵy Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq opera jáne balet teatrynda ótkizildi.  Kıeli sahnada Iakýt eliniń  «Nýrgýn Bootýr» ulttyq operasy kórsetildi. Spektakl dástúrli halyq mádenıeti men zamanaýı opera ónerine negizdelgen. Qoıymylmnyń rejısseri Andreı Borısov.  Ol, atalǵan spektalde Opera kóne epos negizine qurylǵandyǵyn aıtty. Aıtýynsha, qoıylymda joǵarǵy dúnıe qaharmanynyń zulym kúshterimen kúresi baıandalady. Qoıylym kórermenniń nazaryn óz..

Ońtústik astanada Ahmet Baıtursynulynyń mýzeı-úıiniń aýmaǵyna gúl otyrǵyzyldy.  Igi sharaǵa belgili aqyn Ulyqbek Esdáýlet, ánshi ári kompozıtor Qadyrǵalı Kóbentaı, «Ult ustazy» telehıkaıasynda Ahmet Baıtursynulynyń rólin somdaǵan tanymal akter Baıǵalı Esenáli jáne basqa da belgili mádenıet qaıratkerleri muryndyq boldy. Olar mýzeı ujymymen birge bul jobanyń qala «ómiri» úshin mańyzdy ekenin aıtty. Sharaǵa Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ magıstranttary, A..