Óner
11.04.2020
Óner
Serik Ábiluly. Daryndy dırıjer, kórnekti kompozıtor
(Kárim Ábdirahmanuly haqynda) Ómirdiń ne bir syrly soqpaqtaryn basyp, asýlaryn asyp, arman atty bir buldyr elestiń jetegimen búginge jetken daryndy dara tulǵa, aıaýly aǵa, ardaqty óner ıesi – Kárim Ábdirahmanuly óziniń óner dep ótken ónegeli ómirinde qasıetti halqynyń áni úshin álektenip, kúıi úshin kúıinbegen, oılanbaǵan, tolǵanbaǵan kúni joq desem, asyra aıtqandyq bolmas. Al endi bul mándi de maǵynaly sóz tirkesterine aǵanyń ár attaǵan qadamdar..
28.03.2020
Óner
Qazaq óneriniń sańlaǵy Mádı Bapıuly
Osydan 140 jyl buryn, 1880 jyly Qaraǵandy oblysynda halyq aqyny, ánshi-kompozıtor, Qaz daýysty Qazybek bıdiń urpaǵy Mádı BÁPIULY dúnıege keldi.  Aqan seri, Birjan sal, Balýan Sholaq, Úkili Ybyraı sııaqty sańlaqtarmen kezdesip, ónege alǵan. Jala jabylyp, abaqtyǵa túsken. Túrmede elin, jerin saǵynyp, ádiletsiz zamanǵa nalyǵan Mádı «Qarakesek» ánin shyǵardy. Sol kezdegi ústem tap ókilderiniń "ury" degen jalǵan jalasymen Atbasar, Qarqaraly, Semeı, Om..
26.03.2020
Óner
Ózderiń biler Nartaımyn
Osydan týra 130 jyl buryn, 26 naýryz kúni (1890 jyly) aqyn, kompozıtor Nartaı Bekejanov Qyzylorda oblysy Shıeli aýdanynda  dúnıe esigin ashty. On jasynan án salyp, óleń aıta bastaıdy. Baı - moldalardy shenegen (“Sarań baıǵa”, “Myrzalyq emes”), barymta ámeńgerlikti áshkerelegen. (“Jesir daýy”), jalshylardy batyldyqqa, qaısarlyqqa shaqyrǵan óleńder shyǵardy. Aqyndar aıtysynda N.Baımuratovpen, Q.Baıbolovpen óner saıysyna tústi. Aqyn halyq ánderin sh..
16.03.2020
Óner
"Bir kórsetip berseńiz boldy"
Bul qazaqtyń ulttyq qasıetiniń biri. Kez-kelgen jumysty "Bilesiń ba?" - deseń, "Bir kórsetip jiberseńiz...' - deı salady. Bitti. Bir kórip alsa qoımaıdy. Úı de salady, evroremont ta jasaıdy, lıboı tehnıkańdy artyǵyn alyp tastap zyńdaı etip júrgizip qoıady. Tankini de aıdap kete beredi. Bir kórsetip berseń sámálót te aıdaıdy, Aıǵa da ushady! Bir kórsetip berseń ákim de bolady, tipti odan da joǵary... Ony ózderiń bilesińder endi. Para alýdyń da, be..
15.03.2020
Óner
Qazaq óneriniń qara nary
Osydan 115 jyl buryn, 1905 jyly 15 naýryzda ánshi, rejısser, dramatýrg, Qazaqstannyń Halyq ártisi Qanabek Báıseıitov dúnıege keldi. Almaty oblysynda týǵan ol jastaıynan án salyp, «ánshi bala» atanǵan. 1920 jyldan qyzmetke aralasa bastaıdy. Aýyldaǵy saýat ashý mektebinde oqytýshy bolǵan. Qazaq pedagogıkalyq tehnıkýmyn bitirgen. Osy tehnıkýmda oqyp júrgende, 1926 jyly tehnıkým ónerpazdary qoıǵan J.Shanınniń «Arqalyq batyr» spektaklindegi Arqalyq ró..
10.03.2020
Óner
Búgin "Tólegenniń" týǵan kúni
Búgin, 10 naýryz - qazaq kınosynyń jaryq juldyzy, "Qyz Jibek" fılimi arqyly kúlli qazaqqa tanylǵan akter Quman Tastanbekovtyń týǵan kúni. Quman Nurmaǵanuly Tastanbekov 1945 jyly 10 naýryzda Almaty oblysy Sarqant aýdany Ekiasha aýylynda dúnıege kelgen. Akter, QR-nyń halyq artısi (1993 j.). 1969 jyly Almaty memlekettik óner ınstıtýtynyń (qazirgi Qazaq ulttyq konservatorııasy) akterlik fakýltetin (ustazy – professor H.Bókeeva) bitirgen soń, Qazaqtyń..
02.03.2020
Óner
Teatr tarlany Raıymbek Seıtmetov
1938 jyly 2 naýryzda Qazaqstannyń halyq ártisi, Qazaqstan men Qyrǵyzstannyń eńbek sińirgen óner qaıratkeri, Memlekettik jáne Jastar syılyqtarynyń jáne táýelsiz «Tarlan» syılyǵynyń laýreaty, professor Raıymbek Noǵaıbaıuly Seıtmetov   dúnıege keldi. Ońtústik Qazaqstan oblysynyń Túrkistan qalasynda týǵan. Almaty memlekettik óner ınstıtýtyn bitirgen. 1970-1971 jyldary Máskeýdegi Memlekettik teatr óneri ınstıtýty janyndaǵy joǵary rejısserler kýrsynda ..
Taǵy júkteý