«Qudaıdy qabyldaý úshin tom-tom kitap oqyp keregi joq» Ata-babamyz armandaǵan azattyq kelgen kezde esimiz shyǵyp qýanyp, bórkimizdi aspanǵa atyp, shekaramyzdy ashyp jiberip, qushaǵymyzdy jaıyp jiberdik. Sol kezde ózgelerdiń jaqsysy da, jamany da, aramy da, adaly da qaptap kirdi. «Kórmegenge kóseý tań» bolyp, ózge eldiń qańsyǵyn tańsyq kórip, talaı teris aǵymdy jastar tez qabyldap ketkeni ras. Qazaqta sóz bar: "yqtyrmań bolmasa, jelge ókpeleme" d..

Mońǵolııada 11 shildeden bastalatyn dástúrli «Naadam» merekesi toılanyp jatyr. Mońǵol halqynyń ulttyq merekesinde at jarysy, ulttyq kúres ótip, aıtýly kúnniń sadaq atý syndy saıystarmen kórki qyzady. Merekege oraı uıymdastyrylǵan at jarysynda atbegi Sapar Baıynulynyń tórt birden sáıgúligi oza shapty, dep habarlaıdy "Adyrna" ulttyq portaly jergilikti  «Janadauir.com»-ge cilteme kórsete otyryp.  Mońǵolııadaǵy Ýlaanhýs ólkesiniń týmasy, beldi kásipk..

Kúnde keshqurym Mármár jaǵasynda trenırovka jasaımyn. Osydan úsh kún buryn aıaq-qolymdy sozyp, serpimdilikke, ıkemdilikke septeser jattyǵýlarmen shuǵyldanyp jatqam... Qasymnan: “Aıtqa qoıǵan etti jiliktep, týǵan-týysqa taratyp berý kerek edi. Erteń úıge kisi shaqyraıyq…” - dep ózara ana tilimde sóılep bara jatqan áje men apaıdyń daýysyn estidim. Aǵylshynsha ne túrikshe sóılep júrgen meniń janyma eki ananyń qazaqsha keńesi maıdaı jaqty. Qulaǵymdy..

Shýaǵy men sharapatyn shashqan, kóktemniń kórikti de kórkem kúninde Abaı atyndaǵy bilim ordasynda kezekti márte sóz dodasy ótti. Oǵan respýblıkalyq sheshendik saıystardyń júldegerleri, "Jyl sheshenderi" qatysty. Tartysqa toly báıgede qatysýshylardyń deńgeıi byltyrǵy jylǵa qaraǵanda óskenin kóz kórip, qulaq estidi. Barlyǵy tapqyr, barlyǵy el aldynda múdirmeı sóıleýdiń syryn uqqan. Ataly sózdiń abyroıy asqan alamanda "Dilmar" úıirmesi jańa satyǵa ..

Qyzyl,sary, aq,t.b tústerdiń adam ómirine áseri erekshe. Baǵdarshamdy alyp qarasaq, sary,jasyl,qyzyl tústen turady. Qyzyl – mindetti túrde toqtaýyń kerek degendi bildirse, sary toqtaýǵa daıyndalýyńdy, al jasyl tús erkin ekenińizdi bildiredi. Mashına jolaǵynda ǵana emes, ómir jolyńyzda da túster aıryqsha oryn alady. Qazirgi tańda, psıhologtar adam eń aldymen bala tárbıesine jiti kóńil bólý kerektigin únemi eske salady. Biri «balany tárbıeleme, ózi..

XVIII ǵasyrda Qazaqstannyń batys óńirinde Esengeldi atty kisi turmys keshedi. Ol jeti atasynan beri baı, mal-jany myńǵyrǵan adam bolsa kerek. Naǵyz shynjyr balaq, shubar tós dáýletti adam eken. Bolys bolyp, el de bıleıdi. Onyń toqalynan Bekeı esimdi uly bolypty. Bekeı oryssha saýaty óte joǵary, kózi ashyq jigit eken. Baıdyń báıbisheden týǵan uldary Bekeıdiń el ishindegi bedelin kóre almaı, ákesin ulyna aıdap salady. Oǵan: «Balańyz atadan qalǵan d..

Bilim jáne ǵylym mınıstri Ashat Aımaǵambetov áleýmettik jelidegi paraqshasynda qazaq tilin oqytýǵa qatysty aýqymdy ózgerister  bolyp jatqanyn, bala birinshi kezekte ana tilinde bilim alýy kerektigin jetkizdi. -El Prezıdenti Q.K.Toqaev atap ótkendeı: «Qazaqtyń tili – qazaqtyń jany! Halqymyzdyń tarıhy da, taǵdyry da – tilinde. Mádenıeti men ádebıeti de, dili men dini de – tilinde». Mınıstrlik bilim berý mekemelerinde qazaq tiliniń oqytylýy..