Ulttyq tárbıe
02.07.2019
Ulttyq tárbıe
"Uıat boladyny" estip ósken urpaqpyz!
Meniń kitabymdy oqyǵan keıbir áıelder meni áıelqumar eken dep oılaıdy. Al meniń bóten áıeldiń etegin ashyp kórmegenimdi, bir bólmede ońasha jatqan áıeldiń janyna jaqyn bara almaıtynymdy qaıdan bilsin? Qazaqta "Shókken túıege mine almaıtyn jaman" degen sóz tirkesi bar. Sol tirkes maǵan da arnalyp aıtylǵan shyǵar dep oılaımyn. Meniń "jaman" bolatyn sebebim ne? Ol meniń UIaT degen sózdi óte joǵary baǵalaıtynym bolýy kerek. Men UIaT degendi – uly kús..
01.07.2019
Ulttyq tárbıe
Shash pen tyrnaqtyń qasıeti taǵdyrǵa áser etedi
Ájemniń shashy uzyn bolatyn. Shashyn murnynyń qyrymen taraqpen týralap alyp, mańdaıynan túp-túzý etip ekige qaq jaryp, órip qoıatyn. Órgende de ushyna deıin óretin. Tarqatylyp ketpesin degeni. Aldymen iri júzdi taraǵymen, sodan soń múıiz maıda taraqpen taraıdy. Onysy – arasynda bıt-sirkeleri bolsa, shań-tozańy bolsa tússin degeni. Aq oramaldy aldyna jaıyp qoıady. Sony shuqylap, qarap otyrady. Qarap bolǵasyn oramalyn peshtiń aldyna aparyp qaǵyp, o..
26.06.2019
Ulttyq tárbıe
Shákárim atamyzdan danalyq
🔳 Aýrý tek denede ǵana bolmaıdy, minezde de bar. Eger bireýden jaman minez kórseń, oǵan shıpa surap duǵa qyl. Oǵan jabysqan keselden seni saý qylǵan Allaǵa maqtaý aıt. *[ShÚKIRLIK]* 🔳 Syrdy saqtaý sheberligi jan dúnıeniń baılyǵyn kórsetedi. Ishinde sý turmaıtyn ydystyń zııany sekildi, syrdy saqtaı almaıtyn adamnyń paıdasy kem. *[AMANATShYLDYQ]* 🔳Eger ər adam qasyndaǵy kisiniń júregindegin kóre alsa, oǵan jany qatty ashıtyn..
23.06.2019
Ulttyq tárbıe
Jaqsy ana bolý úshin...
Árbir áıelge jaqsy otana, adal jar, eń bastysy tamasha ana bolǵysy keledi. Biraq kúndelikti qarabaıyr tirlikpen biz kez kelgen áıeldi naǵyz ana degen atqa laıyq etetin qarapaıym nárselerdi umyt qaldyryp jatamyz. Biz balalarymyzǵa olardy jaqsy kóretinimizdi aıtyp, jaı qushaqtaýǵa da ýaqyt tappaı jatamyz. Qalaı degenmen de, bizdiń jıi alańdaıtyn qymbat repetıtorlar, jekemenshik mektepter men baǵaly materıaldyq ıgilikter ana men bala arasyndaǵy baıl..
30.10.2018
Ulttyq tárbıe
Aýǵan soǵysy taqyrybyna arnalǵan dóńgelek ústel ótti
Jaqynda Almatydaǵy Ortalyq kitaphanada Almaty qalasy Ishki saıasat basqarmasynyń qoldaýymen «Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestiginiń "Azamattyq borysh" jobasynyń aıasynda Aýǵan soǵysy ardagerleri qatysqan dóńgelek ústel ótti. Bul jıynǵa jastar men qoǵam qaıratkerleri jáne kitaphana qyzmetkerleri qatysty. Ardagerler óz kezeginde Aýǵan soǵysynyń sebepteri men ózderiniń basynan keshken oqıǵalardy baıandap berdi. Bir ardager ushqysh bolsa, ekinsh..
29.09.2018
Ulttyq tárbıe
Shortanbaıdyń «Zar zamany» jastarǵa oı salady
Shortanbaı Qanaıuly – XIX ǵasyrdaǵy  qazaq ádebıeti tarıhynan eleýli oryn alatyn, ózindik sóz órnegi bar ónerpaz. Týǵan eliniń taǵdyryn boljap, halqynyń basyna túsken aýyrtpalyqtardy kókiregi qars aıryla jyrlaǵan óz dáýiriniń tamasha jyraý-aqyny. Aqynnyń syrly tolǵaýlarynyń ishindegi eń aıtýlysy «Zar zaman» óleńi qaı zaman úshin de mańyzdy sanalatyn túıitkildi máselelerge toly. Ásirese, óleńnen  búgingi jastar tárbıesine qatysty asa ózekti oılard..
19.08.2018
Ulttyq tárbıe
«Jaqsynyń aty ólmeıdi...»
(Jákim ata Qońqaıulynyń rýhyna arnalady) Jákim ata Qońqaıuly ǵumyr boıy pedagogıka salasynda qyzmet ettti. Ustazdyq uly joldy ózine murat tutqan ol ǵylym-bilim jınap qana qoımaı, onysyn jas shákirtterimen bólisýdi ómiriniń máni dep bilgendeı. Ol kisiniń óz qyzmetine berilgen tulǵa ekeni árbir is-áreketinen, sóılegen sózinen, minez-qulqynan da op-ońaı ańǵarylyp turatyn. Iá, rasynda da ustaz kisi aqyl-keńes aıtýmen ǵana emes, óz bolmysymen de jan-j..
19.08.2018
Ulttyq tárbıe
Áke beınesi
(Jákim Qońqaıulynyń rýhyna) Asqar taý Áke, ardaqty ata, el yqylasyna bólengen qurmetti azamat, ómirden túıgeni mol aqylgóı aqsaqal, bilimdar ári izdenimpaz tulǵa, ómiriniń 40 jyldan astam ýaqytyn shákirt tárbıesine arnaǵan ulaǵatty ustaz, oqý-aǵartý isiniń úzdigi, adamgershilik pen izgiliktiń bıik tuǵyryna kóterile bilgen asyl jan, Jákim Qońqaıulynyń dúnıeden ozǵanyna bir jyl bolyp qalypty... Bul jyl onyń jaqyndary úshin ońaıǵa túspedi... Otbasyn..
14.07.2018
Ulttyq tárbıe
Qazaq tyıymdary ne úshin kerek?
Uly dalada ómir keshken qazaq halqynyń turmys-tirshiliginiń qyr-syry óte kóp bolǵan. Tyıymdardyń dál qaı zamanda paıda bola bastaǵany belgisiz. Biraq óte ertede paıda bolǵandyǵyn elimizde bolǵan sheteldikterdiń jazǵandary kýálandyrady. Mysaly HIII ǵasyrda Ortalyq Azııaǵa kelgen ıtalıandyq Plano Krapını sol kezdegi dalalyqtardyń tyıymdary týraly bylaı dep jazǵany belgili: «...olar kóp nárseni kúná dep sanaıdy, pyshaqty otqa salýǵa bolmaıdy, etti p..
15.04.2018
Ulttyq tárbıe
Darhan Kaletaev: Bolee 50% molodejı Kazahstana nıkogda ne bylı v mýzeıah ı teatrah
Na proshedshem v Shymkente vyezdnom zasedanıı Soveta po molodejnoı polıtıke prı Prezıdente RK ýchastnıkı vyrazılı obespokoennost sostoıanıem zdorovıa ı vıdamı dosýga molodejı, peredaet korrespondent MIA «Kazınform». «Na protıajenıı rıada let v oblastı (IýKO - prım. avt.) nablıýdaetsıa ýroven bezrabotıy, kotoryı po ıtogam 4 kvartala proshlogo goda prevyshaet na 1,8 proentnyh pýnkta oberespýblıkanskıı pokazatel. Eslı dolıa po strane sostavlıaet 8,3..
09.04.2018
Ulttyq tárbıe
“Mahabbattyń ǵumyry ólsheýsiz”. Otbasyn saqtap qalý úshin ne isteý kerek?
Otbasy – syılastyq, jarastyq ornaǵan orta, kishkentaı Otan. Al ol Otandy saqtap qalý úshin ne isteý kerek? Otbasynda áıel adam men er adamnyń orny qandaı bolý qajet? Búgin, otaý tikkenderine 3 jyl, 17 jyl, 30 jyl bolǵan erli-zaıypty keıipkerlerimiz baqytty otbasy bolýdyń qarapaıym prınıpterimen bólisti. Serikbol men Janar, nekede 3 jyl: Materıaldyq jaǵdaıdyń durys bolmaýy ajyrasýǵa ákelip soǵady Danyshbaev Serikbol men Myrzahmetova Janar©Aıgúl Q..
11.03.2018
Ulttyq tárbıe
Qyz týraly 100 maqal-mátel
1. Qyz ósse eldiń kórki, gúl ósse jerdiń kórki. 2. Astyń dámin keltirer túz emes pe, elmen jerdi qosatyn qyz emes pe. 3. Qyzǵa qyryq kisi sóıleıdi. 4. Qyzǵa qyryq úıden tıym. 5. Qyz kóreıik, qyz kóretyn jigitti biz kóreıik. 6. Qyzy jaqsyny qydyr qoryıdy, qyzy jamandy saıtan toryıdy. 7. Qyzyń jaqsy bolsa sýda júzgen úırek, qyzyń jaman bolsa ishińe tıgen túınek. 8. Áke turyp ul sóılegennen, sheshe turyp qyz sóılegennen bez. 9. Qyz qyrymǵa, ul urymǵ..
03.03.2018
Ulttyq tárbıe
Ul-qyzyn oryssha oqytqan adamnyń ult atynan sóıleýge qaqysy joq
Ákeniń sózine kelispese de, ul da qyz da onyń sózinen shyqpaıdy. Qazybek Taýasarulynyń kitabyn birneshe ret oqydym. Sonda otbasynyń tárbıesi, qazaqtyń tegi jaqsy jazylǵan. Qazir otbasylyq tárbıe qurydy. Keńes úkimeti bizge áke-shesheni tyńdamaýǵa úıretti. Sodan áli retke kele almadyq. Aldymen, tilimiz buzyldy. Odan keıin atadan balaǵa deıingi tárbıe buzyldy. Atasy turyp, balasy sóıleıtin boldyq. Ákesi turyp, qyzy birinshi bolyp dastarhannan as is..
03.03.2018
Ulttyq tárbıe
“Bizdegi hıdjab kıgender – adasqandar”
Zeınep apaı Ahmetova  (“tórtaıaqty” depýtattyń aýzyn jabatyn kisi): “HIDJAP – ARABTARDAN KELGEN TUMShA. Olardyń ózi musylman dinin qabyldaǵanǵa deıin hıdjap kıgen. Iaǵnı, HIDJAP – OLARDYŃ tarıhı ULTTYQ KIIMI. Dalasy – shól, únemi qum borap turatyn bolǵandyqtan, olardyń áıelderi kózderin ǵana qaldyryp, tumshalanyp kıinetin bolǵan. Al, ony biz hıdjap kımegen musylman emes dep, bireýdiń qańsyǵyn tańsyq kórip júrmiz. Qudaı-aý, shashyńdy jaýyp júrgiń ..
19.02.2018
Ulttyq tárbıe
Jastarǵa ónege
Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq mýzeıinde elimizdiń mádenı murasyn, sondaı-aq, mýzeıde ornalasqan qundy jádigerlerdi nasıhattap, jastardyń bilimin shyńdaýdy, stýdentterdiń shyǵarmashylyq qabyletterin anyqtap, ózara bir-birine tanytýǵa yqpal jasaýdy maqsat tutqan «Dana» stýdentter klýby osydan bir jyl buryn qurylǵan edi. Osy ýaqyt aralyǵynda «Dana» mýzeılik bilim berý jobasy aıasynda birqatar is sharalar ótkizilip, olarǵa Elordanyń joǵary oqý orynda..
15.02.2018
Ulttyq tárbıe
Aqmola oblysynda «Rýhanı jańǵyrý» mekteptik shaǵyn murajaı ashyldy
Aqmola oblysynyń Shortandy aýdanynyń mektebinde alǵashqy mekteptik «Rýhanı jańǵyrý» shaǵyn murajaıy ashyldy. «Osyndaı kishkentaı ǵana mektepte «Rýhanı jańǵyrý» bólmesi ashylǵany óte qýantarly jaǵdaı, bizdiń aýdanda 25-ten astam mektep bolsa da, endi osy mektepke bilim berý mekemeleriniń basshylary tájirıbemen almasý úshin keledi», - dedi Aýdandyq ishki saıasat bóliminiń basshysy Sáýle Qasenova. Jalpy, búl óńirdin  360  turǵyny bar, al mektepte..
13.02.2018
Ulttyq tárbıe
«Islammen emes, radıkalızmmen kúres»
Mektepke kirgizbegen soń qaıtyp bara jatqan oqýshylar. (Kórneki sýret Taldyqorǵan qalalyq bilim bólimi birneshe mektepte jınalys ótkizip, balasy hıdjab kıetin ata-analarǵa «oqýshylar oramaldaryn bir aptanyń ishinde sheshsin» dep eskertken. Azattyq tilshisi sóılesken ata-analardyń keıbiri jınalys kezinde komıssııa tarapynan agressııa baıqaǵanyn jetkizse, keıbiri «qyzdarymyzǵa qysym jasalǵan bolýy múmkin» deıdi. Komıssııa ókili me..
13.02.2018
Ulttyq tárbıe
«Erkekshora» – qazaqtyń dástúri. Uly joqtar sóıtken eken
Qazaqta «Erkekshora» degen uǵym — ul balasha ósken qyz degendi bildiredi. «Erkek» jáne «shora» — úlken degen eki sózden quralǵan. Keıbir uly joq otaýda jalǵyz qyzdy, nemese qyzdardyń bireýin erkin, ul balasha kıindirip ósirgen. Ǵalym Shaızada Tohtabaı óz zertteýlerinde bul dástúr týraly bylaı dep jazady: «Keı januıalarda qyzdardy ul balasha tárbıeleıdi, ol erkin, ul minezdi bolyp ósedi. Bulaı bolýynyń birneshe sebepteri bolǵan. Eń aldymen qyzyn e..
03.02.2018
Ulttyq tárbıe
Básire – tradıııa, otkryvaıýaıa malchıkam dverı v býdýee
Ý kazahskogo naroda nemalo tradııı, kasaıýıesıa deteı. Odna ız nıh Básire. Eto podarok, kotoryı darıtsıa malchıký, kogda emý delaetsıa obrezanıe ılı nastýpaet vremıa poıtı v shkolý. Veroıatno, slovo «Básire» poıavılos ız dvýh slov «bas» (glavnyı) ı «iri» (krýpnyı) ı v sılý sıngarmonızma kazahskogo ıazyka prıobrelo okonchatelnýıý formý. Ded ılı rodıtelı darıat malchıký taı — odnoletnego konıa-strıgýnka. On tak ı nazyvaetsıa «básire taı». Takım obr..
31.01.2018
Ulttyq tárbıe
Mektepke búrkitimen keletin muǵalim
Kókózektiń oqýshylary baqytty shyǵar. Nege deısiz be? Óıtkeni, olar apta saıyn aıbarlanyp atqa minip, qus patshasy búrkittiń kerege qanattaryn sıpap, boılaryna darhan dalanyń qýatyn sińiredi. Úrjar aýdany Kókózek aýylyndaǵy orta mekteptiń dene shynyqtyrý pániniń muǵalimi, belgili atbegi, búrkitshi, asaý úıretý baıqaýlarynyń tóreshisi Táttimbet Kápulynyń ár sabaǵy osylaı ótedi. Ulttyq ónerimizdi ulyqtap, dástúrlerimizdi dáriptep júrgen azamat jańa..
28.01.2018
Ulttyq tárbıe
Astyń betin ashyq tastama
Ertede bir keıýana bolypty. Ol aıaǵy aýyr áıelderdiń bosanýyna járdemdesedi eken. Áıelder «qoly jeńil» dep, onyń aldyna jıi kelipti. Bir kúni tún ortasynda esigin bireý qaǵady. Keıýana esikti ashsa, eshkim joq. Kempir «qaǵys estigen shyǵarmyn» dep, tósegine qaıtyp kelip jatady. Biraq oqıǵa dál osylaı eki ret qaıtalanady. Úshinshi rette esik aldynda turǵan aqboz atty kisini kóredi. Túr-turpaty bólek, ózgeshe eken. Jaqyn mańaıdyń kisilerine uqsamaı..
16.01.2018
Ulttyq tárbıe
Relıgıoznye fanatıkı propagandırýıýt krovnye brakı v Kazahstane. Kto vystýpaet protıv?
Izdrevle v stepı deıstvovalo pravılo, zapreaıýee brakı mejdý rodstvennıkamı do sedmogo kolena, – “Jety ata”. Eto pozvolılo sohranıt chıstotý genov ı ızbejat tıajelyh nasledstvennyh zabolevanıı potomkov. No aktıvnaıa ıslamızaııa poslednıh let postavıla pod somnenıe etı zakony. I porodıla spory, kotorye býkvalno vzorvalı soıalnye setı strany. “Ia lıýblıý svoıý dvoıýrodnýıý sestrý ýje mnogo let, ona mne otvechaet vzaımnostıý, no my vynýjdeny prıat..
13.01.2018
Ulttyq tárbıe
Qazaqta jigittiń 3 jurty bar
Qazaqta jigittiń 3 jurty bar. Olar: óz jurty, qaıyn jurty jáne naǵashy jurty. Osy 3 jurtyńdaı eshkim qadirli emes. Olardan jaqyn týys joq. Áıtse de, dana halqymyz osy jurttyń árqaısysyna jeke-jeke anyqtama bergen. Máselen, «óz jurtyń – kúnshil, qaıyn jurtyń – minshil, al naǵashy jurtyń bolsa – synshyl keledi» deıdi. Biz osy 3 jurt jóninde keńinen baıandap kórmekpiz. 1. «Óz jurtyń – kúnshil. Bar bolsań kóre almaıdy, joq bolsań, bólip bere almaıdy..
17.12.2017
Ulttyq tárbıe
Til tazalyǵyna mán bereıik
Tilimizdiń aıasyn keńeıtip, ony ári qaraı damytýdyń basty sharttarynyń biri – til tazalyǵyn saqtaý. Til tazalyǵyn saqtaý saýatty jazýmen, áýezdi sóıleýmen, til zańdylyqtaryna qarama-qaıshy kelmeıtin máselelerdi eskerýdi bildirse kerek. Óz basym ana tiliniń janashyry retinde osyndaı saýaldarǵa kópten beri nazar aýdaryp, azdy-kópti zerttep kelemin. Sonda baıqaǵanym, biz kóbine-kóp til tazalyǵyna mán bere bermeıdi ekenbiz. Biz dep otyrǵanym, árıne, ..
27.11.2017
Ulttyq tárbıe
Otbasynyń uıytqysy – ulttyq úlgi
«Jaqsynyń aty ólmeıdi» deıdi Buqar jyraý. Sol jaqsy qaıdan shyǵady? Kıeli otbasynan, ıesi bar, dástúr júıesi bar, uly ákesine qarap, qyzy sheshesine qarap ósken, el-jurty irgeli, úlkeni úlgi, kishisiniń kisiligi bar jurttan shyǵady. Ondaı jurt ul men qyzyn, «Úlkenniń aldynda ıilip sóıle, kishiniń aldynda syzylyp sóıle, ıilip sóılegennen beliń búgilmeıdi, syzylyp sóılegennen sóziń úzilmeıdi» (Bóltirik sheshen) dep tárbıelegen. Munyń bári babalar ó..
04.11.2017
Ulttyq tárbıe
Tektilik pen teksizdik nemese taǵy da aty-jónimizdi qalaı jazý jaıynda
Shúkir deıik, táýelsizdikke qol jetken tustan beri ǵasyrlar boıǵy otarshyldyqtyń tepkisinen qutylyp, eńsemizdi tikteýge bet burdyq. Óshkenimiz jańǵyryp, joǵaltqanymyz tabylyp keledi. Ulttyq rýhymyz kúsheıip, aty-jónimizden de qazaqylyqtyń bolmysy shyǵyp turǵanyn jón kóre bastadyq. Bul jaǵdaı ázirge birizdilikke túse qoıǵan joq. Sol sebepti, qazaqtyń basym kópshiligi orystyń famılııasymen («ov», «eva», «ın», «ına» t.b) júr. Rýhanı jańǵyrýdy bastaı..
03.11.2017
Ulttyq tárbıe
Jetimderdi jıhadqa daıyndap jatqan joqpyz ba?
Jýyrda bir balalardyń áleýmettik úıinde (jartylaı jetim nemese áke-sheshisiniń áleýmettik jaǵdaıy tómen, ishimdikke salynǵan otbasy balalary turady) bolýdyń sáti tústi (Almaty). Jas ánshilermen birge ulttyq mýzykany nasıhattamaq oıymyz ádirem qaldy (olardy shaqyryp, ýaqyttaryn alǵanym úshin keshirim suraımyn). Óıtkeni, sart-surt ánderdiń ádettegishe mysy basyp ketti. Bir mezgilde sol jerge barǵan áldebir aýqatty kompanııa men almatylyq ýnıversıte..
28.12.2016
Ulttyq tárbıe
Qazaqty arabtandyrýǵa qulshynatyndar peıishke jetektep aparmaıdy
“Qaı ulttyń bolsyn ana tili, ata dástúri, salt-sanasy – sol halyqtyń ózindik qadir-qasıetin, jan dúnıesin, turmys-tirshiligin kórsetetin tól belgileri. Olar – búkil bir halyqtyń ómir jolynda ǵasyrlar boıy mysqaldap jınaǵan rýhanı qazynasy, urpaqtan-urpaqqa qaldyrǵan ardaq-murasy. Onsyz qara shańyraǵy bar irgeli el bolyp, bútin ult bolyp qalý múmkin emes. Ana tili, ata dástúr ózinen-ózi jalǵaspaıdy nemese bireý syrttan kelip sen úshin kósegeńdi k..
21.03.2016
Ulttyq tárbıe
Bolashaq búginnen bastalady
Elimizdiń bas basylymy «Egemen Qazaqstanda» (№15 (28743), 26 qańtar, 2016) belgili aqyn Ábýbákir Qaırannyń «Ulttyń ekken egini. Ol – uranyn ulyqtap, týyn kóteretin urpaǵy» atty kólemdi maqalasy jarııalanǵan eken. Maqalany bir demmen oqyp shyǵyp oıǵa qaldyq, izin sýytpaı qolymyzǵa qalam alyp, materıalda kóterilgen ózekti máselelerdiń birine óz pikirimizdi bildirýdi jón kórdik. Rasynda, urpaq taǵdyryna jaýapty ekendigin jıi esten shyǵaryp alamyz. Ó..
21.03.2016
Ulttyq tárbıe
Lıýstra (Kóne kúndelik betterine)
Baqytjan úıge jadyraǵan shyraımen kóńildi kirdi. Keldi de, lám demesten bir býda aqshany ústel ústine tastaı saldy. Aqsha shashylyp jaıyla tús­kendikten, tipti mol bolyp kórindi. – Munsha aqshany qaıdan al­dyń? – deppin. Onyń óńi lezde ózgerip sala berdi. Álgindegi jaıdary júzi órt sóndirgendeı tútigip, tistene sóıledi: – Bir jigit: “Áıelimniń babyn tabýym qıyn, aqsha ákelsem – “qaıdan aldyń” dep tergeıdi, ákelmesem – “qulqynyńa quıyp qurttyń ba”..
16.03.2016
Ulttyq tárbıe
Áz-Naýryzdy kıiz úıdi ashanaǵa aınaldyratyn mereke deńgeıine túsirmeıik
 Bıyl táýelsizdiginiń 25 jyldyǵyn atap ótetin Qazaqstandaǵy negizgi sharalar Máńgi Eldiń - «bir til, bir din, bir moral, bir el» ustanymdary negizinde Ulttyq memleketti damytatyn sanaly urpaq tárbıeleý, qoǵamdaǵy birlikti nyǵaıtyp, tórt qubylasy teń órkenıetti el qurý jolyndaǵy atqarylatyn ister bolmaq. Osy baǵytta Prezıdenttiń joldaýlarynda mindettelgen jumystardyń birazy atqarylyp jatqanymen, olardyń bir bóligi táýelsiz ulttyq memlekettiń ıdeol..
29.02.2016
Ulttyq tárbıe
Ulttyq qundylyqtarymyz - jarqyn bolashaqtyń kepili
Ár ulttyń óziniń ulttyq erekshelikteri bar. Bir ultty ekinshi ulttan daralap turatyn da sol biz tilge tıek eteıin dep otyrǵan basty erekshelik - ulttyq qundylyqtar. Til, folklor, ádet-ǵuryp, salt-sana, sol ultqa ǵana tán mentalıtet, ulttyq óner, ulttyq taǵam, ulttyq buıym dep sanamalap, tizbektesek biraz dúnıeni ulttyq qundylyqtar qataryna qosyp shyǵýǵa bolady. Osy qasıetterinen aıyrylǵan halyqtyń qaıtadan ult retinde túlep shyǵyp, jańasha tirshi..
30.01.2016
Ulttyq tárbıe
Neke túni pák bolmaı shyqqan qyz qalaı jazalanǵan?
Qazaq halqynda alǵashqy neke túni jigit pen qyzdy jeke otaýǵa kirgizip, ózderine tósek salyp alańsyz, jaıly jatýyna jaǵdaı jasaıtyn áıel, ádette, jigittiń jeńgesi bolady. Ol jastarǵa baqyt tileýmen birge, ázil-qaljyńdy aralastyra júrip, alǵashqy tósek lázzatynyń jón-josyǵyn, ádet-ǵurpyn túsindiredi. Erteńine kelinniń páktigine de osy jeńge kýáligin beredi. Bul kún – juptyń, nekelik ómirdiń umytylmas sátteriniń biri. Sondyqtan bul túndi kóńildi ár..
29.01.2016
Ulttyq tárbıe
Jaqsy jezde – ákedeı
Qazaq halqynyń turmysynda týystyq ataýy boıynsha uzatylǵan qyzdyń kúıeýi onyń sińlileri men inilerine jezde bolady. Jezde men baldyz, qaıyn iniler birin-biri qatty syılaıdy, bir-birine qaltqysyz qamqorlyq jasaıdy. Bul – ejelden urpaqtan urpaqqa úzilmeı berilip, ornyqty qalyptasqan úrdis. Baldyzdar jezdeniń qulaǵynan tartyp oınasa da ersiligi bolmaǵan. Baldyzdyń áıeli jezdege kelin bolady, biraq onyń da «jezde» dep ázildesýge haqy bar. Týys-aǵaıyn..
25.01.2016
Ulttyq tárbıe
Akademıkter áýleti
Serik Qırabaev pen Álııa Beısenova. Bul qos esim sonaý mektep jasynan-aq bizge asa tanys. Synyptan synypqa kóshken saıyn ár 1 Qyrkúıekte qolymyzǵa tıer oqýlyqtyń alǵashqy betin asyǵa ashqanymyzda, eń birinshi kózge túsetini de osy esimder bolatyn. Oqýshy kúnimizden jarysa oqyp, tanymymyzdy ósirip, kókjıegimizdi keńeıtken osynaý oqýlyqtardyń avtorymen júzbe-júz kezdesý bala uǵymy úshin ertegiler elinde bolatyn qııal-ǵajaıyptaı kórinetin. Oılasaq b..
25.01.2016
Ulttyq tárbıe
Ár qazaqtyń tórinde elektrondy úı tursa...
Eki adam bolyp bas qosa qalsaq, saıasat soǵamyz. Áńgimemizdiń sońynda nalımyz, ózegimiz órtene ýhileımiz kelip… Kijinemiz, áldebireýlerdi synǵa alamyz, «nege búıtpeıdi, nege súıtpeıdi?» dep baıaǵy. Áı, ózimiz ult úshin birdeńe jasaımyz desek, qolymyzdy qaǵyp jatqan kim bar? Anaǵan bir renjip, mynaǵan taǵy ókpelep ýaqyt ótkizip júrgen kezimizde ózge eldiń myqtylary Aıdan jer menshiktep júrgen joq pa? Eń quryǵanda «bolar eldiń balasy birin-biri bat..
25.01.2016
Ulttyq tárbıe
Jadyraǵan jany gúldeı jeńeshe-aı…
Jeńge – týystyq ataý, aǵanyń áıeli. Birge týǵan baýyrlardyń jasy úlkeniniń áıeli ini-qaryndastaryna jeńge bolady. Qazaq halqynyń dástúrinde jaqyn bolmasa da, ózinen úlkenniń áıelin jeńge, jeńeshe dep ataı beredi. Keıde jeńgeniń qaıny, qaıyn sińlilerinen jasy kishi bolýy da múmkin. Jasy úlkender úshin kelin, kishileri úshin jeńge atalatyn bul adamnyń aýyl, úı, tálim-tárbıe úshin orny erekshe. Ol, ásirese, ózinen kishi qaınylary men qaıyn sińlileri..
24.01.2016
Ulttyq tárbıe
Habıba ELEBEKOVA, QR eńbek sińirgen artısi:«Júsekeńniń jylaǵanyn kórdim, «elge sálem aıt» – dep úzilip ketti…»
Ǵasyr-ǵumyr ıesi Habıba Elebekova esimi muqym qazaqqa máshhúr.Bar ómirin Júsipbek Elebekovteı án alybynyń aınymas adal jary, urpaǵynyń ardaqty anasy bolýǵa arnaǵan apamyzdyń óner salasynda salyp ketken sara joly da taǵylymdy. Ónerimen ǵana emes, ómirimen de ulylyqtyń bıik úlgisin pash etip kele jatqan ǵasyr taǵylymyndaǵy ǵıbratty ǵumyr ıesi búgin 96 jasqa tolyp otyr. Osy mereıli kúnge oraı apaıdyń shańyraǵyna arnaıy baryp, hal-jaǵdaıyn bilip, qut..
24.01.2016
Ulttyq tárbıe
Arýlar klýby ashyldy
Qyzdy qyryq úıden tyıyp, kelindi bosaǵa attaǵannan-aq tárbıeleıtin otbasynyń dińgegi sońǵy jyldary bosap barady. «Betinen qaqpaı» ósirem dep betimen jiberip alǵandar da bar. Aqtóbede osy olqylyqtyq ornyn toltyrý maqsatynda «Rýhanııat» murajaıy janynan «Syrlasý» klýby ashyldy. Klýb boıjetkender men kelinderge arnalǵan, bolashaq ana men bir otbasynyń uıytqysy bolatyn otanany tárbıeleıdi. Qazaq qyzy men kelininiń bolashaǵyn oılaǵan aqtóbelik mamanda..
24.01.2016
Ulttyq tárbıe
Jas kelin tórkinine sálem salýshy ma edi?
Mısyz bastyń qaýqary bar ma? Maısyz jiliktiń qunary bola ma? Bolmasa nursyz janar kórikti me? Árıne, joq. Búgingi qoǵamdaǵy qazaqy salt-dástúrdiń ahýalyn kórgende dál osylaı qulazymasqa amal joq. Qur qańqasy qolymyzda qalǵany bolmasa, biz kóbiniń mán-mazmunyn joǵaltyp alyppyz. Eń ókinishtisi de sol: bizdiń osy joǵaltýdy kórmeı,  sezinbeı otyrǵandyǵymyz. Bir qaraǵanǵa, qazaqylyq qaıta jańǵyryp jatqan sııaqty… Shildehana, besiktoı, súndettoı, betas..
24.01.2016
Ulttyq tárbıe
«Elim meniń» otbasylyq oıynǵa aınaldy
«Elim meniń» jobasynda ózderiniń el týraly bilimderin kórsetkisi keletin adamdardan qatysýǵa degen suranystar kóptep túsip jatyr.  Qanshalyqty patrıot ekendikterin el aldynda synǵa salmaq. Tipti, sportshy Ardaq Nazarov jary  jýrnalıst Marjan Bolatqyzyna, al «Ulytaý» tobynyń qatysýshylary Erjan Álimbetov áriptesi Alýa Mahanovaǵa qarama-qarsy topta baǵyn synady. Sonymen qatar, olardyń  toptarynda belgili jýrnalıst Nazıra Berdaly,  ekolog jáne saıas..
24.01.2016
Ulttyq tárbıe
Qazaqtyń «tegi» degen sózi – búginginiń geni nemese zamanaýı otbasy
Qazaq bar jerde – qazaqtyń otbasy da bolady. Nemese búgingi otbasy máselesi týraly aıtqanda, shúkirimizden «qaýipimizdiń» basym bolatyny qalaı? Aǵaıyn arasynyń sýı bastaýy, týystyqtyń jyp-jyly qarym-qatynasy úzilýdiń aldynda turýy neni kórsetedi? Áýlettik, týystyq sezimderge ne sebepti selkeý túse bastaǵan? Er men áıeldiń arasyndaǵy kórinbes jiptiń jińishkere túsýi – búgingi qoǵamnyń kemshiligi me, otbasy uǵymynyń arzandaýynan ba? Otbasy degen uǵ..
24.01.2016
Ulttyq tárbıe
Oqýshy qyzdarǵa qos burym qoıý mindetteldi
Ózbekstanda mektep oqýshylarynyń kıimi men syrtqy kelbetine qatysty talaptar bekitildi. Budan bylaı sabaqqa kelgen qyz balalardyń shashy mindetti túrde qos burym bolyp órilýi kerek. Vesti.uz-dyń habarlaýynsha, mundaı buıryqty respýblıkanyń halyqqa bilim berý mınıstrligi shyǵardy. Bul qujatqa sáıkes, endi oqýshylar áshekeı buıymdary men kosmetıkany qoldanbaýǵa tıis. Qyz balalar tym qysqa da, tym uzyn da, tym keń de emes kóılek kııýi qajet. Uldardy..
24.01.2016
Ulttyq tárbıe
Sán berip sáýkelesi has sulýǵa…
Qazaqtyń ulttyq kıimderi – halqymyzdyń aqyl-oıy men bıik estetıkalyq talǵamynyń jemisi. Tigilgen matasy, oıý-órnegi men ondaǵy áshekeı tastarynyń ózi kóp nárseden habar berip, kıim ıesiniń kim ekenin elge tanytyp turady. Úlken talǵampazdyqpen, ári asa tapqyrlyqpen tigilgen ulttyq kıimderimizdiń biri – sáýkele. Sáýkele – uzatylar qyzdyń bas kıimi. Qalyńdyq bolǵanda bir-aq ret kıetin ony qyz uzatylǵanda kúıeý eline kıip barý úshin arnaıy aldyn-ala ..
23.01.2016
Ulttyq tárbıe
Kelin
Bárimiz kelinniń «aıaǵymen» dúnıege endik. Sonda kelin degen kim? Kelin degen kelgen kisi. Qa­zaq solaı bola tura kelindi qonaq de­meı­di. Kerisinshe, qyz balany qonaq deý dástúri qalyp­­tasqan. Kelin qonaq emes, ol otbasy­ńyz­ǵa engen baq, bereke. Kelin dúnıege urpaq ákelýshi, demek, ol otbasynyń yrysy men órisi. Bul degen keremet maǵyna. «Qyz ósse eldiń kórki», degen mátel  osyndaı mánge oraı aı­tylsa kerek. Kelin tastaı batyp, sýdaı sińý nıeti..
23.01.2016
Ulttyq tárbıe
Jar-jar aıtylyp, bata berildi
Qazaq úılený toıyna erekshe qyraǵylyqpen qaraǵan. Jańadan qosylǵan jas jubaılarǵa bata berip, «Jar — Jar» aıtyp, qos ǵashyqtyń aq nekesiniń adal bolýyn tileý,qazaqtyń salt-sanasynda álimsaqtan bar dástúr. Ulystyń uly kúniniń qarsańynda ońtústik astanamyzdyń ortalyq neke saraıynda qos ǵashyq ata-babanyń saltymen aq nekesin qıdyrdy. Qos júrektiń lúpiliniń qatar soǵylyp, eki jastyń ómir atty teńizge qol ustasyp, qadam basý saltanatyna biz de kýá bol..
23.01.2016
Ulttyq tárbıe
«Áldı, áldı, aq bópem…»
Kez kelgen órkenıetti qoǵamda tárbıe turaqty sıpatqa ıe bolyp, ártúrli ınstıtýttardyń: otbasy, bilim berý, BAQ is-áreketi arqyly júzege asatyny kópshilikke belgili. Onyń ishinde jas urpaq mádenıetiniń qalyptasýynda otbasylyq tárbıe basty ról atqaratyny sózsiz. Qaı halyqty alsaq ta shańyraq kótergen jas otbasy balasy bolýyn arman etedi. Sebebi bala – ómirdiń jalǵasy, otbasynyń jemis berer gúli, erli- zaıyptylardyń tireý-dińgegi. Sondyqtan, qazaq h..
23.01.2016
Ulttyq tárbıe
Qazaqtyń kelinderi-aı!..
«Qyzym – kelinnen, ulym elimnen ǵıbrat alyp ósedi» dep urpaǵynan jaqsylyq kútetin halyqpyz. «Qyz bala – jatjurttyq» degendi de atam qazaq bekerge aıtpaǵan. Jas qyz erteń-aq boıjetip, balıǵatqa tolyp, bir úıdiń tabaldyryǵyn kelin bolyp attary sózsiz. «Kelinniń aıaǵynan…» dep barǵan jeri jas kelinge syn kózben qaraıdy. Otbasyndaǵy áje, analarynan tálimdi tárbıe alǵan qyz bala barǵan jerine «sýdaı sińip, tastaı batyp», aýyl-aımaqqa qadirli bolyp ket..
23.01.2016
Ulttyq tárbıe
Kelini jaqsynyń keregesi altynnan
Jýrnalıstik zertteýler barysynda bir baıqaǵanymyz – «otbasy máseleleri» dese bitti, kópshilik qaýymnyń oıyna áýelgi bop ene men kelin arasyndaǵy qarym-qatynas oralady eken. Bulaısha qabyldaýdyń, bálkim, ózindik sebepteri bar bolar. Degenmen ǵalamtordan bastap basqa da aqparat quraldary betinde pikirlerin bildirip jatatyn zamandastarymyz ene-kelin baılanysyndaǵy negizinen negatıvti jaıttardy tilge tıek etýge beıim turatyn bop shyqty. Ondaı pikirle..
Taǵy júkteý