Ulttyq tárbıe
19.07.2019
Ulttyq tárbıe
QYZ ALDYNDAǴY NAMYS
Qoı baǵyp júrgen kezinde áke-sheshesi Ábilhandy úılendirmek bolady. «Balamyzdyń úlkeni sen turǵanda, inilerińe qalaı úılen dep aıtamyz? Jóni túzý bireýdiń qyzyn atastyraıyq, úılen balam!» – deıdi. Ábilhan: «Qoıdy tastap, oqımyn, áıel almaımyn», – dep kónbeıdi. «Bul oqýǵa ketpeı turǵanda, aıaǵyna mataý salaıyq» dep, áke-sheshesi bir sirgeliniń qyzyna quda túsedi. Qyz da Ábilhandy mensine qoımaı: «Qoıshyǵa tımeımin, onymen baıdyń esiginiń aldynda j..
18.07.2019
Ulttyq tárbıe
Ahmet Baıtursynuly: Dúmsheler halyq ónerin kúná dep tyıǵysy kelgen
Babalardyń rýhy Qasterli qazaq úshin kıeli jer, Máńgilik basyn ıip, súıe biler. Kónergen zamandardyń syryn qozǵap, Áspettep, jyr tógiler, kúı eńirer. Táý etse, el mereıi óse berer, Ulttyń mártebesi eselener. Eldikke, erlikke de jol nusqap tur, Kúmbezder, mazarlar men keseneler. Keı dindar ý shashyp júr jan-jaǵyna, «Atanyń syıynba – dep – arýaǵyna!». Iesi Uly Otannyń biz emes pe, Jalǵasqan babalardyń armanyna?! Úzilmes úlgi menen ónege de, Jetkize..
15.07.2019
Ulttyq tárbıe
Shashyńdy qıma, boıjetken, qyrsyq shalady!
Kisiniń kórki bolyp sanalatyn shashta kıe bolatyny baǵzydan aıtylatyn boljam. Shashqa qatysty yrym, nanymdar da, qazaqı tyıymdar da jeterlik. Burynyraqta analarymyz belden asqan shashty kespegen. Uzyn shashty orynsyz kesý úlken qasiretke ushyratýy múmkin dep paıymdaǵan. «Bir tal túsken shashty kez kelgen jerge tastamaıdy, qus ilip ketse, bas aýrýyna shaldyǵady» degen de burynnan bar tyıym. Ǵalymdar osy tyıymnyń astarynda aqıqattyń jatqanyn anyqta..
15.07.2019
Ulttyq tárbıe
Shashbaý qyzdyń abyroıyn shashpaý úshin taǵylady
Jaqynda  biz turyp jatqan úıdiń  qarama-qarsysynda ornalasqan mekteptiń  qaqpasyna  qaraı shamamen  4-5-synyptarda   oqıtyn eki  qyz bala aıańdap  bara  jatty.  Ústine  qazaqtyń  ulttyq kıimi –  qos etek  jelbiri bar, sarǵaldaq tústes ádemi  kóılek kıgen. Kóılektiń  syrtynda   qyzyl kamzoldary bar.  Shamasy  jaqynda  bolatyn Naýryz merekesine  arnap  kórinis qoıatyn bolýy kerek.  Kózge  ottaı  basylatyny – shashtaryna  taqqan shashbaýy.  Syńǵyr-s..
08.07.2019
Ulttyq tárbıe
Er-jigitter qaýymy bolashaq jar tańdaǵanda..
1. Pák bolý – qyzdyń páktigi Alla bergen eń úlken qazynasy. 2. Ádepti bolý – qyz ádepti bolsa, kóziń qýanyp, júregiń jylıdy. 3. Taza bolý – boıy taza bolmasa, jaqsy áıel bolmaq oıy da tazarmas. 4. Pysyq bolý – jeti jut salaqpen segiz, olaqpen toǵyz bolady. 5. Ustamdy bolý – ózin ustaı almaǵan, kelgen baqty ustap tura almaıdy. 6. Uqypty bolý –joqtan bar jasaı almaǵan, bardy uqsata almaıdy. 7. Imandy bolý – ıman osy altaýynyń túp negizgi bastaýy, a..
02.07.2019
Ulttyq tárbıe
"Uıat boladyny" estip ósken urpaqpyz!
Meniń kitabymdy oqyǵan keıbir áıelder meni áıelqumar eken dep oılaıdy. Al meniń bóten áıeldiń etegin ashyp kórmegenimdi, bir bólmede ońasha jatqan áıeldiń janyna jaqyn bara almaıtynymdy qaıdan bilsin? Qazaqta "Shókken túıege mine almaıtyn jaman" degen sóz tirkesi bar. Sol tirkes maǵan da arnalyp aıtylǵan shyǵar dep oılaımyn. Meniń "jaman" bolatyn sebebim ne? Ol meniń UIaT degen sózdi óte joǵary baǵalaıtynym bolýy kerek. Men UIaT degendi – uly kús..
01.07.2019
Ulttyq tárbıe
Shash pen tyrnaqtyń qasıeti taǵdyrǵa áser etedi
Ájemniń shashy uzyn bolatyn. Shashyn murnynyń qyrymen taraqpen týralap alyp, mańdaıynan túp-túzý etip ekige qaq jaryp, órip qoıatyn. Órgende de ushyna deıin óretin. Tarqatylyp ketpesin degeni. Aldymen iri júzdi taraǵymen, sodan soń múıiz maıda taraqpen taraıdy. Onysy – arasynda bıt-sirkeleri bolsa, shań-tozańy bolsa tússin degeni. Aq oramaldy aldyna jaıyp qoıady. Sony shuqylap, qarap otyrady. Qarap bolǵasyn oramalyn peshtiń aldyna aparyp qaǵyp, o..
Taǵy júkteý