Saıasat
11.05.2021
Saıasat
Qytaıdyń álemdegi jasyryn áskerı teńiz porttary anyqtalyp jatyr - 2
Qytaıdyń geosaıası ambıııasy-2 Qytaı Afrıkanyń muhıtpen qorshaǵan jaǵalaýlary men buǵazdarynda óziniń áskerı teńiz porttaryn salyp jatqanyn aıttyq. Spýtnık arqyly iske asqan túsirilmder Qytaıdyń qazir ekinshi áskerı teńiz portyn salyp jatqanyn da anyqtady. Ol Afrıkanyń Djıbýtı elinde ekeni anyqtaldy. Qazirgi proekti boıynsha Qytaıdyń Afırka jaǵalaýlaryna salyp jatqan áskerı teńiz porttary Shyǵys jáne Ońtústik Qytaı teńizindegi áskerı teńiz operaı..
10.05.2021
Saıasat
Bıýdjettiń taǵy 5 trıllıon teńgesi suraýsyz ketpeı me?
Qazir qazaq qoǵamy, atylǵaly turǵan janartaý ispetti. Elaralyq hám elishilik, ulttyq máselelerden bastap turmystyq deńgeıge deıinginiń barlyǵy qoǵamnyń, onda da qazaq qoǵamynyń qatań baqylaýynda.  Ásirese, el-jurt Aqorda hám Aqorda aınalasyna shoǵyrlanǵan aq jeıdeli az qaýymnyń (bıliktegiler) ár aıtqan sózi, ár basqan izin ańdyp qarap otyr. Sebebi de túsinikti. Saıasat sabaqtastyǵyn dáripteıtin qazaq bıligi men qalt-qult etip kún kórip júrgen qaz..
10.05.2021
Jańalyqtar
Ispolnıaetsıa 98 let so dnıa rojdenııa Obenaıonalnogo lıdera Geıdara Alıeva
Prohodıt 98 let so dnıa rojdenııa Obenaıonalnogo lıdera azerbaıdjanskogo naroda Geıdara Alıeva. Geıdar Alırza oglý Alıev rodılsıa 10 maıa 1923 goda v gorode Nahchyvan.Po okonchanıı Nahchyvanskogo pedagogıcheskogo tehnıkýma v 1939-1940 gg. on ýchılsıa na arhıtektýrnom fakýltete Azerbaıdjanskogo ındýstrıalnogo ınstıtýta (nyne Azerbaıdjanskaıa Gosýdarstvennaıa Neftıanaıa Akademııa). S 1941 goda Geıdar Alıev rabotal zavedýıýım otdelom v Narodnom komı..
09.05.2021
Saıasat
Júzdegen myń kazak Gıtler jaǵynda nege soǵysty?
Mekteptegi tarıhı kitaptarda bul jaıynda kóp aıtylmasa da, vermaht jaǵynda kazak áskerleri kóp bolǵan. Ǵasyrlar boıy Reseı ımperııasynyń jazalaýshy jasaǵy rólin somdaǵan kazak jasaqtarynyń Germanııaǵa ótip ketýiniń óz tarıhı sebepteri de bar. Reseı ımperııasy qular sátte kazaktar ekige jaryldy. Biri jańa bılikti qoldasa, biri aqtar jaǵyna shyǵyp, soǵysty. Keıinnen jeńiske jetken kommýnıster ol tarıhı sátti umytqan joq. Jańa bılik olardyń dárejele..
09.05.2021
Saıasat
731: Qytaıdy zar eńiretken japon jasaǵy
Búginde Qytaı Halyq Respýblıkasy men Japonııa arasyndaǵy qarym-qatynas tym shıelenisken qalypta. Oǵan aımaqtyq básekelestikpen qatar, «tarıhı tyrtyqta» óz áserin tıgizgeni taǵy bar. Ekinshi dúnıejúzilik soǵys qarsańynda Japonııa Qytaıǵa basyp kirip, 1932 jyly onyń soltústik-shyǵys ólkelerin qan qaqsatsa, 1937 jyly astanasy bolǵan Nankındi basyp alyp, halqyn qyryp-joıdy. Osy tarıhı oqıǵalardyń arasynda erekshe jantúrshigerlik jasaqta óz rólin esel..
09.05.2021
Saıasat
Soǵystan aıaq-qolsyz qaıtqan múgedekterge Stalınniń kórsetken qorlyǵy jan túrshiktiredi
Qandy qasap Stalınnyń bastamasymen ekinshi dúnıe júzilik soǵysta 46,25 mıllıon adam jaralanyp, onyń ishinde 10 mıllıonnan astam adam múgedek bolyp qaldy. Al, 3 mıllıondaı adam aıaq-qolynan aıylyryp, aıaqsyz, qolsyz eline qaıtty. Bul derekter Sankt-Peterbýrgtegi "Soǵys-medıınalyq" mýzeıinde bar eken. Muny ǵasyr qasireti dep atasaq ta bolady. Budan da qasirettisi - 1943-1944 jyldary KSRO KGB-sy soǵystan dene múshelerinen aıyrylyp qalǵan ..
08.05.2021
Saıasat
Pákistan men Iran odaqtaspaq: Palestına máselesin sheshemiz
Pákistannyń jetekshi saıası jáne dinı partııalary Tel-Avıvpen baılanys ornatýda Palestına máselesin sheshýge kómektesý úshin Iran Islam Respýblıkasy jáne Pákistanmen jańa aımaqtyq blok qurý qajettigin basa aıtty. Bul týraly Irannyń IRNA agenttigi 6 mamyrda baıandady, dep habarlaıdy "Adyrna" ulttyq portaly. Partııa ókilderi Karachıde Palestına Pákistan Qory (PLFP) uıymdastyrǵan «Izraılmen qarym-qatynasty qalypqa keltirý, ıslamdyq úmmetke satqyndyq..
Taǵy júkteý