Aldaspan
17.12.2017
Aldaspan
Taktıkı vedenııa boıa kazahov
«Kajetsıa strannym, chto ıstorıkı obhodıat vnımanıem voennoe ıskýsstvo srednevekovıa... O voennom ıskýsstve srednevekovıa mojno lısh dogadatsıa po fragmentam obıh razgovorov», - pıshet Djon Bıler vo vvedenıı k knıge Omana Charlz «Voennoe ıskýsstvo v srednıe veka». Deıstvıtelno, ob ıstorıcheskıh srajenııah my ımeem predstavlenıe razve chto po gollıvýdskım blokbasteram ı patrıotıcheskım fılmam. Takje, vozmojno, nekotoraıa lıteratýra ı eposy prıotkr..
20.07.2016
Aldaspan
Tarıh eshkimniń yqpalyna túspeý kerek
  Bıyl 1916 jylǵy ult-azattyq kóteriliske 100 jyl. Keńes ókimeti sıpatyn ózgertken kóterilistiń búginde shyn aqıqaty ashyla bastady. Alaıda tarıhı oqıǵany nasıhattap, syryn ashýǵa kirisken tarıhshylar jańa bir qıyndyqqa tap keldi. Bul – qoǵamda keń talqylana bastaǵan Qazaqstan tarıhyn mektepte jáne joǵary oqý oryndarynda oqytý máselesi. Osy taqyryp aıasynda belgili tarıhshy, tarıh ǵylymdarynyń doktory, ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ professory Tal..
26.06.2016
Aldaspan
Berik ÁBDIǴALIULY: Qara jumysqa alynǵan qazaqtar ultty oıatatyn serpilis ákeldi
Bıyl – 1916 jyl ult-azattyq kóterilistiń 100 jyldyǵy. Bul kóterilistiń qazaq tarıhynda alatyn orny erekshe. Sebebi, bul tolqý eń aldymen patshalyq Reseıdiń otarshyldyq saıasatyna qarsy baskóterý boldy. Qazaqtyń batyr uldary qanyn tógip, azattyq úshin kúresti. Bul kóterilisten qazaq ne utty? Qara jumysqa alynǵan qazaqtardyń taǵdyry qalaı órbidi? Birinshi dúnıejúzilik soǵysqa qatysqan qazaqtar kimder? Osy suraqtar tóńireginde jýyrda ǵana «Torǵaı ..
14.03.2016
Aldaspan
Dáýqara batyrdyń saýyty
Bıik tóbeniń qaq ortasynda turǵan Dáýqaranyń qulpytasyndaǵy arabsha jazýdy jýrnalıst Qazybek Qabjanov oqyp, sýretke túsirgen edi.  «Batys Qazaqstan qulpytastary» kitabynda «Dana. Kaz» jýrnalynyń Bas redaktory Qazybek Quttymuratuly bylaı dep jazypty: «BQO, Qaratóbe aýdany, Egindikól aýyldyq okrýgine qarasty Jigerlen eldi mekeniniń kúnbatys jaǵynda 2-3 km qashyqtyqta bıik tóbe basyna ornalasqan kóne, jańa zırattar aralasqan qorym. Munda Kishi ..
22.01.2016
Aldaspan
Mahambet maıdany nemese egeýli naıza er jyry
Kúrkiregende – kún tutylǵan,Aqyrǵanda – aı tutylǵan aınalaıynAta qazaqtyń qursaǵynda jetilip,týlap týǵan: «Aı, Jánibek, oılasań,Qıly-qıly zaman bolmaı ma?Sýda júzgen aq shortan Qaraǵaı basyn shalmaı ma?Muny nege bilmeısiń?!»dep shamyrqanǵan Asan qaıǵy;«Táńiriniń ózi bergen kúnindeHan ulynan artyq edi meniń nesibem!Azaýlyda aǵa bolǵan erler kóp edi.Áıtse de, alamanǵa at baılaǵany joq edi!»dep qabarǵan ­Dospanbet;«Tebinginiń astynan Ala balta s..
12.01.2016
Aldaspan
«Er qarýy – bes qarý»
«Kókshe batyr» – «Qyrymnyń qyryq batyry» toptamasyna engen halyqtyq jyrlardyń biri. QR Bilim jáne ǵylym mınıstrligi Ortalyq ǵylymı kitaphanasy men M.O.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń Qoljazbalar qorynda jyrdyń birneshe nusqalary saqtalǵan. «Er Kókshe» jaıynda keńestik dáýirdiń ózinde-aq kóptegen ǵylymı maqalalar men zertteý eńbekteri jazyldy. Shejirede ýaq rýynyń er Kóksheden taralǵany aıtylady. Qadyrǵalı Jalaıyrdyń shejiresindegi,..
30.12.2015
Aldaspan
Kúltegin mingen kúlikter
Túrik Eliniń jıhanger qolbasshysy Kúltegin (685 j. týǵan – 731 j.. II. 27 kúni qaıtys bolǵan). Orhon ózeni boıyndaǵy Ótúkende týǵan. Qutlyq (Elteris) qaǵannyń ekinshi uly, Bilge qaǵannyń týǵan inisi. Sheshesi Elbilge qatun. Bóri tekti rýynan (Achynu — Ačïnu — Achynu – kóne túrikterdi mońǵol tektes etnostar «čïnuw-a>čïnu>čon >chono (bóri, qasqyr)» dep ataǵan. Ačï+de – onyń kóptik toptamalaý maǵynany bildiretin tulǵasy (bóriler, qasqy..
30.12.2015
Aldaspan
Qazaq batyrlary mingen arǵymaqtar
NARQYZYL Abylaı týraly tarıhı jyrlarda 15 jasar Abylaıǵa Bógenbaıdyń bata berip, astyndaǵy Narqyzyl atyn syılaıtyny aıtylady. Sondaǵy Bógenbaıdyń aıtqan sózi:«Jylqynyń tulpary edi Narqyzylym»,Shyraǵym, yrym qylyp sen min dedi.Qaraǵym, ýytty-otty bala ekensiń,Minez-qulqyń tup-týra dana ekensiń,Jazǵyturym úsh júz bop jınalamyz,Sol jıynǵa kerekti jan ekensiń.Shyraǵym, taza saqta Narqyzyldy,Esińe al, kek alatyn keler jyldy.Jońǵarǵa qarsy úsh júzdiń b..
07.11.2015
Aldaspan
Qazaqtardyń áskerı isi
Tarıhshy Arman Jumadil bul maqalasynda qazaq halqynyń ǵasyrlar boıy qalyptastyrǵan áskerı óneri men qarýlarynyń túrleri, qoldanylý jaıynan baıandaıdy. Sh. ÝÁLIHANOV ZERTTEÝLERINDEGI QAZAQ QARÝLARY   B.z.d. I myńjyldyqta Hýanhenyń orta aǵysynan Dýnaıǵa deıingi Uly Dala tósinde dúnıe júzindegi ozyq áskerı mektepterdiń biri qalyptasa bastady. Sol keńistikte ómir súrgen saq, ǵun, túrik taıpalary dalalyq áskerı mekteptiń negizin qalasa, qazaq ha..
06.10.2015
Aldaspan
Qazaqtardyń áskerı qarý-jaraǵy
Kıeli Eli men Jeriniń birtutastyǵyn qorǵap, bostandyǵyn saqtap qalýda batyr qazaq halqy astyndaǵy atynyń beline, óziniń som bileginiń kúshine, alyp júreginiń túgine, boıyndaǵy bes qarýynyń aıbatyna senip, arqa súıegen. Qypshaqtardyń – qazaqtardyń qarý-jaraǵynyń aıryqsha qýatty bolyp, jaýynyń qutyn qashyrǵany, batyrlarynyń mártebe-mereıin asyrǵany tarıhtan án-jyr, dastan, ańyz bolyp, jazba eskertkishteri, qujattar arqyly bizge jetken aqıqat. Alaıd..
06.10.2015
Aldaspan
Erlan Qarın. Qazaq aýyz jáne jazba ádebıetindegi jebe túrleriniń ataýlary
 Kúderiden baý taǵyp, Kireýke kıer kún qaıda.Kúmbir, kúmbir kisnetip,Kúreńdi miner kún qaıda.Tolǵamaly aq balta,Tolǵap ustar kún qaıda.Alty qulash aq naıza,Usynyp shanshar kún qaıda.Sadaq toly saı kez oq,Masaǵynan ótkerip,Basyn qolǵa jetkerip,Sozyp tartar kún qaıda?/Dospanbet jyraý/ Qozyjaýryn kókjendet qylshanda tur,Kóbe buzar, qasaly, ándigeni.On eki tutam, shaı jibek, ala bilek,Tur, qalmaqtyń qaıda dep jandy jeri!Bederińdi beınelep b..
06.10.2015
Aldaspan
Besjuldyz belgisin alǵashqy paıdalanǵan qazaq…
Qazaqstandaǵy áskerıler ózderin ózgelerden erekshelep júretin bes juldyzdy alǵash bederlegen óz ata-babalary ekenin bile me eken? Áı, qaıdam… Degenmen, óte ejelden aspan syryna qanyq babalarymyzdyń bul ónertapqyshtyǵyna qaıran qalýǵa da bolmaıdy.     Shyǵys Qazaqstandaǵy Shilikti qorǵanynan altyn besjuldyz úlgisindegi túıme tabylǵanda jumǵan aýzymyzdy ashpaǵan edik. Shiliktiniń Ońtústik-batysynda Tarbaǵataı, shyǵysynda Saýyr-Saıhan jáne..
06.10.2015
Aldaspan
Ámir Temirdi teristeýdi qashan qoıamyz?
Gerasımov qalpyna keltirgen bet-pishinine jáne terisiniń aq tústiligine qarap, keıbir reseılik zertteýshiler: «Aqsaq Temirdiń tegi eýropalyq bolǵan» degileri keledi. Olardyń munysy Temirdiń Reseıdi Altyn Ordanyń ezgisinen qutqarǵanyna da baılanysty bolar. 1402 jyly Ámir Temirdiń Ankara túbinde Baıazıt sultandy tutqyndap, Osman armııasyn kúırete jeńýi — túrikterdiń Konstantınopoldi (Stambýldy) jaýlap alýyn jarty ǵasyrǵa keıinge shegergeni málim. R..
06.10.2015
Aldaspan
Pyshaq
Pyshaq negizi eki bólikten turady. Olar: basy jáne saby. Basynyń úshkir jaǵy ushy, oǵan qarsy jaǵy-jetesi. Pyshaqtyń kesetin, pishetin ótkir jaǵy júzi, al onyń qarsy jaǵy syrty dep atalady. Qazaqta «pyshaq syrty» degen qalyńdyq ólshemi bar. Pyshaqty oń qolǵa júzin tómen qarata ustaǵandaǵy sol qol jaqtaǵy qaptaly oń qaptal bolady. Oń qaptalyna arnaıy qyr qaldyra soǵylady. Ony qazınek dep ataıdy. Qazınek pyshaqtyń qyryn qalyńdatyp, qataıtý úshin qa..
06.10.2015
Aldaspan
Qylysh
Kezinde aıqastarda kesý arqyly qoldanylǵan qarý – qylysh. Erterekte semserdep atalǵan onyń eki júzi, al sapynyń bir júzi bolǵan. Qylysh (semserdiń, sapynyń) bólikteri mynadaı: kesetin temiri – «bolaty», qolǵa ustaıtyn bóligi –«saby». Ol aǵashtan, múıizden jasalyp, ushy altyndalyp, asyl tastarmen áshekeılenedi. Sabyna qolǵa ilip alý úshin taǵatyn jibi – «búldirgi». Búldirginiń ushy kishkentaı shash..
06.10.2015
Aldaspan
Aıbalta
Kóshpendilerdiń kóneden kele jatqan qarýynyń biri. Qazaq batyrlary aıbaltany óte jıi qoldanǵan. Ol eki bólikten turady: «basy» jáne «saby». Basy men sabynyń túıisken jerin «saǵaǵy» dep ataıdy. Qolǵa ilip alý úshin búldirgitaǵylady. Baltanyń basy jalpaq kelip shabýǵa arnalǵan jaǵy «jalmany»,shabatyn jeri «júzi» dep atalady. Aıbaltanyń negizgi túrleri saq, skıf, sarmattar zamanynda, bizdiń zamanymyz..
06.10.2015
Aldaspan
«Jolbarysty qorqytar susty kelbetińniń bolmaǵany ma?»
Halqymyzdan peıili dalasyndaı keń, tulǵasy taýyndaı bıik, «dos bolǵanǵa – qushaǵy ashyq týyspyn, qas qylǵanǵa – qıyp túser qylyshpyn» dep atoı salǵan erjúrekter, sáýegeı danalar men shańyraq uıytqysy analar, ádil bı, tóreler men el bastaǵan handar shyqqan. Kózi qysyq, sózi qısyq qytaı soqqysyna shydap, jońǵarlar tóngende aqtaban shubyryndyny bastan ótkizip, bergide orys ezgisine qasqaıa qarsy turyp, talaı bozdaǵynan aıyrylyp, túbinde táýelsizdik ..
06.10.2015
Aldaspan
Mahambet ÓTEMISULY. Ereýil atqa er salmaı
Ereýil atqa er salmaı, Egeýli naıza qolǵa almaı, Eńký-eńký jer shalmaı, Qońyr salqyn tóske almaı, Tebingi terge shirimeı, Terligi maıdaı erimeı, Alty malta as bolmaı, Ózińnen týǵan jas bala Saqaly shyǵyp jat bolmaı, At ústinde kún kórmeı, Asharshylyq, shól kórmeı, Aryp-ashyp jol kórmeı, Ózegi talyp et jemeı, Er tósekten bezinbeı, Uly túske urynbaı, Tún qatyp júrip tús qashpaı, Tebingi teris taǵynbaı, Temirqazyq jastanbaı, Qý tolaǵaı bastanbaı, Er..
05.10.2015
Aldaspan
Qarqara kóterilisi – qazaqqa rýh bergen uly oqıǵa
Tarıhta qazaq dalasynda bolǵan ult-azattyq kóterilister kóp. Arǵysy – orys otarshyldaryna, ıaǵnı patshalyq Reseıge qarsy turyp, bodan bolǵysy kelmegen qazaq sharýalarynyń kóterilisi, bergisi – keńestik rejımge kelispegen eldiń ereýili qazaq halqynyń rýh azattyǵyn ańsaǵan aı­qastary edi. Alaıda Qazaqstan táýelsizdik alǵannan keıin keńestik ıdeolo­gııanyń yqpalynan ada bolǵan eldiń rýhymen jazylýǵa tıis tarıhymyz taǵy da tálkekke túsip jatq..
05.10.2015
Aldaspan
Qazaly kóterilisi
«Qazaly kóterilisi» keıbir derekterde «Asan kóterilisi» dep atalyp júr. 1930 jyly qys-kóktem aılarynda et jáne shıkizat daıyndaý naýqandarynda Qyzylorda okrýginde ártúrli asyrasilteýshilikterdiń oryn alýy osy narazylyqtyń órshýine negiz boldy. Birneshe qaıtara salynǵan astyq salyǵyn jınaý, adamdardy qorlaý, olardyń namysyna tııý asa dórekilikpen júzege asyryldy. Osyndaı jaǵdaıǵa qarsylyq retinde Aral jáne Qazaly aýdandarynan 3000-ǵa jýyq adam kúr..
05.10.2015
Aldaspan
Sozaqtaǵy soıqan
Táýelsizdikke bastaý bolǵan kóptegen halyq bulqynysynyń irisi – Sozaq kóterilisi. Bıyl aıtýly oqıǵaǵa 80 jyl toldy. Biraq nege ekeni belgisiz, Sozaq aýdanynyń ákimdigi halyq kóterilisine osy ýaqytqa deıin tıisti baǵasyn bermeı keledi. Tipti bul máselege jańadan taǵaıyndalǵan aýdan ákimi Berik Meıirbekovtiń de meıiri túser emes. Sondyqtan bolar, jastarǵa patrıottyq tárbıe berer mańyzdy oqıǵanyń mereıtoıy, bıylǵy 80 jyldyǵy tasada qalyp qoıdy…..
05.10.2015
Aldaspan
Keltir ShÁNENOV: Zobalań jyldar zardaby
1928-34 jyldary Keńestik úkimettiń qazaq eliniń ishinde júrgizgen zobalań  saıasatynyń salqyny qazaq eliniń ishine orasan zor zardap ákeldi. Onyń ásirese qazaq ultyna zııany mol boldy. Mal basynyń sany kúrt tómendep ketti. Malynan aıyrylǵan, ári zorlap qonys aýdarylǵan, ári eriksiz otyryqshylyqqa ıtermelengen aýyldar jańa jaǵdaıǵa birden kóndige almaı turmys-kúılerin nasharlatyp aldy, sóıtip jappaı asharshylyqqa ushyrady. Bul óz kezeginde te..
05.10.2015
Aldaspan
Kenesary kóterilisi
Táýelsizdikke qazaq halqy qalaı qol jetkizdi degen másele búgingi óskeleń jas urpaq úshin óte mańyzdy. Oǵan jaýap izdeý úshin ótken tarıhymyzǵa tereńirek úńilgenimiz oryndy bolmaq. Reseı otarlaýyna qarsy qolyna qarý alyp kúresý úsh ǵasyrǵa jýyq ýaqytty qamtydy. Táýelsizdik úshin kúres úzdiksiz jalǵasyp otyrdy. HVIII ǵasyrdyń aıaq kezinde Syrym Datov (1783-1797 j.j.) otarshylarmen 14 jyl soǵyssa, Jolaman Tilenshıev (1822-1840 j.j.) 18 jylǵa jýyq, ..
05.10.2015
Aldaspan
Mámbet QOIGELDIEV: Jalpyhalyqtyq qasiretti esten shyǵarý qoǵamnyń ózi úshin de qaýipti
– Memleket basshysynyń 1997 jyl­ǵy 5 sáýirdegi Jarlyǵymen «31 mamyr – Saıası repressııa qurbandaryn eske alý kúni» bolyp belgilengeni málim. Elimizde saıası repressııa jáne asharshylyq qurbandaryna taǵzym etip, atap ótý dástúrge aınaldy. Buqaralyq aqparat quraldarynda, tarıh­shy ǵalymdardyń ǵylymı eń­bek­terinde kezinde stalındik bılik tara­pynan qazaq qoǵamyna jasalyn­ǵan adam aıtqysyz qııanat, zorlyq jóninde jantúrshiger..
05.10.2015
Aldaspan
Qazaq qalaı basynan aıyryldy?
Qazaq batyrlardyń basynyń alynýy Kenesarydan bastalady. Hannyń 1847 jyly basy alynyp, súıegi qyrǵyz jerinde qaldy. Buryn Sankt-Peterbýrgtiń Kýnst-kamerasynda turǵan sol bas sońǵy jyldary izim-ǵaıym joǵaldy. Taǵdyry da, basy da osyndaı tálkekke túsken erlerimizdiń biri ataqty Bóke batyr (1846-1904). Ol qytaıdaǵy qazaq elin jaqsy, jaıly jerlerge ornalastyrý úshin basyn taýǵa da, tasqa da soqty. Bóke batyr 1904 jyly kenetten aýyryp, qaıtys bola..
05.10.2015
Aldaspan
Qazaqtyń jaýgershilik kıim-keshekteri, qarý-jaraqtary jáne soǵys ýaqytyndaǵy keıbir dástúrler
Osynaý ótpeli kezeńde qoǵamdaǵy bolyp jatqan ózgerister, saıası kózqarastarǵa baılanysty árbir mektep deńgeıindegi balalar qazaq eliniń tarıhyn, salt-dástúrin, eldigin tanyp, sanasyna túıip, ata- babalarymyzdan qalǵan muralardy, qazaq mádenıetin keıingi urpaqqa jetkize bilýi úshin ulttyq dúnıe tanymdy qalyptastyrýymyz qajet. Epos, jyrlarmen sýsyndap óspegen qazaq balasynan júrekti, baısaldy, namysshyl, patrıottyq sezimge baı urpaq shyǵýy ekitalaı..
05.10.2015
Aldaspan
Syrym batyrdyń ólimi eki ǵasyrdan beri ashylǵan joq
HIH ǵasyrdaǵy ult-azattyq kúresiniń batyrlary men HH ǵasyr qaıratkerleriniń jumbaq jaǵdaıda óltirile berýi   qazaqtyń mańdaıyna jazylyp qoıǵandaı. Naǵyz ultjandylar   jalǵyzdyqtan, jaýyzdyqtan, opasyzdyqtan ólip jatyr. Keshe de, búgin de, alda da solaı bola beretin túri bar… Bul – ulttyń ǵasyrlardan asqan qasireti. Ókinishtisi, elin órge súırer qaıratker tulǵalaryna pana bola almaǵan sorly ju..
05.10.2015
Aldaspan
Bir óziniń aıbaty myń kisideı bolady…
«Qarabek batyr» degen jyrdyń eki nusqasy bar. Onyń birin 1940 jyly Qyzylorda oblysy Aral aýdanyndaǵy Keńes Odaǵynyń Ǵylym akademııasy uıymdastyrǵan ekspedıııa jınaǵan eken. Epostardyń mazmunyna eliktep keıinnen shyǵarylǵan osynaý jyrda Qarabek batyrdyń qaısarlyǵy, otansúıgishtigi keńinen sıpattalady. Qarabek on jasqa kelgende qol-aıaqqa turmaı qalaǵa qashyp keledi. Birde ol túsinde qyp-qyzyl jeldi kóredi. Sol daýyl bárin qıratyp, jaıpaýǵa aınalad..
05.10.2015
Aldaspan
Babalar erligi – táýelsizdik tiregi
Qazaq tarıhynyń qaı kezeńine oı júgirtip, zerdemizde tarazylasaq ta el bolyp qalyptasýynyń ońaıǵa túspegenin kóremiz. Otanyn otarshyldyqtyń buǵaýynan bosatpaıynsha attan túspegen batyr babalarymyzdyń erligi — búgingi táýelsizdigimizdiń tiregi ispetti. Ózge jurttyń kózine shel bitirgen qazaqtyń ulan-baıtaq jeri men  baılyǵy, saıyn dalasyn jaılap jatqan myńǵyrǵan malyn talaýǵa qandy urtyn tamsana jalap, kimder qumartpady deısiz?! Alaıda, birli..
05.10.2015
Aldaspan
Temirshiler nemese kıeli óner ıeleri sheberhanaǵa muqtaj
Temirden túıin túıgen, baıyrǵy qarý-jaraq jasaýdyń qas sheberleri, aǵaıyndy úsh usta – Tursynjan, Mahmut, Aıtbergen Qulmentegilerdiń qara shańyraǵyna jolymyz tústi. Qara shańyraq deıtin de jónimiz bar, óıtkeni temirshiler ákelerinen qalǵan baspananyń alaqandaı aýlasyn sheberhana retinde paıdalanyp otyr. Tóbesi jabylyp, eki búıirine qora dýaly qalqan bolǵan sheberhananyń ashyq dalaǵa qaratylǵan soltústigi men batysynan soqqan ańyzaq jel óńmenińnen..
05.10.2015
Aldaspan
«Artyq týǵan Er Shora…»
Halqymyzdyń «Qyryq batyr» atalatyn qymbatty qazynasyn san jyldar boıy jadynda saqtaǵan Muryn jyraýdyń «Qaradóń batyr jáne onyń urpaqtary» toptamasyna jatatyn bir­neshe jyrlardyń ishinde «Shora batyr» das­tany da ózindik erekshelikterge toly. Aqtash han alpys bıine «Nárik balasy Sho­ranyń tulparyn alyp kel» dep jumsaýy­men oqıǵa bastalady. Alpys bı kelip úıdi shyr aınalyp shapqanda Taspaker saraıdyń esigin buzyp qashyp shyǵady. Mun..
05.10.2015
Aldaspan
Qaharman halyqtyń urpaǵymyz. Aǵaıyndy temirshi-ustalar ata dástúrine berik
Osydan biraz jyl buryn kórkemdik-dızaın jaǵynan erekshe bezendendirilgen, mazmuny jaǵynan tarıhı qundylyqtarǵa jatatyn «Temirshi-ustalar» degen kitap-albom qolyma tústi. Baspager retinde aıtaıyn: jutynyp tur, ár qazaqtyń maqtanysh sezimin oıatady. Paraqtap, zerdeleı qaradym. Sonaý kóne dáýirden umyt bola bastaǵan temirshilik-ustalyq óner, qarý-jaraq, at ábzelderi, sazdyq aspaptar jáne turmys-salttyq buıymdar syryna úńilip, olardy jasaýdyń amal-tá..
05.10.2015
Aldaspan
«Er qarýy – bes qarý»
«Kókshe batyr» – «Qyrymnyń qyryq batyry» toptamasyna engen halyqtyq jyrlardyń biri. QR Bilim jáne ǵylym mınıstrligi Ortalyq ǵylymı kitaphanasy men M.O.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń Qoljazbalar qorynda jyrdyń birneshe nusqalary saqtalǵan. «Er Kókshe» jaıynda keńestik dáýirdiń ózinde-aq kóptegen ǵylymı maqalalar men zertteý eńbekteri jazyldy. Shejirede ýaq rýynyń er Kóksheden taralǵany aıtylady. Qadyrǵalı Jalaıyrdyń shejiresindegi,..
05.10.2015
Aldaspan
Jaýyngerlerge joryq jyrlaryn nege oqytpaımyz?
Áskerı mekemeler men oqý oryndarynda orys tiliniń ústemdikke ıe bolyp otyrǵany jasyryn emes. «Otan – ottan da ystyq» dep, týǵan eli úshin janyn berýi tıis er-azamattardyń qazaqsha til syndyrýǵa qınalatyny ókinishti-aq. Bul – áskerı mekemelerde ulttyq tárbıeniń, otanshyldyq sezimniń áli de bolsa aqsap turǵandyǵynyń aıǵaǵy. Jaýyngerlik rýhty sińiretin Kúltegin, Tonykók jyrlarynan bastap eren erlikti kókseıtin batyrlar jyryna deıin oqytý bolashaq ás..
05.10.2015
Aldaspan
Batyrlar ınstıtýtyna tolyqqandy zertteý qajet
Ár halyqtyń tarıhynda ultty uıystyrarǵa, saqtap qalýǵa, órleýine sebepker bolǵan jekelegen tulǵalar, aqyl ıeleri men batyrlary kezdesedi. Sonyń ishinde batyrlar máselesine kelgende qazaqtyń eske alary kóp. Sonaý kók túriktiń zamanynan beri talaı bahadúrler ótti. Qazaqtyń ult retinde qalyptasyp, memlekettiligin damytyp, ony saqtap qalýda batyrlardyń qosqan úlesi, jankeshti is-áreketteri ólsheýsiz. Qazaq batyry qaı kezeńde de ol eliniń, jurtynyń bi..
04.10.2015
Aldaspan
Eki shyǵarma — bir oqıǵa nemese «Jantaı batyr» men «Batyr Baıan» dastandary jaıly
Talaı ýaqyttardan beri kózden tasa bolyp kelgen Maǵjan Jumabaevtyń «Batyr Baıan» dastany bertin, toqsanynshy jyldardyń basynda qalyń oqyrmanmen qaıta tabysty. Shaǵyn poemaǵa sıýjet etilip sol kezdegi qazaq-qalmaq soǵysynyń bir kezeńi, batyrdyń óz basynan ótken tragedııalyq oqıǵa (tutqynǵa túsken qalmaqtyń qyzymen birge qashyp ketken óziniń inisi Noıandy atyp óltirýi) jáne Baıannyń óziniń Balqash kóli mańyndaǵy urysta opat bolýy sóz etiledi. ..
04.10.2015
Aldaspan
Alaq kóterilisiniń arysy
Bir ǵasyrdyń ishinde bolǵan tórt júzge jýyq qazaq kóterilisteriniń barlyǵy birdeı tarıh sahnasyna shyǵa aldy deýge negiz joq. Oǵan zertteý isine degen saıabyrlyq pen qulyqsyzdyq,  kóterilisti kóterilis retinde taný úshin dálelderdiń jetkiliksizdigi, ony zertteıtin keıbir sala mamandarynyń da syn kótermeıtin biliksizdigi, qarajat qatshylyǵy jáne basqa da tolyp jatqan sebepterdiń kóp ekendigin moıyndaýymyz kerek. Sondaı-aq kóteriliske memleket..
04.10.2015
Aldaspan
Er týar ma bulardaı?!
Kúshtiń teń emes ekendigin Isataı Taımanuly da jaqsy túsindi. Biraq, bul jaǵdaı ony jasyta alǵan joq. Mahambet aqynmen birge el aralap úgit-nasıhat júrgizip, halyqty han men otarlaýshy ákimshiliktiń ádiletsiz saıasatyna belsendi qarsylyq kórsetýge shaqyrdy. Sol arqyly bılik oryndaryn halyq buqarasyna baılanysty ustanǵan áleýmettik saıasatynan bas tartqyzýdan úmittendi. Osy baǵytta tipten múldem basqa kózqarastaǵy  múddeleri úılespeıtin Qaıyp..
02.10.2015
Aldaspan
Aq týy tóbesine tóńkerilgen
Alash jurtynyń aryn arlap, eldik týyn kókke kótergen Ult-azattyq kóterilisiniń qaharmany Janqoja Nurmuhammeduly týraly ár kezeńde jazylǵan kórkem shyǵarmalar, esseler men ǵylymı maqalalar, monografııalyq eńbekter men tarıhı-ǵumyrbaıandyq zertteýler az emes. Batyr babanyń bolmys-beınesin somdap, ol ómir súrgen dáýir sýretin qanyqtyra túsetin Zeınolla Shúkirovtyń «Syr boıy» romany, Bekdilda Aldamjarovtyń «Uly sel» tetrologııasy, Moldahmet Qanazdyń ..
02.10.2015
Aldaspan
Kenesary (tarıhı dastan)
Táýelsizdiktiń 20 jyldyǵyna arnaımyn. Avtor. TOLǴANYS. ELES. MINÁJAT. Qamyryqtym, qabarjydym, qamyqtym –Netken taıǵaq joly bizdiń halyqtyń !Deı alam ba – alyby edi alyptyń?Deı alam ba – ǵaribi edi ǵariptiń ?O, alaıda, óz jóni bar tarıhtyń!Óz joly bar ulyp óter bóriniń,Óz joly bar úrip óter ár ıttiń.Óz úni bar baqanyń da… balyqtyń.Óz úni bar kór-laqattyń, tabyttyń!Jóni bólek, biraq, tiri tarıhtyń!..Keıde osylaı muń kezem de, oı kezem,Eles kezem, ó..
02.10.2015
Aldaspan
Batyr Baıan qorymy
Burynnan jaqsy biletin, syılas aǵalarymyzdyń biri – Esmuhanbet Smaıylov kelip, maqalasyn usyndy. Ózi – matematık, iri ǵalym. Alash arystaryna tán jan-jaqtylyǵyna, ár saladan habardarlyǵyna, ásirese, tarıhymyzǵa qatysty izdenimpazdyǵyna tánti bolyp júrýshi edim. Bul joly qatty razy boldym. Qazaqtyń birtýar tulǵasy – Batyr Baıan týraly maqalasyn izetpen aldyma qoıdy. Bıyl – Batyrdyń 300 jyldyǵy. Urpaqtary Pavlodar oblysynda as bermek. Búkil qazaqqa..
05.08.2015
Aldaspan
Kúsh atasy — Qajymuqan
Qara kúshte áli eshkim joq senshe bıik shyrqaǵan,Ónerge de ózgelerden jaqyn eń ǵoı bir taban,Rýh qashyp bara jatyr óziń ósken qyrqadan…Búgin meni qaıta kóter jarty ǵasyr ótken soń,Qanatsyzdy moıyndamas minezińmen burqaǵan.Sol bir saltyń tiri tursa, turar ár kez ult aman,Qazaqtyń bas bulshyq eti, qulager tós, pil taban…Muhtar Shahanov   Qazaq halqynyń maqtanyshy, aty ańyzǵa aınalǵan Qajymuqan Muńaıtpasov ja­ıynda kóptegen estelikter, kórk..
30.05.2015
Aldaspan
Myltyqsyz maıdannyń saıypqyran sardary
Jumabek Táshenov qyzmetke aralasqan kezqudaısyzdar qurǵan qyzyl ımperııany otyz jyldaı emin-erkin bılep-tóstegen murtty kósemniń qylyshynan qan tamyp turǵan shaǵyedi. Pende bitkenniń bári ásiresaq, qosúreı tartqan kezeń bolatyn. Osynaý qııamettiń qyl kópirinen aman-esen ótken sóz zergeri Ǵabıt Músirepov «Sóz joq sonyń izderi» áńgimesinde sol qosúreı zamandy bylaısha sıpattaıdy: «…Qanyn ishke tartyp, surlanyp alǵan eki jigit kirip keldi de: – Jant..
Taǵy júkteý