Baldyrǵan
19.02.2018
Baldyrǵan
«Qarakemer» balalar teatrynda «Aldarkóseniń sıqyrly dúrbisi» mınıspektakli qoıyldy
...Aqyldy balaqaılardyń záresin alǵan alyp Dııýmen aıqasýǵa bel býǵan Aldarkóse ábjil «Órmekshi adam» men júırik Makkýın jáne mazasyz Masha qyzben kúsh biriktirýi múmkin be? Ábden múmkin eken... Ákeler oqyǵan ertegi keıipkeri men balalar tanymyndaǵy komıks beınelerdiń basyn qosatyn sahnalyq qoıylymnan keıin kishkentaı kórermender osyndaı oı túıetini anyq. Biz sóz etip otyrǵan sahnalyq sıýjet M.Álibektiń «Aldarkóseniń sıqyrly dúrbisi» atty ertegis..
02.12.2017
Baldyrǵan
Pavlodarda balabaqshada murajaı ashyldy
Pavlodar qalasynyń № 21 sábıler baqshasynda «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda  qazaq halqynyń tarıhy men mádenıeti, turmys-tirshiligi men salt-dástúrlerine arnalǵan shaǵyn murajaı ashyldy. Jobanyń maqsaty – halqymyzdyń tarıhı-mádenı murasymen tanystyra otyra, mektepke deıingi tárbıelenýshilerimizge patrıottyq tálim-tárbıe berýdegi tıimdi ádis-tásilderdi damytý. №21 sábıler baqshasynyń basshysy Svetlana Bertybaevanyń sózine qaraǵanda, murajaı..
03.07.2017
Baldyrǵan
Balalar kitaphanasyndaǵy qaıyrymdylyq
Ananyń ystyq alaqany men meıirlene aıtqan «aınalaıyn, qulynshaǵym» degen jyly sózin estimegen kúıi qanshama bala eseıip, ómirdegi óz oryndaryn taýyp jatyr deseńshi... Jýyrda balalar úıinde tárbıelenip jatqan jas jetkinshekterdi kózben kórip, kóńilderine sál de bolsa qýanysh dánin sebepsek degen nıetpen Almaty qalasy Ortalyqtandyrylǵan kitaphanalar júıesi I.A.Krylov atyndaǵy qalalyq balalar kitaphanasynyń ujymymen birge Naýryzbaı aýdany Aqjar aýyl..
17.04.2017
Baldyrǵan
Úırenip júrip, úıretken sátter...
Jańa ǵasyrda jańa tehnologııalap aǵymy tolactamaı, ózgergen ústine ózgerýde. Sondyqtan ózgergen álemniń bolashaǵynyń irgetasyn qalaýshy,  qalyptactyrýshy muǵalim jańa aqparattardy ózine ala otypyp, oqý men oqytýdy úzdikciz jetildirýge basty nazar aýdarady. Bul jolda ustazdar qaýymyna artylar júk jeńil emes, árıne. «Syndarly oqytýdyń oqý-tárbıe úrdisinde pedagogtardyń jańasha belsendi ádis-tásilderin qoldanýy arqyly sabaqtyń tartymdylyǵyn, qyzyqty..
08.01.2016
Baldyrǵan
Atbeginiń álippesi
San ǵasyr kóshpendi dáýirde turmys – tirshiligi tikeleı mal sharýashylyǵymen baılanysty ótken qazaq halqy jylqy malynyń syr–sıpatyn, qadir–qasıetin jete bilip, erekshe qasterlegen. «Atbeginiń álippesi» osy dástúrdi óskeleń urpaq zeıinine jetkizip, sanasyna uıalatýdy murat tutady. JYLQY JYRY                          &nb..
07.01.2016
Baldyrǵan
Jeti ónerpaz
Baıaǵy ótken zamanda baılyǵy jurttan asqan bir han bolypty. Bul hannyń uly bolmapty, jalǵyz-aq aı dese aýyzy, kún dese kózi bar Qanshaıym atty bir qyzy bolypty. Qyzdyń sulýlyǵy sondaı, qaraǵan adam esinen tanyp qalady eken.       Kúnderdiń bir kúninde Qanshaıym qyz qyryq qyz nókerimen seıil quryp, sýǵa túsýge barady. Sýǵa túsip bola bergen kezinde Qanshaıymdy kókten bir qaraqus kelip, kóterip ketedi. Qyryq qyz shýlap qala..
07.01.2016
Baldyrǵan
Qoı men qasqyr
Óriste bir aryq qoı jalǵyz qalypty. Qalyń shilik arasynan shyqqan qasqyr jalpaq dalany aralap kele jatyp,  álgi qoıǵa tap bolady. Qýanyp ketip: — Eee, jerik asym, qaıdan júrsiń? Izdep taba almaýshy edim. Buıyrǵan asym ekensiń, aýzyma óziń kelip túsip tursyń. Endi asyqpaı bir toıaıyn, – deıdi. — Ajalym jetse, amal bar ma? – deıdi qoı muńaıyp. — Biraq óziń de mal tanyǵysh ediń ǵoı, qarashy túrime. Aýzyń tolar etim joq, tula boıym shandyr...
07.01.2016
Baldyrǵan
Qoıan
Erte, erte ertede, qoıannyń bireý artynan túse bergen soń, tym qatty yza bolypty: - «Men árkimnen qorqa berem, menen eshkim de qoryqpaıdy. Búıtip júrgenshe sýǵa túsip ólgenim jaqsy», – depti. Sýǵa qaraı júgiredi. Sod mezette sý boıynda jatqan qoılar úrkip baryp, basqa qoılarmen aralasyp, apalań – topalańǵa túsirip, úrkitip jiberedi. Sonda qoıan oılaıdy: «Menen de qorqatyn haıýandar bar eken. Ózderi úlken, búkil bir tóbe eken», – dep kóńili jaı bo..
07.01.2016
Baldyrǵan
Túlki men qoıan
Áýelde túlkiniń quıryǵy joq edi. Quıryǵynyń joqtyǵy oǵan bek qatty zalal keltirgen, óıtkeni júrgen izin jasyra almaıdy. Árdaıym túlkiniń artyna túsip ańdyp júripti. Bir kúni qasqyr baryp onyń inine kiredi. Egerde túlki ininiń basqa jaǵyndaǵy aýzynan shyǵyp ketpese óltirip tastar edi. Álden soń túlki aǵash ishine kirip ketip, aǵashtyń túbinde turǵan qoıandy kóredi. Ol mezgilde qoıandardyń quıryǵy uzyn bolyp, shapshań júrgenderine yńǵaısyz bolyp tu..
07.01.2016
Baldyrǵan
Túlki, tasbaqa jáne kene
Baıaǵy zamanda bir túlki, bir tasbaqa jáne bir kene – úsheýi joldas bolyp kele jatsa, bir jerde bir ýys tary jatyr eken. Úsheýi oılasyp: - Muny tuqym qylyp, jerge egip, kóbeıtip, bólip alaıyq,- deıdi.Túlki bir jardy kórip: - Men osy jardy súıep turaıyn, bolmasa qulap keter, – dep, kóleńkeni saıalap, jatyp alady. Tasbaqa baıǵus jer tyrnalap, kene sorly taryny jıyp, egip álekke túsedi. Sóıtip, kóp beınet shegip, pisken soń ol taryny oryp alady. Bas..
07.01.2016
Baldyrǵan
Torǵaı men adam
Ótken zamanda bir saıasatshy tor quryp qoısa, toryna kishkene bir torǵaı túsip qalypty. Torǵaıdy adam qolyna ustap úıine apara jatsa, torǵaı tilge kelip bylaı depti: - Men kishkene torǵaımyn, soıýǵa jaramaımyn, qapasqa salsań qusalyqpen ólemin. Meni erkime qoıa ber, keń dúnıege jiber. Aqysyna sizge eki aýyz aqyl aıtaıyn, – depti. - Káne, aqylyńdy aıt, – depti adam. - Jaraıdy, bir aýyzyn qolynda, bir aýyzyn jerge túsken soń aıtaıyn. Óıtkeni qos qo..
06.01.2016
Baldyrǵan
Kúshik pen mysyq
Bir kúni qarny ashqan kúshik taýda qańǵyp júrse, qasqyr júgirip kelip: — Eı, kúshik, men seni jeımin! – depti. — Qoı, kókeshim, qoı! Áýeli meni toıǵyz,sonan soń jersiń, – depti kúshik. Qasqyr: - Jaraıdy, jaraıdy! Meniń sońymnan qalmaı ere ber, – depti. Ekeýi birge kele jatyp, bir top sıyrdy kóripti. Qasqyr óziniń joldasyna qarap: — Maǵan qarashy, meniń kózderim, qulaqtarym, aýyzym, quıryǵym qandaı eken? – depti. — Seniń eki kóziń shoqtaı qyzaryp ..
06.01.2016
Baldyrǵan
Qarǵa men kirpi
  Baıaǵyda Súleımen degen patsha kirpi men qarǵaǵa bylaı dep buıryq beredi: - Sen qarǵa, bir kúnde jer dúnıeni aralap, bir jaqsy saıraıtyn qus tap. Ol qusty meniń bas jaǵyma ákelip otyrǵyz. Tań atqanda ol qus meni saıraǵan daýsymen oıatsyn. Al, sen, kirpi, baryp jerdiń júzin tintip, bir jumsaq nárse tap. Ol nárseni ákelip dál meniń jastyǵymnyń ústine, betime taqaý qoı. Qustyń saıraǵanymen oıanǵan kezde, betim sol jumsaq nársege tısin! Qarǵa ..
06.01.2016
Baldyrǵan
Aqyl, ǵylym, baqyt
Bir kúni, Aqyl, Ǵylym, Baqyt úsheýi bir birinen artyqshylyǵyn salystyryp talasyp sarapqa túsipti. Sarapshylar olarǵa bylaı depti: Birinshi Baqytqa: sen, turaqsyz, opasyzsyń, ornyńdy tańdamaı qonasyń, qonǵanyńdy isintesiń, tasytasyń, aqyrynda bir kúni laqtyryp tastap ketesiń. Aqylmen tize qos, sonda kóp jasaısyń, – depti. Ekinshi Ǵylymǵa: dúnıede senen kúshti nárse joq, qara tasty qaınatasyń, dúnıe júzin jaınatasyń, saqaýdy saıratasyń, joqty bar, ..
06.01.2016
Baldyrǵan
Túlki men bódene
Ótken zamanda túlki men bódene ekeýi aıyrylmas dos bolypty. Eki dos talaı jerdi sharlapty, talaı qyzyq kóripti. Kúnderde bir kúni: - Dosym, meni bir kúldirshi, – depti túlki. - Jaraıdy, kúldireıin . Sen meniń artymnan er de otyr. Men ushamyn da otyramyn, – depti bódene. Sonymen bódene ushypty da otyrypty, túlki jele jortyp, eripti de otyrypty. Bir jerge kelse, bir kempir sıyr saýyp otyr eken, shaly buzaýdy ustap tur eken. Bódene ushyp baryp, sıyr..
06.01.2016
Baldyrǵan
Qaǵanaq bas, qyl keńirdek, shı borbaı
Baıaǵy ótken zamanda Qaǵanaq bas, Qyl keńirdek, Shı borbaı úsheýi joldas eken. Bir kúni bular bir toqty urlap, aıdalaǵa aparyp satypty. Toqtyny butarlap, etin qazanǵa salaıyn dep jatyp, Qaǵanaq basqa: - Jynyn tógip kel, – dep, qaryndy beripti. Qaǵanaq bas qaryndy tysqa alyp shyqqanda, qara shybyn qarynǵa da, Qaǵanaq bastyń basyna da qaptaı úımelepti. Basyndaǵy shybyndy qoryp, qaǵamyn dep, Qaǵanaq bas qolyn qaǵys siltep, óziniń basyn uryp alypty. ..
06.01.2016
Baldyrǵan
Arystan men túlki
Arystan  qartaıady.  Ańdardy  burynǵysyndaı  aýlaı  almaıtyn  bolady. Endi  ańdardy  aılamen  aýlaǵysy  keledi. Ózi  úńgirde   jatady da: - Aýrýmyn, júrýge   álim joq, – dep,  barlyq ańdarǵa habar taratady.  Ańdar  bir-birlep arystannyń   halin  bilýge  keledi.  Arystan  ańdardyń  bireýin  de qaıtarmaıdy.  Bári de..
05.01.2016
Baldyrǵan
Tyshqan men jylan
  Bir tyshqan tamaq aýlap, inine qaıtyp kelse, onda bir jylan jatyr eken. Tyshqan munan jaman qorqyp, qýyp shyǵarýǵa batpaı, aqyl suraı, óziniń qaıǵysyn aıtqaly kórshilerine barady. Aqyldy tyshqandar jıylysyp otyryp, keńesin aıtypty:Sen ol indi tastap, ózge in qazyp al. Jylan seniń inińdi tartyp alǵany ádildik emes, biraq oǵan qylar esh aıla joq. Oǵan tıip ne qylasyń? Mazasyn ala berseń, ózińdi jep qoıady, oǵan eshteńe qyla almaısyń.Tyshqan ..
05.01.2016
Baldyrǵan
Túlki men eshki
Bir túlki júgirip kele jatyp, abaısyzda bir tereń apanǵa túsip ketipti. Shyǵa almaı turǵanda, bir eshki sý izdep júrip, álgi apanǵa kez bolyp, túlkini kóredi. - Eı, túlki batyr, ne qylyp tursyń? – depti.- Oı, ne qylasyń, janym jaı taýyp tur. Qyrda ári sýsap, ári ystyqtap ólip edim. Apannyń ishi ári salqyn, ári túbinde tup tunyq sýy bar eken, – depti túlki.Muny estip eshki: «Men de salqyndaıyn, ári sý isheıin», – dep oılap, sekirip apanǵa túsipti...
05.01.2016
Baldyrǵan
Qotyr torǵaı
Bir qotyr torǵaı sheńgelge qonyp otyrǵanda, jarasynyń qara qotyrlanǵan aýzyn sheńgeldiń tikenegi sydyryp ketipti. Torǵaı ashýlanyp:- Qap, bálem, seni eshkige aıtpasam ba! – dep, eshkige keledi.- Eshki, eshki ana sheńgeldiń syldyrmaǵyn nege jemeısiń?Eshki:- Ony jemek túgil ózim laqtaı almaı jatyrmyn.Torǵaı:- Qap, bálem, seni qasqyrǵa aıtpasam ba? – deıdi de, qasqyrǵa barady.- Qasqyr, qasqyr ana eshkini nege jemeısiń?- Ony jemek túgil baıdyń jabaǵy..
05.01.2016
Baldyrǵan
Túlki men qyrǵaýyl
Bir túlki qalyń aǵashty aralap kele jatyp, aǵashtyń basynda otyrǵan qyrǵaýyldy kóredi de, jaqyndap kelip: - Sálemetsiz be, qyrǵaýylym, haliń qalaı? – deıdi.Qyrǵaýyl:- Jaqsy óziń qalaı turasyń? – deıdi.Túlki:- Jerge túsip, sóılesseńiz qaıtedi, bir qulaǵym estimeýshi edi? – deıdi.Qyrǵaýyl:- Jerge túsýge qorqamyn, jerde ár túrli ańdar bar, bizdi jep qoıýy múmkin, – deıdi.Túlki:- Áı, dostym, qazir zaman burynǵy zaman emes, jańa ǵana keldim, buıryq sh..
05.01.2016
Baldyrǵan
Kim kúshti?
Erte, erte, erte eken,  Eshki júni bórte eken,  Qyrǵaýyly qyzyl eken.  Qyrǵaýyly qyrqyldap, Jaltyr muzǵa syrtyldap, Alshaıa kelip qonypty, Shaty aırylypy qalypty. Qısaıa jatyp qyrǵaýyl Sonda muzdan surapty: - Muz, muz sen neden kúshti boldyń? - Men kúshti bolsam baýyrymdy jańbyrǵa testirmes edim. - Jańbyr, jańbyr, sen neden kúshti boldyń? - Men kúshti bolsam, jerge jutqyzar ma edim.&nbsp..
05.01.2016
Baldyrǵan
Túlki men qumyra
Bir áıel dalaǵa egin ora kelip, qumyrany sútimen shóptiń arasyna tyǵyp qoıady. Buny túlki kórdi de, jasyrynyp kelip, qumyranyń ishine basyn tyǵyp, sútti iship qoıady. Endi túlki qumyradan basyn shyǵara almaı álek bolady. Túlki:- Áý, qumyra! Biraz oınadyń, jeter, jiber meniń basymdy?- deıdi.Qalaı julqynsa da basyn shyǵara almaıdy. Túlki ashýlanyp:- Qap, bálem, tura tur, jaqsylyqpen qalamasań, seni sýǵa batyrarmyn, – dep júgirip kelip, ózenge qoıyp..
04.01.2016
Baldyrǵan
Aq tıin men qasqyr
Bir kúni aq tıin butaqtan butaqqa qarǵyp júrip, uıyqtap jatqan qasqyrdyń ústine qulaıdy. Qasqyr qarǵyp turyp ony jegisi keledi. Aq tıin jalynyp:- Meni jeme, jiber? – deıdi. - Jaraıdy, jibereıin, biraq sen maǵan aıt: nelikten sender ár ýaqytta shat bolyp júresińder? Sonda aq tıin: - Meni jiberińiz, sodan soń aıtaıyn, áıtpese júregim dirildep, sóıleı alatyn emespin, – deıdi. Qasqyr aq tıindi bosatady. Aq tıin aǵash basyna shyǵyp alyp:- Sen qasqyr, ..
04.01.2016
Baldyrǵan
Aq otaý jumbaqtary
Súıikti balalar! Kıiz úıdiń jumbaǵyn, Uǵa júrshi urpaǵym. Jumbaqpenen zerdelep, Babalardyń bil saltyn. Qorǵaıdy dep murasyn, Kámil senip júr halqyń… Aq otaý jumbaqtary (qazaq kıiz úıi jáne jıhazynyń jumbaqtary) Oıanyp turaryńda, Beti-qol jýaryńda. Isherde as-taǵamdy, Bir isti bastardaǵy… Qasıetti sózdi aıtyp, Jumbaqty basta, qane?! 1. Dúnıede dóńgelek dáý, bilesiń be? Ózi appaq jaýlyǵy bar tóbesinde. Úsh belbeý, bes kıim, bir japqyshy bar,..
04.01.2016
Baldyrǵan
Halyq besik jyrlary
Áldı, áldı, aq bópem, Aq besikke jat, bópem! Jylama, bópem, jylama,Jilik shaǵyp bereıin,Baıqutannyń quıryǵynJipke taǵyp bereıin. Áldı, áldı, appaǵym,Qoıdyń júni – qalpaǵyń.Jurtqa jaman bolsa da,Ózim súıgen appaǵym. Áldı, áldı, shyraǵym,Kólge bitken quraǵym.Japanǵa bitken tiregim,Jaman kúnde keregim!.. Áldı, áldı, aq bópem,Aq besikke jat, bópem!Qonaq kelse, qoı, bópem,Qoı toqtysyn soı, bópem,Quıryǵyna toı, bópem!Aınalaıyn kún bópem,Býryl taıǵa min..
04.01.2016
Baldyrǵan
Ustaz ben shákirt (Ertegi)
Bulbuldyń erekshe ánshilik qabiletin tanyǵan ustazy: – Bulbul, erjetken soń kim bolasyń?-dep surady. Shákirt oılanbastan: - Ánshi bolam, — dedi ezýine tátti kúlki úıirilip. – O-o! Ánshi bolý úlken arman, ári úlken óner. Ánshi bolý úshin ustazdyń qatań talabyna shydasań, seni úlken jol adastyrmaı armanyńa jetkizedi,- dedi  ustazy. – Ol qandaı talap? Men bárine de tózemin, – degen Bulbuldyń daýsynan senimdilikti ańǵarý qıyn emes. – Asyqpa, ony..
04.01.2016
Baldyrǵan
Baqytsyz baı (Ertegi)
Ertede jalǵyz basty bir baı ómir súrdi. Onyń týysqany da, balasy da jınaǵan mal múlki men aqshasy edi. Solardy baladaı mápelep kútetin. Bir kúni ol jalshysynyń kóńildi kúlkisin estip onyń úıin aınalshyqtap tyń tyńdady. Biraq mardymdy eshteńe estı almady. Ol ertesine jalshyny túnniń ortasyna deıin bosatpaı ábden jumysqa saldy. Biraq keshegi kúlki taǵy qaıtalandy. Degbiri qashyp shydamsyzdanǵan baı endi “mynaý meniń qazynamnan urlap júr, sol úshin ..
04.01.2016
Baldyrǵan
Boq jınaǵan qońyz
Búgin Qońyz jumysqa kúndegisinen erte shyqty. Ininen shyǵa bere murnyna ózine unaıtyn bir ıis keldi. Quldyrańdap solaı qaraı jorǵalaı jóneldi. Onysy jańa ǵana tastap ketken sıyr japasy edi. Shetinen kertip ala sap artqy aıaǵymen op ońaı ıterip ketti. Kesh batam degenshe sıyr japasyn inine túgel tasyp aldy. Kóktemniń alǵashqy kúnderi kún shýaqty bolǵanymen qaıta qys túskendeı qaqap ketti. Qońyz jyly in ishinde arqany keńge sap jatyr. Aldyndaǵy olj..
01.01.2016
Baldyrǵan
Shahmat (Ańyz-ertegi)
- Gav pen Talhantty shaqyrshy. Tańerteńnen beri ún qatpaı qoıǵan syrqat kúıeýi balalaryn shaqyrtqanda áıeli teris qarap kóz jasyn syǵyp aldy. Baıaý basyp esik syrtynda ámir kútip turǵan kúzetshilerge: - Gav pen Talhant kelsin, — dedi. Kóp uzamaı bólmege kirgen balalarynan kóz almaı qaraǵan Djamhýra bıleýshi Gavtyń muntazdaı túri men Talhanttyń boıaý juqqan qolyn kórdi. Ol qysqa sóılep: - Úndi eliniń batysy men soltústigin, Gav, saǵan, shyǵysy men..
01.01.2016
Baldyrǵan
Qar nege appaq?
– Saǵynjan, tura ǵoı, botam, saǵat tili 7 bolyp qaldy. – Sál uıyqtaı turaıynshy, apa. Apasy kúıbeńdep terezeniń perdesin ysyrdy.– Mine, ertegi álemi, ýyzdaı tirshilik, kóbik qardyń kókten quıylýy keremet.– Apa, qar nege aq? Nege qyzyl, sary, kók emes?– Qar ma? Qar baıaǵydan beri appaq. Táńirdiń yryzdyǵy ǵoı.– Sondaı da jaýap bola ma? Besinshi synyptyń oqýshysy, bes jasar baladan beter qıqarlanady kelip. Apasy aınalyp, tolǵanǵan saıyn qyrsyǵa túse..
01.01.2016
Baldyrǵan
Tól merekemizdiń balalarymyzǵa esh qatysy joq pa?
Kez kelgen mereke perishte kóńildi balalarmen qyzyq. Ertegideı keıipkerlerimen kórikti. Aıaz atasymen, Aqshaqarymen «Novyı godty» súıip óstik, olardyń syılyǵyn saǵyna kúttik. Endi túsindik, ol Eýropanyń meıramy eken, bizdiń tól meıramymyz Naýryz eken… Al endi osynaý Ulystyń uly kúninde biz balalarymyzǵa ne syılyq jasap jatyrmyz? Bizdiń meıramda nege balalarǵa arnalǵan keıipker joq? Álde, tól merekemizdiń balalarymyzǵa esh qatysy joq pa?   &n..
Taǵy júkteý