Temirqazyq
20.05.2018
Temirqazyq
Jadymdaǵy Jeltoqsan
Qurmanǵazy Rahmetov Derekti hıkaıa Jadymdaǵy jeltoqsan 1986 On, On segiz, Jıyrma tórt. Altaý ala,tórteý túgel Tóbedegi keled,-dep Jastar shyqty Almatyda, Bas Alańǵa baıraqty Namys, Jiger, Kózderinde ot Qaıratty! Alań toly,yǵy-jyǵy Aınalamyz qara kóz. Qara kózde tunyp turǵan Tarıh,taǵlym sabaqtary Abaı jazǵan qara sóz. Alashorda, Álıhannyń Sákenderdiń elesi, Babalardyń, tar jol,taıǵaq Jete almaǵan belesi. Qar bop ushyp,qan bop qushqan Mahambettiń ..
12.05.2018
Temirqazyq
Esenǵabal baqsynyń qara qobyzy
Atadan qalǵan asyl murany ardaqtap ustaıtyn aıboz uldar kerek qoı qashanda. Jaraly qobyzdyń jan daýysyn shyǵaryp tartatyn adam tabylsa, qanekı! Jarapazannan bastalǵan tanystyq 2002 jyldyń kóktemi me eken, Astanadan nebary 37 shaqyrym jerdegi Novostroıka aýylynda mektep oqýshysy kezim. Keıin Jańajaınaq dep atalǵan bul aýyldyń ereksheligi, elimizdiń ár óńirinen jáne tysqary Altaı ólkesinen qonys aýdaryp kelgenderdiń esebinen ulttyq quram aıqyndalyp..
03.05.2018
Temirqazyq
Jańa tehnologııa: kartasyz qarajat aýdaryp, aqsha alýǵa bolady
ForteBank-tyń Astanadaǵy bas keńsesinde alǵash ret ForteDay sharasy uıymdastyryldy. Jıynda bank qyzmetindegi zamanýı tehnologııalyq jańalyqtary tanystyryldy. Máselen, qarjy uıymynan paıyzsyz nesıe alyp, bankomatynan kartasyz aqsha aýdarymyn jasaı alasyz. Sondaı-aq, atalǵan banktiń mobıldik qosymshasy arqyly  birneshe banktik shotyńyzdy basqaraýǵa da bolady, dep habarlaıdy Elorda ınfo. Basqosý barysynda ForteBank jańa qyzmet túrleri men ónimderin..
30.04.2018
Temirqazyq
Baýyrjan Momyshulynyń qanatty sózderi
Áskerı qaıratker, dańqty qolbasshy, jazýshy, Keńes Odaǵynyń Batyry, elim dep eńirep, Otan úshin otqan túsken batyr atamyz Baýyrjan Momyshulynyń aýzynan shyqqan árbir sózi kózdegen nysanasyna dál tıgizetin mirdiń oǵyndaı ótkir. Nazarlaryńyzǵa salmaqty sózimen sanaǵa oı salar, tilge sheshen batar atamyzdyń qanatty sózderin  usynamyz.    * Óz ultyn syılamaý, ony maqtanysh etpeý – satqyndyq. * Ata-ana qadirin bile almaǵan – halyq qadirin bile al..
26.04.2018
Temirqazyq
Shámshiniń sońǵy suhbaty
1990 jyldyń shilde aıy. Radıoqabyldaǵyshtan  Shámshi aǵamyzdyń konerti berilip jatyr eken.  Arasynda jýrnalıst qyzdyń suraqtaryna Shákeń ózi jaýap berip otyr.  Demimdi ishime tartyp, tyńdaı qaldym. Sazdy áýen tula boıyńdy balqytyp, qııalyńa-qııal qosqandaı baýrap barady... Esime 60- jyldardyń bas kezi tústi... Ol kezde  mektepte oqımyn. Ótken ǵasyrdyń 60-jyldary Kentaý qalasy, Taý-ken salasynda "prohodkalaý" jóninen álemdik rekordttardy jańartqan..
26.04.2018
Temirqazyq
Zıona Channyń 39 áıeli bar
Qazir əlemdegi eń úlken otbasyna Úndistanda turatyn Zıona Channyń januıasy jatady. Zıona Channyń resmı túrde 39 - əıeli bar. Ol əıelderden óziniń 93 - balasy men búginde 38 - nemere súıip otyr. Zıona Channyń jasy qazir 73- ten asty. Zıona Chan otbasynyń taǵy bir ereksheligi ol óziniń 39 əıelimen 4- qabatty, 22 - bólmeden turatyn bir úıde turatyndyǵynda. Bul əlemdegi qazirgi tańdaǵy eń úlken otbasy. Channyń januıasy keshki asqa bir otyrǵanda 30 - ..
26.04.2018
Temirqazyq
Namys joq. Naryzylyq joq. Qazaqtyń rýhy qaıda? – Dýlat Isabekov
Óz ultyńnyń kemshiligin aıtý – óz ultyńdy jek kórý emes. Kerisinshe, qaıraý. Jamanan jırenýge, durys jolǵa baǵyttaý. Árıne, óz ultyńnyń boıynan naqurys qylyqtardy kórip turyp kórmegensip, «meniń ultym sumdyq, álemdegi eń myqty ult» dep jalǵan urandap, kókirekti ura berýge de bolady.   Biraq odan tabar paıda shamaly. Jalpy, qazaqtyń keıbir kemshilikteri týraly uly qara shaldan (Abaı) bastap búgingi zııaly qaýym ókilderi de aıtyp keledi. ..
23.04.2018
Temirqazyq
Januzaq Ákim. Qazaq nege artta qaldy?
Taıpalyq qoǵamdaǵy órkenıet máselesi Búgingi qazaq qoǵamynyń basty máselesi, bir jaǵynan «rý-taıpany dáriptep, sol deńgeıdegi sanada qalamyz ba, álde órkenıetti  ult, tolyqqandy memleket bolamyz ba?!» degen suraqqa jaýap berý bolyp tabylady: 1. Rý-taıpa, ol tek qazaqtyń ereksheligi emes. Ol, damýy alǵashqy qaýymdyq dáýirde qalǵan Afrıka, Okeanııa taıpalaryna da tán qoǵamdyq júıe. Ol, bizdegi memlekettik  júıe sııaqty, kósemderge baǵynady.  Olar, ..
23.04.2018
Temirqazyq
Eskertkishti "urlaǵan" kúdikti ustaldy
Astana polıııasy Qazaqstan jerinde 1932-1933 jyldary bolǵan asharshylyq qurbandaryna ornatylǵan eskertkishtegi balanyń músinin urlady degen kúdiktiniń ustalǵanyn málimdedi. Qola músin metall qabyldaıtyn pýnkten tabylǵan. "1932-1933 jyldardaǵy ashtyq qurbandaryna ornatylǵan eskertkish keshennen músin urlady delingen kúdikti men urlanǵan músindi satyp aldy degen kúdikti anyqtaldy" delingen Astana qalalyq ishki ister departamentiniń baspasóz qyzmeti..
20.04.2018
Temirqazyq
Dosym Satpaev: Kazahstan zagnal sebıa v lovýshký, vyhod ız kotoroı mojet stoıt ochen dorogo
Evrazııskıı ekonomıcheskıı soıýz (EAES) na chetvertom godý svoego sýestvovanııa tak ı ostaetsıa amorfnoı organızaıeı v sılý togo, chto ego ýchastnıkı po-raznomý predstavlıaıýt sebe el obedınenııa. Rossııa, ıavlıaıýaıasıa krýpneıshım ekonomıcheskım ıgrokom v EAES, perıodıcheskı prımerıaet na sebıa rol «starshego brata» dlıa drýgıh ýchastnıkov, potomý chto predstavlıaet sebe soıýz obedınenıem polıtıcheskım, otsıýda – ı zaıavlenııa rossııskıh vysoko..
20.04.2018
Temirqazyq
Erlan Qarın. Atambaevtyń aınalasyndaǵylar komandalyq, klandyq múddelerge jumys jasap, jeke múddelerinen asa almady
Qyrǵyzstandaǵy sońǵy saıası jańalyqtar bizdiń sarapshylardyń nazarynan tys qalyp jatqan sııaqty. Ótken jyly, Atambaevtyń basyshylyǵy kezinde, ekijaqty qatynasqa salqyndylyq ornaǵanda birqatar áriptesterimiz sóz arasynda, nege kórshi elderdegi saıası ahýalǵa qyzyǵýshylyq bildirmeımiz, kórshi elderdegi saıası proesterdi saraptap, zerttemeımiz dep aıtyp jatty. Sol kezde kóbisi Qyrǵyzstan boıynsha bir sátte mamanǵa aınalyp, Qyrǵyzstandaǵy jaǵdaıdy óz..
17.04.2018
Alash uldary
Júsipbek Aımaýytuly Naýan Haziretti nege synady?
Muhtar Áýezov atyndaǵy akademııalyq drama teatrynda qoıylyp júrgen «Aqan seri – Aqtoqty» spektakliniń kórermen nazaryna usynylmaǵany bir jyldan asty. Óıtken bir top kókshetaýlyq zııaly qaýym ókilderi atalǵan týyndy da Naýan haziret jaǵymsyz sıpatta kórsetilgen dep Mádenıet jáne sport mınıstri Arystanbek Muhamedıulynyń atyna hat joldaǵan bolatyn. Atalǵan hattyń saldarynan Ǵabıt Músirepovtyń «Aqan seri – Aqtoqty» pesasy «qýǵyn-súrginge» ushyrap oty..
15.04.2018
Temirqazyq
Din men otarlaý saıasatynyń uqsas belgileri
Keńes úkimeti otarlaý saıasaty men ásire dinshildiktiń birneshe uqsas belgilerin anyqtadyq. Bul jalpy jahandyq otarlaý júıeleriniń saıası-ıdeologııalyq, mádenı-ekonomıkalyq jaýlap alý ádisteri bir-birinen alshaq emes degen sóz. Birinshiden, din taratýshylar da, Keńes úkimeti de qazaq tarıhyn joqqa shyǵaryp, tarıhty ózderinen bastaýǵa tyrysyp baqty. Álıhan Bókeıhan 1913 jyly «Qazaq» gazetine jazǵan «Qazaq tarıhy» degen maqalasynda «Qazaq ishinde ..
13.04.2018
Temirqazyq
Muhtar Shahanov: Basymdy kesip alsańdar da, Mahambetti Abaıdan joǵary qoıamyn
Muhtar Shahanov jýrnalıst Aman Tasyǵannyń Talk like baǵdarlamasynda qonaqta bolyp, ómiri men shyǵarmashylyǵyna qatysty áńgimelesti. Mahabbat taqyryby, azamattyq pozıııasy jaıly sóz qozǵady. Aqyn óz óleńin oqı kele Mahambetti Abaıdan artyq qoıatynyn taǵy bir márte atap ótti. «Abaı uly tulǵa. Biraq isi úshin Mahambetti Abaıdan joǵary qoıam. Basymdy kesip alsańdar da, aıtatynym sol. Mahambet shyndyq úshin basyn bergen adam», – dedi Shahanov. Muhtar ..
13.04.2018
Temirqazyq
Saıat Ybyraı dinı máselelerge endi aralaspaıdy
Tehnıka ǵylymdarynyń doktory, professor Saıat Ybyraı 2010 jyly «sopylar isi» boıynsha 12 jylǵa bas bostandyǵynan aırylǵan bolatyn. Mine, sońǵy 8 jyl boıy zııaly qaýym ókilderi men qoǵam Saıat Muratulyn bostandyqqa shyǵarý týraly bılikke talap qoıýmen kele jatyr. Osy talap-tilektiń áseri bolsa kerek, kúni keshe professor meriziminen buryn bostandyqqa shyqty. Matrıa.kz Saıat Ybyraıdyń advokaty Abzal Quspanmen habarlasyp, az-kem suhbattasqan edi. – ..
10.04.2018
Temirqazyq
Narazy top: Shahanov Jazýshylar odaǵynan shyǵarylsyn!
Shahanovtyń qazaq halqynyń áıgili tulǵalaryna til tıgizip, olarǵa qatysty túrli málimdeme jasaýyna qarsy shyqqan narazy Qazaqstan Jazýshylar odaǵyna jınaldy. Olar "dańqty aqyndardyń arýaǵyna tas atyp, rýhyn, jyryn qorlaýǵa" jol bermeıtinderin málimdep, Shahanovtyń odaqtan shyǵarylýyn talap etti dep habarlaıdy "Jas Alash" gazeti. Osydan birneshe kún buryn Muhtar Shahanovtyń óz óleńinde, izinshe jasaǵan málimdemesinde Jambylǵa, Muhtar Áýezovke, Sáb..
08.04.2018
Temirqazyq
Shahanovtyń «shyndyǵy» eldi shatastyra bastady
Áleýmettik jelide «Muqaǵalı Maqataev nemese «Juqaǵalı Buqataev» týraly oıtolǵaý» degen óleń jarııalanǵaly beri jyrsúıer qaýymnyń kókeıinde «Osy óleńniń avtorynyń esi durys pa ózi? Basy ketip qalǵan sııaqty-aý...» degendeı kúdik pen kúmán týyndady. Jazylý stıli qazaqtyń áıgili aqyny Muhtar Shahanovqa qanshalyqty uqsap tursa da ony jamandyqqa qıǵysy kelmegen qaısybir oqyrmany áleýmettik jelidegi talqylaýlarda: «Qoı, ol bolýy múmkin emes. Arandatý m..
05.04.2018
Temirqazyq
«Ózge elde sultan bolǵansha...»
Reseıdiń Kemer qalasyndaǵy qaıǵyly oqıǵa talaıdyń qabyrǵasyn qaıystyrdy. Qanshama bala aı-kúnniń amanynda tirideı otqa órtendi. Olardyń keıbiri ajaldyń taıap qalǵanyn sezip, ata-analaryna habarlasyp, qoshtasyp úlgeripti. Qarshadaı balalar ómir men ólim arasynda arpalysyp, qas pen kózdiń arasynda o dúnıege asyǵys kete bardy. «Tas túsken jerine aýyr» demekshi, beıbit zamanda aldynda quldyrańdap júrgen balasynan qas-qaǵym sátte kóz jazyp qalý – úlke..
05.04.2018
Temirqazyq
Ulyqbek Esdáýlet. Men kórgen Muqaǵalı (esse)
Qazaq poezııasynyń HH ǵasyrdaǵy alyp shyńy - Muqaǵalı Maqataev. Aqyn týraly estelikterdiń ózi de birqydyrý. Solardyń biri de biregeıi - aqyn, jazýshy Ulyqbek Esdáýletovtyń "MEN KÓRGEN MUQAǴALI" atty essesi. «JYNDY» 1973 jyly qysqa salym Almatyda jas aqyn-jazýshylardyń keńesi ótti. Semınarlarǵa bóle bastaǵanda men Qadyr Myrzalıevtiń sekııasyn tańdadym. Jazýshylar odaǵynyń birinshi qabatyndaǵy keń kabınet. Qadekeńniń kómekshisi retinde aqyn Aıan Ny..
03.04.2018
Temirqazyq
M. Shahanovqa qarsy qoldanylǵan "lom"
Búgingi kúni áleýmettik jeli betinde M. Shaxanovqa qatysty óristegen jala men daý-damaıǵa kóz júgirtkende orys xalqynyń: "Lomǵa qarsy tásil joq" degen máteli eriksiz eske túsedi eken. Budan M. Shaxanov "opponentteriniń" qazaqtyń bir týar aıtýly tulǵasyna kúıe jaǵý úshin neden bolsa da taıynbaıtyndyqtaryn ańǵarýǵa bolady. Soǵan qarap otyryp búgingi qalam ıeleriniń sonshalyqty usaqtalyp ketkenine eriksiz qynjylasyń. Iá, Abaı ǵulama aıtpaqshy, mólsh..
03.04.2018
Temirqazyq
Muhtar Maǵaýın. Ǵajaıyp ǵumyrbaıan
  Adam balasynda pendeshilik degen bar. Osy, áýel basta  taýsylmaıtyndaı kóringen, aldamshy, qysqa tirshiliginde bireýlermen syıyspaısyń, aıtysyp, tartysasyń, ólispeı bitispes, kereǵar qalypqa jetetin jaǵdaılar da ushyrasady. Bul, áldebir sebeptermen saǵan unamaǵan kisiniń bar bolmysy qaǵaı, qaımana ǵana emes, qasas, tipti, jıirkenishti kórinýi múmkin. Kerisinshe, keıbir kisimen birden til tabysasyń, maqsattas, pikirles qana emes, tilektes s..
02.04.2018
Temirqazyq
Álkeı Marǵulannyń arhıvy: ańyz ben aqıqat
Qazaqtyń arheologııa jáne etnografııa mektebiniń negizin qalaýshy, shyǵystanýshy, ádebıettanýshy, ónertanýshy, tarıhshy ǵalym, akademık Álkeı Marǵulannyń qazaq ǵylymynyń damýyna qosqan úlesi ushan-teńiz. Álkeı Hakanuly Marǵulan 1904 jyly Pavlodar oblysynyń Baıanaýyl aýdanynda dúnıege kelgen. «Vıkıpedııa» onlaın-enıklopedııasynda mynadaı málimetter berilgen: – …Álkeı Marǵulan Abylaı hannyń tý ustaýshysy Oljabaı batyrdyńshóberesi. Onyń ákesi Hakan ..
01.04.2018
Temirqazyq
Muhtar Shahanov: Biz til úshin kúresip júrgende Muqaǵalıdyń araq ishýden qoly bosamady
"Adyrna" ulttyq portalynyń elektrondy pochtasyna Muhtar Shahanovtyń maqalasy kelip tústi. Keıingi kezderi batyl oılarymen erekshelenip júrgen aqyn aǵamyzdyń keıbir pikirleriniń aq-qarasy bizge beımálim. Desek te, maqalany sol qalpynda jarııalaýdy jón kórdik. Maqala redakııa kózqarasyn bildirmeıdi.  Búgingi kezeńde búkil qazaq halqyn rýlyq sezim jaýlap aldy. Bireýmen jolyǵa qalsańyz, ol mindetti túrde aldymen qaı júzden, qaı rýdan ekenińizdi suraı..
31.03.2018
Temirqazyq
Qazaqtyń tórt qubylasy qashan teńeledi? Baqytty elder qataryna qashan qosylamyz?
Qazir otbasyly, turaqty jumysy bar, deni saý adamdy tórt qubylasy teń sanaıdy. Alaıda áleýmettanýshylar olaı emes deıdi. Qazaqtyń tórt qubyla degeni ne? Baqyt ólshemi ártúrli Áleýmettanýshy Nurbolat Áıekeshovtyń aıtýynsha, ózin baqytty sezinetinderdi de tórt qubylasy teń adam qataryna jatqyzýǵa bolady. – Ol bir sáttik te bolýy múmkin. Sondyqtan adam ózin qanshalyqty baqytty sanasa, sonshalyqty tórt qubylasy teń adam retinde sezinedi. Alaıda dál..
28.03.2018
Temirqazyq
Naǵyz áıel qandaı bolýy kerek?
"Naǵyz áıel" uǵymyn árbir áıel zaty ózinshe túsinedi. Degenmen, báriniń de otbasynda súıikti kelin, jaqsy jar, aıaýly ana bolýǵa umtylary anyq. Adam bir dúnıeni ózgertkisi kelse, áýeli ózinen bastaǵany durys. Sol sekildi ózińizdiń qandaı áıel ekenińizdi ózińiz ǵana jaqsy bilesiz. 1.Naǵyz áıel otbasyn basty orynǵa qoıady. Ol otbasyndaǵy barlyq jannyń súıiktisi, balalarynyń maqtanyshy, aıaýlysy, qamqorshysy. Onyń otyrǵan jeri kóńildi. Úıinde daý-da..
16.03.2018
Temirqazyq
Júsipbek Aımaýyt. Qara baqsy
Qarańǵyda qalqaqtap úsheý kele jatty. Kótegeıi – aýyl, beti – supynyń tamy. Úsheýdiń ortadaǵysy: qasqyr músheli, qapsaǵaı Əbejan; oń jaǵyndaǵysy: tapaltaq kókshil kóz Jeldibaı molda; soldaǵy – qara sıraq, qazanshy Asqar. Asqardyń ıyǵynda temir kúrek, molda taıaqty, Əbejap qur qol. Alystan qaraýytqan mola taıanǵan saıyn qulazyp, tymyp, ishin tartqan ispetti úreıli kórine berdi. Aı týǵan joq, aspan bult, kún jelteń. Moladan oqta-tekte shyq etken kú..
07.03.2018
Temirqazyq
Júrsin Erman. AQYN men AJAL
AQYN men AJAL poema (Sákenniń sońǵy sátteri) I TARAÝ. TAITALAS Taǵy tap bop taǵdyry bir kesirge, Aqyn jatyr Almaty túrmesinde. Keshe jurtty táńirdeı tabyndyrsa Búgin ózi kiriptar kún keshýde. Aınaldy ma shynymen kún besinge? Janashyr joq, Jaqyn joq tildesýge. Qalyń eldiń qamqory sekildenip Turýshy edi úkimet minbesinde. Basqa ólender sańqyldap jyr keshinde, Dúbirleıdi astana irgesinde. Bileginde shyldyrlap temir kisen, Aqyn jatyr Almaty túrmesind..
03.03.2018
Temirqazyq
Erkebulannyń jıyrma kógershini, tórt júzge jýyq bódenesi bar
Erkebulannyń bizdiń aýylǵa kóship kelgenine kóp ýaqyt bolǵan joq. Qashan kórseń úı sharýasyna kómektesip júredi. Dostarymen qydyryp, bos júrgenin kórmeısiń. Ótkende jumystan kele jatyp, Erkebulandy kórdim. Qolynda əppaq eki kógershini bar, «Aq kógershin, kógershin» dep əndetip keledi eken. Meni baıqaıtyn emes. – Səlem, Erkebulan! Kógershiniń de, əniń de ədemi eken, – dep em, uıalyp qaldy. Ekeýmiz úıge jetkenshe əńgimelesip bardyq. Onyń jıyrma kóg..
02.03.2018
Temirqazyq
Pravozaıtnık: «Kıtaı provodıt polıtıký assımılıaıı menshınstv»
V ıntervıý Azattyký speıalıst v oblastı mejdýnarodnogo prava Esbol Omırjanov rasskazal o prıtesnenııah etnıcheskıh kazahov v Kıtae ı mıgraıı kıtaıskıh kazahov. Azattyk: V Kıtae, po ofııalnym dannym, jıvet okolo polýtora mıllıonov etnıcheskıh kazahov. Eto samaıa krýpnaıa kazahskaıa obına za rýbejom. Mejdý tem pereseleny ız Kıtaıa sostavlıaıýt vsego 12 proentov ot obego chısla repatrıantov, vernývshıhsıa v Kazahstan s 1991 goda. Pochemý proess ..
24.02.2018
Temirqazyq
Beıbit Sarybaı: Sálápıttiń sany artqany kimge paıda?
Tanymal jazýshy Beıbit Sarybaı buǵan deıin de dástúrli emes dinı aǵym ustanýshylaryn birneshe ret synaǵan bolatyn. Bul joly ol ázildeı otyryp "dindarlarǵa" aqyl-usynysyn aıtypty. Óz pikirin jazýshy Facebook-paraqshasyna qaldyrǵan. Týrasyn aıtqanda, B.Sarybaı "saqaldylardyń" saqalsyzdarǵa kózqarasynyń durys emes ekenin jazyp otyr. «Saqaldy namazxan baýyrlarymyz biz sekildi kóselerdi kempirbet deıdi. Jassyń ba, kárisiń be, báribir. Saqalyń joq p..
24.02.2018
Temirqazyq
Oktıabrden aırylmaıtyn Qaraǵandy
Qaraǵandy oblysy əkimderiniń barlyq suraqqa jaýaby daıyn. Úı jóndeý kerek pe, erteń barady, jer kerek pe, beremiz. Tek Oktıabr aýdanyna Əlıhan Bókeıhannyń esimin berýge kelgende tosylady. "Ol jerde 200 myń halyq turady, solar sheshedi"- deıdi Erlan Qoshanov. Parlament depýtaty Nýrlan Dýlatbekov 2012 jyly ol aýdanǵa Əlıhannyń esimin berýge usynys jasapty. 6 jylda kim baryp halyqtyń pikirin bilipti? Halyq qoldamaıdy degen qaıdan shyqqan? Oktıabr de..
19.02.2018
Temirqazyq
Aqyn Baýyrjan Halıollanyń jańa jyr jınaǵy jaryq kórdi
Qazaqstan Jazýshylar Odaǵynyń múshesi, tanymal aqyn Baýyrjan Halıollanyń "Jan tebirenis" atty jyr jınaǵy oqyrmanǵa jol tartty. Aıtys pen jazba poezııany qos qanatyndaı ustap, halyqtyń yqylasyna bólenip júrgen aqynnyń bul jınaǵy "Ana Arys" baspasynan 2000 danamen jaryqqa shyqty. Jańa kitap "Kóne súrleý", "Mahabbat maıdany", "Jańa soqpaq", "Aǵymnan aqtarylsam..." jáne "Kóńil pernesi" atty birneshe bólimnen turady. Esterińizge sala keteıik, buǵan de..
19.02.2018
Temirqazyq
"Han taǵyndaǵy" dinı dúmshelik nemese eskertkishke qaǵbanyń qandaı qatysy bar?
  QR Din isteri jáne azamattyq qoǵam mınıstri N.B.Ermekbaev myrzaǵa QR Mádenıet jáne sport mınısri A.Muhamedıuly myrzaǵa Aqmola oblysynyń ákimi M.K.Myrzalın myrzaǵa   Kókshetaýdaǵy Býrabaıda Abylaı han otyrdy dep ańyzdalatyn "Han taǵy" dep atalatyn eskertkishti bárimiz bilemiz. Ondaǵy aqparattyq taqtaıshada jazylǵan "Bul jer qulshylyq jasaıtyn, tabynatyn, táýáp qylatyn jer emes" dep úsh tilde jazýshylardyń jymysqy oıy da túsinikti. Baı..
19.02.2018
Temirqazyq
Qazaqı ýaqyt ólshemderi álem tarıhynyń eń senimdi derek kózi
Atamyz Qazaq tarıhty bir aýyz sózben jazǵan. Osy sózdi bala kezimde úlkenderdiń aýzynan san ret estip, san ret oqyǵan bolarmyn. Árbir sózdiń maǵynasyna úńilýge degen qushtarlyǵym da solardan qaldy dep batyl aıta alamyn. Osy aıtylǵandarǵa aıǵaq retinde, «Qazir» degen bir aýyz sózdiń máni men maǵynasyn nazarlaryńyzǵa usynamyn:  Qoldaný aıasy: Qazirge deıin - ótken shaqqa silteıdi. Qazir (dál qazir) – osy shaqty bildirip, ústińde  máńgi turady, ıaǵn..
17.02.2018
Temirqazyq
Kak mıllıoner pomogaet selchanam zarabatyvat na mıode ı bychkah
Osnovatel ı vladele ınvestııonno-promyshlennoı korporaıı Zhersu Baýrjan Ospanov dal eksklıýzıvnoe ıntervıý Forbes Kazakhstan Baýrjan Ospanov — osnovatel ı vladele ınvestııonno-promyshlennoı korporaıı Zhersu Sovremennyı bıznesmen doljen ývelıchıvat ne tolko ýroven svoego blagosostoıanııa, no ı menıat okrýjaıýýıý ego sredý – eto zalog garmonıchnogo razvıtııa. Da, soıalnaıa otvetstvennost bıznesa dlıa nekotoryh ıavlıaetsıa shtampom, kotoryı ogranı..
13.02.2018
Temirqazyq
Murtaza Bulutaı: «Zaıyrly qoǵam – memleket damýynyń kepili»
Memleket pen din arasyndaǵy qa­rym-qatynas qaı zamanda bolmasyn óz mańyzdylyǵyn joıǵan emes. Sol sebepten de, memlekettik bıliktiń din qyzmet­kerleriniń qolynda bolǵandyǵy jáne bıliktiń osy din dogmalaryna sáı­kes qurylǵandyǵy tarıhtan bel­gili. Alaıda, 1871 jylǵy Parıj kommýnasy memleket pen din arasyn al­shaq­­tatatyn dekret qabyldady. Osy dekret­ke uqsas 1918 jyly 23 qańtar (5 aqpan) aıynda Keńester Odaǵynyń alǵashqy qabyldanǵan dekreti shyqty..
05.02.2018
Temirqazyq
Islam jáne dinı áralýandylyqty qabyldaý
Qazirgi musylman álemindegi daǵdarys, ózara kelispeýshilikter men qaqtyǵystar dinı plıýralızmdi durys túsinbeýden shyǵyp otyr. Mysaly, musylmandardyń besten biri (onyń ishinde eń kóp kórsetkish, mysyrlyqtardyń 44%-y) sopylyq joldy ustanatyndardy musylman dep sanamaıdy. Mundaı kózqarastar Islamnyń beıbit taralýyna ózindik úlesterin qosqan tasaýýf (sopylyq) aqıqattaryn bilmegendikten bolady. Sondaı-aq, musylmandardyń tórtten biri shıitterdi musylma..
30.01.2018
Temirqazyq
Ulttyq dástúrdi joıý saıasaty qaıta bastaldy ma?
Atyraý oblysynyń bas ımamy Batyrjan qajy Berdenuly janaza jáne jerleý rásimderine qatysty birqatar usynystar jasaǵan eken. Bul kisi marqumnyń úsh kúndik, jeti kúndik jáne qyryq kúndik qadelerin bir kúnge ótkizý tájirıbesi engizý máselesin de kóterip otyr. Degenmen, bul usynysta dinı asyra silteýshilik baıqalady. Baıaǵy kommýnıstik ıdeologııa da osyndaı asyra silteýshilik saldarynan qurdymǵa ketken edi.  «Saralap qarasaq, úsh kúnge bir bólek, jeti..
26.01.2018
Temirqazyq
Mrakobesıe po-kazahstanskı: otkýda ý nego nogı rastýt?
V proshlom nomere gazety my vmeste s ekspertamı obsýjdalı vesma neprostýıý temý: kakýıý ýgrozý nashemý obestvý ı gosýdarstvý neset relıgıoznoe mrakobesıe, ı kak emý mojno protıvostoıat? Prozvýchalo nemalo predlojenıı, ı vse onı svodılıs k odnoı ızvestnoı ıstıne – nado borotsıa s prıchınoı, a ne so sledstvıem. A potomý segodnıa my reshılı posmotret na problemý s drýgoı storony – v chem, sobstvenno, ee koren? Pomoch nam v etom soglasılsıa Arman Akt..
18.01.2018
Temirqazyq
Qazaqtyń Táýelsizdigin kózge ilmeı me?
2018 jyldyń 15 qańtar kúni, saǵat 12.00-de Janar Jahat (Zhanar Zhahat) Feısbýk paraqshasynda Qaraǵandy oblysynyń orys tilindegi bas gazeti «Inýdstrıalnaıa Karaganda» mańdaıshasyndaǵy muqabadan oraq pen balǵany qaıshylaǵan «SSSR» belgili «Eńbek qyzyl tý» ordeniniń battıyp turǵanyn jazǵan eken. «Qazaqtyń óz gerbi qaıda? Bizdiń Shyǵys Qazaqstannyń ózinde mundaıǵa jol berilmes edi?» deıdi ol.   Bul gazet 1931 jyly 11 qyrkúıekte eń alǵash jaryq kóript..
29.08.2017
Temirqazyq
Avtokerýenge 44 mıllıon teńge qarjy qarastyrylǵan
Qazybek bı babamyzdyń týǵanyna – 350 jyl tolýyna oraı «Qazdaýysty Qazybek bı jolymen: babalarǵa taǵzym!» atty halyqaralyq avtokerýen jolǵa shyqqany muqym elge belgili. Avtokerýenniń maqsaty – Qazdaýysty Qazybek bıdiń rýhyna taǵzym etý, sapar kezinde qala jáne eldi mekenderde mádenı is-sharalardy uıymdastyrý, bıdiń ómiri men memlekettik saıası qyzmetin halyq arasynda keńinen nasıhattaý. Avtokerýen Egindibulaq selosy – Qarqaraly qalasy – Botaqara ..
10.03.2017
Temirqazyq
Aıbergenov 80 jasta
Qazaqstan Jazýshylar odaǵynda ulttyq ádebıetimizde ózindik iz qaldyrǵan Tólengen Aıbergenovtiń 80 jyldyǵyna arnalǵan «Tólegen Aıbergenov poezııasy jáne qazirgi zaman» ataýymen Halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferenııa ótti. Konferenııada Mekemtas Myrzahmetuly «Aqyndyq súıgen bozbala», Oǵyz doǵan «Maǵjannan Tólegenge, Tólegennen bostandyqqa ulasqan «Saǵynysh»...», Svetqalı Nurjan «Jazǵytury toǵystyń áýirindeı», Muqan Amangeldi «Tólegen Aıbergenov..
25.10.2016
Temirqazyq
Shalkıiz jyraý
Buz ústine ot jaqqan, Buzmaı bulan pisirgen, Men ıemniń bórli ala tasy edim. Iá, ıem, seniń syryń men bilem, Meniń ıem bı Temirdiń ári ózim Jaý kórgen kún júreginiń basy edim Kóz ústinde qasy edim!.. *** Qatynasy bıik kólderden Qatar túzep qý ushar, Alǵa cap tiz oq ata kórmeńiz, Qandyaýyzdan syıly jebe saılamaı; Atanyń uly er jigitke Artý-artý bel keler, Oqtan qatty sóz keler. Alǵa cap jaýap bermeńiz, Arǵy túbin oılamaı! *** Op, or qoıan, or qoıa..
16.10.2016
Temirqazyq
Jylan kegi
JYLAN KEGI (mıstıfıkaııalyq hıkaıat) Týǵan jerdiń jylany Shyryldatyp shaq meni! Járken Bódesh PROLOG Atyraýda bol meıli, Arqada bol! Altaı men Alataýdy en jaıla! Men úshin qazaqtyń bir ǵana aýyly bar. Ol Sizdiń de, Meniń de, Onyń da – týǵan jeri. El údire kóshti deıin be... aýyl tozdy deıin be... saǵyndym deıin be, sarǵaıdym deıin be?... Men aıtqandy Siz de aıtasyz! Menen asyra jyrlaıtynyńyzǵa daýym joq! Nege ekenin bilmeımin, sonda da, týǵan jer..
14.10.2016
Temirqazyq
Hamıt Erǵalıevtiń 100 jyldyǵy atalyp ótildi
Qazaqstannyń Halyq jazýshysy, Memlekettik syılyqtyń ıegeri, qazaq poezııasynyń kórnekti epık aqyny Hamıt Erǵalıevtyń  týǵanyna 100 jyl tolýyna baılanysty saltanatty kesh ótti. Muhtar Áýezov atyndaǵy akademııalyq drama-teatyrynda ótken sharada  «Hamań»  týraly estelikter aıtylyp, derekti fılm kórsetildi. Qurmanǵazy atyndaǵy halyq aspaptar orkestiri jıylǵan jurtshylyqty kúıimen terbetse, Ramazan Stamǵazıev, Nurjan Janpeıisov, Janargúl Sárkenova, Fa..
03.10.2016
Temirqazyq
Ádebıetshilerge "Alash" syılyǵy berildi
Qazaqstan Jazýshylar odaǵynda bir top qalam­gerge Halyqaralyq «Alash» syılyǵy tapsyryldy. Áleýeti zor bul syılyq eń alǵash ret egemendiktiń eleń-alańynda Túrkııadan qonys aýdarǵan abyz aqsaqal Halıfa Altaıǵa berilgen eken. Syılyq sodan beri úzdiksiz ıelerin taýyp keledi. – Halyqaralyq mańyzdy syılyqtyń búgingi ıegerleri básekege túsken 74 adamnyń ishi­nen iriktelinip alyndy, – dedi Qazaqstan Jazýshylar odaǵy Basqarma tóraǵasynyń birinshi orynbasa..
16.09.2016
Temirqazyq
"Jyr aqqýy"
 QR Ulttyq kitaphanasynda kórnekti aqyn, Memlekettik syılyqtyń laýreaty Marfýǵa Aıthojanyń 80 jyldyq mereıtoıyna oraı, aqynmen  kezdesý uıymdastyryldy. Osy keshti júrgizgen aqyn, Ulttyq ǵylym akademııasynyń korrespondent-múshesi, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Baýyrjan Jaqyp "Jyr aqqýy" atanǵan apmyzǵa tómendegideı arnaý aıtty.   Bir qıyry Qytaı, Mońǵolııa, bir sheti Ózbekstan, Túrikmenstan, Iran, Pákistan, Reseı, Túrkııany mekendegen..
Taǵy júkteý