Qazaqstan tarıhyndaǵy mańyzdy kezeńderdiń biri – Alash qozǵalysy týraly arhıv qujattarynyń kópten kútken jınaǵy jaryqqa shyqty. Jańa basylym «Alashorda isi. 1920-1940 jyldar. Qujattar men materıaldar» dep atalady jáne ol 12 tomnan turady. Bul jınaq, negizinen, saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn tolyq aqtaý jónindegi memlekettik komıssııanyń jumysy aıasynda jınalǵan biregeı arhıv qujattarynan quralǵan. Qujattar elimizdiń tarıhyn zertteý úshin mańyzdy..

1917 jyldyń 5 men 13 jeltoqsan aralyǵynda Orynbor qalasynda II jalpyqazaq sezi ótti. Atalǵash quryltaıda Alashorda úkimeti qurylyp, onyń tóraǵasy bolyp Álıhan Bókeıhan saılandy. Premer-mınıstr Alash partııasynyń baǵdarlamasynda memleket pen din isin bólip, biriniń isine ekinshisi aralaspaýy kerek degen ustanymda boldy. DIN JÁNE MEMLEKETTIK USTANYM Álıhan Bókeıhannyń Kadet (Konstıtýııalyq demokratııa) partııasynan shyǵýyna birneshe sebep boldy. S..

Men Amanjol aǵamyzdy 1991 jylǵa deıin bilgen emespin. Sol jyly  Batys aımaq (alty oblystaǵy jumysty jandandyrý) boıynsha «Azat» qozǵalysynyń úılestirýshisi retinde mamyr aıynda Oralǵa bardym. Maqsat – qozǵalystyń bólimshesin qurýǵa jaraıtyn belsendiler jınastyrý. Sábetqazy Aqataı aǵamyzdyń aıtýymen, mańdaıdy oraldyq aqyn apekemiz Aısulý Qadyrbaıǵa tirep bardym. Apekem degenim bolmasa, ol kisi jas kórindi, Aıeke óziniń «Qazaq tili» qoǵamynyń oblys..

1937 jyly 8 jeltoqsanda Ahmet Baıtursynuly «halyq jaýy» degen aıyppen atý jazasyna kesildi. Ahmet Baıtursynuly – aqyn, ǵalym-ádebıettanýshy, túrkitanýshy, pýblııst, pedagog, aýdarmashy jáne qoǵam qaıratkeri, HH ǵasyrdyń basyndaǵy qazaq halqynyń ulttyq-azattyq qozǵalysynyń jetekshileriniń biri. Sonymen qatar, ol -  qazaq til bilimi men ádebıettaný ǵylymynyń negizin qalaýshy, ulttyq jazýdyń reformatory, aǵartýshy jáne Alash Orda atqarýshy bıliginiń..

1917 jyly 5-13 jeltoqsan aralyǵynda Orynborda ótken Ekinshi jalpyqazaq sezi qazaq halqynyń saıası tarıhyndaǵy mańyzdy oqıǵalardyń biri retinde este qaldy. Osy sezdiń nátıjesinde ulttyq-terrıtorııalyq avtonomııa qurý týraly sheshim qabyldanyp, Alash Orda úkimeti quryldy. Ekinshi jalpyqazaq sezine qazaq dalasynyń ár aımaǵynan kelgen 200-den astam ókil qatysty. Olardyń basty maqsaty – ulttyń bolashaǵyn aıqyndaıtyn saıası jáne áleýmettik máselelerdi ..

Qazaqtyń asa kórnekti aǵartýshysy, qoǵam qaıratkeri, aqyn Mirjaqyp Dýlatulynyń 1906 jyly Petropavl qalasynda túsken sýreti tabyldy, dep habarlaıdy «Adyrna» tilshisi «Egemen Qazaqstan» gazetine silteme jasap. Fotosýret 1967 jyly Nıý-Iork, London qala­larynda qatar basylǵan «Or­ta­lyq Azııa Reseı otarynda» atty zertteý eńbeginde ja­ryq kórgen. Amerıka tarıhshysy Edvard Alvorzdiń redakııasymen oqyrmanǵa usy­nylǵan bul ǵylymı jı­naq­ta Ortalyq Azııad..

Taǵy bir qaıratty qazaq ómirden ótti. Ulttyq kolorıti mol, zııatty zııaly. Kúlli eńbegin qundylyqtardy qasterleýge, jádigerlikterdi jańǵyrtýǵa arnaǵan zerdeli zertteýshi. Ǵarıfolla Ánes... Kesheden beri áleýmettik jeli ony egile joqtap jatyr. Joqtaıtyndaı bar... Ult rýhanııatynda aıryqsha iz qaldyrǵan, órisi men ónegesi kóp Ǵarıfollalar barshylyq. Qaı-qaısysy da eldik máselelerge barynsha atsalysty. Biri ónerimizdi órletti. Taǵy biri ǵylymymyzdy ..