Alashtyń aıy - jeltoqsan. "Qaıym Muhamedhanov Alashty alǵash ret baspa betinde jarııalady"

2458
Adyrna.kz Telegram

"Qaıym Muhamedhanov Alashtyń san qyrly taqyrybyn zerttep, alǵash ret baspa betinde jarııalady". Búgin qaıratkerdiń qyzy Dına Muhamedhan  «Ekinshi jalpyqazaq sıezi » (1917) týraly Alash avtonomııasy jáne Alashorda úkimeti haqynda" atty maqalasyn áleýmettik jelige shyǵardy.  Bul maqala 1991 jyly 17 jeltoqsanda  oblystyq «Semeı tańy» gazetinde jarııalanǵan. Dına Muhamedhan "Bul maqala osy jarııalanymnan kóp buryn daıyndalǵan" dep eskertken. Sol maqalany "Adyrna" ulttyq portaly oqyrmandary nazaryna usynamyz.  

Qazaqstan qazirgi kúnde egemendi, erikti, táýelsiz memleket bolý jolyna berik senimmen qadam basyp otyr. Bul másele qazaq halqynyń ejelgi murat-maqsaty, arman-tilegi bolatyn.

Halqymyzdyń egemendi el, táýelsiz memleket bolý jolyndaǵy ǵasyrlar boıǵy kúres tarıhy osy kúnge sheıin burmalanyp, tarıhı shyndyqqa qııanat jasalyp, búrkemelenip kelgeni qalyń oqyrman qaýymǵa qazir málim bola bastady. Bul másele týraly baspasóz júzinde batyl túrde ashyq aıtylyp, jarııalanyp, shyndyqtyń beti birtindep ashylyp keledi.

Qasaqana burmalanyp, búlingen tarıhymyzdy durystap, qaıta jazyp, shyndyqty qalpyna keltirý – naǵyz tarıhshy, ádebıetshi ǵalymdarymyzdyń, adal azamattarymyzdyń abyroıly boryshy.

Biz búgingi maqalamyzda egemendi el, táýelsiz, erikti memleket bolý jolyndaǵy tarıhymyzdyń eleýli bir kezeńine, ıaǵnı 1917 jyly shaqyrylǵan «Ekinshi jalpyqazaq sıezi» jaıynda sóz qozǵamaqpyz.

Ekinshi sıez týraly sózimizdi bastardan buryn, másele túsinikti bolý úshin, eń aldymen «Alash» dep atalatyn partııa jaıynda qysqasha aıta ketýdi durys kórdik.

1917 jyly Fevral revolıýııasy jeńiske jetip, patsha úkimeti qulatylǵannan keıin, qazaqtyń belgili zııaly qaıratkerleri: Álıhan Bókeıhanuly, Ahmet Baıtursynuly, Mirjaqyp Dýlatuly, Mustafa Shoqaıuly, Muhametjan Tynyshbaıuly, Halel Ǵabbasuly, Jıhansha Dosmuhambetuly, Halel Dosmuhambetuldary 1917 jyly sáýirde, oblystyq qazaq sıezderin uıymdastyryp, ótkizedi. Qazaq komıtetteri qurylady. «Jalpyqazaq sezi ótkizilsin» degen qaýly qabyldanady.

«Birinshi jalpyqazaq sezi» Orynbor qalasynda 1917 jyly shildeniń 21-26 kúnderi ótkizildi. Sıezde qaralǵan on tórt máseleniń biri qazaqtyń saıası partııasyn qurý bolady. Partııanyń aty – «Alash» atalsyn dep uıǵarylady. Partııanyń programmasyn jasaý jáne qazaq avtonomııasyn qurý máselesine daıarlyq jumysynyń jospary belgilenedi.

«Ekinshi jalpyqazaq sıeziniń» shaqyrylý máselesin durys túsiný úshin sol kezde baspasóz júzinde jarııalanǵan naqtyly tarıhtyq materıaldarmen tanysýymyz qajet bolady. Eń aldymen sıezdi jedel shaqyrýǵa sebep bolǵan, sol dáýirdegi tarıhı hal-ahýaldy baıan etetin derekti maǵlumattardy beremiz.

«Qazaq» (Orynbor) gazetinde 1917 jyly, qarashanyń 14 kúni jarııalanǵan habarlama-maqalanyń qysqasha mazmunyn keltireıik.

– Zaman jamanǵa aınaldy. Keleshek qarańǵy, qorqynysh zor. Osyndaı búlinshilik zamanda, aıaqasty bolyp, qorlyqta qalmaýymyzdyń qamyn keńesý úshin ekinshi jalpyqazaq sıezin shaqyrýǵa qaýly qylyp, Orynbordaǵy oqyǵan qazaqtar tómendegi telegramdy qazaq oblystaryna jáne úıezderine berip otyr.

Telegramma sózi:

«Búkil memleket qazir betimen jaıylyp ketti. Keshikpeı talan-taraj, qyrǵynǵa aınalatyn túri bar. Alalyq, altyaýyzdyq, bireýge-bireý senbeý kúsheıdi. Ár adam,  ár halyq, óz qamyn oılap, ózin-ózi qorǵaıtyn kún týdy. Bul bolyp jatqan ýaqıǵalardyń túbi nege soǵatynyn jalpy qazaq artyq seze qoımaıtyn shyǵar. Bul ýaqıǵalardyń túri jaman. Qam qylmaı, qol qýsyryp otyra bersek, aldymen qazaq halqy sorlaıtyn túri bar. Sonyń úshin biz janymyzdy, malymyzdy qorǵaý jaıyn oılaý kerek.

Ózimizdi ózimiz qorǵaý úshin bizge jalpy qazaq mılıııasyn qurý kerek. Bul másele shuǵyl jáne asa zor bolǵandyqtan, tómende qol qoıýshylar, halyqqa senimdi, qurmetti aqsaqaldardy jáne oqyǵandardy shaqyryp, óz kúshimizben qazaq mılıııasyn qurý jaıyn keńesýge, jalpyqazaq sezin jınaýǵa qaýly qyldyq. Eger biz ózimizdi ózimiz qorǵaı almasaq, búlinshilik zoraıyp, qıynshylyqqa aınalǵanda, qazaq halqy qurban bolady. Sonyń  úshin mılıııa qurýdyń ústine, sıezde qazaq halqynyń jurttyǵyn  joǵaltpaý úshin ne qylý kerek degen zor másele de qaralady.

Alash balasynyń basyna bir syn kún týdy. Ótinemiz, qalaıda bolsa, 5-dekabrge qarsy Orynborǵa ár úıezden jurtqa qadirli eki aqsaqaldan jáne ár oblastnoı komıtetten eki oqyǵan kisiden jiberińizder...

Bul telegrammada aıtylǵan úıez basy eki aqsaqal jáne oblastnoı komıtetten shaqyrylǵan eki zııalynyń ústine, aıryqsha telegram berip, mynaý kisiler shaqyryldy. «Uran», «Saryarqa», «Birlik týy», «Tirshilik» gazetterinen jáne jańa ashylǵan qaýymdardan bir-bir ókilderden. Qazy Ǵumar (Omar) Qarshuly, qazy Qaıyrsha Aqymetjanuly, qazy Ǵabdolla Eshmuqambetuly, Aqymetjan Orazaıuly, Qojahmet Orazaıuly, Quramambek Birimjanuly, Jaımuqambet Janqojauly, Shákárim Qudaıberdiuly, Júsipbek Basyǵarauly, Mustafa Shoqaıuly, Halel Dosmuqambetuly, Jahansha Dosmuqambetuly, Ýálıhan Tanashuly, Baqytkereı Qulmanuly, Janǵoja Mergenuly, Eshenǵalı Arabaıuly, Oraz Tátiuly, Shonan aqsaqal, Otarbaı qajy Qondybaıuly, Aqymetkereı Qosyýaquly, Nurlan Qııashuly, Nurmaqambet Saǵynaıuly, Sháńgereı Bókeıuly, Esenǵul qajy Mamanuly, Muhametjan Tynyshbaıuly, Salyq Qarpyuly, Sapar Naýyryzbaıuly jáne Ilııas qajy Janǵarauly.

Sıez shaqyrýshy komıssııa aǵzalary (músheleri):

Álıhan Bókeıhanuly

Ahmet Baıtursynuly

Mirjaqyp Dýlatuly

Saǵyndyq Dosjanuly

Eldes Omaruly.

Osy shaqyrý boıynsha sıezge Qazaqstannyń barlyq segiz oblysynan ókilder kelip, «Jalpyqazaq – qyrǵyz sıezi» 1917 jyly, jeltoqsannyń 5-13 kúnderi Orynbor qalasynda bolyp ótti. «Saryarqa» (Semeı) gazetiniń 1918 jylǵy, qańtardyń 25 kúngi 29 sanynda: sıez shaqyrýshylardyń, sıezge kelgen ókilderdiń attary atalyp, sıezde qaralǵan máseleler jáne «Jalpyqazaq – qyrǵyz seziniń qaýlysy» jarııalandy.

Sıez bastyǵyna saılanǵandar: Baqytkereı Qulmanuly, predsedatel, serikteri: Álıhan Bókeıhanuly, Halel Dosmuqambetuly, Ázimqan Kenesaryuly, Omar Qarashuly.

Hatshylary: Dáýletshe Kúsepǵalıuly, Mirjaqyp Dýlatuly, Seıdazym Kádirbaıuly.

– Sezde qaralýǵa qoıylǵan máseleler: 1. Sibir, Túrkistan avtonomııasy jáne Iýgovostochnyı soıýz týraly. 2. Qazaq-qyrǵyz avtonomııasy. 3. Mılıııa týraly. 4. Ult keńesi. 5. Oqý máselesi. 6. Ult qazynasy. 7. Múftılik máselesi. 8. Narodnyı sot. 9. Aýlnoe ýpravlenıe. 10. Azyq-túlik máselesi.

Avtonomııa máselesi. Túrkistan avtonomııasynyń mınıstri Mustafa Shoqaıuly Túrkistan avtonomııasy jaıynda baıandady...

Komıssııa atynan: Halel Ǵabbasuly ult avtonomııasy jáne mılıııa týraly baıandama jasady.

Avtonomııa týraly Haleldiń baıandamasyn tekserip, oktıabr aıaǵynda Ýaqytsha úkimet túskenin, Rýsııa memleketinde halyqqa senimdi jáne bedeldi úkimettiń joqtyǵyn, ákimshilik joq bolǵan soń, halyq arasy buzylyp, pyshaqtasyp ketetindigin, bassyzdyq kúsheıip, búkil memleket búlinshilikke ushyrap, kúnnen-kúnge halyqtyń kúıi nasharlaýyn jáne bul búlinshilik bizdiń qazaq-qyrǵyzdyń basyna da kelýi múmkin dep oılap, búkil qazaq-qyrǵyzdy bıleıtin úkimet kerektigin eskertip, sıez bir aýyzdan qaýly qyldy:

I. Bókeı eli, Oral, Torǵaı, Aqmola, Semeı, Jetisý, Syrdarııa oblystary, Ferǵana, Samarqan oblystaryndaǵy jáne Amýdarııa bólimindegi qazaq úıezderi, Zakaspı oblysyndaǵy jáne Altaı gýbernııasyndaǵy irgeles bolystardyń jeri biryńǵaı, irgeli halqy qazaq, qyrǵyz, haly, turmysy, tili bir bolǵandyqtan óz aldyna ulttyq, jerli Avtonomııa qurýǵa.

II. Qazaq-qyrǵyz avtonomııasy «Alash» dep atalsyn.

III. Alash avtonomııasynyń jer ústindegi túgi, sýy, astyndaǵy keni Alash múlki bolsyn.

  1. Alash avtonomııasynyń mızamyn Búkilrýsııalyq ýchredıtelnoe sobranıe bekitedi.
  2. Qazaq-qyrǵyz arasynda turǵan az halyqtardyń quqyqtary teńgeriledi. Alash avtonomııasyna kirgen ulttardyń bári, búkil mekemede sanyna qaraı oryn alady. Alash avtonomııasynyń qolynda jersiz halyqtar bolsa, olarǵa ult jáne mádenı avtonomııa beriledi.

VI. Alash oblystaryn qazirgi búlinshilikten qorǵaý maqsatymen, ýaqytsha ult keńesin qurýǵa, munyń aty «Alashorda» bolsyn. Alashordanyń aǵzasy 25 bolyp, 10 oryn qazaq-qyrǵyz arasyndaǵy basqa halyqtarǵa qaldyryldy. Alashordasynyń ýaqytsha turatyn orny – Semeı qalasy. Alashorda búginnen bastap, qazaq-qyrǵyz halqynyń bıligin óz qolyna alady.

VII. Alashordasy halyq mılıııasy.

VIII. Alashordasy tez ýaqytta Alash avtonomııasynyń quryltaıyn shaqyrýǵa mindetti bolsyn.

IH. Alashordasyna sıez tapsyrady:

1) Ult qazynasyna qaryz aqsha alýǵa, 2) Ózge avtonomııaly kórshi halyqtarmen odaqtasý jaıyn sóılesýge, biraq, munyń sharttaryn bekitýshi Alash quryltaı.

H. Ult quryltaıyna «Alashordasy» avtonomııa mızamynyń jobasyn daıarlap kirgizedi.

Sıez osyndaı qaýly qabyldaıdy. Odan soń, avtonomııany qashan jarııalaý máselesi sóz bolady da, mılıııa máselesine toqtalady.

Mılıııa máselesi: Bul másele haqyndaǵy baıandamany tekserip qarap jáne osy kúnde memleket ishinde bassyzdyq, talan-taraj, qyrylys-talas bolyp jatqanyn eskerip, qyrǵyz, qazaqty mundaı búlinshilikten qorǵaý úshin sıez tómendegi qaýlyny qabyl etedi:

Eshbir toqtaýsyz mılıııa túzeýge kirisý tıis.

Qaýlyda odan ári: qaı oblysta qansha mılıııa bolatyny, olardyń eńbek aqysy, qarý-jaraq satyp alýǵa t.b. qajetti qarjy mólsheri kórsetiledi.

Alashordasyna saılanǵan adamdardyń attaryn atap, tizimin bergennen keıin Alashordasynyń bastyǵyn saılaý tártibi berilgen.

Alashordasynyń bastyǵyna: Álıhan Bókeıhanuly, Baqytkereı Qulmanuly jáne Aıdarqan Turlybaıuly tasqa salyndy.

Saılaýshy Saılamaýshy

Álıhandy 40 18

Baqytkereıdi 19 39

Aıdarqandy 20 38

Sóıtip Alashordasynyń bastyǵyna Álıhan Bókeıhanuly saılandy.

Oqý komıssııasyna saılandy:

  1. Ahmet Baıtursynuly. 2. Maǵjan Jumabaıuly. 3. Eldes Omaruly. 4. Bıahmet Sársenuly. 5. Teljan Shonanuly.

Halyqtan mılıııa jáne oqý komıssııa Alashordasynyń rashodyna jıylatyn aqsha ázirge ult qazynasy bolyp tabylady.

Túpkilikti ult qazynasyn túzeý Alashordasynyń mindeti.

Azyq-túlik máselesin jáne ókilderdiń bul týraly bergen maǵlumatyn sıez tekserip, mynadaı qaýly qyldy.

  1. Azyq-túlik jumysyn saılanǵan zemstvolar eshbir toqtaýsyz óz qolyna alady.
  2. Alashordasy árbir oblystaǵy astyqtyń uzyn sanyn bilip, astyǵy joq jerge, astyǵy mol oblystardan astyq alyp berýge mindetker.
  3. Qyrǵyz-qazaqqa satyp alynǵan astyqty azyq-túlik komıtetteri toqtatpas úshin Alashordasy qam qylady.

Alash avtonomııasy jaqyn arada jarııalanatyn bolǵan soń, programmada kórsetilgen múftılik, narodnyı sot, aýlnoe ýpravlenıe sıezde qaralmaı keıinge qaldy...

– El ishindedi narodnyı sot eshbir jumys bitire almaıdy jáne halyqqa senimdi emes. El ishindegi urlyq kúnnen-kúnge kúsheıip bara jatyr. Sonyń úshin urlyqty tııatyn ýaqytsha sot qurý jáne sottyń tártibin túzetý Alashordasynyń mindetinde.

«Saryarqa» gazetinde jarııalanǵan: «Jalpyqazaq – qyrǵyz sıeziniń» qaýlysynyń negizgi mazmuny osyndaı.

Jalpyqazaqtyq ekinshi sıez qabyldaǵan baǵdarlamasyn kúni keshege deıin búrkep, jaýyp tastap: «Alashorda «derbes avtonomııa» degendi jeleý etti, býrjýazııashyl ultshyldar ózderiniń kontrrevolıýııashyl áreketterin búrkemeleý úshin «ulttyq» jalaýdy jamyldy, ult múddesin qorǵaǵansydy, dinı demagogııaǵa súıendi... adamdy adamnyń qanaýyna negizdelgen qoǵamdyq tártipti máńgi saqtaýǵa tyrysty...»  dep, tarıhı shyndyq qasaqana óreskel burmalanyp jazylyp keldi. Alash avtonomııasyn qubyjyq etip kórsetý úshin baıbalam salǵan qyńyr sózderdi bekitetin eshbir dálel keltirilmeı, Alash avtonomııasyn býrjýazııashyl-ultshyl avtonomııa delinip keldi.

Alash avtonomııasyn jarııalanǵan «Ekinshi jalpyqazaq sıezinde» qabyldanǵan qaýylyn V jáne VI tarmaǵyna kóńil aýdaryp kóreıik:

  1. «Qazaq-qyrǵyz arasynda turǵan az halyqtardyń hýqyqtary teńgeriledi. Alash avtonomııasyna kirgen ulttardyń bári, búkil mekemede sanyna qaraı oryn alady. Alash avtonomııasynyń qolynda jersiz halyqtar bolsa, olarǵa ult jáne mádenı avtonomııa beriledi».
  2. «Alash oblystaryn qazirgi búlinshilikten qorǵaý maqsatymen, ýaqytsha ult keńesin qurýǵa, munyn aty «Alashorda» bolsyn.

Alashordanyń avzasy 25 bolyp, 10 oryn Qazaq-qyrǵyz arasyndaǵy basqa halyqtarǵa qaldyrady …» – delinip, ashyq-aıqyn kórsetilgen.

Kórip otyrsyzdar, Alash avtonomııasynyń programmasynda Qazaqstanda túratyn, Qazaqstan basqa ulttardy, halyqtardy alalaý, tómensitý sııaqty kózqaras, ulttyq ústemdik, ulttyq erekshelik, ıaǵnı býrjýazııalyq-ultshyldyq ıdeıasy múldem joq.

Alash avtonomııasy týraly, qazaq zııalylarynan, kórnekti qaıratker, tarıhta belgili eki adamnyń pikirin keltireıik:

«Saryarqa» gazetinde, 1918-jyly, qańtardyń 22-si kúni jarııalanǵan bas maqalasynda Álimqan Ermekuly bylaı dep jazady:

«...Dekabrdiń 12-kúni, tús aýa, saǵat 3-te dúnıege «Alash» avtonomııasy kelip, azan shaqyrylyp at qoıyldy. Alty Alashtyń balasynyń basyna aq orda tigilip, Alash týy kóterildi. Úlken aýyldarǵa qońsy qonyp, shashylyp júrgen qyrǵyz-qazaq júrty óz aldyna aýyl boldy. Otansyz júrt otandy boldy. Avtonomııa – bizge ómirlik maqsut edi. Alystaǵy juldyz edi. Ishtegi dertti aıta almaı, qurmelip júrgen qyzyl til bul kúnde dúnıe júzin jańǵyrtyp, Alash uranyn shaqyryp otyr. Alash! Alash! Kóter basty, ýaqyt jetti, súrtelik kózden aqqan qandy jasty …

Alash avtonomııasyna quran oqylyp at qoıylǵanda, jalpyqazaq sıezinde  el ishinen kelgen qarııa aqsaqaldardyń eńirep jylaǵany bolyp edi.

Erlerdeı umtylyp jergilik ulttyq avtonomııa alyp jatqanda, 6 mıllıon qazaq halqy, tutas jeri bar, qarap otyryp qalsa, jurttyǵyn joǵaltyp, ózin-ózi tirideı kómgeni. Ensha alla! Senemiz: Alash týynyń astyna jıylmaıtyn qyrǵyz-qazaq balasy bolmas, tigilgen Alash týyn qulatpas. – dep. Jasasyn, Alash avtonomııasy!

Álimqan».

«Saryarqa» gazetiniń sol kúngi sanynda jarııalanǵan Halel Ǵabbasulynyń maqalasynan: «... El basynyń mılıııa qyzmetine alynatyn jigitterdiń attanyn, saımanyn tezdikpen daıyndap, aıtqan jerine jetkizý kerek. Qazaq-qyrǵyzdyń ýaqytsha úkimeti – Alashorda» Alash  qalasyna kelip, avtonomııasyn jarııalaǵannan keıin, qazaq-qyrǵyz balalary baǵynǵan, úkimetimiz osy dep senip, ant berip, basqa úkimetti tanymaı, óz úkimetiniń ámirin eki qylmaı, oryndaý kerek.

Aqtaban shubyryndy, alqakól sulama, neshe-neshe qıyn-qystaý jerlerden bul kúnge deıin aman ótip, tarıh júzinde joǵalmaıtyn beriktigin kórsetken Alash urandy qazaq-qyrǵyz balalary jurtqa túsken, myna ómir synynan da aman-esen aıaǵyn shaldyrmaı óter dep senemiz ...

«Alash týy astynda,

Kún sóngenshe sónbeımiz!

Endi eshkimniń Alashty

Qorlyǵyna bermeımiz!

Óler jerden kettik biz,

Bul zamanǵa jettik biz,

Jasaıdy Alash, ólmeımiz –

Jasasyn Alash, jasasyn!»

Ǵabbas».

Sóıtip, Alash avtonomııasy jarııalanyp, ýaqytsha Alashorda úkimeti qurylady. 1918 jyly qys ortasynda Semeıde qazaq jigitterinen mılıııa uıymdastyryldy. Mılıııa basqarýshy ofıer retinde, Semeı muǵalimder semınarııasynyń oqýshysy – semınarıst Qazy Nurmuqambetuly taǵaıyndaldy. Bul kezde Qazy, Júsipbek Aımaýtov, Qanysh Sátbaev bári bir klasta, 3-kýrsta oqıtyn.

Atty mılıııalardy jattyqtyryp – oınatyp júrgen kezinde, bolshevık soldattary, Qazyny atyp óltiredi. Osy ýaqıǵanyń ishinde bolǵan Beıimbet Maılın «Saryarqa» gazetinde, 1918 jyly naýryzdyń 18-kúni, jarııalanǵan «Tuńǵysh qurban» atty kólemdi maqalasynda qaıǵyly haldy jáne sol kezdegi jalpy ahýaldy tolyq baıandap beredi. Sondyqtan bul maqalany túgel keltiremiz:

TUŃǴYSh  QURBAN

Sońǵy jalpyqazaq-qyrǵyz sıeziniń qaýlysy boıynsha, Semeıde atty-jaıaý mılıııa qurylǵan edi. Muny sońǵy kezde bolshevıkter unatpaı, «Oıynyńdy toqtat, myltyqty ber» – dep, minez kórsetip júrdi. Oǵan bizdiń mılııonerler – qorǵaýshylar óz júrekterinde ult saqtaýdan basqa eshkimge qastyq qylatyn nıeti bolmaǵan soń, qarsy da kelmedi, oıynyn da toqtatpady.

6 martta tańerteń saǵat 9 shamasynda Alash qalasynda myltyqsyz oınap jatqan atty qorǵaýshylardyń janyna 10-15 soldat kelip, esh sebepsiz myltyqty bir-eki basyp qalady. Eshkimge oq tımeıdi. Myltyq daýysy shyqqan soń, birli-jarymdy jigit qashýǵa aınalǵanda, mılıııa bastyǵy, ýchıtelskaıa semınarııa shákirti Qazy Nurmuqambetuly jigitterge aıǵaılap: «Qaıda barasyńdar? Jazyqsyz ólsek óleıik, bárimizdi qyrmas» dep, toqtaý aıtyp, ózi ornynda turady. Sol arada myltyq ústi-ústine atylyp, Qazynyń ózine de, atyna da oq tıedi. Esil jas sol arada jan tapsyrady. Marqumnyń joldastary botadaı bozdap, basyn qushaqtap, shýyldasty. Kórgen, estigen jan qaıǵyrdy... Erteńine halyq kóp jınalyp, janazasy shyǵaryldy.

Alǵash Alash jolynda qurban bolǵan jas baǵylandy umytpasqa belgi bolyp qalsyn dep eki ret sýretke basyldy. (biri qandy kıimimen jatqan halinde, ekinshisi halyq janaza oqyp sapta turǵanda, tabyttaǵy jatqanyn).

Qabirge qoıyp, quran oqylyp, bolǵannan keıin Shákárim aqsaqal halyqqa qarap sóz sóıledi:

«Áleýmet! Mynaý jatqan kim, bilesińder me? Bul ulty úshin shybyn janyn qurban qylǵan Alash azamatynyń tuńǵyshy. Muny óldi demeńder, bul ólgen joq. Bul búgingi jáne munan sońǵy «ultym» degen azamattar, myna men sııaqty bolyp, «ultym» deńder dep, óziniń ultshyldyǵyn sózben emes, ispen kórsetti. Marqumnyń aty da Qazy edi. Qazy – biı degen sóz. Qazy bıligin aıtyp ketti.

Qaraǵym, Qazy, ólimińe ókinbe! Armanyń joq. Qudaı aldynda da, jurt aldynda da seniń ornyń bólek.

Oqyǵandar! Jastar! Mynaý joldastaryńdy umyta kórmeńder. Munyń úı-ishiniń mindeti senderdiń moıyndaryńda. Bir kishkentaı kóziniń qarashyǵy (bir jasar ul balasy) qalypty. Sony tárbıelep adam qylý, bárińniń – barlyq Alashtyń moınyna paryz. Jáne ózderiń de bul oqıǵaǵa qajymańdar, qudaı taǵala Alashqa shyn ul bergenine búgin ǵana kózimiz jetti. Alpys jasqa kelgende, mundaı uly úshin janyn qıyp, qurban bolatyn azamatty kóremin dep úmitim joq edi. Kórdim. Endi búgin ólsem de armanym joq.

Qaraǵym, Qazyjan! Qadirińdi bilip qurmetteı almasaq, keshý qyl, qosh! Qabyryń nurly bolsyn! – dedi.

Jıylǵan áleýmet jylap, eńirep jiberdi.

Sonan keıin Mirjaqyp Dýlatuly turyp mynany aıtty:

Mynaý kim jatqan áleýmet,

Jas qabyrdy jamylyp?

Munsha ardaqty kim ediń,

Tursyńdar báriń jabyǵyp?!

Jalǵyzy ma edi bireýdiń,

Tilep alǵan zaryǵyp?

Baıy ma edi bul eldiń,

Qurmetteıtin jabylyp?

Bı men bektiń biri me ed,

Jylardaı jurty saǵynyp?

Hanzada ıakı seıit pe,

Qarashy shýlar qamyǵyp?

Joq, áleýmet,

Bul jatqan:

Jalǵyz da emes,

Baı da emes,

Biı de emes,

Bek te emes,

Seıit te emes,

Han da emes,

Býsanyp jatqan jas qabyr

Iesin munyń aıtaıyn:

Maqsuty ulttyń jolyna,

Týyn ustap qolyna,

Jas ómirin pıda etken,

Jar-joldasyn kúızeltken,

Alashtyń adal balasy,

Armansyz ólgen danasy!

Júrekten jalǵyz oq tiıgen,

Jaza baspaı dáp tiıgen,

Alashtyń bul qurbany,

Aıaýly joldas, Qazy jas.

Qosh baýyrym, joldasym!

Armansyz seniń óz basyń,

Qabyl bolyp qurbany,

Alashty qudaı ońdasyn! ...

Jıylǵan halyq qamyǵyp, kóńili bosap kózine jas aldy. Bulardan keıin Raıymjan (Mársekuly), Janǵalı qajy, Mustaqym (Maldybaıuly) sóz sóıledi.

Aqyrynda Qazynyń birge oqyp júrgen joldasy Júsipbek Aımaýytuly eńirep turyp: «Jan baýyrym, joldasym! Qosh bol, jasaǵan aldyńdy ózińe, artyńdy bizge qaıyrly qylsyn! Talaptandyń, talpyndyń, oqyp qatarǵa kirdiń. Bul kúnde mynadaı mezgilsiz qazaǵa dýshar boldyń, ókinbe. Ultyń úshin týyp ediń, ultyń úshin óldiń. Keýdeńde bir aq armanyń ketti, eshkimge oq atyp, qylysh sýyra almaı, jazyqsyz oqqa ushtyń: tym bolmasa ultyńnyń baqytynyń shetin kóre almaı kettiń. Qosh baýyrym, joldasym, qosh», –  dep kóziniń jasyn tyıa almaı, sózin ázer toqtatty.

Sóıtip, 7 martta beısenbi kúni Alashtyń tuńǵysh qurbany baıandy saparyna jóneltip, jurty tarqasty.

Sol kúni bizdiń basshy azamattar Qazynyń jolsyz ólgeni týraly bolshevık bastyqtarymen sóılesti. Olar: «Biz mundaı jumysty iste dep, eshkimge buıyrǵanymyz joq. Óz betimen istep júrgen buzyqtardyń jumysy», – dep, oq atqan soldattardy aıyptapty. Sonan keıin atýshy soldattar voenno-revolıýıonnyı sotqa berildi.

Qazy marqum jasy 22-de, Semeı ýıezi, Eńirekeı oblysynda, Syban degen rýdan edi. Jasynan kedeılikpen alysyp, talabymen oqyp kelip edi. Semeıden eki klasty shkoldy bitirgennen keıin, birer jyl bala oqytyp, pul jınap alyp, 1915 jyly semınarııaǵa tústi. Ony endigi jyly bitiremin dep júrgende, ult tilegin zor kórip, birge oqyp júrgen joldastarymen mılıııaǵa jazylady. Qys ortasynan beri atty mılıııany basqaryp turýshy edi. Marqum aq kóńil, talapker, jigerli, ultshyl jas edi. Ultshyldyǵyn kórsetti, ultynyń jolynda janyn qurban qyldy. Jasaǵan esesin toltyryp, keıingi jastardan orynbasar shyǵarsyn.

Basshy azamattarymyz jáne oblastnoı qazaq komıtetteri keńesip, marqumnyń basyna tas qoıýǵa jáne jaqsylap belgi beıit salýǵa qaýly qyldy. Qazynyń oqýǵa jasy jetken bir inisi bar edi. Sony oqytýǵa stıpendııa ashty. Kári ata-anasyna jáne qatyn, balasyna, jeti myń som aqsha bermek boldy. Jastar uıymy marqumnyń jetisi tolǵan kúni jurtty shaqyryp, quran oqytty, duǵa qyldyrdy.

Alash aman bolsa, bul tuńǵysh qurban umytylmas, tarıhta aty qalar. Biraq bizdiń budan úlgi alyp, júregimizdi sonyń júregindeı qylýymyz kerek.

Rýhyń shat bolsyn, sheıit bolǵan Alashtyń bir balasy! Biz de seniń izińde. Qosh joldasym!      Beıimbet /Maılyuly/.

Alashtyń alǵashqy qurbany

Tiri janǵa qylmyssyz,

Qısyny joq oqqa ushtyń.

Qara ómirden, turmyssyz,

Perishte bolyp kókke ushtyń.

Qandaı janǵa qastyq qyp,

Kimmen baqqa talastyń.

Jat jigeriń jastyq qyp,

Qaharmany Alashtyń!

Oılanyp qal, shaǵynda,

Tańba saldyń júrekke.

Biraq seniń baǵyńdy,

Tappas eshkim tilep te.

Ári tuńǵysh, ári ataq,

Kúnási joq meıman dos.

Qonaǵyńdy kútip ap,

Ulttyń uly, qosh bol, qosh!

Sábıt /Dónentaıuly/.

Qazynyń ólimi, Omby qalasynda oqyp júrgen qazaq jastaryn da tereń tebirentedi. Ombydaǵy «Birlik» atty jastar uıymynyń basshylary: Smaǵul Sadýaqasuly, Qoshke Kemengeruly, Ǵabbas Toǵyjanuly jáne Ashat Saıdalyuldarynyń kóńil bildirgen telegrammasy, «Saryarqa» gazetiniń 1918 jyly, sáýirdiń 15-kúngi sanynda jarııalanypty:

«Ot jandy, ult qandy, esil qyrshyn jas Qazy baýyrymyzdyń mezgilsiz qaza tapqanyna óte qaıǵyramyz. Biraq Qazynyń armany joq: ult jolynda tuńǵysh qurban boldy. Jastarǵa jolbasshy juldyz, túpki ıdeal boldy. Bizder Qazıdy jáne onyń úlgili jolyn umytpasqa, Qudaı aldynda, ar aldynda ýáde berdik. Sol ýádege birinshi negiz salý úshin 20-aprelde qazaqsha oıyn jasap, túsken saf paıdanyń jartysyn, artta qalǵan bir jasar ul balasynyń tárbıesine bermekshi boldyq. Jáne basqa ýaqyttardy járdem kórsetip turýǵa qaýly istedik. «Birlik» qaýymynyń jastary».

«Ekinshi jalpyqazaq sıezi» Alash avtonomııasy, Alashorda úkimeti týraly tarıhı shyndyqqa kózimizdi jetkizý úshin, budan 73-74 jyl buryn jarııalanǵan derekti maǵlumattardyń negizgi bir bóligine jasalǵan sholý-maqalamyzdy ázirge osymen aıaqtaımyz.

 

 

 

 

 

Pikirler