Búgin, qazannyń 4-inde ádebıettanýshy ǵalym Beısenbaı Kenjebaevtyń týǵanyna 120 jyl toldy. Soǵan oraı ǵalymnyń shákirti, jazýshy Muhtar Maǵaýınniń 2020 jyly «Juldyz» jýrnalynda shyqqan arnaýly esteligin jýrnaldyń saıttyń nusqasynan alyp, qaıtara jarııalaǵandy jón kórdik.   Anyǵyn aıtý kerek, «Estelikter kitabynda» Beısekem – aıaýly ustaz, qamqor áke, zerdeli, ultshyl ǵalym Beısenbaı Kenjebaev týraly arnaıy jazý qarastyrylmaǵan, burnaǵy «Men»..

Belgili folklortanýshy ǵalym Edige Tursynnyń qabirine eskertkish qoıylyp, eske alý asy ótkizildi. Jınalǵandar marqumnyń qazaq rýhanııatyndaǵy orny jaıynda oılary jáne estelikterimen bólisti. 26 qyrkúıekte Almatyda uly ustaz, ádebıetshi-folklorıst ǵalym Edige Tursyndy eske alý rásimi ótip, onyń zıratyna arnaıy qulpytas qoıylyp, marqumnyń árýaǵyna baǵyshtalyp as berildi. Sharaǵa zııaly qaýym ókilderi, Edige Dáriǵululynyń shákirtteri men qazaq qoǵam..

Saıası qýǵyn-súrgin qurbandarynyń murasyn túgendep, jaryqqa shyǵaryp, halqymen qaýyshtyrǵan «Arys» qorynyń basshysy Ǵarıfolla Ánes «Adyrnaǵa» bergen sońǵy suhbatynda Alash qaıratkerleriniń tulǵalyq qasıeti men olardyń murasy jaıynda  aıtady. Bıyl Saıası qýǵyn-súrgin jáne Asharshylyq qurbandaryn eske alý kúni qarsańynda jarııalanǵan suhbatty siltemege ótip oqı alasyz.    Saıası qýǵyn-súrgin qurbandarynyń joqtaýshysy, Alash arystarynyń murasyn zert..

Búgin - Alash qozǵalysynyń jetekshisi, Alashorda úkimetiniń alǵashqy tóraǵasy Álıhan Bókeıhanovtyń týǵan kúni, dep habarlaıdy "Adyrna" tilshisi. Qazaq ulty úshin orny bólek Alash kósemi 1870 jyly 5-shi naýryz kúni burynǵy Semeı oblysynda týǵan. Sankt-Peterbor qalasynda bilim alǵan qazaq balasy 1905 jyldan bastap Reseı konstıtýııalyq-demokratııalyq partııasynyń  múshesi bolady. Osy jyly Alash arystary Ahmet Baıtursynuly, Mirjaqyp Dýlatuly, Jaqyp A..

XX ǵasyrdyń birinshi jartysyndaǵy qazaq tarıhyna tereń iz qaldyrǵan kórnekti tarıhı tulǵalardyń biri, memleket qaıratkeri Oraz Jandosovtyń dúnıege kelgenine bıyl - 125 jyl, dep habarlaıdy "Adyrna" ulttyq portaly.  Ol 1899 jyly 20 aqpanda Qaskeleń qalasy, qazirgi Jandosov aýylynda dúnıege kelgen. 1918 jyly Vernyı erler gımnazııasyn bitirip, revolıýııalyq jumysqa qatysty. Jetisý sovdepiniń nusqaýshysy bolyp, jergilikti jerde Keńes úkimetin nyǵaıtýǵ..

«Álıhan Bókeıhannyń týǵan urpaqtary Qazaqstanǵa birde-bir ret kelmeı, orystanyp ketti» dep orynsyz sógetinder elimiz óz táýelsizdigin alǵan alǵashqy jyldyń ózinde Ult kóseminiń Máskeýdegi urpaqtary jerlesteriniń shaqyrtýyn qabyl alyp, Alash arysynyń kindik qany tamǵan qasıetti mekeni - Qaraǵandy oblysy, Aqtoǵaı aýdanyna júrekteri alyp ushyp, ata-babalarynyń týǵan jerine úlken saǵynyshpen arnaıy kelgenin bile me eken?! Keıin olardy elge eshkim sha..

Búgin - Alash qaıratkeri, HH ǵasyrdyń bas kezinde «Qazaq», «Aıqap» sekildi basylymdarǵa halqynyń muń-muqtajyn kóteretin maqalalardy úzdiksiz jazyp turǵan ultjandy, zııaly azamat Asylbek Seıitovtiń týǵanyna 130 jyl. Asylbek Jumanuly Seıitov 1894 jyly 22 qańtarda Omby qalasynda Batyc Sibir general-gýbernatory keńsesi aýdarmashysynyń otbasynda dúnıege kelgen. Ol aldymen orys mektebinde, sodan soń Ombynyń klassıkalyq erler gımnazııasynda oqyǵan. 191..