Sóz – qudiret
12.08.2019
Sóz – qudiret
ERKEK qyryqqa kelgenshe esi kirmese – QASIRET
Ómirińiz tozaqqa aınalmasyn deseńiz, mundaı erkekke jolamańyz! Ǵabıt Músirepov atamyz «Erkek qyryqqa kelgenshe es kirmese – qasiret!» dep dóp aıtqan. Al, mundaı erkektiń belgileri qandaı? Ony jigit shaǵynda qalaı «tanýǵa» bolady? Bul suraqtar bosaǵa attamaǵan, oń jaqta otyrǵan jáne alǵashqy nekesi sátsiz bolyp ekinshi ret turmysqa shyǵýdy oılap, josparlap júrgen qyz-kelinshekterdi qyzyqtyrary anyq. Osy oraıda «Qasiret» erkektiń boıyndaǵy belgiler..
06.08.2019
Sóz – qudiret
ÓKINISh
Zorǵa shydap kelemin. Qasymyzda balalar bolǵan soń ǵana ózimdi kúshpen basyp, zorǵa shydap kelemin. Qyrsyqqanda, jol da biter emes. Álde muny da bul sumyraı ádeıi istep kele me? Qanym qaınap keledi, qanym qaınap... Oǵan aıtar ár sózimdi ishteı qaıtalap, aıtyp jatqan kezimdi kóz aldyma elestetip, daıyndalyp kelemin. Tóze alar emespin, osy bir qylyqtaryna tóze alar emespin. Sodan arasynda oǵan jalt qaraımyn. Ishke jınalǵannyń bárin laq etkizgim kel..
05.08.2019
Sóz – qudiret
Gúlnar Salyqbaıdyń jýrnalısterge eskertýleri
GÚLNÁR SALYQBAIdyń eskertýleri (bizdiń de kókeıimizde júrgen túıtkilder): jýrnalıster, este ustańyzdar! 1. «Qajet», «tıis», «kerek» degen modaldyq sózderdiń ishinde tek «tıis» sózi ǵana jikteledi. Mysaly, «barýǵa tıispin, barýǵa tıissiń, barýǵa tıis». Al «qajet», «kerek» jiktelmeıdi. Qazir ekiniń biri «barý kerekpin», «barýyńyz kereksizder», t.b. dep sóıleıdi. Bul qate. 2. «-Ma, -me, -ba, -be, -pa, -pe» suraý esimdikteri jalǵanǵanda onyń aldyndaǵ..
23.07.2019
Sóz – qudiret
Tańdaýly maqal-mátelder: Qyz balanyń qymbaty men qımasy uıaty men ıbasy
1.Áıeldi tabaǵynan baıqa,balany talabynan baıqa. 2.Sheshesin uqpaıtyn, ákeden yqpaıtyn ul bolmaıdy. sheshege tartpaıtyn, ákege júk artpaıtyn qyz bolmaıdy. 3.Qyz baqyty – qyryq quraq. 4.Qoı baqqanǵa at tańdatpa,tis qaqqanǵa qyz tańdatpa. 5 .Áıelge ana,balaǵa dana dep qara. 6.Qyz balanyń qymbaty men qımasy uıaty men ıbasy. 7.Qyzda qylyq joq deme,momynda bylyq joq deme. 8.Ár áıelde bolady myń san qylyq,qylyqtyń eń jamany jasandylyq. 9.Kerbez qyz qar..
22.07.2019
Sóz – qudiret
Áke qarǵamaıdy, qarǵasa ońdyrmaıdy
60 jyldardyń basy bolatyn. Ol kezde senderdiń shesheleriń Aqsholpan quldyrańdap júgirip júrgen kezi. Batys jaqqa atańmen birge aǵaıynǵa sálem bereıin dep barǵanymyzda, osy bir oqıǵany kempirlerden esitip qaıtqan edim.  Bir úıdiń erke, ádemi qyzy bolypty. Úsh uldan keıin kórgen qyzǵaldaǵyn ákesi de, sheshesi de mápelep ósirgen. Aýyzynan shyqqan árbir sózin jerge túsirmeı qaǵyp, áp sátte oryndaıdy eken. Otaǵasy aýyldyń zavhozy, al áıeli esepshi bo..
16.07.2019
Sóz – qudiret
Jar tańdaýǵa baılanysty Júsip Balasaǵun babamyzdyń ósıeti
Esimi orta ǵasyrlardan bizdiń zamanymyzǵa jetken belgili aqyn, qoǵam qaıratkeri Júsip Balasaǵun óziniń «Qutty bilik» dep atalatyn eńbeginde áıel adamdardy birneshe topqa jiktegen. Jastyq shaqtyń býymen jigitterdiń kóbisi syrtqy sulýlyqqa kóp nazar aýdaryp aldamshy sezimnen asa almaı jatady. Al syrty sulý arýlardyń ishki sulýlyǵynyń qos kezdesýi – óte sırek qubylys. Sulýlyqtyń kóp adamǵa moıyn burǵyzatyndyǵy anyq, sulýǵa úılengen azamattyń bar ómi..
15.07.2019
Sóz – qudiret
Abaıdyń onynshy qara sózi
Bireýler qudaıdan bala tileıdi. Ol balany ne qylady? Ólsem ornymdy bassyn deıdi, artymnan quran oqysyn deıdi, qartaıǵan kúnimde asyrasyn deıdi. Osydan basqasy bar ma? Balam ornymdy bassyn demek ne sóz? Ózińnen qalǵan dúnıe ıesiz qalar deısiń be? Qalǵan dúnıeniń qamyn sen jemek pe ediń? Ólip bara jatqanda ózgeden qyzǵanyp aıtqanyń ba? Ózgege qımaıtuǵyn seniń ne qylǵan artyqsha ornyń bar edi? Balanyń jaqsysy - qyzyq, jamany - kúıik, ne túrli bolary..
20.05.2018
Sóz – qudiret
Aqan seriniń naqyl sózderi
Aqan seri Qoramsauly — ómir shyndyǵyn úlken sýretkerlikpen jyrlaǵan zamanynyń asqaq aqyny ǵana emes, muńshyl da syrshyl, lırıkalyq tebirenisti sazymen, ánshilik-oryndaýshylyq ónerimen tanylǵan ózgeshe daryn ıesi. Onyń kompozıtorlyǵy aqyndyǵynan kem túspeıdi. Jurtshylyqqa keń tanylyp, "Aqan seri" atanýy jáne ataq, dańqynyń shar-tarapqa jetýi — ánshilik-kompozıtorlyq óneriniń jemisi. Kóksheniń sulý tabıǵatyn albyrt sezimge, áserli mýzyka únine bóle..
11.05.2018
Sóz – qudiret
Sózge jaýap tapqan jigit
Bir baı qonaq qondyrýǵa óte tar adam eken. Eliniń salty boıynsha qyzy aıtqan óleńge jaýap taýyp aıta almasa, bettep kelgen qonaq aýyl ıesiniń qondyrmaǵanyna kiná qoıa almaı, kete berýge tıisti eken. Sol qyzdyń óleńine ilik taýyp aıta almaı, talaı qonaq qona almaı ketipti. Sondaǵy qyzdyń óleńi: "Óner tapsa jigittiń baǵy boldy, Keshe kelip qonaqtar taǵy boldy. Aı topyrdy kún saıyn salmas bolar, Qonaqtyń bizden keter shaǵy boldy", - dep, úıde otyryp..
29.04.2018
Sóz – qudiret
Oǵyz Doǵan. Uly dalaǵa ashyq hat…
Táńirim seni jiberdi 16 Jeltoqsanda! Eń áýeli kishkentaılardyń júzderinen súıip, úlkenderdiń aldynda qurmetpen bas ıemin. Qol-etekti súıgizdirmessiń, buny bilem… Qalyń qalaı? Anam, súıiktim, Otanym – Qazaqstanym, qalaısyń?.. Árdaıym jaqsy bol, jaraı ma? Meniń qalymdy surasań, bilgenińdeı, taǵy jalǵyz, taǵy sensiz, taǵy basy dertte… *** Ózimdi biletin 3 jasymnan beri barsyń men úshin. Anamnyń «qaıdasyń?»-darynda, «aınalaıyn»-darynda, «júr, balam, ..
08.04.2018
Sóz – qudiret
Ult retinde ulylardy ulyqtaı bileıik - Mahat Sadyq
Almaty. 1990 jyl. Jaz. Jeltoqsan kóshesi 177-degi TV men Radıo úıiniń kire berisinde SSSR halyq depýtaty znachogin taqqan Muhtar Shahanovty kúzettegi eki mılııoner ishke jibermeı tur eken. “Aıpyrmaı, Saǵat qaıda, Saǵat”-, deıdi dańqy dúrildegen aqyn. Sirá, Máskeýdegi SSSR Halyq depýtattarynyń májilisinen kele sala, Almatyny aýylyndaı kórip, rýhy bir dostaryn kezek-kezegimen, aldyn-ala habarlaspaı aralap júrse kerek. Jaǵdaıdy lezde túsindim. Kúzet..
10.03.2018
Sóz – qudiret
Asqar Jumadildaev: Búkil ǵylymnyń barlyq ana tilinde oqytylýy kerek
Búgin Almatydaǵy «Astana» qonaq úıinde «Qazaqtyń tili men tarıhy – ulttyń altyn qazyǵy» degen taqyrypta qoǵamdyq talqylaý ótti. Jıynda akademık Asqar Jumadildaev sóz sóılep, óz pikirin bildirdi. - Keshe ǵana ǵylymı jınalys boldy. Sol jıynda men bir saǵattyq baıandama jasadym. Baıandamanyń taqyryby: «Matematıkany qazaq tilinde oqytýǵa bola ma, bolmaı ma?». Árıne, bul qandaı aqmaǵı suraq dep oılarsyzdar. Ókinishke oraı, XXI ǵasyrdyń basynda osy sur..
27.02.2018
Sóz – qudiret
Syndy unatpaıtyn adam shyndyqty da unatpaıdy
 «Jas Alash» gazetinde jarııalanǵan «Sóz tanıtyn kóz kerek» maqalasynan bastalǵan qalamgerleridiń sóz saıysy odan ári jalǵasyn tapty. Nazarlaryńyzǵa Nesipbek Aıtulynyń "Óziń dıýanısyń, kimge pir bolasyń?" maqalasyna Myrzan Kenjebaıdyń jaýabyn usynyp otyrmyz. Qazaqstan Jazýshylarynyń Quryltaıy qarsańynda Qýanyshymda shek joq! Búgingi qazaq ádebıetiniń, ásirese, poezııanyń jaı-japsary, pikirtalastar, kózqarastar ártúrliligi, naqty ádebı synnyń joqt..
25.02.2018
Sóz – qudiret
Óziń dıýanasyń, kimge pir bolasyń?
Myrzan Kenjebaıǵa jaýap Myrzan! Myń jerden arpalysqanyńmen, Amanhandy mı batpaqtan alyp shyǵa almaısyń. Munyń bos áýreshilik. Oǵan ara túsken bolyp, meni aǵash atqa mingizgiń kelgeni – dalbasalyq. Ony qyzdyń balasyndaı mápelep baqsań da, alpystan asqan shaǵynda qazaqtyń qara tiliniń qazanyn qaınata almaıdy. Osy kúl tasyǵany – tasyǵan. Meniń maqalamnyń shymbaıyna batqany sonsha – ol artymen súńgip, sasqan úırektiń kebin kıdi. Atyna aıtylǵan ay da..
24.02.2018
Sóz – qudiret
Ár adamnyń óz mindeti bar
Ár pendeniń dúnıe esigin ashqan sátten bastap, aqyrǵy demi bitkenge deıingi tirliginde atqaratyn jumystary, moıyndaryna júktelgen mindetteri bolady. Vedalyq ilimde buny –dharma dep ataıdy. Bul mindetter eshqandaı konstıtýııada nemese zańda jazylmasa da, dinı sharttarda belgilenbese de , ony árbir adam ózi ishteı túısinedi. Mindetti oryndamaýdyń saldary Pende moınyna júktelgen tabıǵı mindetterin oryndamaıtyn bolsa, onyń zardabyn ózi de, aınalasynd..
23.02.2018
Sóz – qudiret
QAZAQTYŃ «I» árpin QAITARYP, eki dıgraftan QUTQARYŃYZDAR!
QAZAQ ÁLIPBII QALYPQA TÚSKENMEN, QAITA QARAR ÁRIPTER BAR… Qazaq tili álipbıin latyn grafıkasyna kóshirý jónindegi Ulttyq komıssııa nazaryna Qazaqtyń latyn grafıkasyna negizdelgen jańa álipbıin qabyldaý – jalpyhalyqtyq  qoldaýǵa ıe bolyp, jappaı talqylaý ózegine aınaldy. Eń birinshi qazaqsha tól áripterdi dıgrafpen tańbalaǵan álipbı qoǵamda qatty qarsylyqqa ushyrady. Ekinshi ret ózgertilip, latyn grafıkasyna ótý týraly Prezıdent Jarlyǵymen jarııal..
17.02.2018
Sóz – qudiret
Amangeldi Keńshilikuly: Rahymjan Otarbaev. Sheberlik pen shyndyq.
Burynnan biletin jazýshymnyń jańa kitabyn qolyma ustap, baspahananyń ıisi shyqqan betterin paraqtaǵanymda, ylǵı da meniń esime onyń shyǵarmasymen tuńǵysh tanysqandaǵy alǵan áserim túsedi. Bálkim sondyqtan ba eken, ónerdegi izdenisin qadaǵalap, jazǵan dúnıesinen jańalyq kútip júretin jazýshym Rahymjan Otarbaevtyń «Shyńǵys hannyń kóz jasy» atty kitabyna kóz júgirtkenimde 1985 jyldyń qońyr kúzinde, «Jalyn» jýrnalynda, qazaq prozasynyń metri Dýlat Is..
14.02.2018
Sóz – qudiret
Jazýshylar odaǵy bıýrokratııalyq apparat emes, shyǵarmashylyq odaq bolǵany abzal
Kúni keshe ǵana Qazaqstan Jazýshylar odaǵynda pleným ótti. VI Pleným. 800-ge jýyq músheniń 80-ge jýyǵy jınalǵan alqa-qotan jıyn tup-týra 5 saǵatqa sozyldy. Plenýmnyń qaraýy tıis qos máseleniń biri: Jazýshylar odaǵynyń kezekti quryltaıynyń ýaqytyn belgileý; ekinshisi, sońǵy 5 jylda odaq oryndaǵan jumystardy jıyntyqtaý bolatyn. Degenmen, odaqtaǵy oı talas qyzyp, jaryssózge shyqqan jazýshylar JO-ny 22 jyl basqaryp kelgen Nurlan Orazalınge jeke arazd..
14.02.2018
Sóz – qudiret
Astananyń atyn "Alash Orda" dep ózgertý kerek
«Qazaqty avtonomııa qylsaq, Qaraótkel – Alashtyń ortasy, sonda ýnıversıtet salyp, qazaqtyń ul-qyzyn oqytsaq, «Qozy Kórpesh – Baıandy» shyǵarǵan, Shoqan, Abaı, Ahmet, Mirjaqypty tapqan qazaqtyń kim ekenin Eýropa sonda biler edi-aý» degen eken Á.Bókeıhan. Qaraótkel dep Esil jaǵalaýynda qazirgi Astana óńirin ataǵan. Saýda-sattyqtan bólek, nebir dúldúl sal-serilerdiń óner kórsetken áıgili Qaraótkel jármeńkesi de osynda oryn tepken. Álekeń Qaraótkel ó..
08.02.2018
Sóz – qudiret
Uly besin
Ittik pen pendelik haqynda   Qara basyn arylta almaı kúnádan, «Itsiń!» – dedi bir adamǵa bir adam. Ittik penen adamdyqtyń arasyn, Ajyratyp berdi deısiń kim oǵan?!   Kórmese de qıyndyqty tym áli, Torlady dep meni qaıǵy tumany. Óz kinásin moıyndamaı bir jigit, «It tirligiń qurysyn!» – dep jylady.   Júrse de jurt sol ólkeni mekendep, Óz-ózinen kórindi de bóten bop. Qaralady qumy án salǵan ólkeni, «It baılasa turǵysyz jer eken! – dep. ..
05.02.2018
Sóz – qudiret
Shahkárim: Ar túzer adamnyń adamdyq sanasyn
Shahkárim Qudaıberdiuly – ómiri de, óleńi de búgingi qazaq eline ańyz bolǵan abyz tulǵa. “Abyz” kóneden kele jatqan sóz. Qazaq tiliniń túsindirme sózdiginde abyz sózin arab tilinen engen, birinshi maǵynasy – kóp biletin, bilimdi adam, bilgir,ekinshi maǵynasy – sáýegeı, kóripkel dep kórsetken (QTTS, 1974, 1-tom, 38-bet). Kóne túrki tili sózdiginde (DTS) aba – mat, aba – (arab) prarodıtel, predkı maǵynalary beriledi. Abyz sóziniń tórkini “aba” sózi..
02.02.2018
Sóz – qudiret
Tulpardan tuǵyr ozǵan zaman boldy - Myrzan Kenjebaı
Qazaqstan Jazýshylar Odaǵynyń Quryltaıy qarsańynda Iá, Nesipbek Aıtuly bastap, búgingi ulttyq baspasózimizdiń betke ustarynyń biri derlik «Jas alash» qostap, «Qazaqstan Jazýshylar Odaǵynyń quryltaıy qarsańynda» degen aıdarmen ıgilikti bir isti qolǵa alǵan eken. Onyń «Quryltaı qarsańynda ortaǵa salar oı kóp» dep bastalýynyń ózi búgingi qazaq ádebıetine qolynan kelgenshe azdy-kópti úles qossam deıtin, onyń qazirgi jaı-kúıine alańdaıtyn kim-kimdi de..
29.01.2018
Sóz – qudiret
Aqyndardyń «qylmystyq toby» týraly jyr
Aqyn Ábýbákir Qaıran – 60 jasta! Shubattan shyqqan… Ábýbákir Qaıranǵa Sheńgelmen oınap, Jantaqta jatqan jantaıyp, Ýyzǵa toıǵan Botadaı bula, balpaıyp, Tártipti topta Túsedi kózge tulǵasy, Tarbaǵataıdyń Tasyndaı qojyr talpaıyp. Aınalǵan óleń, Baıyrǵy balbal qaıda der, Aq boran soǵyp, Aıtqandaı sálem aıǵa jer, Qaıran el joǵyn Ýaıymdap jyrmen izdegen, Qaınary móldir, Qaıraǵy qatty qaıran er! Qolqany qaýyp, Juldyzsyz túni qalanyń, Aqynnyń beıýaq Taýy..
28.01.2018
Sóz – qudiret
ULYLAR ÓMIRINEN
ULYLAR ÓMIRINEN Degen eken: 1. Birde Vıktor Gıýgo Prýssııaǵa barady. Jandarm anketany toltyryp jatyp: — Qandaı qyzmetpen aınalysasyz? — dep surady — Jazamyn. — Suraǵanym, Tabys kózińiz nede? — Qalamda. — Demek solaı jazaıyq: «Gıýgo. Qalam satýshy». 2. Esepke senbegen shyǵar Aqyn, sazger Elena Ábdiqalyqova birde shyǵarmashylyq kezdesý barysynda, "Bes kún jalǵan dúnıe, dep nege aıtty eken" dep qalsa kerek. Sonda zalda otyrǵan áriptes aqyndardyń bir..
18.01.2018
Dala danalyǵy
Aǵa sultan Qunanbaıdyń Abaq Kereıge kelýi
Patshalyq Reseı qazaq dalasyn aımaq-aımaqqa bólip basqarǵanda Semeı qalasy bir aımaqtyń ortalyǵy bolyp orystan kelgen gýbernatorǵa aǵa sultan Qunanbaı jáne Baraq tóre orynbasar bolyp turady. Kún saıyn qysymǵa alyp kele jatqan patsha ákimshiligimen qarsylasyp, óshtesip júrgen qazaq jigitteri Aqsaqqııan, Tabyldy deıtin eki jigit (qazaqtar Aqoıaz dep atap ketken) aq patshanyń aýdan dárejeles adamy – orys bastyqty óltirip ketedi. Semeı gýbernatory o..
13.01.2018
Sóz – qudiret
Qazaqstannyń bolashaǵy – qazaq tilinde
Búgingi tańda elimizde Elbasynyń bastamasymen «Rýhanı jańǵyrýǵa» baılanysty kóptegen ıgilikti sharalar júzege asyrylyp jatyr. Rýhanı jańǵyrý – eldik jańarýǵa, kúlli rýhanı qundylyqtardy damytýǵa negiz bolatyn mańyzdy serpilis. Olaı bolsa, memlekettik til irgetasynyń myqty qalanýy da – rýhanı jańǵyrýymyzǵa sebepker ekeni anyq. Oqyrman nazaryna usynylyp otyrǵan maqalamyzda ana tilimizdiń oı-sanamyzdy tolǵandyrǵan ózekti máselelerine nazar aýdarýdy ..
10.01.2018
Sóz – qudiret
Epos kak predchývstvıe kýltýrnoı revolıýıı
Premernyı pokaz serıala «Kozy-Korpesh – Baıan-Sýlý», sostoıavshıısıa v prednovogodnıe dnı, obernýlsıa neshýtochnym skandalom. Ne dojıdaıas fınalnyh tıtrov shestıserıınogo teleprodýkta, zrıtelı napısalı pısmo, adresovannoe mınıstrý ınformaıı ı kommýnıkaıı Daýrený Abaevý ı predsedatelıý pravlenııa AO «RTRK «Kazahstan» Erlaný Karıný s trebovanıem snıat ego s efıra. Chýjıe sredı svoıh Podpısanty obraenııa, sredı kotoryh est ımena ızvestnyh v strane j..
31.12.2017
Sóz – qudiret
"QAN MEN TER" QALAI JAZYLDY?
I Shyǵarma jazylyp bitti.... Kitap bop basylyp shyqqaly da áldeqashan. Endi, mine, qaıta-qaıta basylyp ta jatyr. Shamasy, sirá uzaq jyldar kóz maıyńdy taýysqan osy kitapty alǵash ret jazsam degen oıdyń basyńa qashan, qalaı kelgeni haqynda jáne qalaı jazylǵany haqynda oı tolǵaıtyn ýaqyt ta jetken sııaqty. Shynyn aıtqanda, osy saýaldyń budan buryn da bir ret aldymdy tosqany bar. Bunan buryn da dál osy saýalǵa jaýap bergem. Ol, umytpasam, 1970 jyldy..
17.12.2017
Sóz – qudiret
Órkenıet joly
Bıylǵy jyldyń 26 qazanynda Elbasy qazaq álipbıin latyn grafıkasyna kóshirý jónindegi Jarlyǵyna qol qoıdy. Jańa álipbı tarıhqa ulttyq álipbı bolyp enedi. Bul núkte emes. Qyrýar jumystyń basy ǵana.  Álipbı nusqasy bekitilgenge deıin júrgizilgen jumystar negizinen latyn qarpine kóshý qajettiligin negizdeıtin aqparattyq-túsindirý sıpatynda boldy. Ol úshin quramynda til mamandary, sarapshylyq qaýymdastyq, múddeli uıym ókilderi qamtylǵan jumysshy top q..
07.12.2017
Sóz – qudiret
Biz kimge jaltaqtaımyz?
Jaqynda ısi qazaqqa aty málim bir jazýshymyz Tashkentke baryp keldi. Ózbekstan astanasynyń sulýlyǵy, tazalyǵy, ózbek halqynyń kishipeıildigi, ózderiniń ulttyq mádenıetine, ulttyq tiline degen qurmeti, ásirese ulttyq namysy men ulttyq sana-seziminiń óte bıik ekeni týraly uzaq áńgimeledi. Respýblıka astanasy Tashkentte týyp-ósken, ómir boıy qalada turatyn jastary bir-birimen tek ózbekshe sóılesedi, Tashkentte tórt kún bolǵanymda bizdegideı oryssha ..
22.05.2017
Sóz – qudiret
Bı sóziniń etımologııasy
Sheshen sózimen únemi qatar atalatyn, jekelegen jaǵdaıda «bı-sheshender» dep sınonımi retinde qoldanylsa da túrli sebeptermen nazardan tys qalyp kele jatqan «bı» sóziniń etımologııasyna, leksıkalyq mánine, onyń qoǵamdaǵy roline, olar qurǵan bıler ınstıtýtyna da tolyǵyraq toqtalyp ótken jón dep sanaımyz. Sebebi, ilki dáýirlerden HIH ǵasyrǵa deıin qazaq sheshendik sózderiniń buqaralyq sıpat alýy, quqyqtyq-áleýmettik máselelerdi sheshý barysynda she..
24.01.2017
Sóz – qudiret
"Sheshen" sózi qaıdan shyqqan?
Búgingi tańda qazaq tiliniń qoldanysqa keńinen enýine baılanysty qazaqtyń aýyzeki sóıleý dástúrin, sheshendik ónerin jańǵyrtý mindeti kún tártibinde tur. Osyǵan oraı, eń aldymen«sheshen» ataýynyń ózine aıryqsha nazar aýdaryp,  jańasha qarap, ózgeshe paıymdaıtyn ýaqyt ta kelgen syńaıly. Osy bir ǵana sózdiń etımologııasyna, onyń qoldanylý tarıhyna muqııat nazar aýdarý arqyly halqymyzdyń júrip ótken jolyn, kórshi halyqtarmen qarym-qatynasyn, árbir k..
22.01.2017
Sóz – qudiret
Ult tanymyndaǵy bir uǵym nemese "obal" sóziniń túp-tórkini qaıda jatyr
Baıaǵyda qazaqtyń ǵulamasy Máshhúr Júsip Kópeıuly «Dúnıede 77 til bar, sonyń ishinde arab tili – asyl til. Óıtkeni Quran ǵarabı, arab tilinde túsken. Ekinshi asyl til – qazaqtyń tili. Qazirgi júrgen zamandastarymyzdyń birde-bireýi qazaq tilin bilmeıdi. Shirkin, bilse ǵoı. Din de, ǵylym da, áýlıelik te qazaqtyń tilinde tur», depti. Shamasy HIH ǵasyrdyń sońy men HH ǵasyrdyń basynda aıtsa kerek bul sózin. MáshHúr Júsiptiń zamanyndaǵylar qazaq tilin ..
13.07.2016
Sóz – qudiret
Súıinbaı bı
  Bı uǵymy dástúrli qazaq qoǵamynyń saıası-áleýmettik júıesindegi demokratııalyq bıliktiń ıesi retinde qabyldanǵan. Zertteýshi ǵalymdardyń, ásirese, V.V. Bartoldtyń pikirinshe,«bı»sózi shamamen XIV -XV ǵasyrlarda ejelgi túrki tilindegi«bek» ataýynyń bir nusqasy retinde paıda bolyp, basqarýshy, el bıleýshi maǵynasyn bildirgen. Keıinnen bastapqy semantıkalyq-tildik reńkinen ajyrap, kóbinese, daý-janjaldy sheship, kesimdi tórelik aıtýshy, ádil ..
07.02.2016
Sóz – qudiret
Urpaq bolashaǵyna ult jaýapty
 Bizdiń elimizdiń memleket bolyp qalyptasa bastaǵanyna, týyn kóterip, ordasyn tikkenine bes jarym ǵasyr bolypty. Osy bir aýyz toltyryp aıtarlyqtaı ýaqytta Alash jurtynyń almaǵan asýlary, shyqpaǵan shyńdary joq ekendigine myna bizdiń keń kósilip, erkin jaılap otyrǵan ulan baıtaq dalamyz ben zamanalar eskertkishterindeı zańǵar taýlarymyz, shalqar kólderimiz, ólkemizdi órnektegen ózenderimiz kýá.         ..
29.01.2016
Sóz – qudiret
Mysqal, batpan jáne dırhem…
QAZAQ, TÚRIK TILDERINDEGI ÓLShEMDIK ATAÝLAR   Halyq tirshiliginde ólshem birlikteriniń alatyn mańyzy erekshe. Qarap tursaq, ólshem birlikteri sharýashylyq isterinde, kásipte, saýda-sattyq túrlerinde keńinen qoldanys tapqan. Bul rette, qazaq pen túrik halyqtarynyń ólshem birlikterindegi ózara uqsastyqtardyń, ortaq nusqalardyń bar ekenin aıta ketken jón. Máselen, arpa, shymshym, mysqal, qadaq, batpan, t.b. ólshem túrlerin baýyrlas halyqtardyń ..
29.01.2016
Sóz – qudiret
«Aıman-Sholpan» qıssasynyń tili
XIX ǵasyrdyń ekinshi jartysynda «Baspa betin kórgen qıssa» degen aıdarmen jaryq kórgen halyqtyq týyndylardyń biri − «Aıman-Sholpan» jyry. Bul shyǵarmany eski qazaq jazba ádebı til úlgilerine jatqyzýymyzdyń sebebi, birinshiden, onyń fonetıkalyq-orfografııalyq júıesinde kóne túrki ádebı tili dástúriniń saqtalýy bolsa, ekinshiden, onyń leksıkasynda eski qazaq tili sózderi men arab-parsy elementteriniń jıi kezdesýi, sondaı-aq kóne túrki tildik jalǵaý..
23.01.2016
Sóz – qudiret
Qazaqtyń jazba ádebı tiliniń qalyptasý kezeńi
Qazaq halqy basqa túrki halyqtary tárizdi birneshe ǵasyr boıy basyn Orhon-Eneseı jazbalarynan alatyn túrki ádebı tilin paıdalandy. Bul til barlyq ýaqytta birkelki bolǵan joq. Tarıhı kezeńderde ústemdikke ıe bolǵan taıpalar tiliniń, sondaı-aq arab jáne parsy, mońǵol tilderiniń áserine ushyrady. Alaıda onyń negizgi leksıkasy men grammatıkalyq qurylysy saqtalyp otyrdy. Buǵan arab jazýynyń ámbebaptyǵy (ýnıversaldyǵy) da sebepshi bolsa kerek. Keıinire..
22.01.2016
Sóz – qudiret
Myrzaqospaq
Tabıǵattyń árbir jaratylysyna jete mán berip, óz ómirimen sheber úılestire bilgen dana halqymyz tórt túliktiń de babyn jetik bilgen ǵoı. Kúndelikti turmys-tirshiliginiń qajetine jaratyp qana qoımaı, tórt túliktiń árqaısysyn baptap kútýdiń de negizderin qalyptastyrǵan. Bul búgingi zerdemen qaraıtyn bolsaq, tom-tom ǵylymı eńbekter jazýǵa bolatyn bilim kózderi. Kóshpeli ǵumyr salttyń ózindik dástúrleri tórt túliktiń tól ataýlarynyń da molynan jasalý..
22.01.2016
Sóz – qudiret
Sút taılaq
Halqymyzdyń tildik qorynda túıe ataýyna baılanysty kóptegen sózder men sóz tirkesteri molynan ushyrasady. Bul túıe janýarynyń qazaq halqynyń sharýashylyǵyndaǵy alar ornynyń erekshe ekenin bildirip turǵany anyq. Olaı bolsa, túıe túligine qatysty ataýlarǵa, ol ataýlardyń qandaı mán-maǵyna beretinine toqtalaıyq. Soqtan. Soqtan dep qazaq tórt jasqa shyǵar dónen býrany aıtqan.Tyǵyrshyn. Tórt jasqa shyǵar áli qaıymaǵan urǵashy túıege berilgen ataý. Bul..
17.01.2016
Sóz – qudiret
«Alpamys batyr» jyryndaǵy tektilik máselesi
Ultandy qul dep tanystyryp, onyń súıkimsiz etip kórsetilgeni 1956 jylǵy daý-damaıda «Alpamys» jyryn synap, halyqtyq sıpaty joq degen oı aıtýǵa ıtermelegen. Biraq bul obraz týraly M.Ǵabdýllın: «Onyń unamsyz beınede alynýy Ultannyń qul bolǵandyǵynda emes, isinde. Tipti jyrdyń qaı varıantyn alsaq ta, Ultan shyn mánindegi qul da emes. Ol – Alpamystyń nemeresi, Qultaıdan týǵan bala. Ultan óse kele, Alpamys sekildi el qamqorshysy emes, óz dárejesiniń ú..
17.01.2016
Sóz – qudiret
Qyz Qurtqa
Batyrlar jyry – el qorǵaǵan erlerdiń batyrlyǵyn jyrlaǵan tarıhı óleń sóz ǵana emes, qazaq tiliniń qaınar bulaǵy. Onda el men jer úshin bolǵan egestiń, basyn oqqa baılaǵan batyrdyń, tuıaǵy altyn tulpardyń, adal jar bolǵan arýdyń sýreti jatyr. Ol – sóz sýreti. Munda qazaq áıeline ǵana tán danalyq, daralyq, tektilik, kóregendiktiń kórkem obrazy somdalǵan. Dini pás tartyp, tili jutańdaǵan búgingi qazaqqa batyrlar jyrynyń bereri ushan-teńiz. «Ana tili..
17.01.2016
Sóz – qudiret
Qalaı sheshen bolamyz?
El bolyp etek-jeńimizdi jıǵaly beri barymyzsha synyǵymyzdy jalǵap, jyrtyǵymyzdy jamap kelemiz. Biraz jyldyń júzi boldy, dástúrli mádınıet te, aqyndyq óner de keńinen nasıhattala bastady. Sonymen birge sheshendik óner týraly pikirler de jıi aıtylyp júr. Tipti sheshendik óner degen pándi mekteptegi bastaýysh synyptarǵa da bekitip qoıdyq.Osy sheshendikti biz qalaı túsinip júrmiz? Sheshendik – tapqyr sóıleý óneri deımiz. Sol sebepti de ádemi sóıleýge..
17.01.2016
Sóz – qudiret
Mekemtas Myrzahmetuly. «Abyz» sózin abaılap qoldanaıyq!
Ata-babalarymyz sóz maǵynasyna, onyń aıtylý máneri men qoldaný syryna aıryqsha mán bergen. Árbir sóz óziniń tabıǵı qyzmetinen aýytqymaı, basqa atalym sózdiń maǵynasymen aralaspaı ózindik bolmysyn taza, qaz qalpynda saqtaýǵa umtylǵan, mysalǵa alar bolsaq, Aqsý, Qarasý, Qyzylsý dep atalatyn gıdronımdik ataýlar qazaq dalasynda jıi ushyraıdy. Ońtústik Qazaqstan oblysynyń Saıram aýdanynda osylaısha atalatyn iri eldi mekender  orys tiline Belovod,..
17.01.2016
Sóz – qudiret
“Qyz Nazym shyqty burańdap…”
«Qambar batyr» – qazaq halqynyń qaharmandyq jyry. Jyrdyń 19 nusqasy búgingi urpaqqa jetti. Jyrdyń basty taqyryby – jer men el namysyn qorǵaý. «Qambar batyr» jyry batyrdyń eseıip, el qamqorlyǵy bolǵan tusynan bastalady. Negizgi keıipker oqıǵaǵa aralaspas buryn Ázimbaıdyń qısapsyz mol baılyǵy, onyń alty uly jáne sulý qyzy – Nazymnyń sán-saltanaty marapattalady. Onan soń qyz balany eseıgenshe mápelep, kútip erkelete ósirip, al úlkeıgen kezinde eski..
16.01.2016
Sóz – qudiret
Qazaq handyǵy dıplomatııasynyń meta tili jóninde
Qazaq handyǵy dıplomatııasyn zertteý barysynda biz, bıler ınstıtýtynyń atqarǵan qyzmeti men olardyń dıplomatııalyq qatynastardy ornatýdaǵy róline toqtalmaı óte almaımyz. Munyń ishindegi eń mańyzdysy – til máselesi, ıaǵnı dıplomatııalyq qatynastardy ornatýdaǵy danalyq tildiń, tapqyr tildiń qyzmeti. Osydan kelip dıplomatııalyq qyzmettegi metatildiń orny anyqtala bastaıdy. «Metatil» degen termın neni bildiredi? Metalıngvıstıka, metatil ataýlary..
16.01.2016
Sóz – qudiret
Aryna bekem bolǵan Aıýbıke
Aıýbıke – qazaq batyrlar jyryndaǵy aıryqsha esim. Ol – «Qobylandy», «Qambar» batyrlarmen salystyryp, Muhtar Áýezov ini batyr ataǵan «Er Saıynnyń» jary. «Er Saıyn» jyry eń alǵash Alashorda kósemi, ǵalym Ahmet Baıtursynulynyń jınaqtaýymen 1923 jyly Máskeýdegi «Kúnshyǵys» baspasynan jaryq kórdi. Kitap Shoqannyń dosy, orys ǵalymy Grıgorıı Potanınge tartý retinde shyǵarylǵan. Bir qyzyǵy, bul kitap ótken ǵasyrdyń birinshi shıreginde jaryq kórgenine qar..
16.01.2016
Sóz – qudiret
Dııý
Qazaqtyń jeri qandaı keń bolsa, onyń jan álemi, rýhy, dúnıetanymy, parasaty men paıymy, qııaly men nanym-senimi de sondaı baıtaq, qatparly, qa­zynaly, óristi, órnekti. Ózgeler túsine almaıtyn, túsinýge yqylas tanytqanymen túısine de, tushyna da almaıtyn, al ózimiz jan-júregimizben sezingeni­mizben basqalarǵa uqtyryp aıtyp, aqtaryp jazyp bere almaıtyn bir qupııa tylsym álem bar. Ol – ulttyq mıfologııa. Qazaq mıfolo­gııa­synyń ..
16.01.2016
Sóz – qudiret
Turmaǵambet Iztileýulynyń «Shahnamasy»
Turmaǵambet Iztileýovtyń poetıkalyq mektebi tek qana qazaq qushaǵyna ǵana laıyqty mektep sııaqty. Uly aqynnyń oıshyldyq shyǵarmalaryndaǵy beıneler, sıýjetter, áýender búkil musylmandyq Shyǵystyń shymyr bulaqtarynan tarap, qazaq óleńiniń órisin, keńistigin keńeıtip ketti. Turmaǵambet Iztileýovtiń shyǵarmashylyq qazynasynyń qordaly qorjyndarynda arabty da, parsyny da, armıandy, grýzındi, tájikti, ózbekti, qaraqalpaqty da tań qaldyratyn tańsholpanda..
14.01.2016
Sóz – qudiret
Qamshy
Qamshy — qazaq halqynyń ba­ıyrǵy kezdegi sharýashylyq, má­denı ómirinde asa keń tara­ǵan, «kólikti aıdap júrgizý úshin qoldany­la­tyn, taspadan ártúrli nusqada túıip, tobylǵy nemese basqa zatqa saptap jasaǵan ejelgi at aıdaýysh quraldardyń biri, er-turmannyń bir quramy». Biraq qazirgi kezde osyndaı qarapaıym qamshynyń óz «qupııasy» baryn kóbimiz ańǵara bermeıtin tárizdimiz. «Qamshy» uǵymynyń qurylymdyq mazmuny aıtarlyqtaı kúrd..
Taǵy júkteý