Til – júıeli hám kúrdeli qubylys ekeni anyq. Onyń qudirett de qasıettii kúshinde esh ólsheý joq, shekteý de qoıylmaǵan. Kez kelgen memlekettiń tiline jáne onyń  kórkemdigine teń keler teńeý de tabylmasy anyq. Uly uǵym – barsha ulttyń jany ári halyqtyń úni. Tili joıylsa halyq ta jer betinen joǵalýy sózsiz ekeni talaıdan beri aıtylýda. Ult sózi qozǵalǵan tusta, shúbásiz «memlekettik til»  uǵymy paıda bolary haq. Memlekettiń ortaq tili – el rýhyn kó..

Professor, akademık Ádil Ahmetovtyń «Vıkıngderdiń izimen» (Ǵylymı gıpotezalyq týyndy) kitabynyń «Baıyrǵy vıkıngderdiń rýnıkalyq álippesi men eski túrki rýnıkalyq álippesiniń túpki syry» dep atalatyn bólimi budan aldyn oqyrman nazaryna usynylǵan. Osy kitaptan úzindi jarııalaýdy odan ári jalǵastyramyz. Birge oqıyq. Álemniń ámbebap enıklopedııalaryna [1] kóz júgirtsek, b.z. 374 jyly Eýropadaǵy Batys Ǵun ımerııasynyń negizin qalaǵan Balamer (Balaámir..

Budan aldyn professor Ádil Ahmetovtyń «Vıkıngderdiń izimen». (Ǵylymı gıpotezalyq týyndy) kitabynan «Ckandınavııa ǵalymdary baıyrǵy úndieýropalyqtardyń túptamyryn Qazaqstannan izdeýde» dep atalatyn bóligi oqyrman nazaryna usynylǵan. Osy kitaptan úzindi jarııalaýdy odan ári jalǵastyramyz. Birge oqıyq. Osy taqyrypty jan-jaqty zerttep-zerdelegen Reseı Ǵylym Akademııasynyń korrespondent-múshesi, fılologııa ǵylymdarynyń doktory Fedor Ýspenskıı ortaǵasy..

Ótken aptada professor Ádil Ahmetovtyń «Vıkıngderdiń izimen». (Ǵylymı gıpotezalyq týyndy) kitabynan «Skandınavııa qorǵandarynyń arheologııalyq kelbeti» dep atalatyn bóligi oqyrman nazaryna usynylǵan. Osy kitaptan úzindi jarııalaýdy odan ári jalǵastyramyz. Birge oqıyq. 2005 jyldan beri Genogeografııalyq joba (Genogeographic project) álem ǵalymdarynyń jahandyq deńgeıde aqparat almasa otyryp, birlese ári óte jemisti jumys isteýine múmkindik beretin ..

Ótken aptada professor Ádil Ahmetovtyń «Vıkıngderdiń izimen». (Ǵylymı gıpotezalyq týyndy) kitabynan «Baıyrǵy skandınavııalyq vıkıngder jóninde álemde qalyptasqan gıpotezalyq paıymdar» bólimi oqyrman nazaryna usynylǵan. Osy kitaptan úzindi jarııalaýdy odan ári jalǵastyramyz. Búgin «Aǵylshyn-saksondar men saqtardyń  ara jigi» bólimi usynylyp otyr. Birge oqıyq. Birge talqylaıyq! Aǵylshyn-saksondyqtardyń arǵy tegi saqtardan taraǵan degen tujyrym bizd..

Ulttyq aqparat keńistiginde Jazýshylar odaǵynyń aý-jaıy talqyǵa túskeni biraz boldy. O basta "Jazýshylar odaǵy qoǵam úshin qajet ınstıtýt pa?" degen saýal ortaǵa shyqty. Áleýmettik medıadaǵy talas-tartys shırap, Odaqtyń basshylyǵy men túrlenýi máselesi qatar qaraldy. Qoǵamdaǵy saıası ózgerister men bulǵaqtarǵa beıqamdyq tanytyp, syı-sııapat jolynda ǵana "tóbe kórsetetin" jazýshylar tobyn jazǵyryp shyqqan qoǵam belsendileri tabyldy.  Sáken Seıfýll..

Qoıny toly  qupııa, ǵasyrlardyń  qurdasy, Álem jaratylǵaly, Áz naýryz jyl basy, Taǵy da bir jańa jyl,  keldi baıtaq jerime, «Qoıan» ketip barady  aǵarańdap qyrdy asyp. Assalaýmaǵalıkým, qadirli qaýym, Túrki dúnıesiniń eń uly  merekesi – Áz-naýryz barsha Túrki balasyna baqyt pen baılyq ákelsin! Ár kúnimiz qýanyshqa tolsyn! Elimiz aman, jerimiz tynysh, qarttarymyz alańsyz, jastarymyz baqytty bolyp abroıymyz arta bersin! Janǵa toly qalamyz, dánge to..