Áleýmettik til bilimin zertteýshi belgili ǵalym B. Hasanov etnıkalyq Otanynan tys jerlerde turatyn qazaqtardy «qazaq dıasporasy» dep ataý qajettigin kórsete kele, qazaq tilinde osy dıaspora sózine balama retinde «shoǵyr» sózi qoldanylýy kerek degen oryndy usynys aıtady. Ǵalym shetelderde shoǵyrlanǵan qazaqtardyń tilin, ómirin zertteý qazaq til bilimi úshin ǵana emes, dúnıejúzi áleýmettik lıngvıstıkasy úshin máni zor ekenin ataı kele bylaı deıdi: ..

Tańerteń oıandyń, oıatqyshty qosý úshin ary aýnadyń. Keshegiden aıyrmasy joq búginiń bastaldy. Tańǵy as ta týra keshegideı. Bir shynyaıaq kofeni jańa dámhanadan aýyz tısem deısiń... A, joq jańa dámhananyń keregi joq. Eski dámhana bola bersin. Sosyn jumysqa barasyń. Neshe jyldan beri bir nárseni qaıtalaı beretin qubylys. Keshke sharshap kep, dıvanǵa jantaıa ketesiń. Jaqsy kóretin shoýdy kóresiń. Sosyn uıyqtap ketesiń. Týra osylaı bir apta boıy. Bú..

Álemde joq mıtıngi bastaldy! Mınıstrler mıtıngige shyqty! «Anaý–mynaý» mınıstri Shirengen Bylqetpesuly sóz aldy: –Bizdiń aılyǵymyz nege mıllıonnan asyp ketken? Aılyq alarda aqsha sanaýǵa erinemiz! Úkimetten aılyǵymyzdy qysqartýdy, jasyryn jemqorlyqpen aınalysýymyzǵa múmkindik jasaýdy talap etemiz! –Durys aıtasyz! –dep qoshtady depýtat Uıqybas Marǵaýuly elpildep,–depýtattar da sizderge qosylyp, mıtıngigie shyǵyp otyrmyz! Bizdiń de aılyǵymyz mıllıo..

Ómirime eń qajetti keńesti jasy menen áldeqaıda úlken sýretshi áıelden aldym.  Ol kezde meniń jasym jıyrmadan asqan etin, men oǵan shyǵarmashylyqpen aınalysýǵa úlgermeıtinimdi aıtyp shaǵymdandym: úsh jumysym bar, ómirim óte kúrdeli, birge turatyn kórshilerim de kóp, jumysym bastan asady, eshteńege alańdamaı, tynysh otyryp shyǵarmashylyqpen aınalysqym-aq keledi, biraq eshqashan ýaqyt jetpeıdi... Ol meni únsiz tyńdap bolyp, suraq qoıdy: –  Óziń arm..

Qyzyǵy men qıyndyǵy óshpesteı jadyńda saqtalar qımas kezeńniń biri – stýdenttik shaq. Mektepti qımaı júrgende joǵary oqý orynyn aıaqtap,úlken ómirge de  qadam bastyq. Ýaqyttyń óz degenin jasaıtyndyǵyna taǵy da kóz jetkendeı. Ótken kúnniń esteligi jeterlik. Bıylǵy jas túlekterge sáttilik tileı otyryp, Anamnyń aıtqan ómirlik qundy dúnıesin usynǵym keledi. Ásirese qyzdar úshin mańyzdy. Ata-ananyń janynan alysqa uzamaǵan, ómirdiń qataldyǵyn kórmegen ..

Aýyr salmaqta burynǵy álem chempıony Maık Taıson ólimnen qoryqpaıtynyn aıtady. Sportshynyń sózin The Sportsman portalyna silteme jasap, vesti.kz jarııalady. "Ómir ólimnen de aýyr bolýy múmkin. Munyń bári ras pa bilmeımin, biraq, men osyǵan senemin. Sondyqtan ómir úlken batyldyqty qajet etedi. Munsyz eshteńege múrshań kelmes. Ómir - bir ýaqyttaǵy saıahat pen arpalys. Adamda bári bar bolǵanymen, báribir qaıǵyda bolýy múmkin. Biz ózimizdi tym mańyzd..

Bul qazaqtyń ulttyq qasıetiniń biri. Kez-kelgen jumysty "Bilesiń ba?" - deseń, "Bir kórsetip jiberseńiz...' - deı salady. Bitti. Bir kórip alsa qoımaıdy. Úı de salady, evroremont ta jasaıdy, lıboı tehnıkańdy artyǵyn alyp tastap zyńdaı etip júrgizip qoıady. Tankini de aıdap kete beredi. Bir kórsetip berseń sámálót te aıdaıdy, Aıǵa da ushady! Bir kórsetip berseń ákim de bolady, tipti odan da joǵary... Ony ózderiń bilesińder endi. Para alýdyń da, be..