Áleýmettik til bilimin zertteýshi belgili ǵalym B. Hasanov etnıkalyq Otanynan tys jerlerde turatyn qazaqtardy «qazaq dıasporasy» dep ataý qajettigin kórsete kele, qazaq tilinde osy dıaspora sózine balama retinde «shoǵyr» sózi qoldanylýy kerek degen oryndy usynys aıtady. Ǵalym shetelderde shoǵyrlanǵan qazaqtardyń tilin, ómirin zertteý qazaq til bilimi úshin ǵana emes, dúnıejúzi áleýmettik lıngvıstıkasy úshin máni zor ekenin ataı kele bylaı deıdi: ..

Tańerteń oıandyń, oıatqyshty qosý úshin ary aýnadyń. Keshegiden aıyrmasy joq búginiń bastaldy. Tańǵy as ta týra keshegideı. Bir shynyaıaq kofeni jańa dámhanadan aýyz tısem deısiń... A, joq jańa dámhananyń keregi joq. Eski dámhana bola bersin. Sosyn jumysqa barasyń. Neshe jyldan beri bir nárseni qaıtalaı beretin qubylys. Keshke sharshap kep, dıvanǵa jantaıa ketesiń. Jaqsy kóretin shoýdy kóresiń. Sosyn uıyqtap ketesiń. Týra osylaı bir apta boıy. Bú..

Álemde joq mıtıngi bastaldy! Mınıstrler mıtıngige shyqty! «Anaý–mynaý» mınıstri Shirengen Bylqetpesuly sóz aldy: –Bizdiń aılyǵymyz nege mıllıonnan asyp ketken? Aılyq alarda aqsha sanaýǵa erinemiz! Úkimetten aılyǵymyzdy qysqartýdy, jasyryn jemqorlyqpen aınalysýymyzǵa múmkindik jasaýdy talap etemiz! –Durys aıtasyz! –dep qoshtady depýtat Uıqybas Marǵaýuly elpildep,–depýtattar da sizderge qosylyp, mıtıngigie shyǵyp otyrmyz! Bizdiń de aılyǵymyz mıllıo..

Ómirime eń qajetti keńesti jasy menen áldeqaıda úlken sýretshi áıelden aldym.  Ol kezde meniń jasym jıyrmadan asqan etin, men oǵan shyǵarmashylyqpen aınalysýǵa úlgermeıtinimdi aıtyp shaǵymdandym: úsh jumysym bar, ómirim óte kúrdeli, birge turatyn kórshilerim de kóp, jumysym bastan asady, eshteńege alańdamaı, tynysh otyryp shyǵarmashylyqpen aınalysqym-aq keledi, biraq eshqashan ýaqyt jetpeıdi... Ol meni únsiz tyńdap bolyp, suraq qoıdy: –  Óziń arm..

Qyzyǵy men qıyndyǵy óshpesteı jadyńda saqtalar qımas kezeńniń biri – stýdenttik shaq. Mektepti qımaı júrgende joǵary oqý orynyn aıaqtap,úlken ómirge de  qadam bastyq. Ýaqyttyń óz degenin jasaıtyndyǵyna taǵy da kóz jetkendeı. Ótken kúnniń esteligi jeterlik. Bıylǵy jas túlekterge sáttilik tileı otyryp, Anamnyń aıtqan ómirlik qundy dúnıesin usynǵym keledi. Ásirese qyzdar úshin mańyzdy. Ata-ananyń janynan alysqa uzamaǵan, ómirdiń qataldyǵyn kórmegen ..

Esimde, bala kezden úıden qonaq úzilmeıtin. Aýylda etene jaqyn turatyn kórshiler bir-birimen úıinde joq nárseni surasyp, tyǵyz baılanysta bolatyn. Úıge zat surap keletin balalardyń qolyn Anam eshqashan bos qaıtarǵan emes. Surap kelgeninen bólek, qoldaryn kámpıtke toltyryp jiberetin. Balalyq bolar, keıde ishtarlyqpen tátti berip jatqan kezde jaqtyrmaı qarap turatynmyn. Boıjete kele bul úrdisti men de sanama sińirip aldym. Bala uıada ne kórse, ushq..

(Maqala Ádemaý Tolysbaevaǵa arnalady)   Adam bitkenniń oı-sanasynda sóleket, qara sózden buryn san kósh bastap turady. Oǵan Pıfagor zamanynda jasalǵan taǵdyrnama kestesi, matematıka ǵylymy, nýmerologııa salasy tipten sanap túgese almaıtyn esep-qısap,  tıyn-tebennen turatyn, kádýilgi ómirimiz aıtpasaqta dálel. Ásirese qazaq ulttyq tanymynda, (qazaǵyń ne) álem túsiniginde 1,2,3,5,7,12,13 sekildi sandardyń orny bólek. Máselenekı, qazaq 7 sanyn ..