Álem
10.08.2019
Álem
PORShE – KONSTRÝKTOR S BOLShOI BÝKVY
  Kajdyı den po dorogam gorodov vsego mıra begaıýt malenkıe ıýrkıe «Folksfageny» modelı «Golf». Eto potomkı togo samogo «narodnogo avtomobılıa», polýchıvshego zapomınaıýeesıa ımıa «Jýk». 3 sentıabrıa 1875 goda v seme Antona Porshe rodılsıa malchık. Emý dalı ımıa Ferdınand. Pervye ýrokı gramoty býdýemý avtokonstrýktorý prepodala mat, kotoraıa nechaıala dýshı v nerazgovorchıvom syne. Malchık kotorogo prozvalı laskovo Ferdı, do 12 let nıgde ne ..
07.08.2019
Álem
KING JILLET – KOROL BRITIa
  Chtoby lıýdı ne govorılı, a vseh ıh obedınıaet odno jelanıe. Kajdomý hochetsıa deneg ı slavy. I malchık rodıvshıısıa 1855 godý v gorodke Fon-dıý-Lak v shtate Vıskonsın byl ne ısklıýchenıem. Tem bolee novorojdennomý rodıtelı dalı gromkoe ımıa – Kıng-Korol. No chto korolı, ıh ımena pomnıat poka onı ý vlastı a potom zabyvaıýt navsegda. Malchıký deıstvıtelno bylo sýjdeno stat korolem svoego dela ı stat ızvestnym na ves mır. Ego ımıa ı segodnıa..
05.08.2019
Álem
ROLS-ROIS – SOIýZ PRIVEDShII K SLAVE I DENGAM
  Imena dvýh delovyh lıýdeı Frederıka Genrı Roısa ı Charlza Rollsa – prevratıvshıısıa v slovosochetanıe Rolls-Roıs ımeet v mıre takýıý je magıcheskýıý sılý kak ımena dvýh legendarnyh kompozıtorov pesennıkov: Lennon-Makkartnı. Nyne s ıh ımenamı svıazany te je Djon Lennon ı Pol Makkartnı, Frenk Sınatra, Redıar Kıplıng, Bernard Shoý, Ernest Hemıngýeı, Marlen Dıtrıh, Elızabet Teılor, Barbra Streızend, Brıdjıt Bardo, Nıkolaı II, Lenın, Jorj Klema..
03.08.2019
Álem
«FORBS» I FORBSY
  Jýrnal «FORBS» odın ız samyh ızvestnyh v mıre. Eto ızdanıe ıavlıaetsıa svoeobraznoı knıgoı rekordov Gınnesa, gde pýblıkýıýtsıa dostıjenııa ýspeshnyh lıýdeı v mıre bıznesa. Jýrnal pıshet pro ochen bogatyh lıchnostıah chı denı ıschıslıaıýtsıa mıllıonamı ı mıllıardamı. A nachınalos vse sovsem ne prosto. V 1880 godý v mnogodetnoı seme shotlandskogo portnogo rodılsıa ee odın rebenok – Bertı Charlz Forbs, kotoromý kak kazalos toje prıdetsıa proj..
02.08.2019
Álem
BILL GEITS – AQYLDYLYQ ARQYLY BAILYQQA JETÝDIŃ ÚLGISI
  Alfred Sloýn «General Motorstaǵy meniń jyldarym» degen kitap jazǵan. Ol kitabynda uıymdastyrýdyń naqty da júıeli nátıjelerine súıengen basqarýdyń joǵary deńgeıdegi jetistikteri jóninde baıandaıdy. Sloýn basqarǵan 1923-1956 jyldar arasynda «General Motors» kompanııasy qanatyn keń jaıǵan naǵyz óndiris oryndarynyń birine aınalady. Ol óndiristi damytý ádisin naqty málimetter men búkil kompanııanyń qyzmetkerleriniń qabyletine súıenbeı jasaýǵa b..
05.05.2019
Adyrnama
Týǵan jerge qyzmet etý – árbir adamnyń azamattyq boryshy!
Meniń týyp ósken jerim –baılyǵy óte kóp jáne qazynaǵa baı el Qazaqstan. Qazaqstannyń tabıǵaty óte sulý. Bıik-bıik asqar taý, móp-móldir kólder, neshe túrli ósimdikter men dárilik qasıeti bar shópter ósedi. Qazaqstan jerinde ańdar men qustar, túrli janýarlar mekendeıdi. Osy topyraqta bizdiń ata-babalarymyz, batyrlarymyz, aqyndarymyz, ǵalymdarymyz týyp ósti, Qazaq dalasy úshin eren eńbek etti. Jeri shuraıly, shóbi shúıgin osynaý sulý ólkeni men árq..
02.08.2018
Álem
"Kóke-jákeni" aıtqannan paıda joq, sebebi munda ondaı júıe jasalmaǵan
"Dalada túnegen kezim bolǵan". Amerıkaǵa arman qýyp barǵan qazaq jigiti ómiri jaıynda Nurlan Sádibekov. Almatylyq Nurlan Sádibekov Abylaı han atyndaǵy Qazaq halyqaralyq qatynastar jáne álem tilderi ýnıversıtetinen "sınhron aýdarmashy" mamandyǵyn alyp shyqqan. Ol qazirgi tańda Amerıkadaǵy Kolorado shtatynyń astanasy Denver qalasynda turady jáne sol jerde jumys isteıdi. "Shyny kerek, dúnıejúziniń tórt buryshynan Amerıkaǵa kelip jatqan ár adamda ózi..
06.01.2018
Álem
Talaq aıtý teris baǵyttaǵy dinı ortada órship tur.
    "Talaq" degen jalǵyz sózdi aıtyp,áıelimen ajyrasyp jatqandar elimizde az emes. Qorqynyshtysy sol,kún ótken saıyn ondaılardyń qatary ulǵaıýda.Imamdar men dintanýshylardyń bul jaǵdaıdyń aldyn alý qajettigin aıtyp, dabyl qaǵýy beker emes.    - Bizdiń qoǵamdaǵy eki áıel, kóp áıel alýǵa degen kózqaras jaıly ne aıtar edińiz?  — Kezinde Qazaqstanda eki áıel alýdy zańdastyrý týraly másele kóterilgeni belgili, biraq kópshilik qoldamady Degenmen búging..
13.12.2015
Álem
Japondar er balany qalaı tárbıeleıdi?
Ata — baba dástúrin qandaı zamanda ómir súrse de, buljytpaı saqtaýǵa tyrysatyn ulttyń biri — japon. Ǵylymy men tehnıkasy qaryshtap damyp, kez-  kelgenniń mıy jetpes ǵajaıyp tehnologııalardy óndiriske engizip, sonyń arqasynda ekonomıkasy ózge memleketterden ozyq turǵan Japonııanyń adam resýrstaryna degen qatynasy tańdanarlyq. Balanyń erjetkenge deıingi rýhanı tolysýy úshin jasalatyn ǵuryptar Kúnshyǵys hramdarynda kúni búginge deıin buljytpaı ..
13.12.2015
Álem
Qazaq pen japon maqal-mátelderindegi uqsastyqtar
Qazaq jáne japon maqal-mátelderiniń ózara uqsastyǵy qaıran qaldyrady. Ulttyq dástúrin erekshe ulyqtaıtyn japondyqtardyń qazaqtarmen bir tamyrlastyǵy bar ma dersiz.             Japon maqaly:                     Qazaq maqaly: 1. Dán egilmese,                                    1. Ekpeı egin shyqpas, Ónim de joq.                                          Úırenbeı bilim juqpas. 2. Túıirshikten taý turady.                ..
04.12.2015
Álem
San túrli salt bar
Atamyz qazaq qashanda salt-dástúrdi berik ustanǵan. Ony óskeleń urpaǵyna ónegeli mura etip qaldyryp otyrǵan. Jalpy, dástúrin saqtaǵan el qor bolmaıdy. Sebebi dástúr adamdy tárbıege, aqylǵa baýlıdy. Ár memlekettiń óz salty, ádet-ǵurpy bar. Qazaqtardyń basyn bir shańyraqqa biriktirgen Qazaqstannyń ár oblysynyń dástúrleri alýan túrli bolyp keledi. Muny moıyndaý qajet. Atamyz bir bolsa da, saltty ár aımaqta túrli etip ustanamyz. Mysaly, keıbireýlerme..
04.12.2015
Álem
Qazaq pen túrik yrymǵa qalaı senedi?
«Qazaqtar yrym etedi, yrymy qyryn ketedi» deıtuǵyn bir maqal bar. Qazaqtyń yrymshyldyǵyn, sengishtigin synaý úshin aıtqany. Baqsaq, yrymshyldyq jalǵyz bizge tán emes, túrik halqynyń qanynda da bar qasıet kórinedi. Keıde tipti bul túrik, qazaq qana emes, jalpy adamzat balasyna tán be dep te oılaımyn. Óıtkeni qara mysyqtyń joldy kesip ótkenin sátsizdik sanaıtyndar jer júzinde jetip jatyr. Nemese qytaılardyń on úsh pe edi, álgi bir sannan shoshıtyny..
04.12.2015
Álem
Japondyqtardyń uzaq ómir súrýiniń syry
Japon halqynyń uzaq jasaýynyń qandaı syry bar? – dep izdengende basynda qaıdan bastarymdy bilmeı dal boldym. Aldymen osy aral eliniń keremet ómir súrýge qolaıly tabıǵatynan bastaımyn ba, joq densaýlyq salasyna qatysty tarıhynan bastaımyn ba, álde Japon úkimetiniń densaýlyq saqtaý salasyna júrgizgen saıasatynan bastaımyn ba? Aqyry tamyrynan bastaǵandy jón dep taptym. Japon eliniń densaýlyq salasyna kóńil bolýiniń tarıhy óte uzaq! Bul jerde tarıh q..
04.12.2015
Álem
Kúıeý men qalyńdyq
«ShITANG QAIDA, ShYRAǴYM?» Endi ǵana otaý quryp, el ishinde toı-dýmandy ótkizip bolysymen men ke­linshegimdi ertip, Qytaıǵa attandym. Shanhaıdaǵy oqýyma baılanysty bir­qatar bitpegen usaq-túıek sharýalarym qalyp edi. Oqıtyn ýnıversıtetimde de, jataqhanada da barlyǵy derlik ekeýi­mizdi jaqsy tanıdy. Úılený úshin elge ketkenim týraly da bári estigen bolatyn. Demalys kúnderi taıap qalǵan soń, sharýalarymdy kidirtpegendi jón kórdim. Sol o..
04.12.2015
Álem
Almaty – Nara arasy
  NARADA TÝǴAN AI ARÝ   Erte, erte, ertede Taketorı degen qarııa ómir súripti. Qarııa kúnde taýǵa bambýk kesýge barady eken. Kesip alǵan bambýkten sebet jasap, ony satyp kúnin kórip júripti. Bir kúni, qarııa ádettegideı aǵash kesip jatsa, bir bambýkten jar­qyraǵan nurly sáýle shyǵady. «O, toba! Mynaý bir ǵajap nárse ǵoı!» dep, shal aǵashtyń ishin jaryp edi, ishinde shynashaqtaı sábı bar eken. Sábıdiń súı­kim­diligine sú..
28.11.2015
Álem
«Lezgın» – taý halyqtaryna tán bı
Qazirgi tańda qazaqstandyqtar kez-kelgen toıynda ulttyq bı bıleýdi dástúrge aı­nal­dyrǵan. Sonyń ishinde jıi kezdesetini – lezgın bıi. Jalpy lezgın bıi Kavkaz halyqtaryna tán. Iaǵnı, sheshender, ıngýshtar, osetınder men qarashaı-balqarlar, grýzınder jáne armıan­dardyń ata-babasynan beri kele jatqan óner.   Bul bıdi búkil álem jaqsy biledi desem, artyq aıt­­qandyq emes. Onyń áýeni de, qımyly da erekshe. «Lezgınniń» tarıhyn..
28.11.2015
Álem
Tıbet monahtarynyń keremeti
Jer betinde, baqytymyzǵa oraı, qandaı sumdyq tabıǵat apatynan da aman shyǵatyn adamdar bar. Olar «Máńgilik materık» aýmaǵyndaǵy úńgirlerdi mekendeıdi jáne ıogalar dep atalady. Iogalar degende, bizdiń kóz aldymyzǵa ırkte qarnyna qarystaı qanjar suǵyp, murnynan jip ótkizetin kloýndar elesteıdi. Kloýndardy Gımalaıdaǵy ıogalarmen shatastyrmaý kerek. Naǵyz ıogalar — bizdiń órkenıet órkeshinde dúnıege kelgen erekshe urpaq — bolashaqtyń adamy. Gıma..
Taǵy júkteý