Osydan 126 jyl buryn, 1893 jyldyń qarasha aıynyń 25 kúni  danııalyq lıngvıst, polıglot Vılgelm Tomsen alǵash ret kóne túrki jazýynyń kiltin taýyp, ǵylym  áleminde aıryqsha jańalyq ashqan edi. Osy kezden bastap, túrkologııa tarıhynyń jańa paraǵy ashylǵan edi. Óz kezeginde bul  túrkitanýshylardyń túrki jazba eskertkishterin tolyq aýdaryp shyǵýyna jol ashty. Ýaqyt óte kele, oǵan HH ǵasyrda Túrki elderiniń ǵalymdary – túrik, qazaq, ázerbaıjan, ózbe..

Halyqaralyq Túrki akademııasynyń Mońǵolııa Tarıh, arheologııa ınstıtýtymen birlesken "Nomgon-2019" ekspedıııasy alǵashqy arheologııalyq qazba zertteýlerin tabysty bastady. Mońǵolııanyń Arhangaı aımaǵyndaǵy "Nomgon" dep atalatyn bul jazyqta 10-nan astam kóne túrk ǵuryptyq keshenderi ornalasqan. Bul keshender áıgili Bilge qaǵan men Kúltegin kesheninen 80 km jerde ornalasqan erekshe mańyzdy tarıhı alqap. Aıryqsha aıta keterligi, bul óńirde buryn so..

Po vseı strane eto samyı znatnyı ı bolshoı gorod. Ý bodakskogo (bagdadskogo) kalıfa, po ıstınnoı pravde, zolota, serebra ı dragoennyh kamneı bolee, nejelı ý kogo-lıbo. Vot v 1255 g. po R.H. Alaý (Hýlagý), velıkıı ar tatar, brat togo hana, chto nyne arstvýet, nabral bolshýıý ratb napal na Bodak da ı vzıal ego sıloıý. Velıkoe to bylo dela. V Bodake, ne schıtaıa peshıh, bylo sto tysıach odnıh konnıh. I kogda Alaý vzıal gorod, otkryl on kalıf..

Tarıhtan belgili qazaqtar buryn saq, skıf, ǵun dep atalyp, myńdaǵan jyldar boıy jalǵasyp kele jatqan otansúıgishtigimen belgili halyq. Sonaý baǵzy zamanda elin shabýǵa kelgen parsy patshasynyń jaýshysyna saq eliniń basshysy Idanfırs: «Patshańa aıtyp bar, eger menimen soǵysqysy kelse bizdiń ata-babalarymyz jatqan qorymdarǵa qolyn tıgizip kórsin, sonda bizdiń qalaı soǵysatynymyzdy kóredi» dep jaýap bergen. Aqyrynda oılaǵany iske aspaǵan parsy patsh..

Ol Qazaqstannyń shyǵys topyraǵynda týyp, Altaı taýynyń eteginde er jetken. Qazaq tili men ádebıetin tereńdete oqyp, artynsha ony kólemdi zertteý eńbegine arqaý qylǵan. Alataý baýraıynda bilimin odan ári ushtap, túrki tilderiniń ereksheligi men tarıhyna jan-jaqty kóz júgirtken. Qazir jıǵan-tergenin, kórgen bilgenin shetel stýdentterine úıretip, olardyń qazaq tilin meńgerýine yqpal etip júr. Bizdiń búgingi keıipkerimiz – Stambýl ýnıversıteti «Qazir..

Qazirgi kúnde tól tarıhymyzdy túgendeýge kóptegen ǵalymdarymyz, aqyn-jazýshy, zertteýshilerimiz úlken úlesterin qosyp jatyr. Qýanamyz! Alaıda, Qazaq tarıhyndaǵy Shyńǵys beınesi, onyń urpaqtary – Qazaq handary, sultandary, qazirgi ýaqytta qazaqtyń bir rýyna aınalǵan «Tóreler» týraly aıtylǵanda keıbireýlerdiń kejegesi keri ketetini de jasyryn emes! Ondaılar qansha baıbalam salǵanymen tarıhty óshire almaısyń! Ataqty túrkitanýshy Mýrad Adjıdiń bir aı..

«Qypshaq dalasynyń jýsany» ıaǵnı «Polyn polovekogo polıa» degen kitap orys tilinde Máskeý qalasynda 1994 jylynda jaryq kórdi. Avtory – túrik qypshaq halyqtarynyń tobyna jatatyn qumyq ultynyń perzenti Murat Áji edi. Kitap kezindegi Oljas Súleımenovtyń «AzıIa»-syndaı álemge qypshaqtyń tarıhı rólin kórsetip, kóptegen halyqtyń rýhyn oıatty.            Naýryzdyń 7-inde jazýshy Murat Áji dúnıeden ozdy. Keıbireýler bul tarıh zertteýshisin túrik halyqtar..