Túrkitaný
25.02.2018
Túrkitaný
"Pan-túrkızm jáne latyn álipbıi máselesi" tarýly birer sóz
Bir ǵasyrda tórt ret álipbı aýystyrǵan qazaq jazýynyń taǵdyrynyń artyda ulttyń ádebıeti, mádenıeti budan keıingi bolashaǵynyń taǵdyry tur. Keshegi Han-Kene men Álıhannyń, Abaı men Ahmettiń jantalasy osy úshin edi. Tasqa qashalǵan tańbalardan búgingi latyn álipbıine deıin qanshama almaǵaıyp tarıh ótti. Qanshama el joǵaldy, óshti, ýaqyttyń tolqynyna batty. Biraq qazaq aman, el orynynda. Bul óz-ózine dańǵoı maqtan, dańǵaza kókirekpen emes, syn kózbe..
06.02.2018
Túrkitaný
Chtoby sfotkat korennye narody Sıbırı, ıa proehal po neı 40 000 km! Vot rezýltat
«Zdravstvýıte! Menıa zovýt Aleksandr Hımýshın. Devıat let nazad ıa sobral svoı rıýkzak, chtoby ývıdet mır ı s teh por ıa posetıl 85 stran. Pýteshestvýıa po mırý, ıa ponıal, chto samaıa ýdıvıtelnaıa chast mıra – eto lıýdı, pıshet Bored Panda. Imenno poetomý ıa prıdýmal fotoproekt «Mır v lıah», v kotorom lýchshım obrazom pokazana krasota ı raznoobrazıe mıra. Ýje pochtı god ıa fotografırýıý korennyh jıteleı Sıbırı ı Mongolıı. Veroıatno, vy ýje vıdel..
30.01.2018
Túrkitaný
"Múmkin emes, Shyńǵys han - qytaı!"
Men oqyp jatqan tildik kýrsta ár qurlyqtan kelgen ár ulttyń ókilderi bar. Ádettegideı 20 stýdenttiń beseýi qytaı. Sabaq arasynda áńgime, neden bastalyp ketkeni esimde joq, Shyńǵyshan taqyrybyna oıysty. Uly qaǵan jaıly ózge ulttar, ózge qurlyqtyń adamdary asa saýatty emes eken. Qyzyǵýshylyq ta tanyta qoıǵan joq. Biraq, qytaıdyń bir-birinen alshaqtaý oblystarynan kelgen bes qytaı da "Shyńǵyshan – qytaı" degen pikirge tabandy jáne qudaıdaı senedieke..
18.01.2018
Tarıh
«Jamı at – taýarıh» shyǵarmasyndaǵy túrki – mońǵol taıpalary
Eýropaǵa deıin shapqynshylyq joryqtaryn jasap, álemniń jartysyn baǵyndyra bilgen Shyńǵys hannyń Uly Mońǵol ımperııasy týraly jazylǵan jazba derekkózder sany az emes. Shyńǵys han jáne onyń urpaqtarynyń genealogııasy, shapqynshylyqtary men jasaǵan erlikteri jaıynda birneshe shyǵarmalar ár ǵasyrda jazylyp otyrǵan. Derekkózderdiń ár tarıhı kezeńge qaraı bólip klassıfıkaııasy jasalynǵan. Máselen, mońǵol dáýiri tusynda jazylǵan shyǵarmalarǵa: Tarıh-ı  ..
16.01.2018
Túrkitaný
Qazaqtyń Shory men Sibirdiń Shory - eki arada baılanys bar ma ?
Narıman Syzdyhan degen azamat «Bóten din men jyndy sýsyn (vodka) tutas bir túrkitektes ulttyń túbine jetken sııaqty. Qarsylaspasań qurdymǵa ketetiniń anyq. Meniń rýym Arǵyn-Qarakesek ishindegi Shor tarmaǵyna jatady. Osy Shor men Sibirdegi Shordyń qanshalyqty baılanysy bar degen suraq qyzyǵýshylyq týdyrady. Jambyl Artyqbaev aǵamyz osy jóninde ne aıtar eken» depti.  Jón suraq, biraq qıyn suraq! Stýdent kezimde Ombyda konferenııada Sibir-Altaıdyń ba..
12.12.2017
Túrkitaný
«Tarıh-ı Rashıdı» shyǵarmasyndaǵy ortaazııalyq etnostar
XIII-XVI ǵasyrlarǵa jatatyn tarıhı jazba derekkózderde Qazaqstan men Ortalyq Azııaǵa qatysty mańyzdy da qundy məlimetter kóp. Parsy jazba derekteriniń tanymdyq, maǵlumattyq məni joǵary bolǵandyqtan parsy tildi jazba eskertkishteri otan tarıhy úshin baǵaly derek kózderi bolyp tabylady. Sondaı derekkózderdiń biri de biregeıi Myrza Haıdar Dýlatıdyń «Tarıh-ıRashıdı» (رشيدی تاريخ) shyǵarmasy. Shyǵarma eki taraýdan turady. Ekinshisi birinshisinen buryn..
20.11.2017
Túrkitaný
Ótúken oıýlary
Túrkitanýshy ǵalymdar qundy eńbekterinde «Otyken» nemese «Ótúken» deıtin jer-ataýyn kóp qoldanady. Óıtkeni bul jer – kóne túrkilerdiń el bolyp, etegi jınalǵan, jurt bolyp, jaǵasy quralǵan mekeni.  Osy dalada týyp, 740-shy jyldary jambasy jerge tıgen Shyǵys Túrkiniń toǵyzynshy qaǵany Iollyǵtegin bádizinde: «...Ótúken jerinde otyryp, kerýen jiberseń, esh muńyń joq. Sonda, túrki halqy, toq bolatyn ediń...» dese, Shyǵys Túrki handyǵynyń irgesin qalaý..
22.10.2017
Túrkitaný
Svıatynı kochevnıkov
V 629 godý stranstvýıýıı býddııskıı monah Sıýan-zıan pısal: «Mestnost ıan-ıýan zanımaet pload okolo 200 lı: s ıýjnoı storony snejnye gory, a s trıoh drýgıh rovnaıa step. Zemlıa zdes vlajnaıa, lesa gýstye, a raznoobraznye travy v vesennıe mesıay podobny ýzornomý shıolký. Zdes tysıachı klıýcheı ı ozıor, poetomý mestnost nosıt takoe nazvanıe». On otmechal, chto dorogý týda znaet ne kajdyı, ego samogo prıvezlı v svıatılıe s zavıazannymı glazamı. Opıs..
18.10.2017
Túrkitaný
Shyńǵys han josyǵynan taıǵan handar
Uly tulǵalar salǵan sara jol qashanda óz mańyzdylyǵyn joımaq emes. Shyńǵys han qara kúshpen ǵana emes, aqyl-parasatymen, el múmkindigin sarqa paıdalanatyn saralyǵymen álemdi baǵyndyrdy. Al onyń urpaqtary ata jolyn ustana almady. Safarǵalıevtiń «Altyn Ordanyń ydyraýy» atty eńbek arqyly oǵan biz naqty mysaldar keltire alamyz. Túrkııadaǵy Atatúrik jasap ketken zaıyrly damý qoǵamy keıingi basshylar kezinde basqa arnaǵa burylǵanyn, onyń zardabyn qarap..
18.10.2017
Túrkitaný
Bórili meniń baıraǵym...
Zymyraǵan zamanǵa baǵynbaıtyn zańǵar tulǵalar bolady. Tektonıkalyq ózgerister kezinde ulttyq ımmýnıtetti jańǵyrtatyn mundaı passıonar tulǵalar úzilgen úmitti qaıta jalǵap, óshken shoqty qolamta arasynan úrlep mazdata alady. Bul oraıda, sóz ustaǵan sańlaqtar uly qudirettiń dara da bula qubylysy ispetti. Taqyrybymyzǵa arqaý etip otyrǵan Súıinbaı Aronuly da ulttyń uranshysy bolǵan osyndaı biregeı tulǵa dep esepteımiz. Súıinbaı – áleýmettik aqyn! Ol ..
12.07.2017
Túrkitaný
Jýjanna Jıdaı, majar ǵalymy: Qazaq tili – men úırengen alǵashqy túrki tili
– Qazaqstanǵa kelem dep qashan sheshtiń? Bul sheshim nege baılanysty týdy? – Majarstan Ǵylym akademııasynyń Kóne tarıh boıynsha zertteýler tobynda ǵylymı jumyspen aınalysamyn jáne majardyń kóne tarıhyna qatysty shyǵystyq derekkózderdi zertteımin. Meniń oıymsha, bul taqyrypta jumys isteý úshin qazaq, orys tilderinde oqı bilýdiń paıdasy mol. Majardyń ertedegi tarıhyna qatysty derekterdiń túrki halyqtarynyń tarıhy úshin de mańyzy zor ekeni belgili. ..
06.11.2016
Túrkitaný
"Kúltegin" monetalary aınalymǵa shyqty
QR Ulttyq banki 4 qarashada «Dala qazynasy» monetalar serııasynan nomınaly 500 teńgelik, «proof» sapaly «Kúltegin» kúmis eskertkish monetalaryn aınalysqa shyǵardy dep habarlaıdy "ADYRNA" portaly QazAqparatqa silteme jasap. Kúltegin (685j. - 731j.) - kóptegen kóshpeli halyqtardyń basyn biriktirgen túrki halqynyń dańqty áskerı qolbasshysy. Onyń qurmetine úlken obalar kesheni salynǵan, onyń mańyzdy bóligin birqatar balbal tastar quraıdy. Kúlteginniń..
03.11.2016
Túrkitaný
Ordos jazyǵynda qazaq rýlary qaıdan júr?
Materıalda belgili túrkolog-ǵalym Qarjaýbaı Sartqojauly Qytaıdyń Ordos jazyǵyndaǵy túrki taıpalarynyń qonys aýdarýy, olardyń qytaılanyp ketkeni týraly shynaıy baıandaıdy. Shyǵys Azııada  Amýr ózeni bar. Sol Amýrdyń ber jaǵynda Sıanbı degen taý bolǵan. Bul taýly ólkeni erte kezderden túrikter meken etken. Biraq jeri sýyq, qatal aýa raıy bolǵan. Sibirge jaqyn aýmaq. Sol sıanbı taýyn meken etken túrikter aýa raıynyń qataldyǵyna oraı, qazirgi Qytaıdy..
01.11.2016
Túrkitaný
«Turkish Airlines» kompanııasy saıahatqa shaqyrady
Jýyrda Stambul qalasynda álemniń 18 memleketinen 120-dan astam jýrnalıster bas qosty. Sharanyń maqsaty – Turkish Airlines kompanııasynyń qyzmet sapasymen tanysý, sondaı-aq, Stambuldyń tarıhı jáne kórkem oryndaryn nasıhattaý. Bizdi Turkish Airlines kompanııasynyń Almatydaǵy fılıalynyń marketıng jáne satý bóliminiń menedjeri Jibek Qamshybaeva bastap bardy. Almatydan bes kisi (Jibek, Irına, Dana, Erkebulan jáne osy joldardyń avtory) bolyp shyqtyq. M..
25.10.2016
Túrkitaný
Orys tili kóne túrik tili me?
Jýyrda  belgili  qoǵam jáne óner qaıratkeri Hasen Qoja-Ahmet (Qoja-Túrk) «Rýsskıı ıazyk drevnetıýrkskıı?» degen kitabyn aıaqtady. Bul eńbeginde ol slavıan halyqtarynyń tildik tamyry kóne túrk tilinen bastaý alatynyn KSRO  ǴA shyǵarǵan «Kónetúrk sózdigi» (Drevnetıýrkskıı slovar), «Tuńǵus-manjur tilderiniń salystyrmaly sózdigi» (Sravnıtelnyı slovar týngýso-manchjýrskıh ıazykov) basylymdary boıynsha  dáleldeıdi. Onyń bul zertteý kitaby qazaq (túrk)..
14.08.2016
Túrkitaný
Kóne túrki ǵuryptyq kesheni zerttelýde
Túrki akademııasy halyqaralyq uıymynyń (TWESCO) bastamasymen Mońǵolııadaǵy kóne túrkilerdiń «Shıveet ýlaan» ǵuryptyq kesheninde bastalǵan arheologııalyq qazba jumystary jalǵasýda. Bul – Mońǵolııa Ulttyq ǵylym akademııasy janyndaǵy Tarıh jáne arheologııa ınstıtýtymen birlesip júzege asqan joba. Shilde aıynyń basynda TWESCO basshy­ly­ǵyndaǵy joba aıasynda belgili mońǵol arheology D.evendorj ben qazaq­standyq túrkitanýshy-ǵalym N.Bázil&s..
12.08.2016
Túrkitaný
Túrkilerdiń dástúrli dinı senimi
Syrtqy faktorlardan beıtaraptyqtyń saqtalý kezeńinde túrkilerdiń dástúrli nanym-senimderdiń damýymen túrkiler qurǵan memlekettiliginiń de damýy qatar júrdi. Rýlyq-qaýymdyq qurylymnyń saltanat quryp turǵan kezeńinde dinı nanym-senimder de qarapaıym boldy. Adamzattyń tabıǵatpen qarym-qatynasynyń úılesimdiliginiń mindettiligi jaǵdaıynda túrki dini tabıǵatpen astasyp jatty. Óıtkeni, qaýymdasyp ómip súretin adamdar ýshin eń basty másele tabıǵatpen ymy..
01.08.2016
Túrkitaný
Aıjaryq
Órkenıettiń uly dánekeri jáne aıqyn dáleli – kórkem sózdegi kóshpeli sıýjet, qazaqy mánerdegi «qydyrma sıýjet» (A.Baıtursynov) bolyp tabylady. Ol – Shyǵystaǵy japon men kúnbatystaǵy Rýmnyń arasyndaǵy ulan keńistiktiń arasyn ǵana jalǵastyryp, bir-birin kórmek túgili atyn estimegen ult pen ulystyń rýhanı qundylyqtarynan bir birine maǵlumdar etti. Rýhanııattar úndestiginiń senimdi ári turaqty jelisi – Uly Jibek joly, búgingi kúngi ınternettiń mindet..
29.07.2016
Túrkitaný
Túrki álemi. Din men dúnıetanym.
Uzaq ýaqyttar boıy ortaǵasyrlyq túrki memleketterindegi saıası júıege ustyn bolǵan dástúrli dúnıetanymnyń qaı sanaǵa jatatyndyǵy ǵylymı ortada ótkip talas týdyryp keledi. Mysaly, qazaq zertteýshisi S. Aqataev «dinmen tyǵyz baılanysqa ıe túrkilerdiń dástúrli dúnıetanymynyń ıdeıalyq platformasy joǵarǵy Jaratýshyǵa senýge tartylady. Biraq  onda halyq dúnıetanymynyń qalyptasýy men damýyna ártúrli nanym men kóne dinı tabynýlar úlken ról atqarǵany..
11.07.2016
Túrkitaný
Ańyz jaıyndaǵy ańyz nemese aýyzeki mádenıettiń paıda bolýy týrasynda bir-eki tolǵam
    ESKI AQYLDYŃ PAIDASY Bul 1966 jyly bolǵan oqıǵa edi. Osynyń aldynda ǵana qazirgi Shyǵys Qazaqstan, burynǵy Semeı oblysynyń Aıakóz aýdany aınaldyrylǵan, Shubartaý degen jańa ákimshilik nysan paıda bolǵan. Sol jyldary Telman Qusataev degen adam bizdiń aýylymyzǵa dırektor bolyp keldi. Keremet isker basshy edi. Az jyldyń ishinde bizdiń aýylymyz mıllıoner sovhozǵa aınaldy. Mine, osy 1966-shy jylqy jyly erte kóktemniń basynda aýyldyń bir ..
03.06.2016
Túrkitaný
Erte Túrki memlekettiligindegi dúnıetanym negizderi
Zertteshilerdiń paıymdaýynsha, «dúnıetanym» degenimiz - áleýmettik sýbekti, ıaǵnı qoǵamnyń ózin-ózi tanýǵa  talpynysy  nemese ózin-ózi taný formasy.  Dúnıetanym ujymdyq kózqaras pen adamnyń jeke tájirıbesi men paıymdaýy emes. Árıne, dástúrli qoǵamdardaǵy dúnıetanym mazmunyn qalyptastyrýda erekshe soıomádenı statýska ıe adamdar ıdeıalar jasaýshylar boldy. Bipaq, olardyń qabiletteri soıým dúnıetanymy tek eger qoǵamnyń damý úrdisine q..
17.05.2016
Túrkitaný
 «Súıinbıke atym, tegim noǵaı…»
Súıinbıke (1515-1557)-Noǵaı Ordasyn qurǵan Edige bıdiń besinshi urpaǵy, "myrzalardyń myrzasy", "sultandardyń sultany" atanǵan - Júsip myrzanyń qyzy. Arǵy atasynyń da, qyzynyń da esimderi orta ǵasyrlardaǵy noǵaılar men qazan tatarlarynyń ǵana emes, Reseı tarıhynda da tanylǵan. Orta ǵasyrlyq Noǵaı ordasy Qazaq handyǵynan 60-70 jyldaı buryn qalyptasady. Týrasyn aıtsaq, Noǵaı ordasy-Altyn ordanyń qarashańyraǵyn ustap qalǵan el bolatyn. XV-XVI ǵa..
16.05.2016
Túrkitaný
Erte túrki memlekettiligi jáne dástúrli dúnıetanym
    Saq, ǵun jáne Qazaq handyǵynyń aralyǵynda edáýir ýaqyt ótip, túrli saıası-mádenı, ekonomıkalyq erekshelikterge toly tarıhı kezeńder ótkenmen osy memleketter arasynda, olardyń damý deńgeıiniń ártúrligine qaramastan tarıhı sabaqtastyq, ıdeıalyq uqsastyq, dástúr jalǵastyǵy oryn aldy.     Adamzat tarıhynyń óte erte kezeńderiniń ózinde ejelgi adamdar dúrkin-dúrkin saıası-ekonomıkalyq, tabıǵı klımattyq jaǵdaılarǵa baılanysty kúr..
10.03.2016
Túrkitaný
Beldemeniń segiz syny
Kóshpeli órkenıeti jasaǵan túrki-mońǵol halyqtary tórt túlik maldy at-kóligi, as-tamaǵy ǵana emes, rýhanı ómirine jan azyǵy etip paıdalana bildi. Ásirese, balalar men  jasóspirimderge qarshadaıynan maldy baǵýǵa kásiptik baǵdar berý, ol úshin maldyń súıek bitimin, dene-qurylysyn, minez-qulqyn úıretý saltyn ejelden qalyptastyrdy. Keıbir eýropa shyǵystanýshylary qazaqtardyń mal soıý dástúrin baqylap, olardyń haıýannyń ár bir dene-múshesin, jili..
29.02.2016
Túrkitaný
Ulys kúni ataýyna resmı mártebe berý qajet
Amanqos MEKTEP-TEGI, fılologııa ǵylymynyń kandıdaty, doent, tórúktanýshy: – «Naýryz» sózin «Ulystyń uly kúni», «Ulys kúni» dep ózgertý jóninde bastama kóterip júrsiz. Álemniń 50-den astam eli osy meıramdy toılaıdy. «Naýryz» solardyń kópshiligine ortaq sóz. Sizdiń bastamańyz – jahandyq ataýdan bas tartý emes pe? – Sóz – magııa. Eger ózimizde bardy mensinbeı ózge jurttyń sózin qoldansaq, sol eldiń mádenıetin qabyldaǵan bolamyz. Jyldyń basy sanalaty..
20.02.2016
Túrkitaný
Al, Attıla kim bolǵan?
  Qazaqqa áldeqashan súıegi qýrap qalǵan Shyńǵys hannan ne paıda? Attıladan ne paıda? Beıbarystan ne paıda? Keıde osyndaı da áńgimeler aıtylyp qalady. Biraq soǵan da qaramastan ana jaqta jazýshy Muhtar Maǵaýın «Shyńǵys han» atty tarıhı-derekti kórkem roman jazsa, myna jaqta úlken ǵalymdarymyz Erenǵaıyp Omarov pen Samat Ótenııazov jarysyp «Attıla» atty kitap jazyp jatyr. Úkimetimiz de qalys qalmaı, Kaırdegi Beıbarys kesenesine jóndeý jumystar..
16.02.2016
Túrkitaný
Gomer «Ilıadasy», túrkiler jáne máńgilik qala
Batyldardyń baǵy artsyn. Edil patsha Túrki qasqyr mıfi men toteminiń shyǵý tórkinin zertteý barysynda maǵan osy mıf pen Rımdegi Kapıtolıı qanshyq qasqyrynyń arasynda qandaı da bir baılanys bolýy múmkin be degen saýalǵa jaýap izdeýge týra kelgen. Osylaısha az-mazdap bul baǵytta derekter jınala bastaǵan. Derekterdi ózara kiriktirý, ıaǵın jalqydan tutasty taný barysynda aqyndar máńgilik qala dep dáripteıtin baǵzy da jańa saltanatty Rımniń negiz..
14.02.2016
Túrkitaný
«Men Kóktiń ulymyn, sen qurty jerdiń…»
Bizdiń eńsemiz túsip ezilip otyrǵan jaıymyz bar. Biletinderdiń aıtýynsha Rýh jupyny. Bul qalaı sonda? Keshe ǵana alshańdap basyp, asqaqtap júrgen tákáppar halyq edik qaoı. Bul kúnde keýdemiz qabysyp súmireıe qalyppyz. Nelikten? Álde jan-jaqtan aǵylǵan ár saryndaǵy din dátimizdi qurtty ma? Múmkin batys pen shyǵystyń mádenıeti tolqynynyń ortasynda seń soqty? «Eki túıe súıkense, ortasynda shybyn ólediniń» keri de.  Biraq, mine qarańyzshy, taǵy ..
14.02.2016
Túrkitaný
Aqadyrdan qos qabatty qorym tabyldy
  Batys Qazaqstan oblysy, Jánibek aýdanynyń aýmaǵyndaǵy Aqadyr-2 eskertkishine tıesili 44 qorymnyń birinde alǵashqy qazba jumystaryn aıaqtaǵan oblystyq tarıh jáne arheologııa ortalyǵynyń mamandary on toǵyzynshy qorymnan eresek er men áıel adamnyń jáne eki jas balanyń súıekterin tapty.   TAIPALAR TONAǴAN QORYM Ǵalymdar qorymnyń temir dáýirine, b.e.d. VI-IV ǵasyrlarǵa jatatynyn aıtyp otyr. Buny qorymnan tabylǵan b.e.d. V ǵasyrǵa tıesili j..
13.02.2016
Túrkitaný
Taǵyr-taıyq. Ejelgi túrkiler qurbandyq shalǵan ba?
D.Banzarov pen K.Iakovlevtiń pikirlerin negizge alǵan L.Gýmılev taǵyr-taıyq ádet ǵurpy boıynsha túrkilerdiń kók Táńirge syıynýy arýaqtarǵa syıynýynan joǵary turady dep esepteıdi. Taǵyr-taıyq dástúrinde búkil qaýym erleri jıylyp, táńiri qurmetine qurbandyq shalady. Soıylǵan mal eti túgel taratylyp, qurbandyqtyń aıaǵy úlken toıǵa ulasady. L.Gýmılev taǵyr-taıyq dástúrinde adam rýhynan joǵary qudiret kúshine tabynýshylyqqa basa nazar aýdaryp, ol qudi..
13.02.2016
Túrkitaný
«Tamǵaly tastaǵy» beıneler jatjurttyqtardyń sýreti me?
Reseı ýfologtary adamzat damýynda erekshe oryn alatyn elimizdegi Tamǵaly arheologııalyq keshenine baılanysty qyzyqty pikir aıtyp otyr. Olardyń aıtýynsha, jartasqa shekilgen «kún basty» beıneler ózge planetadan kelgen jatjurttyqtardyń sýreti. Shyndyǵynda jartasqa bádizdelgen «kún basty» pishinder jekelegen jáne kóp pishindi kompozıııa túrinde berilgen. Ýfologtar osy aımaqty meken etken kóne túrki jurty jatjurttyqtarmen baılanysqa túsken degen piki..
13.02.2016
Túrkitaný
Shyrsha merekesiniń túp-tórkini túrkilerden bastalǵan
Jer-ana aq kórpesin qymtanyp, úskirik aıaz dala kezip, perishteniń qaýyrsynyndaı aq ulpa qar kókten jaýǵan tusta «Jańa jyl keldi» dep qýanatymyz bar. Qoǵam tarapy ártúrli syn aıtqanymen, jeme-jemge kelgende, Jańa jyldy dástúrli tól merekedeı tórge ozdyryp, osydan on shaqty kún buryn ǵana kúpi kıgizgen Aıaz ataǵa qalaı shekpen jaýyp jibergenin ańǵarmaı qalady. Aramyzda beti narttaı qyzarǵan Santa Klaýs pen úrip aýyzǵa salǵandaı Aqshaqarymyz júredi..
07.02.2016
Túrkitaný
Eskertkish tili – ǵasyrlar úni
Qazaq tiliniń tarıhı tanymyndaǵy orta ǵasyr eskertkishteriniń róli men mańyzy  («Kıtab – mýhaddıma» mátini negizinde)   Ár kezeńderde zertteýshilerdiń tarapynan qyzyǵýshylyq týdyryp kele jatqan túrki tilderi,  sonyń ishinde qazaq tiliniń qalyptasýy, damý joldarynyń ózindik zańdylyqtary, ulttyq dúnıe tanymdy qalyptastyrýdaǵy belsendi qyzmeti búgingi ǵasyrlar toǵysynda zertteýdiń  erekshe tásilderimen qosa, ulttyq tanym men bolm..
03.02.2016
Túrkitaný
Laqaı – túrkiniń bir butaǵy
Ótken jyldardyń birinde Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti Aqseleý Seıdimbek aǵamyzdyń 70 jyldyǵyna arnap «Aqseleý Seıdimbek: ǵylymı murasy jáne táýelsizdik» atty halyqaralyq konferenııany ótkizdi. Negizgi taqyryp Aqańnyń ómiriniń sońynda jazǵan kitaby «Qazaqtyń aýyzsha  tarıhy» týraly boldy.  Osy úlken ǵylymı jıynǵa Nasrıddın Nazarov esimdi laqaı ǵalymy keldi. Tájikstanda týǵan, qazir Ózbekstanda turatyn Reseı azamaty. Laqaı – dombyra tartat..
01.02.2016
Túrkitaný
Tańbaly tastarǵa joıylý qaýpi tónip tur
Ata-balalarymyz taǵylymyn, dúnıetanymyn tasqa qashap jazyp qaldyrǵan emes pe?! Arǵy atalarymyzdyń qolynyń tańbasy qalǵan Almaty oblysyndaǵy Tańbaly tasqa baryp qaıtýdy kópten beri oıǵa alyp júrgen edik. Jýyrda sonyń sáti tústi. Vıtalıı jáne Irına Hrome esimdi erli-zaıypty dintanýshy (Kıev ýnıversıtetiniń dáriskerleri) ǵalymdardy jeke kóligimizben Tańbaly tasqa alyp baryp qaıtýǵa usynys jasalǵanda oılanyp-tolǵanyp jatpastan-aq birden kelisimimizdi..
01.02.2016
Túrkitaný
Shýmerler túrkilerdiń atasy ma?
XIX ǵasyrdyń sońǵy shıreginde Tıgr jáne Evfrat (Qos ózen) ózenderiniń boıynda júrgizilgen arheologııalyq qazba jumystarynyń nátıjesinde ejelgi eski qalalardyń orny ashylyp, álemge «Shýmer órkenıeti» degen jańa mádenıet belgili boldy. Adamzat balasynyń ǵasyrlar boıy jınaqtaǵan mol mádenı muralaryna qomaqty úles qosqan, dúnıejúzilik órkenıettiń taǵy bir bastaýyna aınalǵan bul jańa mádenıettiń aty ańyzǵa aınaldy, adamzat qaýymynyń «fálsafalyq máıegi..
01.02.2016
Túrkitaný
Tarıhty túgendeý Tańbalydan tamyr tartýy tıis
Almaty oblysy Jambyl aýdanyndaǵy «Tańbaly» memlekettik tarıhı-mádenı jáne tabıǵı qoryq-muraja­ıynyń BUU-nyń Bilim, ǵylym jáne mádenıet jónindegi uıymynyń (IýNESKO) Búkil­álemdik muralar tizimine kirgenine 2014 jyly 10 jyl tolmaq. Ortalyq Azııa aýma­ǵyndaǵy jartastaǵy sýret óneri boıynsha Búkil­álemdik muralar tizimine birin­shi bop kirgen qoryq-mura­jaıdyń alǵashqy mereı­toıy qarsańynda qazaq máde­nıe­tiniń jan..
30.01.2016
Túrkitaný
Qazaq - kıiz úıli arbalylar degen sóz
Tarıhı zertteýlerde etnonımderdiń etımologııasy  ıaǵnı etnostar men ulystardyń  ataýlarynyń shyǵý teginiń  túp tórkini  kúrdeli zertteýlerdiń biri.  Alaıda, sheshilmeıtin de máseleler joq emes. Árbir zertteýshi óz ýájderin aıtsa da, ortaq pikir áli de joq. Oǵan  úzildi-kesildi jaýap bere alatyndaı tarıhı derekterdiń azdyǵy kedergi bolyp tur. Qazaq sóziniń tórkini  jaıynda kóptegen boljamdar, pikirler bar.  ..
30.01.2016
Túrkitaný
Ketbuǵynyń sońǵy joryǵy
«Sender, betteri bylǵarymen qaptalǵan jalpaq qalqanǵa uqsas qysyq kóz qaýymmen soǵyspaıynsha Qııamet – Mahshar kúni kelmeıdi. Taǵy da sender, kıiz etik pen kıiz baıpaq kıgen qaýymmen soǵyspaıynsha Qııamet – Mahshar kúni kelmeıdi». Hadısten «Búginde álemde kóshpeli halyqtarǵa oryn joq, onyń ústine olardy qoldan kelgenshe, barlyq amaldy paıdalanyp otyryqshy ómirge kóndirip jatyr, sondyqtan «dońǵalaqtyń toqtaıtyn kezi» de alys emes. Osylaısha dáýird..
30.01.2016
Túrkitaný
Ahmet Alıaz: Anadolydan Ankaraǵa deıin...
Bútkil Eýropany bılegen kók túrikterdiń qudireti nede? «Sultan Súleımen» serıalynyń shyndyǵy qaısy? Atatúrik ańsaǵan azattyqtyń bastaýy ne? Belgili jýrnalıst, qoǵam qaıratkeri Ahmet Alıaz myrzamen áńgimemizge sonaý Osman ımperııasynyń tarıhy men búgingi Túrkııanyń qalyptasý kezeńi arqaý bolǵan edi.  – Keshegi Osman ımperııasynan búgingi Túrkııa memleketine deıingi kezeń qalaı qalyptasty? Ne ózgerdi? Túrik memleketi osy ýaqyt aralyǵynda ..
30.01.2016
Túrkitaný
Attılanyń el basqarý óneri
Ortalyq Azııa jerlerinen qazirgi Germanııaǵa deıin, Qara teńizden Baltyq teńizine deıingi keń-baıtaq aýmaqty baǵyndyryp, Eýropa tarıhynda «Táńir qamshysy» degen atpen qalǵan Batys Ǵun ımperııasynyń uly kósemi Attıla týraly az jazylǵan joq. Alaıda onyń kópshiliginde ony «qanisher», «jaýyz», «varvar», «basqynshy» retinde sýretteý basym. V ǵasyrda ómir súrgen ǵun bıleýshisi Attıla (Edil) búkil Eýropa halyqtary men patshalarynyń úreıin ushyrdy. Ol Eý..
29.01.2016
Túrkitaný
Halqymyzdyń tarıhy jaıly jazba derekter
Ótken jyly Qoıshyǵara Salǵaraulynyń «Ejelgi túrikter», «Ortaǵasyrlyq túrikter», «Shyǵystaǵy túrikter» dep atalatyn úsh kitabyn, bıylǵy jyly «Myńǵul men monǵol jáne úsh Shyńǵysy» men «Móde han» degen kınoromanyn oqyp shyqtym. Onyń ózi aıtqandaı, «ómir boıy zerttep, jazǵan-syzǵandarynyń» deni osynda eken. Shyndyǵyn aıtý kerek, osynyń ózi – bir qalamgerge jetip artylar, tipti asyp-tógiler eńbek.  Qoıshyekeńdi halqymyzdyń tarıhyn zert­t..
28.01.2016
Túrkitaný
Kóne túrki órkenıetiniń óshpes izderi
Eki myń jyldan astam tarıhy bar kóne Taraz qalasy ejelgi babalarymyzdyń baıyrǵy eskertkishterine baı ólke. Ortaǵasyrlyq eskertkishterden Qarahan baba, Aısha bıbi, Babadja qatýn, Tekturmas keseneleri, Taraz, Aqyrtas, Qulan, Balasaǵun shaharlary, saq, ǵun, úısin dáýiriniń obalary jáne taǵy basqa erte dáýirdegi eskertkishter munda kóptep kezdesedi. Osynaý tarıhı qalada Taraz ınnovaııalyq-gýmanıtarlyq ýnıversıtet rektory Erbolat Saýryqovtyń bastamash..
28.01.2016
Túrkitaný
Tańbamyzdy tanyp boldyq pa?
Halyqtyń rýhanı ósý deńgeıi jazý-syzýymende ólshenedi desek, qadym zamandarda áripti tasqa shapqymen oıyp, mal terisine temirmen qaryp jazǵan kóńili júırik burynǵy ata-babalarymyz sońyna az mura qaldyrmaǵan ǵoı. Sóz joq, osy ushan-teńiz mádenı baılyqtyń týý tórkinine syryn bilý shań basqan tarıhymyzdyń «aqtańdaq» betteriniń bir parasyn anyqtaýǵa sebi tıeri  anyq. Osyndaı oraıda, elimizdiń baǵzy tirshiliginen, rýhanı ómiriniń ár kezeńinen ke..
27.01.2016
Túrkitaný
Orys tilindegi túrki sózderiniń syry
Búginde orys tilindegi kóptegen sózderdiń ózi túrki sózderinen bastaý alatynyn kópshilik bile bermeýi de múmkin. Osy máselege túrkolog ǵalymdar, lıngvıster tereń mán berip, túrkitektes halyqtardyń sózderi orys tilinde keń qoldanys tapqanyn dáleldegen. 2008-2012 jyldary «Ǵasyrlarǵa jalǵasqan jańsaqtyq» atty kitabymdy jazý barysynda KSRO ǴA Til bilimi ınstıtýty shyǵarǵan (Lenıngrad., Naýka,1969 j.) «Drevnetıýrkskıı slovar» jáne «Sravnıtelnyı slovar..
27.01.2016
Túrkitaný
Jer - otyryqshylardyń, kóshpeliler jerdiń taǵdyryn belgilegen
Nurlan KENJEAHMET, Bonn ýnıversıteti, Shyǵystaný ınstıtýtynyń (Germanııa) professory,tarıh ǵylymdarynyń doktory Nege de bolsa kózqarasy erkin, eshkimniń pikirine jaltaqtamaıtyn, tarıh ǵylymyndaǵy naqty óz salasynan basqa taraptaǵy suraqtarǵa kesim aıtpaıtyn (dáleli bolsa da) jas professor kóp tusta «bul meniń jeke pikirim» dep sóılep otyrdy. Ózi bir synap ótken bizdegi pro­fes­sorlyq «tákapparlyqty» boıyna juqtyrmaǵany kórinip tur. «..
26.01.2016
Túrkitaný
Noǵaı eli: Ulydan urpaq, tektiden tuıaq qalady
I. TARIH TEGINE JETELEIDI Qazaq halqy tarıhynda Noǵaıly zamanynyń, Noǵaı eliniń alatyn orny erekshe. Onyń sebebi kóp. Birinshiden, Noǵaıly kezeńi qazaq halqynyń Aq Orda men Kók Ordadan keıingi dáýirdegi, ári ult retinde qa­lyptasýyndaǵy mańyzdy kezeń bolatyn. Qazaq-noǵaı arasyndaǵy qatynas úzdiksiz XV-XVIII ǵasyrdyń 30-shy jyldaryna deıin júrdi. Tek 1620-1630 jyldary torǵaýyt-qalmaqtyń orys ákimshiliginiń kó­me­gimen Edil men Jaıyq, A..
21.01.2016
Túrkitaný
Shyńǵys han ordasy qaı tilde sóılegen?
Budan buryn da Shyńǵyshan taqyrybyna arnap ártúrli basylymdarda birneshe maqala jarııalaǵanym kópshilik oqyrmanǵa málim bolsa kerek-ti. Sondaǵy kóterilgen máseleniń biri – Shyńǵys han ordasy qaı tilde sóılegen, memlekettiń resmı tili qaısy til edi degen tóńirekte bolǵan-dy. Óıtkeni, halyq tarıhyn zertteýde etnolıngvıstıkanyń alatyn orny erekshe. Adamzat tarıhynda aıtýly tereń iz qaldyrǵanymen, zamandas tarıhshylary ártúrli atap, ártúrli sıpattaǵa..
21.01.2016
Túrkitaný
«Qaıran, meniń qyrlarym…» nemese Salaýat jyrlaryndaǵy kúreskerlik rýh týraly
Týysqan túrki halyqtarynyń ádebı muralaryndaǵy poetıkalyq erekshelikterdi arnaıy zertteý nysanyna alyp qarastyrý – asa ózekti másele. Buǵan deıingi ótken myńjyldyqtar boıy qalyptasý, damý kezeńderiniń barlyq ótkelderinen ótip kele jatqan túrki halyqtarynyń folklory men ádebıeti muralaryn qazirgi zamanǵy órkenıeti talaptaryna sáıkes ǵylymı-zertteýler men kórkem shyǵarmalar arqaýyna alyp qarastyrýdyń mańyzdylyǵy aıqyn. HIH ǵasyrdyń 90-jyldarynda tú..
20.01.2016
Túrkitaný
Tarıh tuńǵan túrik eli
Kitaphanada, muraǵattarda taban tirep otyryp ǵylymmen aınalysý úshin eki apta degen jetkiliksiz bolýy múmkin. Al eldiń tarıhı-mádenı keshenderin, murajaılaryn aralap, dárister tyńdaýǵa eki apta ýaqyt tolyǵymen jetip jatyr. «Atyń barda el tany jelip júrip…» demeı me. Ushaq Qap taýlarynan asyp bara jatqanda kókiregimizdi erekshe kúı kernedi. Qatpar-qatpar taý jotalary záý bıiktegi ushaqtan ap-aıqyn adyraıyp turdy. Silem-silem, bilem-bilem asýlardy ..
Taǵy júkteý