Túrkitaný
16.02.2021
Tarıh
«Reseı – Túrkilerdiń jerinde otyrǵanyn umytpasyn!»
Áleýmettik jeli túrli kózqarastaǵy azamattardyń jınalǵan ortasy ǵoı. Desek te, keı kezde osy áleýmettik jeli arqyly eldi eleń etkizerlik sharýalar atqaryp júrgen basqa memlekettegi jandarmen de tanysýǵa múmkindik bar. Máselen, býrsalyq azamat Kerim Chelebımen de bizdi tanystyrǵan belgili bir ortaq kózqaras pen ustanymdar edi. Kerimmen sóılese kelip, erekshe nazar aýdarýǵa turarlyq jaıttar týraly estip, bildik. Býrsalyq 42 jastaǵy Kerim jurtqa ta..
16.02.2021
Túrkitaný
"Pýshtýn-darı tilin biletin mamandar qajet"
Qazaqstannyń syrtqy saıası vedomstvosynda onyń ishinde Shyǵys elderi Azııa jáne Afrıka departamenti boıynsha qyzmette júrgen dıplomattardyń kópshiligi Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ Shyǵystaný fakýlteti túlekteri. Fakýltettiń ashylǵanyna 32 jyl. Búgingi tańda fakýltettegi 4 kafedrada 8 til oqytylady. Olar hındı, ýrdý, japon, káris, túrik, parsy, arab jáne qytaı tilderi. Fakýltette tek til ǵana emes, tili oqytylatyn eldiń dini, mádenıeti men ekonomıkasy..
07.02.2021
Túrkitaný
Ekinshi Qarabaq soǵysy úderisi: Táýelsizdikti táý etken halyqaralyq túrki uıymdarynyń tarıhı mıssııasy
Túrki ıntegraııasy - 1992 jyldan bastaý alatyn Túrki elderi basshylarynyń sammıtterimen bekemdelip, Nahchyvan kelisimimen (2009 j.) rásimdelgen, Túrki akademııasynyń súbeli eńbeginiń nátıjesinde memleketaralyq deńgeıde strategııalyq tujyrymdama retinde bekitilgen, Túrki keńesi uıymynyń keshendi baǵdarlamalary arqyly júıelenip kemeldene túsken birtutas qubylys. Baıqaǵanyńyzdaı, jazbamyz osy qubylystyń negizgi uıytqylary - Túrki keńesi, Halyqaralyq..
03.02.2021
Jańalyqtar
Oǵyz Doǵan: «Túrkilerdiń birigýinen qorqatyndar kóp»
Oǵyz Doǵannyń aty qazaq qoǵamynda eń aldymen memlekettik til úshin kúresýshi azamat retinde keńinen tanylǵany málim. Sonymen qatar ol kez kelgen máselege baılanysty óziniń azamattyq ustanymyn bildirip, elimizdegi saıası sátterde de syrt qalmaıdy. Bul joly Oǵyz myrzamen Túrkiler, Turan odaǵy máselelerine qatysty az-maz suhbattasýdyń sáti tústi. - Sońǵy ýaqytta Turan odaǵyn qurý, Túrkilerdi bir týdyń astyna biriktirý týraly bastamalar burynǵysynan..
03.02.2021
Tarıh
Mongol, tatarın, kıtae, kazah – kem byl Chıngız-kagan?
V 2029-2020 godah v Kazahstane otmechalı 750 let so dnıa obrazovanııa gosýdarstva Zolotoı Ordy. Provedenıemeroprııatıı po etomý slýchaıý svıdetelstvýet ob ee ıstorıcheskoı znachımostı dlıa kazahskogo naroda. Inııırovannaıa glavoı gosýdarstva Kasym-Jomartom Tokaevym ıdeıa prazdnovanııa 750-letııa Zolotoı Ordy stala logıcheskım prodoljenıem prazdnovanııa 550-letııaobrazovanııa Kazahskogo hanstva. V kontekste ıstorıı Zolotoı Ordy otkryvaetsıa ogrom..
03.11.2020
Tarıh
Astana Túrkistanǵa aýysa ma?
Ótken aptada qazaq qoǵamynyń nazary tutastaı Boratqa aýyp, el ishindegi mańyzdy dúnıeler tasada qalyp qoıǵandaı. Birer kún buryn tanymal jýrnalıst Ermurat BAPI el bıýdjeti men onyń jumsalýynyń astaryna úńildiretin qyzyqty aqparatpen bólisti. Túrkistan oblysyna bólingen mıllıardtardyń nege erekshe kóp ekenine nazar aýdarǵan ol: «Meniń jeke pikirim boıynsha eki versııa:Birinshiden, Nazarbaev Túrkistanǵa – qazaq handarynyń qasyna baryp «jatýǵa» bel..
03.05.2020
Túrkitaný
"Jigit" sóziniń túp-tórkini
Ǵalym Amanqos Mektep-teginiń «Jigit» sóziniń túp-tórkini» atty zertteý maqalasy tilimizdegi etnomádenı sózdiń shyǵý tegi haqyndaǵy alýan túrli boljamdar men tuspaldarǵa túzetý jasap, ǵylymı dáıek, bultartpaıtyn ýájben dáleldegen. Ataq-dárejesi jer jarǵan oqymystylardyń aıtqany bolǵan, ámiri júrgen keńestik dáýirdegi ádistemelik ǵylymı úderis tilimizdegi baıyrǵy ataýlardy qaıtkende de ózge mádenıettiń yqpalynan týdyrýǵa negiz bolatyn pikir qalypta..
Taǵy júkteý