Ulttyq qundylyqtar ult qorǵany
04.12.2018
Ulttyq qundylyqtar ult qorǵany
«Adyrna» portalynyń Almaty qalasy Din isteri jónindegi basqarmasymen birlesip uıymdastyrǵan «Ulttyq qundylyqtar – ult qorǵany» atty maqalalar baıqaýynyń qorytyndysy anyqtaldy.
Baıqaýǵa elimizdiń barlyq óńirinen 30 dan asa maqala qatysty. Táýelsiz sarapshylar baıqaý sharttaryn esepke ala otyryp, birinshi kezekte avtorlardyń salt-dástúrimizdiń mán-mazmunyn tereń túsinýine, naqtylyqqa qurylǵan derek-dáıekterdi qoldanyp, izdenispen maqala jazýyna e..
25.11.2018
Salt-dástúr
Adam paıda bolǵaly beri aman qalý, tamaq tabý, urpaq jalǵastyrý maqsatymen ómirine laıyqty, qajet, paıdaly quraldar men amaldardy oılap taýyp, qoldanyp, jetildirip, salt dástúrge aınaldyryp otyrǵan. Solardyń ishindegi eń úzdikteri talaı myń jyl boıy sabaqtastyq arqasynda saqtalyp, qoldanyp kelgen. Bizge jetken qundylyqtardyń kóbiniń máni túsiniksiz sııaqty bolǵandyqtan qajetsiz bolyp kórinedi. Olardan bas tartý ońaı sııaqty. Jáı yrymdar, jáı ád..
23.11.2018
Salt-dástúr
«Halyqtyń izgi dástúri –
bizdiń eń asyl muramyz»
B.Momyshuly
At ústinde kún kórip, tolarsaqtan qan keship, aýyzdyqpen sý iship, talaı-talaı zamannyń aýyrtpashylyq atty júgin arqalaǵan qara orman qazaqtaı halyqtyń erte kezden saqtalyp, qazynasy bar úıdiń sanasynda jattalyp qalǵan salt-dástúri, yrym-tyıymdary, nanym-senimderi bar. Bulardyń barlyǵy birtutas qaýymdas ulttyń quddy jádigeri ispettes. Ulttyq qundylyqtar ultymyzdyń rýhanı jan dúnıesiniń..
22.11.2018
Salt-dástúr
Ulttyq qundylyq- belgili bir ultqa tán , sol ulttyń damý, qalyptasý tarıhynda ǵasyrlar boıy mánin joımaǵan rýhanı jáne materıaldyq qasıetter men qajettilikter jıyntyǵy. Eger ult qundylyǵy bolmasa, onda ultta joǵalady. Bizdiń qazaq bolyp júrgenimizdiń ózi de ulttyq qundylyǵymyzdyń bolýynda.
Qazaq mádenıetiniń ulttyq qundylyǵynyń negizi- dinı sana. Ol- Islamnan bastaý alady.
Dinı sana- ulttyń bolmysy, tabıǵaty, ereksheligi. Ulttyń mádenıetine úńil..
22.11.2018
Salt-dástúr
2018 jyldyń 4 sáýirinde «Komsomolskaıa pravda Kazahstan» deıtin gazet «Komsomoly provedýt forým v chest 100-letııa organızaıı» atty maqala jarııalapty.
Sáýirde QR Ulttyq ǵylym akademııasynyń fılıosofııa jáne polıtologııa Instıtýtynda burynǵy komsomoldar bas qosyp, 100 jyldyqty atap ótý týraly aqyldasqan eken.
Sol jıynda dili bólek, dini jat basqa bireý emes, Qazaqstan Parlamenti Májilisiniń egde jastaǵy depýtaty Qýanysh Sultanov sóz sóılepti. Ko..
21.11.2018
Salt-dástúr
Kesheli-beri áleýmettik jelide «qazaq tili IýNESKO-nyń joıylýy múmkin tilder qataryna qosylypty» degen alyp-qashpa áńgime taraýda. Biz bul aqparattyń qaıdan shyqqanyn izdedik. Shynynda solaı ma? Anyq-qanyǵyn aıtaıyq, endeshe.
Aqparat qaıdan shyqty?
«Kazgazeta.kz» saıty «IýNESKO-ǵa shaǵym» atty maqala jarııalady. Atalǵan materıalda qazaq tiline qatysty joǵarydaǵy jańsaq derekti «wikipedia.org» derekkóziniń orys tilindegi nusqasy kórsetkeni aıtylǵa..
21.11.2018
Salt-dástúr
Elbasy N.Nazarbaev "Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý" baǵdarlamalyq maqalasynda «Jańǵyrýdyń eń basty sharty- ulttyq kodyńdy saqtaı bilý. Onsyz jańǵyrý degenińiz qur jańǵyryqqa aınalady» dep atap kórsetken. Demek, rýhanı jańǵyrý- ulttyq qundylyqtarymyzdy tanýdan bastalady. Ol úshin el men jerdiń tarıhyn bilý asa mańyzdy, ıaǵnı tarıhı sanany qalyptastyrý. Sol tarıhı sanany qalyptastyratyn ult qundylyqtarynyń biri, ulttyq mádenıetimizdiń bir ..
21.11.2018
Salt-dástúr
Ár halyqtyń óziniń ulttyq qundylyqtary bolady. Sol qundylyqtaryn erekshelendirip turatyn tili, dini, dili jáne dástúri. Dástúr kez-kelgen halyqtyń ejelden qalyptasqan mádenı sharýashylyq tásili, ómir tirshiligin aıqyndap,bári belgili bir dárejede ornyqqan júıesiniń barlyǵyn kórsetedi. Dástúr - halyqtyń ómir súrý tájirbıesiniń jıyntyǵy. Halyqtyń sonyń biri ári biregeıi-ulttyń shabytynyń shyrqaý bıiktigine shyqqanda kórinetin jyraýlyq dástúri,odan..
21.11.2018
Salt-dástúr
Shirkin! Qazaq oıýlary, qazaq tili, qazaq halqy, qazaqtyń qundylyqtary dese naǵyz qazaqsha jyrlaǵym kep turady. Árıne qazaqtyń qara óleńinen asa qatty habarym bolmasa da, biraq árıne keıde denem rýhtanyp, qatty shabyttanyp ketsem qara óleńdi qalaı shyǵarǵanymdy ózim de bilmeı qalamyn. Alaıda shúkir, jazýdan qalys emespin. Kerek bolsa, elime arnap, qundylyqtaryma arnap bir tom kitap jaza almasam da, bir shyǵarma arnap jaza alatyn kúshim ba..
20.11.2018
Salt-dástúr
Otarlyq saıasatty bastan ótkermegende qazaq búgingideı búlinbegen bolar edi. Búgingi qazaq – úsh tili, eki álipbıi hám birneshe ala shubar dinı senimi bar el. Jasyryp ne qylaıyq, búlinbegen taǵdyr, buzylmaǵan otbasy qaldy ma? Qanǵa qumar qyzyl ımperııa ornaǵanǵa deıin, ıaǵnı orys patshalyǵyna qaraǵan shaqta qazaqtyń tili de, dili de hám dini de óz tuǵyrynda edi. Sovet úkimeti ornap, jer-jerde qyzyl saıasat óktemdigi júrip, kommýnıstik ıdeologııa ..
20.11.2018
Salt-dástúr
Qazaqstannyń Bilim jáne ǵylym mınıstri ótkende óńkeı jýrnalısti jıyp, brıfıng ótkizgen edi. Saǵadıev «sarbazdary» hám BjǴM qabyldap jatqan ózgeristerdi egjeı-tegjeıli sol kezde jazdyq. «Bárekeldi» deıtin jerinde biz de bárekeldige bastyq. Dese de sol jıynda bir dúnıe eskerýsiz qaldy.
Akademık Saǵadıevtiń mınıstr balasy mektepterdegi biryńǵaı forma jaıly aıtty. Sonyń ishinde dinı sıpattaǵy kıim úlgileri mektepterge jaramaıtynyn tilge tıek etip, ..
20.11.2018
Salt-dástúr
Kez kelgen memlekettiń, qoǵamnyń ózindik erekshelikteri bolady. Ol erekshelikter ǵasyrlar boıy qalyptasyp otyratyn memlekettiń múddesimen, ulttyń tarıhymen jáne ómir súrý tájirıbelerimen tyǵyz baılanysty. Iaǵnı memlekettiń, onyń qoǵamynyń erekshelikterin aıqyndap otyratyn ulttyq qundylyqtar. Ulttyq qundylyqtar bolmasa ulttyń mádenıeti, din men dástúr, qoǵamdaǵy turaqtylyqty, rýhanı tutastyqty aıqyndap otyratyn ulttyq biregeılik saqtalmaıdy. Bunyń..
20.11.2018
Salt-dástúr
Búkil jaratylys ataýlyny óz qudiretimen, sheksiz súıispenshilikpen jaratqan Allaǵa sansyz maqtaýlar bolsyn. Paıǵambarymyzǵa (s.a.ý), onyń januıasyna, súıikti sahabalaryna jáne osylarǵa izgilikte ergen barsha momyn musylmandarǵa Alla Taǵalanyń salaýaty men sálemi bolǵaı!
Ulttyq qundylyq - el birligi. Ulttyq qundylyqtardyń árbir elde ózindik alatyn orny bar. Sol sekildi, dástúrli qazaq qoǵamy úshin de, ulttyq qundylyqtar men dinı qundylyqtar ajyra..
20.11.2018
Salt-dástúr
Bizdińshe, din – qaısybir qoǵam-qaýymǵa, jalpaq jurtqa baǵyttalsa, dástúr naqtyly bir ultqa arnalǵan dúnıe. Taǵy, bulardyń arasynda qyldaı jip-jińishke shekara bar. Ony aq pen qara, ay men tuyny anyq ajyratar tanym-tarazyny, parasat-paıymdy basshylyqqa alý arqyly ǵana baıqap-baǵamdaýǵa tolyq negiz bar. Búginderi el ishin alataıdaı búldirgen, nıgılızmge negizdelgen dinı-ekstremıstik aǵymdar salt-dástúr, ádet-ǵuryp, baı ádebı qazyna, mádenı mura, t..
20.11.2018
Salt-dástúr
Eń basty qundylyq - rýhanı mura
Ulttyń basty qundylyǵy - rýhanı murasy. Túgel sózdiń túbi bir, túp atasy Maıqy bı degendi ár qazaq balasy biletin shyǵar. S. Qondybaı, osy Maıqyny «Birinshi Abyz» dep ataıdy da, úndiarıılyq Iamı, avestalyq Iıma, germandyq Imır, t.b. ejelgi obrazdarmen salystyrady. B. Tileýberdıev «Qazaq onomastıkasynyń lıngvokognıtıvtik aspektileri» kitabynda Maıqy bıdi qazaq ataýly halyqtyń túp qazyǵy, uly babasy retinde kórsete..
20.11.2018
Salt-dástúr
Arabtar qudaıdy «Allah» dep tanyǵanymen, ony qudaıdyń «shyn aty» dep tantý - baryp turǵan nadandyq. Uly Jaratýshynyń «ulty» joq... Ony mundaı nársege - bir ultqa «baılap qoıýǵa» bolmaıdy. Táńir Taǵalanyń basqa da myńdaǵan múbárak esimi bar. Ár halyq ony ózinshe ulyqtaıdy. Mysaly bizdi orystar «kazah», ózbekter «qozoq», qytaılar «hazaky» dep ataıdy. Odan biz ózgerip (sýt ne menıaetsıa) ketpeımiz. Kim qalaı dese de, qazaqqa qarata aıtyp turǵanyn bá..
20.11.2018
Salt-dástúr
Úskirik aıaz sharpyǵan qystyń kózi qyraýda jylýsyz otyrǵan jupyny úılerge tonnalap tegin kómir túsirip ketetin qaıyrymdy jandardy kezdestirip pe edińiz? Tipti, senbeıtin de shyǵarsyz. Al ılanǵannan kúnniń ózinde mundaı izgilikti adamdarǵa erekshe tańdanyspen alǵys jaýdyryp, aıaǵyna jyǵyla salýyńyz bek múmkin. Nege deısiz ǵoı? Óıtkeni, siz de, biz de myna qoǵamda qaıtarymsyz qaıyrymdylyq jasaıtyn shyn mánindegi jomarttarǵa shólirkep júrmiz. Bizdi..
19.11.2018
Salt-dástúr
Qazaq eli qanshama "aqtabandy" basynan keshirgen, kóp ádet-ǵuryptarynan, minezinen aıyrylǵany, sonyń ishinde erkindiginen, táýelsizdiginen. 1991 jyldan bastap eldigimizge umtylǵan jas Qazaqstannyń aldynda ulttyq qundylyqtardy qalpyna keltirý basty nazarda boldy.Ulttyq qundylyqtarymyzda naqtylap almaı "El bolam deý" bos qııal emes pe? Bir memlekette birneshe til ómir súrgenmen, birneshe ult birdeı dindi ustaı almaıtyny túsinikti. Jańa memleket dem..
19.11.2018
Salt-dástúr
Qundylyq - mádenıettiń quramdas bóligi. Qandaı da bir eldiń rýhanı mádenıeti, ádebıeti men óneri, ǵylym men tehnıkasy, áleýmettik jaǵdaıy, materıaldyq óndirisiniń eń mańyzdy jetistikteri ulttyq qundylyq- tarynyń mánine ıe bolady jáne óskeleń urpaqtyń azamattyq, otanshyldyq, rýhanı-adamgershilik jan-dúnıesiniń qalyptasýyna belsendi túrde yqpal etedi. Ultymyzdyń kórnekti memleket jáne qoǵam qaıratkeri Mustafa Shoqaı: «Ulttyq qundylyqtardan jurdaı ..
19.11.2018
Salt-dástúr
Halyq danalyǵynda «Ultyńdy saqtaǵyń kelse, qyzyńdy tárbıele»,– degen támsil bar. Qyz tárbıesine enjar qaraýǵa bolmaıdy. Bolashaq jar, kelin, ana retindi qazaq halqy qyzdaryn qurmetteı de, tárbıeleı de bilgen. Qazaqstanda sońǵy derekterge júginsek 51775 otbasy ajyrasyp ketken. Ajyrasqan otbasylardyń barlyǵynda kámeletke tolmaǵan ballar bar. Jartylaı otbasynda tárbıelenip, ákeniń nemese ananyń meıirimine zárý bolyp ósken ballardyń kóńili jarym b..
18.11.2018
Ulttyq oıyn
Jazda Almatyda halyqaralyq etnofestıval ótti. Dástúrli án-kúıi men ulttyq sportyn pash etýge Qyrǵyzstan, Ózbekstan, Túrkııa, Vengrııa, Mońǵolııa, Tyva Respýblıkasy jáne taǵy da basqa elderden óner ıeleri qatysty. Etnofestıval qala syrtynda ótetindikten arnaıy avtobýs ta jaldap qoıypty. Aptadaǵy eki demalysymyzdy da osy fesıvaldiń kórermeni bolýǵa arnadyq. Ulttyq sport degennen jamby atýǵa erekshe qyzyǵyp, birneshe saǵat tamashaladyq. Qarasaq, at ..
17.11.2018
Ulttyq qundylyqtar ult qorǵany
Din men dástúr sabaqtastyǵy kópten beri qaýzylyp kele jatqan taqyryp. Dástúrli dininen, dili men tilinen, ádet-ǵurpydan ajyraǵan eldiń bolashaǵy joq. Sol sebebti bizder din men dástúrdi qurmettep,odan ajyrap ketpeýimiz kerek. Ár ulttyń, halyqtyń, dini men dástúri bolady. Din - adamzat qoǵamyndaǵy asa kúrdeli de mańyzdy áleýmettik – mádenı sana. Din degenimiz- álemdi baılanystyratyn kúsh Allanyń barlyǵyna senim. Dinniń negizgi maqsaty-adamnyń rýha..
13.11.2018
Ulttyq qundylyqtar ult qorǵany
«ULTTYQ QUNDYLYQTAR – ULT QORǴANY» BAIQAÝYNA KELIP TÚSKEN MAQALALAR
Jaqynda oblys prokýrory Qusaıyn Igembaev óziniń feısbýktegi paraqshasynda anasy týraly jazba jarııalap, jerlesteri «batyr Baıan» dep ataǵan ol kisiniń ótkir minezdi adam bolǵanyn, bala tárbıesine qatań qaraǵanyn sóz etip, qala prokýrorynyń orynbasary qyzmetinde aýylǵa kelgende bastan ótkergen oqıǵasyn, anasynyń ózin qalaı synaǵanyn eske alypty.
Sol jazbadan úzindi keltirýd..
13.11.2018
Ulttyq qundylyqtar ult qorǵany
«ULTTYQ QUNDYLYQTAR – ULT QORǴANY» BAIQAÝYNA KELIP TÚSKEN MAQALALAR
...Úrjar aýylynyń qaq ortasynda aıaǵyna saptama etik, basyna pushpaq tymaq kıgen eńsegeı boıly qazaq kózime ottaı basyldy. «Dáý de bolsa, ótkende Astanada shý asaýlardyń arynyn basqan Táttimbet Kápuly aǵamyz osy bolar» dep, kóligine minip ketkeli jatqan jerinde baryp sálem berdim. Dál ózi eken. Osylaısha, «Joly bolar jigittiń jeńgesi shyǵar aldynan» dep, júzdesýdi ishteı ..
12.11.2018
Ulttyq qundylyqtar ult qorǵany
«ULTTYQ QUNDYLYQTAR – ULT QORǴANY» ATTY BAIQAÝǴA KELIP TÚSKEN MAQALALAR
Ilııas Esenberlınniń « Kóshpendilerinde» Abylaı hannyń tús kórýi týraly ańyz aıtylady. Ańyz mynandaı edi: túsinde Abylaı arystan qýady. Endi jettim be dep soıylyn silteı bergende, arystan jolbarysqa aınalyp qashady. Qýyp jetse, onysy qasqyrǵa, qasqyr – túlkige, túlkisi – qoıanǵa aınalyp qashyp, dińkesin ábden qurtady. Aqyrynda onyń qýǵan ańy qurt-qumyrysqaǵa aınalyp ke..
12.11.2018
Ulttyq qundylyqtar ult qorǵany
Adam ata Haýa anany eń aldymen túsinde kórgen deıdi. Alla taǵala Adamdy uıyqtatyp, sol ýaqytta Haýa anany jaratyp, onyń bas jaǵyna otyrǵyzyp qoıypty. Adam ata oıanǵanda, Alla taǵala odan bas jaǵynda otyrǵannyń kim ekenin surapty. Adam ata: «Iá, Qudaı, bul Sen túsimde kórsetken eles qoı» depti. Bul adamzattyń kórgen alǵashqy túsi eken. Búgingi tańda tús jorýǵa arnalǵan orys jáne qazaq tilindegi sheteldik eńbekter kitap dúkenderinde qaptap ketti. «..
12.11.2018
Ulttyq qundylyqtar ult qorǵany
Qaıyrbek departamenttiń qabyldaýyna jazylǵaly kóp boldy. Kirip-shyǵyp jatqandardyń júzine, júris-turysyna qarap otyr. Qabyldaýǵa kirgenderdiń kópshiligi áldebir jaqsy kásiptiń tutqasyn ustaıtyndarǵa uqsaıdy. Kóńilderi toq adamdar. Qasynda kesheden júrgen ózi sııaqty eki-úsh kisi ǵana bar ekenin baıqady.
Qabyldaýdy uıymdastyryp júrgen qasy-kózi súrmelengen appaq qyz, álde kelinshek pe, sholaq kóılektiniń yzasy ótip boldy. Ózi ádeıi isteıtindeı sto..
12.11.2018
Ulttyq qundylyqtar ult qorǵany
«Tekti adam tez ashylady. Seni túlki bulańǵa salyp,
bulyńǵyrmen býmaıdy, teriskeıi men kúngeıin, eńisi men
asýyn, áp-sátte jaıyp salady. Ondaı adamnyń janaryna
jarty álem sııatyn jylqy bop jáýdiregenińniń ózi
jetkilikti. Sol, janardyń, aq-qarasyna jasandy
jyltyl qospaǵanyńnyń ózi jetkilikti»
Asqar SÚLEIMENOV
XXI ǵasyrdyń jedel de ózgermeli, turaqsyz sıpaty árbir ulttyń damý jolynda ózindik qıyn da kúrdeli máselerdi týyndatyp otyr..
09.11.2018
Ulttyq qundylyqtar ult qorǵany
Joǵary mansap, qomaqty tabys, jyly oryn, qyzmettik kólik Almastyń kóńilin aspandatty. Endigi mindet – senim údesinen shyǵý. Jaýapty qyzmetti moınyna alysymen joǵary jaqtyń tapsyrmasyn buljytpaı oryndaýǵa bilim-biligin saldy. Qyzmetkerlerdiń tájirıbesin shyńdaý úshin mamandardy arnaıy kýrstarǵa jiberip, mekemeniń is-júrgizýdegi kem-ketigin ornyna keltirdi. Qujattardy jedel rásimdep, aqparatty tolyqqandy, túsinikti jazýdy úıretti. Sala boıynsha jań..
09.11.2018
Ulttyq qundylyqtar ult qorǵany
Shyn máninde, paıda bolǵan kezinen bastap búginge deıin óziniń tylsym syryn jan balasyna ashpaǵan, ǵylymı túrde tereńdep tanyp, túbine jetýge múmkindik bermegen jalǵyz nysan bolsa, ol – din salasy shyǵar. Qazirgideı arab tilin shala-sharpy biletinder dintanýshyǵa aınalǵan zamanda men de oǵan kózdi jumyp qoıyp ketýden aýlaqpyn. Desek te, únsiz qalýǵa bolmaıtyn ahýal qoǵamda týyndap otyrǵandyqtan pýblııst retinde eriksiz aýyz ashýǵa májbúrsiń. Meıl..
Taǵy júkteý