Qazaq ǵylymı oıynyń alyby

202

Q. I. Sátpaevtyń týǵanyna 120 jyl tolýyna oraı

 

Kórnekti ǵalym, qoǵamdyq qaıratker Qanysh Sátpaev elimizdiń ǵylymynyń tarıhynda qurmetti oryn ıelenedi. Ol qazaqtan shyqqan alǵashqy ǵylym doktory, Shyǵys halyqtary ǵalymdary arasynan ǵylym men tehnıka salasy boıynsha KSRO Ǵylym akademııasynyń tuǵysh akademıgi, KSRO Memlekettik syılyǵynyń jáne Lenın syılyǵynyń alǵashqy laýreaty boldy. Onyń ómiri — ǵylymǵa, týǵan halqyna qyzmet etýdiń jarqyn úlgisi. Sátpaevtyń týǵan kúni Qazaqstanda Ǵylymı qyzmetkerler kúni retinde atalatyndyǵy sımvoldyq mánge ıe. Tańdaýdyń osy kúnge túsýi kezdeısoq emes: Qanysh Imantaıuly respýblıkada ǵylymı qyzmetti uıymdastyrýdyń bastaýynda turdy, ol alǵash ret 1946 jyly Qazaq KSR Ǵylym akademııasyna basshy bolyp taǵaıyndaldy.    

Bolashaq ǵalym 1899 jylǵy 12 sáýirde Teńdik aýylynan 12 shaqyrym Aıryq degen jerde dúnıege keldi. Qazirde bul Pavlodar oblysy Baıanaýyl aýdanyna qarasty Sátpaev aýyldyq okrýgynyń Musa Shorman kenti. Náresteniń esimin Ǵabdol-Ǵanı dep qoıǵan. Anasy erkeletip Ǵanı, Ǵanysh dep ataǵan... Keıin balany Qanysh dep ketken. 

Qanysh aldymen moldadan oqyǵan, arab tilinde jáne farsısha bilim alǵan. Eki jyl boıy alǵash Aqkelin aýylynda ashylǵan qazaq-orys mektebine barady. 1911jyly Pavlodardaǵy qazaq-orys ýchılıesine túsedi. Tórt jylǵa eseptelgen bilim baǵdarlamasyn úsh jylda «úzdik» degen baǵaǵa bitirip, Semeıdegi muǵalimder semınarııasyna baryp túsedi. Densaýlyǵy syr bergendikten dıplomdyq emtıhandardy eksternmen tapsyrýyna týra keledi.  1920-1921 jyldary ol aýylǵa oralyp, qalada jabysqan ókpe aýyrýynan qymyzben emdeledi. Osynda ol 1921 jyly Baıanaýylǵa qymyzben emdelýge kelgen Tomsk tehnologııalyq ınstıtýtynyń professory M.Ýsovpen kezdeısoq jolyǵysyp qalady. Bul kezdesý onyń geolog, iri ǵalym, kórnekti ǵylymı uıymdastyrýshy atanýyna sebepshi bolady. Ýsov 22 jastaǵy jigitti óziniń geologııa jónindegi áńgimelerimen qatty qyzyqtyrǵany sonsha, bunyń aıaǵy sol jyly Sátpaevtyń halyq soty retindegi qyzmetin tastap, Tomsk tehnologııalyq ınstıtýtyna oqýǵa túsýine ákep soǵady. 

Q.Sátpaevtyń bıografy, jazýshy Medeý Sarseke Qanysh jaıyndaǵy kitabynda bylaı dep jazady: «Tehnologııalyq ınstıtýt Pochtamt jáne Býlvar kósheleriniń qıylysynda, qalanyń dál ortalyǵynda derlik jerde eńselene kórinetin dóńgelek tóbeniń betkeıinde turǵan. Janynda ýnıversıtet ǵımarattary ornalasqan. Ol kezde bular búkil Sibir boıynsha birden-bir  joǵary oqý oryndary edi. Sol sebepti Tomskini erteden-aq Sibirdiń Afınasy atap, ejelgi dúnıeniń ǵylymı astanasyna teńdestirgen. Ol kezdegi Tomskiniń dańqyn sonaý HIH ǵasyrda ashylǵan ýnıversıtetpen birge 1900 jyly qurylǵan Tehnologııalyq ınstıtýt ta áýeletip turatyn». 

     1926 jyly Q.Sátpaev  tehnologııalyq ınstıtýttaǵy oqýyn tabyspen aıaqtap, taý-ken ınjener-geology dıplomyn alǵan birinshi qazaq retinde Halyq sharýashylyǵy Ortalyq keńesiniń qaramaǵyna jiberiledi. Oǵan "Atbasvetmet" tresiniń geologııa bólimin basqarý senip tapsyrylady. Jas geologqa mańyzdy mindet — Jezqazǵan-Ulytaý alabyndaǵy paıdaly qazbalardyń qoryn josparly túrde anyqtaý maqsatymen alǵashqy staıonarlyq geologııalyq-barlaý jumystaryn júrgizý júkteledi.   Buǵan deıin aǵylshyndar men HKK janyndaǵy Geologııalyq Komıtet Jezqazǵannyń qazba baılyǵynyń qoryn mardymsyz dep baǵalasa, Sátpaev bul aımaqta kenniń óte kóp mólsherde kómýli jatqanyna qaltqysyz sendi.

1932 jyly ol óziniń «Jezqazǵan jezdi-kendi aýdany jáne ondaǵy mıneral resýrstar» atty birinshi ǵylymı monografııasyn jarııalaıdy. Bul kezde Jezqazǵan kenderinde buryn aıtylyp júrgendeı 60 myń tonna jez emes, 2 mln. tonnadan asa  jez bar ekendigi anyqtalǵan edi. Munyń ózi Qanysh Imantaıulynyń ǵylymı kóregendiginiń alǵashqy dáleli boldy. 1934 jyly KSRO ǴA sessııasynda Q. Sátpaev «Jezqazǵan-Ulytaý alabyndaǵy jez, kómir, temir, margane kenderi jáne basqa da paıdaly qazbalar» deıtin baıandama jasap, onda Jezqazǵan ken ornynyń jáne búkil alaptyń baı keleshegin jan-jaqty negizdep beredi.  V. A. Obrýchev bastaǵan Máskeýdiń aqbas ǵalymdary jas ǵalymnyń tabysqa jetpeı tynbaıtynyna kózderi jetedi. 1937 jylǵa taman Jezqazǵandaǵy barlanǵan jez qory ony álemdegi asa iri jez ken orny dep ataýǵa jáne osynda taý-ken kásiporny qurylysyn salýdy negizdeýge múmkindik berdi. 1938 jylǵy 13 aqpanda Aýyr ónerkásip halyq mınıstriniń Jezqazǵan taý-ken-metallýrgııa kombınatynyń qurylysy týraly buıryǵy shyqty». 

Qanysh Imantaıuly óziniń kópsalaly qyzmetinde  geologııalyq barlaý jumystarymen shektelip qalmaı, geologııa ǵylymynyń barlyq baǵyttary boıynsha kópqabatty tolymdy jumys júrgizdi. 1941 jyly ol KSRO ǴA Qazaq fılıaly Geologııa ınstıtýtynyń dırektory bolyp taǵaıyndalady, al jyl aralatyp atalǵan fılıaldyń – bolashaq QR ǴA-nyń  basshysy bolyp saılanady. Soǵys ýaqytynyń qıyn jaǵdaıynda Q. Sátpaev óziniń qaınaǵan kúsh-jigerin qorǵanys isin uıymdastyrýǵa jumsaıdy. 1943 jylǵy kúzde Q. Sátpaev ǵylymdy damytýǵa sińirgen eńbegi jáne iri ǵylymı tabystary úshin KSRO ǴA múshe-korrespondenti bolyp saılanady. Bul jyldary ol  Qazaqstan Magnıtkasyn, Balqash ken orny jáne Atasý taý-ken kombınatyn jobalaý, salý barysyna aıryqsha kóńil bóledi. 1946 jyly maýsym aıynda ol Qazaqstan ǴA-nyń birinshi Prezıdenti bolyp saılanady. Sol jylǵy kúzden bastap KSRO ǴA-nyń tolyq múshesi. Q. Sátpaev ǵylymdy basqarý jáne Qazaqstannyń ındýstrııalyq damýyna qamqorlyq jasaý jónindegi orasan uıymdastyrýshylyq qyzmetin ónerkásiptik kompleksterge praktıkalyq kómek kórsetý isimen ushtastyryp otyrady. Soǵan sáıkes jańadan ıadrolyq fızıka, matematıka, mehanıka, gıdrogeologııa jáne gıdrofızıka, munaı hımııasy jáne tabıǵı tuzdar, hımııalyq-metallýrgııalyq, taýken-metallýrgııalyq,  ıhtıologııa jáne balyq sharýashylyǵy, eksperımentaldyq bıologııa, ekonomıka, fılosofııa jáne quqyq, ádebıet jáne óner, tiltaný salalary boıynsha akademııalyq ınstıtýttar ashyldy. Onyń enıklopedııalyq bilimdiligi úlken ǵylymnyń osynaý ortalyqtaryn qurýǵa tikeleı qatysýyna múmkindik jasady. Ol Mańǵystaý túbeginiń tabıǵı resýrstaryn kompleksti zertteýge jáne kómirdiń, munaıdyń, gazdyń, qara metallýrgııa kenderiniń jańa kenishterin ashý isine tikeleı basshylyq jasady, Ertis-Qaraǵandy sý arnasynyń qurylysyna belsendi túrde qoldaý kórsetti. Akademık Sátpaevtyń qarymy óte keń bolǵan jáne ol jaratylystaný ǵylymdarynyń sheginen shyǵyp ketetin.  Ol shyn máninde qazaq tarıhynyń, ádebıetiniń, mádenıetiniń, etnografııasynyń, mýzykasy men folklorynyń úlken bilgiri bolatyn. Onyń Ortalyq Qazaqstan aýmaǵynda júrgizgen arheologııalyq qazba jumystary, pedagogıka jáne ádebıet boıynsha jazǵan eńbekteri óz aldyna bir tóbe. Muhtar Áýezovtyń ataqty «Abaı joly» epopeıasynyń mańyzyn birinshi bolyp baǵalaǵan da Qanekeń. Ol sondaı-aq qazaq folkloryn jınaýshy A. Zataevıchke  25 halyq ánin ózi aıtyp otyryp notaǵa túsirtken, sondaı-aq onyń qalamynan teatrǵa, ónerge, mádenıetke, jastar tárbıesine baılanysty birtalaı maqala qorytylyp shyqqan . 

Solaı bola tursa-daǵy Q. Sátpaevtyń eń aldymen geologııa ǵylymy boıynsha asa iri ǵalym bolǵanyn aıtý jón. Qazaqstandaǵy metallogenııa mektebi tikeleı Sátpaev atymen baılanysty. Qanekeńniń Qazaqstan ǵylymyn shetelge tanytý jolyndaǵy eńbegi de tótenshe mol. 1947 jyly ol KSRO Joǵarǵy Keńesi delegaııasy quramynda Anglııaǵa barǵan saparynda óz eliniń ǵalymdarynyń mártebesin kóterip tastaǵany belgili. Sonyń arqasynda ol keńestik parlamenttik top múshesi retinde Ýınston Cherchılldiń jáne Anglııanyń premer-mınıstri Ettlıdiń qabyldaýynda bolady. 1958 jyly akademık Q. Sátpaev bastaǵan qazaqstandyq ǵalym-geologtar tobyna álemdik geologııalyq tájirıbede teńdesi joq tabys – Ortalyq Qazaqstannyń boljamdyq metallogendik kartalarynyń ádisnamalyq negizin jáne kartalardyń ózin jasaǵany úshin Lenın syılyǵy beriledi. Bul jumys qazaqstandyq ǵalymdardyń jáne Q. Sátpaev mektebiniń mańyzyn búkil álemge tanytty. 

Akademık Q. Sátpaev Qazaqstannyń halyqaralyq baılanystaryn qalyptastyrý jáne ony damytý isine, qazaq ǵalymdarynyń Reseı, Ýkraına, Tájikstan, Ózbekstan, Grýzııa, Qyrǵyzstan ǵalymdarymen yntymaqtastyǵyn nyǵaıtýǵa jáne tereńdetýge kóp kúsh jumsaǵan qaıratker. Osy sózdiń jarqyn dáleli onyń KSRO ǴA tóralqasynyń múshesi jáne Tájikstannyń ǴA qurmetti múshesi bolyp saılanýy boldy. 

Álbette, Q. Sátpaevtyń basyn bult shalǵan kúnder de bolmaı qalǵan joq. Ondaı kúnder 1946 jyldyń aıaq sheninen bastalǵan. Sodan keıingi jyldary respýblıka Ǵylym akademııasynyń bıologııalyq sıpattaǵy ǵylymı mekemeleri tekserýden kóz ashpady. 1951 jyly Q. Sátpaev partııaǵa kirgende áleýmettik tegin jasyrdy, ultshyldardy qorǵady jáne 1917 jyly Alash-Orda úkimetinde úgitshi bolǵanyn búgip qaldy degen aıyptaýǵa ushyrady. Al Qazaqstan KP OK Bıýrosy óziniń 1951 jylǵy 23 qarashadaǵy sheshimimen ony Qazaq KSSR ǴA prezıdenti qyzmetinen alyp, tóralqa músheliginen bosatty. Sonymen birge onyń Geologııa ǵylymdary ınstıtýty dırektory qyzmetinen ketý qaýpi týdy. Onyń basshylyq stıline baılanysty syn pikir qarsha jaýdy. Joǵary jaqqa odan da basqa myqty aryzdar baryp, sonyń saldarynan Instıtýt tekserýdiń astynda qaldy. Áıteýir KSRO ǴA basshylyǵynyń qoldaýymen akademık dırektorlyq qyzmetin saqtap qaldy.   

1954 jyly respýblıka basshylyǵy aýysqannan keıin Sátpaevqa 1951 jyly taǵylǵan aıypqa baılanysty is qaıta qaralyp, ǵalym kinásiz dep tanyldy. 1955 jylǵy maýsym aıynda Qanysh Imantaıuly qaıyra respýblıkalyq ǴA prezıdenti bolyp saılandy. Al 1956 jyldan bastap ol Qazaqstan Kompartııasy Ortalyq Komıtetiniń múshesi bolyp saılandy. Qazaqstan KP OK múshesi. 

Jalpy Qazaqstan aýmaǵymen barlyǵy 2174 ózen aǵyp ótedi, sonyń ishinde, Ertis, Esil, Oral, Syrdarııa, Ile jáne basqalary buryn keme júrgen úlken ózender. Degenmen osynaý mol sýdyń 5,5 paıyzy ǵana Ortalyq Qazaqstannyń enshisine tıedi eken. Osy oraıda Sátpaev 1959 jylǵy jazda KSRO Memlekettik josparlaý komıtetiniń tóraǵasy A. Kosygınge kirip, Ortalyq Qazaqstandy kókteı ótetin bir sý arnasy kerek ekendigin dáleldeı otyryp, onyń qurylysyn jetijyldyq josparǵa engizýge qol jetkizedi. Búginde ol kanal Q.Sátbaev atyndaǵy sý arnasy atymen belgili. 

Akademık Q. Sátpaev 1964 jylǵy 31 qańtarda dúnıeden ozdy. Denesi  Almaty qalasyna qoıyldy. Akademık jaıynda ańyz da kóp, óleń de kóp. Ol qaıtys bolǵan kúni búkil qazaq eli aza tutty. Qazaq qana emes, baýyrlas halyqtar da qaıǵyrdy. Sol kúnderi Almatyǵa Keńes Odaǵynyń túkpir-túkpirinen qaıǵyǵa ortaqtasqan jedelhattar legi tolastamady. Qaza ǵalymdardyń ǵana emes, qarapaıym kolhozshylardyń, jumysshylardyń, ınjenerlerdiń qabyrǵasyn aıazdaı qarydy. 

Bul kúnde Sátpaev atymen Qaraǵandy oblysynda qala, Geologııalyq ǵylymdar ınstıtýty, Jezqazǵan taý-ken metallýrgııa kombınaty, shoqjuldyzdaǵy kishi planeta, mıneral, Jońǵar Alataýynda muzart pen taý shyńy,  gúlsuryp, elimizdiń qalalary men kentterinde kósheler men kentter atalǵan. Sondaı-aq onyń atymen respýblıkalyq Ǵylym akademııasynyń jaratylystaný ǵylymdary boıynsha kórnekti tabystary úshin beriletin syılyǵy taǵaıyndalǵan. Sátpaevtyń Halyqaralyq qory qurylǵan. Atyraý, Aqtaý, Qaraǵandy, Pavlodar, Aqsý, Almaty, Jezqazǵan, Stepnogor qalalarynda jáne Baıanaýylda eskertkish turǵyzylǵan...  

           Bıyl,  2019 jyly elimizde kórnekti ǵalym, geolog Qanysh Sátpaevtyń týǵanyna 120 jyl tolý merekesi keń kólemde atalyp ótti. 4 sáýir kúni «Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasyn júzege asyrý, ǵalymnyń 120 jyldyq toıy jáne Ǵylym kúni aıasynda «Q. Sátpaev: Qazaqstan Ǵylym akademııasynyń tuńǵysh prezıdenti, ǵylymdy uıymdastyrýshy, kórnekti ǵalym jáne qoǵamdyq qaıratker» atty halyqaralyq ǵylymı-praktıkalyq konferenııa ótkizildi. Máslıhatty QR Bilim jáne ǵylym mınıstrligi Ǵylym komıtetiniń qoldaýymen Akademık Q. Sátpaevtyń memorıaldyq mýzeıi jáne Sh. Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologııa ınstıtýty uıymdastyrdy. Konferenııada QR Ulttyq ǵylym akademııasynyń akademıgi, geologııa-mıneralogııa ǵylymdarynyń doktory S. Ozdoev, QR Ulttyq ǵylym akademııasynyń vıe-prezıdenti,  IýNESKO-nyń Qazaqstan jáne Ortalyq Azııa elderi boıynsha klasterlik bıýrosynyń jaratylystaný bóliminiń basshysy Krıstına Tovmasıan hanym, Reseı Federaııasynyń jáne Tájikstan Respýblıkasynyń Almaty qalasyndaǵy bas konsýldary, elimizdiń jetekshi ǵalymdary jáne t.b. sóz sóıledi.

           Sondaı-aq bıylǵy 21 mamyrda Nur-Sultan qalasyndaǵy Reseı ǵylym jáne mádenıet ortalyǵynda kórnekti qazaq ǵalymynyń ómiri men qyzmetine arnalǵan eske alý keshi bolyp ótti. Reseı ǵylym jáne mádenıet ortalyǵy jáne Sátpaev mýzeıi birlesip uıymdastyrǵan kesh aıasynda ǵalym ómiriniń árqıly sátterin qamtyǵan fotosýretter, alǵan marapattary qoıylǵan kórme uıymdastyrylyp, arnaıy túsirilgen derekti fılm kórsetildi. Kesh konerttik baǵdarlamamen aıaqtaldy. 

Eske alý keshine qatysqan Reseı ǵylym jáne mádenıet ortalyǵynyń basshysy  Konstantın Vorobev óz sózinde keshke kelýshilerge jáne sonaý Almatydan Nur-Sultanǵa kelip, ekspozıııa uıymdastyrǵan Sátpaev mýzeıi ujymyna alǵys aıtty. «Sátpaev negizin salýǵa qatysqan bizdiń elderimiz arasyndaǵy ǵylymı yntymaqtastyq jáne adamı qarym-qatynastar tarıh enshisine óte qoıǵan joq jáne olar ásirese búgingideı bizdiń elderimiz strategııalyq múddelester, odaqtastar retinde biryńǵaı eýrazııalyq ekonomıkalyq keńistik qurý isine jumyla kirisip otyrǵan ýaqytta aıryqsha mańyzdy jáne prınıpti nárse», – dep atap kórsetti ol. 

           Atap óter jáne bir jáıt: Halyqaralyq mýzeı kúni qarsańynda Reseı jaǵynyń bastamasymen ǵalymnyń  Memorıaldyq mýzeıi jáne Tomsk polıtehnıkalyq ýnıversıteti arasynda telekópir sharasy uıymdastyryldy. Onyń barysynda  Tomsk ýnıversıtetinde oqıtyn qazaqstandyq stýdentterdiń, TPÝ Mýzeı kompleksi jáne Q. Sátpaev memorıaldyq mýzeıi qyzmetkerleriniń, sondaı-aq Sh. Ýálıhanov atyndaǵy Tarıh jáne etnologııa ınstıtýty ǵalymdarynyń qatysýymen beınemáslıhat bolyp ótti. 

 

       Baqytjamal Aıtmuhambetova, 

Akademık Q. Sátpaev atyndaǵy 

Memorıaldyq mýzeıdiń dırektory

Pikirler