Sońǵy kezderi buqaralyq aqparat quraldarynda memlekettik tildi zamanǵa saı reformalaý kerektigi jaıly jıi aıtylyp júr. Bul keshendi shara qalaı júzege asýy kerek? Atalmysh suraqqa Adyrna ulttyq portalynyń tilshisi jaýap izdep kórgen edi.
Jalpy, reforma degen ne? Bul uǵymǵa qarapaıym tilmen túsinik bere ketsek. Reforma – belgili bir salanyń qyzmet etýi, jańa qarqynda alǵa jyljyp damýy úshin arnaıy normalyq talaptar qoıyp, sol arqyly atalǵan salaǵa túpkilikti ózgeris jasaý degendi bildiredi. Qazaq tiliniń grammatıkasy, fonetıkasy, jalpy ǵylymı turǵyda barlyq ishki hám syrtqy júıesi ábden jetilgen. Ol til teorııalyq jáne tájirıbelik qoldanysta ózindik sara jolyn tapqan. Sonymen qatar, memlekettik tilimizdiń teorııalyq turǵyda ózgertýge kelmeıtin qatań hám buljymas zańdary bar. Munyń syrtynda tilimizdiń ornyqqan erejelerin de ózgertýge bolmaıtynyn basa aıtýǵa tıispiz. «Sonda reforma nege jasalý kerek?» degen saýal ózdiginen týady. Til reformasy qazaq tiliniń qoǵamdaǵy qyzmetin arttyrý baǵytynda jasalýy kerek. Ol reforma tildi qoldaný órisin keńeıtýge baǵyttalady. Qazaq tili memlekettik til retindegi ózine tıesili memleket keńistiginde keń qoldanýy úshin til saıasatyna qatysty túsinikterdi qaıta saralap, bul salaǵa batyl ózgerister jasaǵan durys. Bul qadam memlekettik tildiń erkin tynystatyp, tildiń ishine emes, tildiń syrtqy qoǵamdaǵy qyzmetin rettep berýi tıis. Iaǵnı, reforma tilge emes, til saıasatyna jasalady.
Endi sol til saıasatyna qatysty máselelerdi jiliktep kórsek. Áńgimeniń tizginin til salasy boıynsha eń sońǵy qabyldanǵan 2020-2025 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamaǵa qaraı buryp kórelik. Baǵdarlama «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy til saıasatyn iske asyrýdyń 2020-2025 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasy» dep atalady
Bul baǵdarlamanyń aýqymy óte keń. Biraq, sol keń aýqymdy baǵdarlamany júıeleý, baǵdarlamanyń tula-boıyna qan júgirtý isi qolǵa alynbaı keledi. Til saıasatyn reformalaý úshin zańdyq-quqyqtyq turǵyda talap qoıý titigi qarastyrylmaǵan. Bizde ár azamat memlekettik tildi bilýge mindetti. Sóıte tura keı memlekettik qyzmetkerdiń ózi memlekettik tildi bilmeıtin faktilerden aıaq alyp júre almaısyz. Memlekettik tildi bilmeıtin azamattardy bylaı qoıyp, tildi jete bilmeıtin memlekettik qyzmetkerler jeterlik. Iaǵnı, zań bolǵanymen talap etý tetigi múldem qarastyrylmaǵan. Bul – bir.
Ekinshiden, Qazaqstanda júz elýge jýyq etnos ókilderi turady. Olarǵa qazaq tili memlekettik til ekenin moıyndatý, nasıhataý jumysy kenjelep qalǵan. Basqa etnos ókilderiniń memlekettik tildi bilmeı-aq erkin ómir súrýine barlyq jaǵdaı jasalǵan. Iaǵnı, Qazaqstan atty bir bulaqtan sý iship otyrǵan aǵaıyn memlekettik tildi úırenýdi ózine paryz sanamaıdy. Memlekettik tildi bilý ár azamattyń patrıottyǵyn bildiretin nyshanǵa aınalmaı, osy baǵytta ıdeologııalyq nasıhat júrmeı biz aıtyp otyrǵan reforma jasalmaıdy.
Úshinshiden, táýelsizdik alǵaly memlekettik tilge qatysty sharalardy qarjylyq qoldaý isi birjaqty ǵana júrip keledi. Memleket jylyna memlekettik til saıasatyn júrgizýge mıllıondap qarjy bóledi. Bul jumys jalpy Otandyq ortaq iske aınalýy qajet. Elimizdegi ulttyq kompanııalar, iri kásiporyndar, jeke bıznesmender, túrli úkimettik emes uıymdary, t.b memlekettik tildi damytýǵa sóz júzinde ǵana emes, qarjylaı da qoldaý kórsetetin júıe qalyptastyrýymyz qajet. Elimizdegi barlyq sala sanaly túrde til saıasatynyń durys júrýine múddeli bolǵanda ǵana reforma jasalady jáne naqty nátıjelerge qol jetkizemiz.
Tórtinshiden, til saıasatyna qatysty jumystar júıesiz jasalýda. Naqty jospar, naqty alǵa qoıǵan maqsat joq. Memlekettik til saıasatyn iske asyrý baǵdarlamasynda qansha jylda qansha adamnyń memlekettik tildi úırenýi kerektigi anyq kórsetilýi tıis. Jáne ol jospar oryndaldy ma, joq pa, bári tekserilip otyrýy tıis. Eger de bólingen qarjy durys ıgerilmese, sala mamandary naqty maqsatyna qol jetkize almasa, zań aldynda jaýap berýi qajet.
Besinshiden, til saıasatyna qatysty reformany jedel jasaýǵa til týraly zańymyz kedergi bolyp otyrǵanyn aıtpaı ketýge bolmaıdy. Til zańynyń eskirip ketkendigi týraly baspasóz betterinde jıi aıtylyp júr. Tilge qatysty zańdardyń bári de erterekte qabyldandy. Ol zańdardy jazǵan azamattar sol kezeńdegi demografııalyq ahýalymyzben sanasýǵa týra kelgeni jasyryn emes. Qazaqstan memleketindegi qazaq ultynyń úles salmaǵy az, qazaq tiliniń jaıy máz bolmaǵandyqtan orys tiline basymdyq berildi. Qazir ol basymdyq «resmı til» degen ataýmen qazaq tiliniń aıaǵyna tusaý bolyp otyr. Biz osylaı orys tilin ekinshi memlekettik til deńgeıine kóterip jiberdik. Barlyq salada qazaq tili men orys tiliniń teń qoldanylýy qazaq tiline degen suranysty azaıtyp jiberdi. Bul jaǵdaı taza qazaq tildi qaýymnyń jáne memlekettik tildi biletin 82 paıyz halyqtyń quqyǵyn aıaq asty etýde.
Bizge memlekettiń tutastyǵy qajet. Biz aıtqan 82 paıyz halyqtyń quqyǵy qazir til aınalasynan shý shyǵaryp, upaı jınaǵysy keletin ár belsendiniń kózirine aınalyp barady. Áldebir mekemege baryp, telefondy qosyp alyp, qazaq tilinde sóıleýdi talap etetinderdiń kóbeıýi sonyń aıqyn kórinisi. Bul ekinshi jaǵynan til týraly zańnyń eskirgenin, budan ary qoldanýǵa jaramaıtynyn kórsetedi. Nege? Qazaq tilin talap etýshi «resmı tilde jaýap berýge quqym bar» degen jaýap alary anyq. Bul bir memlekettiń azamattaryn ekige qoǵamǵa bólip, til týraly zań sol eki qoǵamnyń arasyn alshaqtatyp jatqanyn moıyndaǵanymyz jón. Bul jaǵdaı jalǵasa beretin bolsa, ulttyq qaýipsizdikke qaýip tónýi múmkin ekenin eskermeı otyrmyz.
Til – qarym-qatynas quraly. Ol memlekettiń saıasatynda da, qoǵamda da bireý ǵana bolýy tıis. Memleket – bireý. Onyń tili de, tildik ortasy da ortaq bolmaı, bir ıdeologııaǵa uıysý múmkin emes. Osyny tereń túsiner kez jetti.
Qanat Birlikuly
Adyrna ulttyq portaly
