Shege qum

Aqyndar ártúrli... Keı aqynnyń óleńin ólip-óship jaqsy kóresiń. Al keıde ózin kórip, áńgimeleskenińde kóńiliń tolmaı qalady. Keıbir shaıyrmen shúıirkelesken kezde edáýir áserlenesiń. Biraq óleńiniń ár joly ustatpaı ár jaqqa qashady...

Áıtse de, ózi óleńine, óleńi ózine uqsaıtyn aqyndar da barshylyq. Bizdiń búgingi keıipkerimiz – dál osyndaı aqyn.

Men ony tuńǵysh ret óz aýylymda kórdim. Júz elý shaqyrym jerdegi Araldan artynyp-tartynyp jetken bir top ónerpaz keshke qaraı Qaratereńniń jazǵy klýbyna kelip, konert qoıdy. Jalpy, teńiz betkeıdiń tarpań talanttary eshkimge ońaılyqpen upaı bere qoımaıdy. Dańqty kúıshi-termeshi, kompozıtor Murat Sydyqov, onyń jary Bazar Qostaeva, aqyn-jyrshy Ábilhan Mahanov, baıandy sheber tartatyn Baınııaz Tlepov, syrbaz kúıshi Qappar Jarmaǵambetov, bilikti dırıjer Saılaý Tilepov, aqyn-akter Saǵynaı Eshekenov, ánshi Seıitqalı Seıtmuratov, taǵy basqalar aýyl klýbynyń túndigin túnimen jelpildetti. Shetinen baqsydaı oınady sol kúni...

Eldiń kóńil-kúıi ábden kóterilgen sátte sahna tórine bir jap-jas jigit shyǵa kelsin. Ózi shap-shaǵyn, shashy uzyn. Ústinde sur kostıými bar. Tipti qolynda myj-myj dápteri boldy-aý deımin. Kádimgi syrtynda kóbeıtý tablıasy jazylǵan oqýshy dápteri. Ózimiz tar klýbta tyǵylysyp, ápter-tápterimiz shyǵyp otyrǵanda dápter qalaı esimizde qalyp qoıǵan deseıshi. Aýzy-aýzyna juqpaı damylsyz sóıleıtin konferanse qyz: «Tolybaı Abylaev, aqyn», – dep tanystyrdy ony. Bizdiń aýyldy kóp jyldan beri basqaryp kele jatqan dúrdeı dırektordyń jáne mektepte botanıkadan sabaq beretin ardaqty aǵaıymyzdyń esimi Tolybaı edi. Solarǵa ábden qulaq úıretkendikten maǵan myna Araldan kelgen aqynnyń aty Tolybaı bolýy júdá birtúrli kórinip ketkeni. Biraq oǵan qyńǵan aqyn joq. Qoıý qara shashyn keıin qaraı silkip jiberip, «Jeńeshem!», – dep jurtty bir serpiltip alyp, óleńin oqı jóneledi. Men ol kezde mekteptiń úshinshi ne tórtinshi klasynda oqıtyn beımaza balamyn. Álgi aqynnyń óleńiniń maǵynasyn tereń uǵyp jarytqanym shamaly. Qaratereń klýbynyń sahnasynda eki ıyǵyn julyp jep, ekilenip óleń oqyp turǵan jigit áldebir jeńeshesin jaqsy kóre me, álde jeńeshesi buǵan qarap jymyń-jymyń etken be, áıteýir, sondaı birdeńe... Ol kók dápterin aýyq-aýyq qaıyryp-qaıyryp jiberip, taǵy tórt-bes óleń oqydy da, basyn jerge jetkenshe ıip, aýdań-aýdań etip, sahnanyń syrtyna ketip qaldy...

Keıin bildik, Tolybaı aqyn Qaratereńniń irgesindegi Bógenniń balasy eken. Qarymdy qalamger Qýanysh Jıenbaıdyń klastasy. Bolashaq aryndy aqyn men parasatty prozaık bir kezde Kónebógenniń kók shańdaǵyn aspanǵa kóterip, birge oınapty desedi. Eti tiri elgezekteý Qýanysh aǵam Bógennen buıdasyn úzip, Alataý jaqqa attanǵanda, tompıǵan Tolybaı aǵam tomsyraıyp, el jaqta qalyp qoıypty. Sodan sol qalǵannan mol qalǵan ǵoı...

Sonymen baıaǵyda sahnada kórgen aqyn aǵam áli kúnge deıin qazaq poezııasynyń sahnasynan túsken emes. Bir jaqsysy, týǵan jerinen tamyryn úzgen joq. Aıtpaqshy, ana bir jyldary ájepteýir qalalyq bolǵysy kep, Qyzylordany biraz ýaqyt kádimgideı meken etkeni bar eken ǵoı. Izdegenin tappady ma, álde aýa raıy jaqpady ma, bilmeımiz, kóp uzamaı úıirine qaıta qosyldy. Qazir Aralda turady.

Jastaý kezimizde jer-kókti shýlatqan Shahızada shaıyr móldir shyqtaı tunyq sezimge toly bir shýmaq óleńdi qaıta-qaıta oqýshy edi.

«Tolybaıdyń óleńi ǵoı», – deıtin sosyn Shákı aǵam shıyrshyq atyp turyp. Úıirimen júretin úsh shaıyr – Shahızada Ábdikárimov, Altaı Úsenov, Tolybaı Abylaev úsheýi ilgeride Qarmaqshy aýdandyq «Kommýnızm shamshyraǵy» gazetinde qyzmet istepti. Qyzmet istegeni bar bolsyn, kileń shaıtan minez shaıyrlar kommýnızmniń shamshyraǵyn jarqyratyp jarytpasa da, kúndiz-túni burqyratyp jyr jazǵanǵa uqsaıdy. Jańaǵy jan dúnıeńdi terbeıtin jalqy shýmaq sol kezeńniń jemisi sekildi.

Sezimdi qozǵaıtyn syrly óleńder serııasy – Tolybaı aqyn poezııasynyń altyn arqaýy. Aq mahabbat, pák kóńil, ádemi áýen, tunyq oı, móldir muń – keıipkerimizdiń tabıǵatyna jaqyn qasterli qundylyqtar. Mine, qarańyz:

Tabıǵaty taza Tolybaı aqyn mahabbat lırıkasyn sharlaǵan myn-san aqynnyń izin qaıta shıyrlamaı, óz óleńinde ózgeshe órnek saldy («Júgensiz bala» degen jurt ta qyzyq, Jaýlaǵan júregimdi Qurtqa qyz, uq»), júrek túkpirine jasyrǵan jan syryn jalpaq jurtqa jarııalap, jumbaq arýdyń kórkem keıpin kestelep, qııalynyń keńistigin keńeıtti («Endi men esimińdi elge jaıam, Jer túgil, aq maqtadaı bultqa syzyp...»).

Al keıingi qaı óleńine zer salsańyz da («Araldan kóshken aǵaıyn», «Teńiz túbindegi kent», «Aral kóship barady»), tabany qurǵaǵan aıdynnyń ay taǵdyry tiline tıek bolmaı qalmaıdy. Sonyń bárin oı eleginen ótkizip, júregine júk artyp:

Bul kúıinish pen kúızelis – Aralda turatyn arqaly aqynnyń janyn qozǵap, júregin terbeıtin máńgilik elegııasy. Aýytqymaıtyn aǵymy, sarqylmaıtyn saryny. Ózine jáne óleńine Tolybaı synshy sekildi talǵammen qaraıtyn Tolybaı aqynnyń taýsylmaıtyn taqyryby.

Bizdiń Araldyń jaǵasynda shege qum degen ǵalamat qum bar. Sol qumǵa sý jańa kıimińmen qansha aýnasań da, ústińe eshteńe juqpaıdy. Túregelseń boldy, shege qum jerge sýsyp túsedi. Ne seni kir shalmaıdy, ne qum lastanbaıdy. Men jurttyń bárin baýyryna basyp júretin Tolybaı aǵamnyń tap-taza tabıǵatyn bir kezde aıdyndy Araldyń jaǵalaýyn jaılaǵan, qazir qashqan teńizdiń ultanynda jal-jal bolyp jatqan osy shege qumǵa uqsatam. Aqyn aǵam da shege qum sııaqty jan balasyna zalalyn tıgizbeıdi, tipti mysyqtyń da murnyn qanatpaıdy. Sondaı-aq tumasy tunyq Tolybaı aqyndy renjitýge de eshkimniń dáti bara qoımas...