Shyǵarmashylyq laboratorııa uǵymy «Qaı jazýshy qalaı jazady? Onyń jazý mashyǵy qandaı? Qabilet-qarymy qalaı jumsalady?» degen saýaldar tóńireginde oı órbitýge jol ashady. Osy turǵydan alǵanda, teńdesi joq sýretker Ábish Kekilbaıulynyń adam aıtqysyz múmkindikteri týraly áńgimeleýden jalyqpaýymyz kerek.
Kishkene kúninen qolyna túsken kitaptyń bárin oqyp, bilim jınaǵan, barshaǵa tán áýestikpen óleń jazǵan, Alshyn Meńdálıev syndy ardaqty aqsaqaldardyń áńgimesin tyńdap, el shejiresine qanyqqan, sóz biletin suńǵylasyn bylaı qoıǵanda, qarapaıym qazaǵyna deıin qalamgershe tolǵaıtyn, abyzy men ańyzy kóp, keıde abaılap, keıde «adaılap» turatyn munaraly Mańǵystaýda týyp-ósken perzenttiń jazýshy bolmaýy múmkin emes edi.
Besinshi klasta oqyp júrgende «Ekpindi» egin ekpeı me?» degen syn maqalasy aýdandyq gazette jaryq kórip, ol maqala avtordyń qatysýymen kolhoz jınalysynda talqylanýy, sońynda «Kekilbaev joldastyń syny tolyq moıyndaldy» degen qaýly alynýy onyń áleýmettik belsendiligin oıatady. Segizinshi klasta oqyp júrgende Sábıt Abdýllaev degen dosy ekeýi bir jazýshynyń ádebı urlyǵyn áshkerelep, «Lenınshil jas» gazetine maqala jazady. Bul maqala kezinde zııalylar ortasyn shýlatqany jurtshylyqqa málim.
Mekteptegi ustazdarynyń asa talapshyldyǵynan kámelettik attestatyna ádebıet páninen «tórt» qoıylǵan Ábekeń KazGÝ-diń besinshi kýrsynda oqyp júrgende Lev Tolstoıdyń «Soǵys jáne beıbitshilik» romanyn aýdarýǵa qatysqan. Onyń aldynda Mopassannyń eki romanyn aýdaryp tastaǵan edi. Bulardyń bári de keıinirek jaryqqa shyqqan.
Ábish Kekilbaevtyń osynaý ǵalamat qabilet-qarymynyń syry nede? Aqseleý Seıdimbek bir suhbatynda bylaı dedi: «Ábishke deıin prozashylar jer betindegi tirshilikke kóldeneńinen qaraǵan dep esepteımin. Al ol bolsa, tuńǵysh ret jerge tiginen kóz salady. Shyǵarmalarynyń jelisinde belgili bir zańdylyq bar. Ábish – planetaǵa ǵarysh bıiginen qaraǵan qalamger».
Naǵyz aqynnyń óleńderi jazylmaıtyny, altynǵa aınalyp, birden quıylyp túsetini sekildi Ábish álemi de adam tańǵalarlyq qubylystarǵa toly. Ol eshqashan ne jazamyn dep saýsaq sormaıdy. Onyń da jazarynyń bári aq qaǵazdyń betine salǵannan tógile jóneledi. Jazýshy ústelinen turǵan kezde ádebı jaǵyna Ádebıet ınstıtýty, tarıhı jaǵyna Tarıh ınstıtýty biraz mı qatyratyn, tini berik tutas týyndyny kóresiń.
Bir suhbat ústinde oǵan «Qaıratker Ábish Kekilbaevtyń qalamger Ábish Kekilbaevqa tıgizgen paıdasy men keltirgen kedergisiniń qaısysy basymdaý?», – degen suraq qoıdyq. Ol kisiniń jaýaby bylaı boldy. «Bul saýaldyń maǵan basqasha qoıylǵanyn qalar edim. Mysaly, «Sýretker Ábish Kekilbaev ózi ómir súrip jatqan kezeńde qoǵamdyq qyzmetke, saıası qaıratkerlikke umtylmaı, kúrdeli zamannyń ómirine aralaspaı tura alar ma edi?», – dep surasa deımin. Al ondaı suraqqa men: «Ol múmkin emes», – dep jaýap berer edim».
Ábish Kekilbaevtyń asa aýqymdy dúnıeni qınalmaı tez jazyp shyǵatyny týraly da kóp aıtylady. Erte baryp, kesh qaıtatyn qyzmeti osyǵan májbúrlegen tárizdi. Shyǵarmashylyq laboratorııasymen jaqyn tanysý maqsatymen Ábish aǵanyń úıindegi jumys bólmesin de kórdik, kitaphanasymen de tanystyq, jazý jazyp otyrǵan sátine de kýá boldyq. Qobyraǵan kóp qaǵazdar, sapyrylysqan býmalar baıqala qoımaıdy. Qaı jerde de uqyptylyqtyń izi ańǵarylady. Demek, týyndyǵa paıdalanatyn derekterin mıynda qorytady, esinde ustaıdy, alǵashqy nusqasyn basynda pisiredi, ıaǵnı oısha jazady. Jazýshynyń: «Maǵlumattardy jadymda uzaq saqtaıtynym da, kitaptarǵa kóp júginetinim de ras. Kitaphanam anaý aıtqandaı baı emes. Biraq ózim biletin qalamdastarymnyń qaı-qaısysynyń kitaphanasynan da qorash dep oılamaımyn», – degen sózi osy pikirimizge naqty dálel bolmaq.
Charlz Dıkkens pen Ernest Hemýngýeı túregep turyp, Djeıms Djoıs pen Dúkenbaı Dosjanov jatyp alyp jazǵan degen turǵydan kelsek, bizdiń keıipkerimiz dástúrli jolmen ústelde otyryp-aq qazaq ádebıetiniń klassıgine aınaldy.
Ábish Kekilbaevtyń arnaıy jumys kestesi bolǵan joq. Ol kúnige bes júz sóz jazatyn Hemıngýeı, tańǵy saǵat tórtte turyp, alty saǵat silteıtin Harýkı Mýrakamı, tańerteń úsh saǵat, keshke úsh saǵat jazǵan Jan Pol Sartr sekildi belgili bir rejimge daǵdylanbady. Edgar Po sııaqty jazý ústelinde eshteńe jazbaı, eki-úsh saǵat aq qaǵazǵa telmirip, shabyt kútip otyrý ádetinde bolǵan joq. Aleksandr Dıýma (ákesi) tárizdi kvadrat pishindes qaǵaz bolmasa, qalamy júrmeı, jazýyn dereý doǵaratyn, Vladımır Nabokov sekildi arnaıy jáshikte turatyn shaǵyn kartochkalarǵa jazatyn shekten tys kirpııazdyǵy da bola qoımaǵan sııaqty. Jeldiń uıtqyǵanyna qaramastan esikti ashyp tastap, paraqty kirpishpen bastyryp qoıyp, qalam silteıtin Mark Tvenge, kópke deıin jeke kabıneti, tipti arnaıy jazý ústeli de bolmaǵan Agata Krıstıge qaraǵanda Ábish aǵamnyń jaǵdaıy jaqsyraq edi. Óıtkeni, aıaýly anasy Aısáýle men jan jary Klaranyń arqasynda baby men baǵy bir-birinen kem túsken joq.
Jıyrmasynshy ǵasyrdyń eń ónimdi jazýshysy, 86 jyldyq ǵumyrynda 425 kitap jazǵan, kúni-túni tapjylmaı bir otyrǵanda 80 paraqtan qaıyratyn Jorj Sımenondaı jankeshti bolmasa da, shyǵarmalary jıyrma tomdy quraıtyn Ábish Kekilbaev – qazaqtyń eń óndire qalam terbegen jazýshylarynyń biri. Ol óziniń buljymas josparyna sáıkes, kúnige 4 bet jazatyn Shyńǵys Aıtmatovqa qaraǵanda áldeqaıda ónimdirek jumys istedi.
Kekilbaevtyń shyǵarmashylyq laboratorııasyndaǵy erekshe toqtalatyn tus – onyń «Kúı» povesi arqyly «máńgúrt» uǵymyn engizýi. Bul – onyń sýretker retindegi uly jańalyǵy. Arada on eki jyl ótken soń bul termındi Shyńǵys Aıtmatov «Borandy beketinde» qoldanǵany barshaǵa málim. Bir zamanda máskeýlik ádebıet synshylary bul uqsastyq jóninde edáýir shý kótergen. Basqa bireý bolsa, attandap, aıqaı salar edi. Al keńdigi men kemeldigi birdeı Kekilbaev muny bir máselege ár qyrynan kelý dep qaraıdy. «Men sheksiz kekshildik sheksiz qatigezdikke, al sheksiz qatigezdik rýhanı máńgúrttikke uryndyratynyn sóz etsem, Shyńǵys Aıtmatov rýhanı máńgúrttiktiń qaıtadan sheksiz qatigezdikti tiriltetinin egjeı-tegjeıledi», – dep túsindiredi muny. Segizinshi klasynda plagıatty áshkerelegen ol máńgúrt máselesine plagıat dep qaramaıdy. Aǵaıyndyqty ardaqtap, dostyqty dáriptegendiki shyǵar.
Qarymdy qalamger shyǵarmany uzaq tolǵatyp baryp, jazýǵa otyratynyn, shabytpen kirisip, qashan bitirgenshe bas kótermeıtinin aıtady. Jazýshy Kekilbaev shyǵarmany yqylaspen bastaǵanymen aıaqtaǵanda qatty qulazıdy. Óıtkeni, keıipkerlerdiń ortasyn óz ortasynan artyq baǵalaıdy. Olarmen qımaı qoshtasady. Qalamgerdiń ózi: «Túni boıy basqa bir zamanda dáýren keship, tańerteń kóshege shyqqanda, qapelimde qaıda kele jatqanyńdy bilmeı, abdyrap qalatyn kezderiń bolady. Sýretkerdiń eń úlken baqyty da – birneshe ǵasyrda qatarynan birneshe kisi bop ómir súre alatyndyǵynda ǵoı», – dep tebirenedi. «Jazýshy degen emizýli balasy bar ana sııaqty», «Alysqa jaıylyp ketken, qalaǵan órisine baryp, baýyry syzdap qaıtqan arýana sekildi», – dep ózgeshe oı qorytady. «Men sarylyp jazǵandy emes, saǵynyp jazǵandy unatamyn», – dep qalamgerlik kredosyn jarııalaıdy.
Al bir qalamger áriptesimizdiń: «Sizdiń keıipkerlerińiz – Shyńǵyshan, Aqsaq Temir, Ábilqaıyr, Abylaılar unamdy keıipkerler me, álde unamsyz keıipkerler me?», – degen tosyn suraǵyna oraı: «Ekeýi de emes. Tarıhı keıipkerler. Shyn ádebıette unamdy, unamsyz keıipker degen bolmaıdy», – dep tolǵapty.
Únemi ulttyń sózin aıtyp, «Qazaqtyń tańdaıy» atanǵan oǵan Alla taǵala talaıǵy tarıh syıatyn ǵalamat este saqtaý qabiletin bergen. Búginginiń eń aýqymdy elektrondy derekter qoımasy – hard dep atalady. Ábekeńniń altyn basy men keń mańdaıy, qatpary qalyń mıy men jańylmas jady osy hardtyń mindetin atqarǵan sekildi kórinedi bizge. Biraq búgingi hardtardan góri baıaǵy qarttardyń sińirgen qazynasy qundyraq ekenin bárimiz de bilemiz.
Máskeýlik áıgili ádebıet zertteýshisi Zoıa Kedrına «Únemi jańany izdep tabatyn sýretker», – dep baǵalaǵan, venger aýdarmashysy Erjebet Katona «Latyn Amerıkasynda týsa, álemdik oqyrmanǵa málim bolar edi», – dep súısingen, nemis qalamgeri Ralf Shraıder «Men odan Tomas Mannmen kóp uqsastyq kóremin», – dep sıpattaǵan Ábish Kekilbaevtyń shyǵarmashylyq álemi – túpsiz tuńǵıyq, qasterli qundylyq.
Qazir Uly Abaıdyń «Keshegi ótken er Ábish, Elden bir asqan erek-ti» degen joqtaý óleńin qalyń qazaq búgingi Ábishke de arnap aıta bastady. Bálkim, Máńgilik ǵumyr degen osy shyǵar...
Baýyrjan Omaruly
