Talǵat, búgin myna bir sýretti taýyp aldyq. Qudaı biledi, bul foto seniń ózińde de joq shyǵar. Ádebıet áleminiń ámirshisi hám tamyrshysy Ábish aǵanyń – kórkemsózdiń kósemi, kelisti Kekilbaevtyń qasynda tursyń.
Ol – jigit aǵasy. Al sen – jap-jassyń. Áleýetti Ábish aǵa baıaǵyda Áıteke bı týraly áıgili maqalasynda «týǵan jeri – belgisiz...», «qaıtqan jeri – belgisiz...», «jatqan jeri – belgisiz...» dep tolǵap edi. Sol sııaqty bul sýrettiń qashan túsirilgeni, qaıda túsirilgeni, qalaı túsirilgeni belgisiz. Fototilshi shamamen qaı ǵasyr ekenin jobalaıdy. Biraq naqty faktileri jadynda joq. Qazir qapelimde klastasyńnyń esimi esińe túspeı qalsa da kovıdten kóretin boldyq qoı. Shúkir aǵań da bul sýretti ári qarap, beri qarap, syr tarta almaı qoıǵanyn sol pálekettiń áseri shyǵar dep otyr. Iaǵnı, kovıdtiń aýzy jese de – qan, jemese de – qan... Eń bolmasa, ózińniń esińde bolar.
Bul, sirá, Ábish aǵanyń elýden asyp, alpysqa qaraı adymdaǵan kezi-aý deımin. Oıbaı, elý demekshi, búgin sen de elýge kelipsiń. Jastaý kezimizde elýge jetkender óte egde kórinetin. Sodan bolsa kerek, búginde jetpiske jaqyndap qalǵan aqyn aǵań Ertaı Ashyqbaev elýge endi ǵana taban iliktirgen tusynda mynadaı óleń jazdy:
Elý degen... kóktemniń kesh kelgeni sııaqty,
Mynaý dúnıe seni de eskergeni sııaqty.
Terezeńdi shal-kempir túrtip turǵan sııaqty,
Tanymaıtyn torǵaılar úrkip turǵan sııaqty.
Elý degen... kostıýmniń jýylǵany sııaqty,
Áıelderdiń maısyz et qýyrǵany sııaqty.
Gazetterdiń kóneleý maqalasy sııaqty,
Alpys penen jetpistiń atalasy sııaqty.
Dýmanyńdy uldaryń tartyp alǵan sııaqty,
Kesedegi kók sháıiń jartylanǵan sııaqty...
Erekeńniń nege osynsha toryqqanyn kim bilsin, búginde ol elý men bul elýdiń arasy jer men kókteı. Bir maqalamyzda jazǵanymyzdaı, «Al qazir... qyryq – balanyń, elý – dalanyń, alpys – aǵanyń jasyna aınalyp, bul beleske jetkender ózderin sonshalyqty egde sezinbeıtin boldy. Alpysty aıtasyń, jetpisiń – jigerli, sekseniń – sergek, toqsanyń – tyń... Tipti jaryqtyq Jambyl atamnan basqa jurt janyna jaqyndap kórmegen júzińniń ózi áýdem jerde tur. Bálkim, zaman jaqsardy, bálkim, óńkeı shýyldaq jabylyp júrip, dúnıeniń dóńgelegin zyryldatyńqyrap jiberdik...»
Seniń elýiń de – eleýli elý! Erke elý. Elgezek elý. Epti elý. Eti tiri elý. «Elbeń-elbeń júgirgen, Ebelek otqa semirgen» elý! Elýiń elý-aq! Elýge jaqsy keldiń, Talǵat! Qutty bolsyn!
* * *
Sonymen, Ábish aǵa ekeýiń... Báıterek pen butaq. Shynar men shybyq. Aǵa men ini. Áke men bala. Has talant pen jas talant. Mańdaı men tańdaı. Ábish aǵańnyń baǵyn bersin! Daryny darysyn. Qabileti qonsyn! Sózi sińsin... Bálkim, keleshekte Muhtar Maǵaýın aǵamyzdyń «Ábish ekeýmiz» dep estelik jazǵany sekildi sen de «Ábish aǵa ekeýmiz» dep tereńnen tolǵarsyń...
Baýyrjan Omaruly
