HH ǵasyrdyń basynda ómir súrgen ult zııalylarynyń qoǵam aldyndaǵy jaýapkershiligi, otansúıgishtigi men bıik maqsattary – búgingi urpaqqa úlken ónege. Ásirese, Alash zııalylary qazaq rýhanı álemine, mádenıetine, ǵylym-bilimine óshpesteı mura qaldyrdy. Alash taqyrybyn tereń, keshendi qarastyrǵanda Á.Bókeıhannyń bastaýymen A. Baıtursynuly («Til qural», «Ádebıet tanytqysh»), M. Dýlatuly («Terme», «Esep quraly»), Q. Sátbaı («Algebra»), Q. Kemeńgeruly («Hımııa», «Oqý quraly»), S. Sádýaqasuly, J. Aımaýytuly, E. Omaruly jáne t.b. zııaly qaýym eńbekteri ultymyzdy mádenı damýdyń belgili satysyna kótergendigin aıtamyz. Alash zııalylary qarańǵy qazaq kógine kún bola bildi. Sebebi, qoǵamdyq ǵylymdar (A. Baıtursynuly, J. Aımaýytuly, t.b.) salasynyń da, jaratylystaný baǵytyndaǵy ǵylym salasynyń da (Q. Sátbaı «Algebra», Q. Kemeńgeruly «Hımııa») negizin salýshylar Alash zııalylary boldy. Solardyń ishinde búgingi bizdiń basa nazar aýdaryp aıtpaǵymyz, qazaq ádebıettaný ǵylymynyń alǵashqy betinde bas árippen máńgi jazylatyn uly ǵalym, daryndy ádebıet teoretıgi A. Baıtursynulynyń «Ádebıet tanytqyshy» bolmaq.
HH ǵasyrdyń basynda jan-jaqty ósip kele jatqan qazaq qaýymyna A. Baıtursynulynyń «Ádebıet tanytqyshy» úlken jańalyq boldy. «Ádebıet tanytqysh» qazirgi kúnniń ózinde de mánin joǵaltpaǵan qundy ǵylymı eńbek bolyp tabylady. Ol sol kezeńdegi aqyndardyń óleńdi durys, talapqa saı jazýǵa baǵyt-baǵdar berýshi ádebı-teorııalyq oqý quraly boldy dep aıtýymyzǵa tolyq negiz bar.
"... Áıgili Rım aqyny Kvınt Goraıı Flakktyń (b.e.b. 65-8) «Poezııa ǵylymy» degen teorııalyq poemasy alǵashqy nusqasynda «Pızondarǵa hat» dep atalǵan-dy. Pızon degen aqsúıektiń eki uly bolǵan, úlkeni darynsyzdaý dramatýrg eken. Goraıı «Poezııa ǵylymynda» solarǵa aıtqan aqyl túrinde óziniń bútin bir estetıkalyq júıesin saralap usynady [3, 58]",- delinedi «Sóz ónerinde». Sonaý Kvınt zamanynda ónerdiń ne ekenin túsinip, ózinshe aqynmyn dep júrgen aqynsymaqtardyń óleńderin, dramalaryn moıyndamaı poezııanyń jazylý erejelerin, qazirgi tilmen aıtqanda teorııasyn bizdiń zamanymyzǵa deıingi kezeńde Rımde jazǵan. Sol sııaqty qazaq jerinde HH ǵasyrdyń basynda ómir súrgen A. Baıtursynuly óziniń «Ádebıet tanytqysh» kitabynyń da ózindik jazylý sebebi boldy dep oı túıýimizge ábden bolady.
HH ǵasyrdyń basy qazaq mádenıeti men rýhanı álemi úshin shyn máninde «oıaný dáýiri» boldy. Árıne, ultymyzdyń «oıaný dáýiriniń» bastaýynda «Aıqap», «Serke», «Qazaq» gazetterimen qatar, ultyn «Masa»
bolyp shaqqan A. Baıtursynuly, kúlli qazaq álemine «Oıan, Qazaq» dep jar salǵan M. Dýlatuly, «Qazaqtar (Kırgızı)» sekildi tanymy mol ǵylymı-monografııalyq eńbek jazǵan Á. Bókeıhan sekildi elin, jerin, ultyn jan-tánimen súıgen Alash zııalylary turdy.
Dál osy kezeńde Abaı men Ahmetke, Shákárim sekildi ǵulama aqyndarǵa eliktegen óleńderi poezııanyń bıik talaptaryna jaýap bere almaıtyn eliktegish aqynsymaqtar kóbeıip ketti. Bul – endi qalyptasyp kele jatqan qazaq jazba ádebıeti úshin úlken qater edi. Evropa mádenıetinen habary bar, orys ádebıeti men tilin jaqsy biletin A. Baıtursynuly sol keleńsizdikterdi óz kózimen kórdi, ózge ádebıetpen salystyrdy, kóńiline toqydy da, shóldep turǵan qazaq jurtyna, ádebıettanýdyń negizgi quraly bolyp tabylatyn eńbek jazýǵa kiristi. Ol qazaq jerinde týyp, qazaq jyrymen sýsyndaǵan qazaq jazýshylarynan erteńgi kúni evropa ádebıetimen teń dárejede bolatyndaı óner týyndalaryn kútti. Sol úshin de A. Baıtursynuly qazaq ádebıeti teorııasynyń negizi bolǵan ádebıet tanytqysh eńbegin jazdy.
Ahmet Baıtursynuly, 1926 jyly Tashkent qalasynda basylyp shyqqan bul «Ádebıet tanytqysh» eńbeginde alǵash ret qazaq ádebıetiniń teorııalyq, metodologııalyq máselelerin negizdep berdi. Ádebıettaný ǵylymyndaǵy basty uǵymdar men termınder júıesin jasady.
Kez-kelgen ádebıet teoretıgi óziniń teorııalyq eńbegin bastamas buryn, Arıstoteldiń (b.z.d. 384-322jj) grek ádebıeti men óneriniń klassıkalyq dáýirinen qalǵan birden-bir júıeli baıyptalǵan, fılosofııalyq-estetıkalyq traktaty «Poetıkany» bir oqyp shyǵary anyq. Kóp teoretıkterdiń oılary Arıstoteldiń «Poetıkasymen» pikirles bolatyny da sondyqtan. Al, HH ǵasyrdyń basynda qazaq dalasynda týyp ósken A. Baıtursynuly «Poetıkamen» tanys bolǵan-bolmaǵany belgisiz, biraq ta pikiri kóp jaǵdaıda dálme-dál keletini anyq. Sondyqtan da biz, A. Baıtursynuly óziniń ǵylymı eńbegi «Ádebıet tanytqyshyn» jazý úshin Arıstoteldiń «Poetıkasyn» ózine baǵdarsham retinde qabyldady,- dep oılaımyz.
«Aqyn» degen suraqqa Arıstotel bylaısha jaýap beredi: "... zadacha poeta – govorıt ne o tom, chto bylo, a o tom, chto moglo byt... Ibo ıstorık ı poet razlıchaıýtsıa ne tem, chto odın pıshet stıhamı, a drýgoı prozoıý, net, razlıchaıýtsıa onı tem, chto odın govorıt o tom, chto bylo, a drýgoı – o tom, chto moglo byt" [4, 655]. Al, A. Baıtursynuly: "Qara sóz kóbinese ǵalymdardyń, sheshenderdiń sózi bolatyndyǵy qara sóz túrlerinen anyq kórinedi. Daryndy sóz olaı emes, aqyndardyń, arqalylardyń sózi bolady. Aqyndar ǵalymdar sııaqty bolǵan ýaqıǵany ıakı nárseni bolǵan kúıinde, turǵan qalpynda buljytpastan aıtyp, durys maǵlumat berip, qaqıqattaýǵa tyryspaıdy. Turǵan nárse turǵan kúıinde, bolǵan ýaqıǵa bolǵan kúıinde aqynǵa óte úırenshikti, jaı qalypty jabaıy kórinedi. Onyń bárin aqyndar óz kóńilinshe túıip, óz oıynsha joryp, óz uıǵarýynsha sýrettep kórsetedi. Sol ózi uıǵarǵan túrindegi ǵalamdy sózben kórsetýge bar ónerin, sheberligin jumsaıdy. Sóıtip shyǵarǵan sózi kórkem sózdi shyǵarma bolady. Ony shyǵarýǵa jumsaıtyn ónerdiń aty aqyndyq bolady" [1, 102], - deıdi «Ádebıet tanytqyshynda». Bul jerdegi ǵalym dep otyrǵany Arıstoteldegi tarıhshy. Z. Qabdolov «Sóz
ónerinde», aqynǵa tán erekshelikter degende: "Baqylaý. Baqylap bilgen, sezgen shyndyqty keń óriske shyǵaratyn qanatty tvorchestvolyq qııal-talanttyq serigi" [3, 13],- dep, sonymen qosa aqynǵa tán qasıet dep ıntýıııany aıtady. Demek, Arıstotel men A. Baıtursynulynyń aıtyp otyrǵany bir nárse. Aqyn óziniń qııalymen, názik sezimimen sezinedi, túısigimen túsinedi de, bolashaqty basqasha turǵyda kóredi, armandaıdy. Aqyn arqaly bolady degeni sol, «men muny ózim aıtpadym, meniń aýzyma Qudaı saldy» deıtin aqyndar da kóp.
Óner-bilim bar jurttar,
Tastan saraı salǵyzdy;
Aıshylyq alys jerlerden
Kózińdi ashyp jumǵansha,
Jyldam habar alǵyzdy,- dep HIH ǵasyrdyń sońynda Y. Altynsarynyń (Y.Altynsarın) jyrlaǵany da ánsheıin dúnıe emes.
Ǵylymı jáne teorııalyq turǵydan kelgende «Ádebıet tanytqyshty» Arıstoteldiń «Poetıkasymen» negizdes eńbek dep aıtýymyzǵa ábden bolady. Sol sebepti de bolar, A. Baıtursynulynyń «Ádebıet tanytqyshyn» ózderine ǵylymı tirek etip, qazaq ádebıettaný ǵylymynda qazaq ǵalymdary túrli eńbekter jazyp shyqqandyǵy belgili. Sonyń biri jáne biregeıi, kez-kelgen qazaq fılologııasynda bilim alýshy stýdentteriń jata-jastana oqıtyn Z.Qabdolovtyń «Sóz óneri» kitaby. «Sóz óneri» – «Ádebıet tanytqyshtyń» negizinde jazylǵan, biraq ǵylymı turǵydan jan-jaqty tolyqtyrylǵan teorııalyq eńbek. Eki eńbektiń de túp negizinde Arıstoteldiń «Poetıkasy» tur. Sondyqtan da, bul eki eńbektiń syrt kózge qatty uqsas bolyp kórinýi – zańdy qubylys.
Z. Qabdolov «Sóz óneri týraly sóz» degen alǵashqy taraýynda A. Baıtursynovsha «óner degen ne?», «ónerdiń túrleri qandaı?» degen suraqtar tóńireginde jaýap izdeıdi: "Ónerdiń túri kóp emes pe: beıneleý óneri (jıvopıs), músin óneri (skýlptýra), sáýlet óneri (arhıtektýra) t.b. Al ádebıet qandaı óner? Ádebıet – sóz óneri" [3, 9-10], - deıdi de, "... ana tilimizdegi ádebıet degen sózdiń túp tórkini arapsha ataýdan shyqqanyn – sóz, asyl sóz degen maǵynasy bar... Endeshe, «til – ádebıettiń bas múshesi», «sóz – shyǵarmanyń negizgi materıaly» ekenin dáleldep jatýdyń tipti de qajeti joq" [3, 200],- dep, ádebıettiń negizgi múshesi – sóz ekenine jaýap beredi. Bir qyzyǵy, A. Baıtursynuly da eń áýeli ónerdiń túrlerine toqtalyp: "Kórnek óneri bes taraý bolady. Birinshi – sáýlet óneri (evropasha – arhıtektýra), ekinshi – symbat óneri (evropasha – skýlptýra), úshinshi – keskin óneri (oryssha – jıvopıs), tórtinshi – áýez óneri (evropasha – mýzyka), besinshi – sóz óneri (evropasha – lıteratýra)" [1, 7],- deıdi de, "Sóz ónerine jumsalatyn zat – sóz. Sóz shýmaǵy til dep atalady. Sóz ónerine jumsalatyn sóz shýmaǵy da til ıa luǵat dep atalady" [1, 11],- dep ol da ádebıettiń negizi – sóz degenge toqtalady.
A.Baıtursynuly qazaq til bilimi termınologııasynyń negizin qalaǵan, termın jasaýdyń barlyq parametrleriniń úlgisin kórsetken. «Ádebıet tanytqyshy» tunyp turǵan jańa termın sózder. Basa kóńil aýdaratyn nárse,
keıbir termınderdiń búginde kezdespeıtindigi nemese ózgeshe tulǵada keletindigi. Bul suraqqa A. Baıtursynulynyń YI tomdyq jınaǵynyń altynshy tomynda akademık R. Syzdyq «Ahmet Baıtursynuly jáne termınologııa máseleleri» atty maqalasynda bylaı dep jaýap beredi: "... munyń sebebin Ahań jasaǵan termınderdiń aqaýlyǵynan emes, ózge faktorlardan izdeý kerek. Ol faktorlardyń biri – keıbir kategorııalyq jikteýlerdiń Ahańda basqashalaý bolyp, bul kúnde yqshamdalyp ne tolyqtyrylyp saralana túskendiginde" [2, 214],- deıdi. Sonymen qatar, bul eńbek A. Baıtursynulynyń qazaqtyń túsinigine saı etip, termınderge qazaqsha ataý bergendigimen erekshelenedi. Sonyń ishinde troptarǵa (qubyltý) toqtalyp ótsek.
Qubyltýdy (Z.Q) A. Baıtursynuly til kórnekiligi dep alady. Sol troptardy jazǵanda Z. Qabdolov A. Baıtursynulynyń jasaǵan termın-ataýlarymen kelise otyryp anyqtama beredi.
Z. Qabdolov "...jansyz tabıǵat qubylysy kádimgi tiri kisiniń qylyǵymen aýystyryla sýrettelse, qubyltýdyń mundaı túri – keıipteý... Abaıdyń Lermontovtan aýdarǵan «Terektiń syıy» degen óleńindegi beıneleý tásili – túp-túgel keıipteý" [3, 232],- dese, A. Baıtursynuly: "Jansyz nárseni jandy nárseniń kúıine túsirip aıtý" [1, 30],- dep ol da Abaıdyń Lermontovtan aýdarǵan «Terektiń syıy» óleńin mysalǵa alady. Bul, Z. Qabdolovtyń A. Baıtursynuly pikirimen keliskendigi. Kelesi trop – almastyrý. Z. Qabdolov: "Almastyrý, ıakı metonımııa – ózara shektes zattar men sebeptes qubylystardyń ózara baılanysty uǵymdar men shartty sózderdiń biriniń ornyna birin qoldaný" [3, 236], - dese, A. Baıtursynuly: "... arasynda jaqyndyǵy bar eki nárseniń atyn aýystyryp, biriniń ornyna birin aıtý" [1, 29],- degen. Bul da ekeýiniń pikirles bolǵandyǵy. Kelesi troptar gıperbola men lıtota. A. Baıtursynuly: "Bir nárseni óte asyryp, ıa óte kemitip aıtý – ásireleý bolady" [1, 35],- dep eki tropty bireý etip jınaqtasa, Z. Qabdolov: "Troptyń bir túri – ulǵaıtý, ıakı gıperbola (gr. hyperbole úlkeıtilgen, qomaqty); taǵy bir túri – kishireıtý, ıakı lıtota (gr. litotes – qarapaıym, qorash)" [3, 239], - dep ekeýin eki bólek qarastyrady. Budan biz asa bir ózgesheliktiń joq ekenin kórýimizge bolady. Kelesi trop – sınekdoha. Z. Qabdolov: "Megzeý (sınekdoha) – almastyrýdyń bir túri – bútinniń ornyna bólshekti nemese kerisinshe, jalpynyń ornyna jalqyny nemese kerisinshe qoldaný" [3, 237],- dese, A. Baıtursynuly mezgeý dep ataıdy da: "...bir uǵym ornyna ekinshi uǵym aıtylýy" [1, 37],- dep túsindiredi. Jáı ataýynda sál-pál ózgeshelik bolǵanymen, buny da pikirles dep aıtýymyzǵa bolady. Kelesi trop – metafora. Z. Qabdolov: "... aýystyrý, ıakı metafora – sóz mánin óńdendire ózgertip aıtý, sýrettelip otyrǵan zatty ne qubylysty aıqyndaı túsý úshin, ajarlandyra túsý úshin olardy ózderine uqsas ózge zatqa ne qubylysqa balaý" [3, 230],- dese, A. Baıtursynuly: "Kórikteý – bir nárseni kópten aıyryp, kózge kóbirek túserlik etip aıtqymyz kelgende ol nárseniń atyna aıqyn kórsetkendeı sóz qosyp aıtamyz",- deıdi. Munda da bul pikirdi Z. Qabdolov A. Baıtursynulynan alǵan dep aıtýymyzǵa bolady. Al,
endi keıbir jerlerinde ózgeshelikter de kezdesedi. Mysaly Z. Qabdolov allegorııa (perneleý) men sımvoldy (astarlaý) eki uǵym dep qarastyrsa, A. Baıtursynuly ekeýin bir uǵym ıaǵnı, berneleý dep qarastyrady. Z. Qabdolov: "... astarlaý, ıakı sımvol – bir nárseni ne qubylysty týra sýrettemeı, bularǵa uqsas basqa bir nársege, ne qubylysqa qupııa telip, jasyra jarystyryp, búkpeleı beıneleý, oıdy da ashyq aıtpaı, tartymdy tuspalmen túsindirý" [3, 235],- dep Q. Amanjolovtyń:
Qabaǵyn túıip quz tas tur,
Tóńiregine paryq sap, - degen óleńin keltiredi. Al, "perneleý, ıakı allegorııa – munda ásheıin uǵym qalpynda turǵan dereksiz nárseler kádimgideı kózge kóriner derekti nársege aýystyrylady" [3, 234],- dep A. Toqmaǵambetovtyń:
- Eı, qoraz, shaqyrasyń erte-kesh joq,-
Degende qoraz aıtty:
Sende de es joq, - degen óleńin mysalǵa keltiredi. Iaǵnı, sımvol – zatqa jan bitirý nemese dereksizdi derektige aınaldyrý, allegorııa – jan-janýardy sóıletý dep uqqanymyz durys. Al, A. Baıtursynuly: "Bir nárseniń, kóbine adamnyń minezin, qulqyn, ǵamalyn ekinshi nárseniń mysalynda kórsetip aıtý – berneleý bolady. Beıneleý ulǵaıǵanda berneleýge aınalyp ketedi" [1, 31], - dep mynadaı mysaldar keltiredi:
Adamdyq dıqanshysy qyrǵa shyqtym,
Kógi joq, kógaly joq qurǵa shyqtym,- dep birinshi mysalyn jáne Y. Altynsarynyń (Y. Altynsarın) «Ittiń dostyǵy» degen mysal óleńin, ondaǵy eki ıttiń sózderin keltiredi. Al, Z. Qabdolovta munyń birinshisi sımvol bolsa, ekinshisi allegorııa (jan-janýardy sóıletý) bolǵan. Árıne, bul jerde asa úlken aıyrmashylyq joq dep te aıtýymyzǵa bolady. Osy jerde sımvol keıde A. Baıtursynulynyń beıneleýine de uqsap ketedi: "Bir nársede bolmaıtyn kúıdi, ekinshi nársede bolatyn kúıdi kórsetetin sózben aıtý beıneleý bolady" [1, 27] ,- deıdi de,
Bıdaılar basy tolyq ıilip tur,
Dán bergen qojasyna syıynyp tur, - dep «qyryq mysaldy» mysalǵa keltiredi.
A. Baıtursynuly tek qana troptardy jasap, olarǵa ǵana ataý bergen joq, ol qazaq termınologııasynyń negizin saldy. Ony, «Ádebıet tanytqyshy» arqyly barlyǵymyz da bilemiz. Biz joǵarydaǵy Z.Qabdolovtyń «Sóz óneriniń» bir taraýyn A. Baıtursynulynyń «Ádebıet tanytqyshymen» salystyryp óttik. Z. Qabdolov óz zertteý eńbegin jazýda «Ádebıet tanytqyshty» ózine jol kórsetetin baǵdarsham retinde paıdalanǵanyn da bilip túsindik. Árıne, ishinde tolyqtyrýlar arqyly kelgen ózgeshelikter de mol. Sebebi, «Ádebıet tanytqyshty» A. Baıtursynuly qazaqtyń ǵylymy damymaǵan HH ǵasyrdyń basynda jazyp, qazaq ádebıetiniń teorııasynyń negizin salsa, Z. Qabdolov «Sóz ónerin» HH ǵasyrdyń sońynda jazyp, A. Baıtursynuly salǵan qazaq ádebıeti teorııasyna birshama tolyqtyrýlar engizip, qazaq ádebıeti teorııasyna ózindik úlken úlesin qosty. Bul – anyq dúnıe.
Desek te qazaq ádebıeti teorııasyn zerttegen ǵalymdar E. Ysmaıylovtyń, Q. Jumalıevtiń, R. Nurǵalıdyń eńbekterin jınaqtap salystyra kele, qazaq ádebıettaný ǵylymynyń negizin salǵan A. Baıtursynulynyń «Ádebıet tanytqysh» eńbegi degen toqtamǵa kelemiz. Iıa, HH ǵasyrdyń birinshi shıreginde jazylǵan A. Baıtursynulynyń «Ádebıet tanytqyshy» qazaq ádebıettaný ǵylymynyń negizin saldy. Bul – aqıqat!
Paıdalanylǵan ádebıetter tizimi:
1. Baıtursynuly A. Ádebıet tanytqysh. Zertteý men óleńder. – Almaty: «Atamura», 2003. – 208bet.
2. Baıtursynuly Ahmet. Alty tomdyq shyǵarmalar jınaǵy. Maqalalar, hattar, A.Baıtursynuly týraly qujattar men materıaldar. – Almaty: «El shejire», 2013, T.YI. – 384b.
3. Qabdolov Z. Sóz óneri. – Almaty: «Mektep» baspasy, 1976, – 373 bet.
4. A.I.Dovatýr, F.H.Kessıdı. Arıstotel. Sochınenııa. Poetıka. – Moskva: ızdatelstvo «Mysl», 1984, – 830s.
5. Qamzabekuly D. Alash arqaýy (zertteý maqalalar). – Almaty: «Qazaq enıklopedııasy» baspasy, – 2017. – 408 bet.
6. Qaıyrbek K. Alash bilimpazdarynyń ulttyq oqýlyq daıarlaýdaǵy ustanymy. «Alash avtonomııasy – ulttyq táýelsizdiktiń negizi» atty Alash ulttyq-demokratııalyq parlamenttik respýblıkasynyń 100 jyldyǵyna arnalǵan respýblıkalyq ǵylymı–tájirıbelik konferenııa materıaldarynyń jınaǵy. – Túrkistan, 2017. – 190 b.7. Isimaqova A.S.Ahmet Baıtursynulynyń «Ádebıet tanytqyshy»jáne búging iádebıettaný. «Ahmet Baıtursynuly» respýblıkalyq I ǵylymı-teorııalyq konferenııa materıaldary. 2006 jyl, 30-31 naýryz.Astana: L.N.Gýmılev atyndaǵy EUÝ baspasy, 2006. 354 bet.
Ásem ÓSKEN,
L.N.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti,
fılologııa fakýlteti, qazaq tili men ádebıeti mamandyǵy, 1-kýrs magıstranty
