(Portret-esse)
Áýezovti kórgen kún
Sultanaty bolmasa da sultandaı,
Adaldyqtan kele jatqan bultarmaı.
Daýsyń jetti batysqa da, shyǵysqa,
Ǵashyqtardy typyrshytqan ińkárdaı.
Muzafar Álimbaev
Ótken zamannan syr shertetin ár jádiger sóılep turady. Myna bir sýret 1957 jyly túsirilgen. Muhtar Áýezov ómiriniń bir sátin áýesqoı fotograf qaraýylǵa iliktiripti. Uly jazýshy óziniń 60 jyldyq mereıtoıyn atap ótýge Shyńǵystaýǵa jol tartyp bara jatyp, Aıagózge aıaldaǵan kórinedi. Qasynda áıgili Qallekı – Qalıbek Qýanyshbaev. Muhańdy qaýmalaǵan jurtshylyq. Áýezovtiń artynda eki jaǵynan órshelenip umsynyp turǵan eki bala birden kózge shalynady.
Bul ulandardyń jasy ol kezde on altyda edi. Uly Muhańnyń jelke tusynda turǵan eki perzent te keıin elge tanymal azamat atandy. Onyń biri – búgingi belgili dáriger, medıına ǵylymdarynyń kandıdaty Kenje Maýsymbaev edi de, ekinshisi qazirgi maıtalman jýrnalıst-jazýshy Sultan Orazalınov bolatyn. Bala Sultannyń bul sýretke Áýezovpen birge túsýi kezdeısoq emes. Ol ozat oqýshy retinde jazýshymen kezdesýde sóz sóıledi. Áıgili qalamgerge aǵynan jarylyp tilek aıtty.
Jas jigit uly Áýezovti kórýge bekerden-beker ińkár bolǵan joq-ty. Ózi Abaı aýylynda týyp, er jetti. Bala kúninen Abaı men Muhtar týraly áńgimelerge qanyqty. Bul aýyldyń balasy men danasyn bir-birinen ajyrata almaısyń. Qaı-qaısysy da yldıdan salsa, tóske ozady. Shetinen janyna janap ketseń, shejireden tolǵap, sóılep turady. Abaı atamnyń ónegeli ǵumyrynyń ár sátinen syr sýyrtpaqtaıdy.
Sultan da sondaı suńǵylanyń biri bolyp ósti. Aǵasy Kámen jas kúninen-aq aımaqqa keń tanymal qalamger atandy. Aýylda turyp-aq alty alashqa aty málim boldy. Abaı aýylynyń ónegesi, úı ishiniń tálimi Sultandy da sóz qadirin bilýge úıretti.
Bar bolǵany besinshi synypta oqıtyn bala Qundyzdy aýylynyń búkil qarttarynyń aldynda jaz boıy «Abaı jolynyń» eki tomyn oqyp shyqty. Dálirek aıtqanda, kúlli aqsaqal Sultandy ózderi attaı qalap, ortalaryna shaqyryp aldy. Áıtpese, Abaı, Shákárim, Muhtar shyqqan bul óńirde kitapty mánerlep oqıtyn bala az emes edi. Balanyń da balasy bar. Sultan aıtaıyn degenin sanasymen uǵynyp, janymen berilip, yqylastanyp turyp oqıtyn.
Bul shaldar – tegin shaldar emes. Abaı aýylynyń aqsaqaldary. Roman-epopeıanyń keıipkerleriniń aǵaıyn-týystary. Bireýi – Dárkembaıdyń inisi, bireýi – Bójeıdiń jıeni, taǵy bireýi – Bazaralynyń bólesi. Shetinen shyǵarmada sýretteletin oqıǵanyń ár sátin jatqa biledi. Sóıte tura alǵash ret estip otyrǵandaı zeıin qoıa tyńdaıdy. Sultan oqyp bolǵan soń qyzý talqy bastalady. Sol kezde Shyńǵystaýdyń bókteri Abaı rýhymen tynystap turady. Qarshadaı kúninen sony sezinip ósken Sultan Áýezovti kórýge qumartpaı qaıtsin?!
Abaı aýylynyń taǵy bir talantty perzenti, búgingi belgili aqyn Baýyrjan Jaqyptyń bota tirsek bozbala kezinde qyz-qyrqynǵa arnaǵan mynadaı óleńi bar edi:
Saǵan da ashyq esik ár,
Menimen kelse juptalǵyń.
Kelini bolsań, nesi bar,
Uly Abaı menen Muhtardyń!
Osyny estigende jýrfaktyń ásershil boıjetkenderi jyrǵa aınalyp aǵyp kete jazdaıtyn. Abaı aýyly týraly esteliktiń, Abaı elin sýretteýdiń ózi kez-kelgen óleńge qan júgirtetin. Sol qasterli mekende týyp-ósip, aqylman aqsaqaldardyń aldynda «Abaı jolyn» oqyp, dalanyń ádebı emtıhanynan minsiz ótip kelgen Sultan Qazaq memlekettik ýnıversıtetiniń aýdıtorııalaryn jatsyna qoıǵan joq. Oqyǵan-toqyǵany kóp, ádebıetti táýir biletin bozbala ózinen joǵary kýrsta oqıtyn qazaqtyń talantty jigitterimen emin-erkin aralasty. Sol kezdiń ózinde ádebı ortaǵa eptep tanylyp qalǵan Ábish Kekilbaev, Muhtar Maǵaýın syndy jas qalamgerlermen dostasyp aldy.
Eki dosy muny dedektetip otyryp, ózderiniń aýdıtorııasyna alyp ketedi. Sebebi, bul kýrsqa Muhtar Áýezov lekııa oqıdy! Al tómengi kýrstaǵy Sultandarǵa ǵulama ázir dáris bere qoımaıdy. Sondyqtan bul da olardyń arasyna yqylastana barady. Al endi Áýezovtiń lekııasyn tyńdaý degeniń rahat! Jastar Almatynyń barlyq oqý oryndarynan jınalady. Zalda keıde ıne shanshar oryn bolmaıdy. Bul eki dosynyń ortasynda otyryp, Áýezov oqyǵan Abaıtaný dáristeriniń ıirimderine tereń boılaıdy. Abaı týraly lekııany Abaı eliniń perzenti bolyp tyńdaýdyń jóni bólek. Bári tanys, bári anyq, bári belgili... Biraq uly ǵulama sóılep ketkende tanystan góri tańsyqtyń, belgiliden góri beımálimniń kóbirek ekenine kózi jetti. Abaı álemi túpsiz tuńǵıyq kórinedi. Áýezov sonyń bárin jas shákirtteriniń zerdesine jattatty.
Stýdent Sultan Muhtar Áýezovtiń 1960 jyly jastarmen ótkizgen kezdesýine de qatysty. Rýhanı ómirimizdegi aıryqsha oqıǵa bolǵan bul basqosýdy ýnıversıtettiń ádebı birlestiginiń jetekshisi Ábish Kekilbaev uıymdastyryp edi. Muhańnyń bul kezdesýdegi sózi «Jyl kelgendeı jańalyq sezinemiz» degen taqyryppen baspasózde jarııalandy. Bizdiń keıipkerimiz de barlyq áriptesteri sekildi sol zaldan qanattanyp, ádebı ómirge úlken joldama alyp shyqty.
Tikeleı efır tálimi
Talant, daryn, darııadaı ynta, dem.
Enshisine erte tıgen Sultan eń.
Anyq tolǵan keziń bilem, bul seniń,
Tanyp bolǵan qazaq túgil, syrt álem!
Sáken Imanasov
Keıipkerimizdiń qaı qyry da atap aıtýǵa turarlyq. Qarymdy qalamger. Qajyrly qaıratker. Utymdy uıymdastyrýshy. Bilikti basshy. Abyroıly azamat. Osy tulǵalyq qasıetteriniń birazy telejýrnalıstıka arqyly tanyldy. Jıyrma jyl boıy Qazaq televızııasynda qyzmet istedi. Jas kúninen qalyń qazaqqa keń tanymal boldy. Qazaqstannyń mańdaıǵa basqan jalǵyz telearnasy Sultan Orazalınov degen boı-soıy kelisken jigerli jigittiń jaıdary júzin jurtshylyqtyń jadyna jattatty. Teledıdarda bir-eki jyl júrgizýshi bolyp qyzmet istegen adamnyń bet-álpetiniń ózi eldiń esinde qalyp qoıady. Al jıyrma jyl boıy teleekrannan túspegen Sultan úlken-kishi túgel tanıtyn tulǵaǵa aınaldy.
Ol jyldardaǵy habarlardyń deni tikeleı efırde júrdi. Al aýzyńnan aǵytylǵan lebiz birden jalpaq álemge tarap jatqanyn sezingende ishki tolqynysyńdy basyp, sózińdi juptaý ońaı emes. Áriptesteri Sultannyń tikeleı efırde aspaı-saspaı, asqan salqyndylyqpen sóz sabaqtap otyratynyna tańǵalatyn. Ataǵynan at úrketin meımannyń ózi de onyń mysyn eshqashan basyp kórgen emes. Áńgimeniń tizginin birden qolǵa alady. Qonaqtyń tilin taýyp, júregine tereń boılap, jan-dúnıesin ashyp, tikeleı efırde sát saıyn jasyn oınatyp otyrady. Sultekeńniń aldynda ashylmaıtyn adam, kósilmeıtin qonaq bolmaıdy. Sózge sarań, tomaǵa-tuıyq tulǵalardyń ózi bir aqtarylyp alǵan soń toqtamaı damylsyz silteıtin. Onyń talantty telejýrnalıst ekeni talassyz moıyndaldy.
Sol tusta búkil qazaq kórermeni teleekrannan kóz almaı telmire qaraǵan «Suhbat» habary ult rýhanııatynyń syr sandyǵyna aınaldy. Qazaq ádebıetindegi alyptar shoǵyrynyń ókilderi, solardyń sarqyty sanalatyn qabyrǵaly qalamgerler «Suhbattyń» tórine shyqty. Olardy telehabarǵa shaqyryp, salıqaly sóz aıtýǵa kóndirý ońaı sharýa emes-ti. Sebebi, árqaısysy ózinshe bir álem. Qıly-qıly taǵdyrdyń, qıqy-jıqy minezdiń adamdary. Sultekeńniń tarpańnyń tilin tabatyn eptiliginiń, táýekelge basatyn tabandylyǵynyń arqasynda talaı arysymyzdyń tekti tulǵasy, belgili beınesi, suńǵyla sózi taspaǵa tańbalanyp qaldy.
Aty ardaqty, zaty zııaly Ǵabıt Músirepov, Ǵabıden Mustafın, Shyńǵys Aıtmatov, Saparǵalı Begalın, Ábdildá Tájibaev, Ilııas Omarov, Ilııas Esenberlın, Serke Qojamqulov, Elýbaı Ómirzaqov, Sháken Aımanov, Qurmanbek Jandarbekov, Sábıra Maıqanova, Qapan Badyrov, Muhamedjan Qarataev, Tahaýı Aqtanov, Asqar Toqpanov syndy búginde beınesi saǵynyshqa aınalǵan asyldarymyzdy kózi tirisinde áńgimege tartyp, habar ázirlep, baǵa jetpes qundylyqqa aınaldyrǵan Sultan Orazalınovtiń eńbegi ólsheýsiz. Tipti onyń Ǵabıden Mustafınmen suhbat túrindegi «Kýágerdiń kózimen» atty ádebı telehabary Máskeýdiń birinshi telearnasy arqyly búkil Keńes Odaǵyna kórsetildi. Odaqtas respýblıkalardaǵy áriptesteri «Suhbattyń» mazmuny men formasyn úlgi etip ustandy. Keıbiri keıin «Suhbattyń» úrdisimen úndes baǵdarlamalar ázirledi. Olar da alyptary men arystarynyń búgingi bolmysyn telejazbaǵa bederlep qalýǵa tyrysty.
Elge kelgen mártebeli meımandardyń Sultekeńniń suhbat otaýyna kirip-shyqpaǵany joq. Túrki tildes memleketterdiń álemge tanymal ókilderin óz tilderinde sóıletip, soǵan qaramastan bir-birine uǵynyqty ortaq áńgime júrgizgen kezi de boldy. «Suhbat» óz elimizde ǵana emes, kórshi elderde de damylsyz jalǵasyp jatty. Sultekeń Tashkentke arnaıy baryp, osy shaharda ótken Azııa jáne Afrıka jazýshylarynyń konferenııasyna qatysýǵa kelgen Mustaı Kárim, Qaısyn Qulıev, Shyńǵys Aıtmatovtarmen áńgimelesti. Habar qazaq, qyrǵyz, bashqurt, balqar tilderinde júrgizildi. Bul sol kezeń úshin ǵalamat jańalyq bolyp sanalatyn edi.
Sultekeń ár jyldarda Mysyrdyń ataqty aqyny, Lenındik syılyqtyń laýreaty Abdrahman ál-Hamısı, Pákistannyń kórnekti aqyny Faız Ahmed Faız, Úndistannyń belgili jazýshysy Sýbhash Mýkerdjı, Palestınanyń tanymal aqyny Mýın Bsısý, japon qalamgeri Vatanabe Tateo, lıvan aqyny Bıtar, kongo aqyny Leopold Mamanso-Pındı, orys jazýshysy Danııl Granın, avar aqyny Rasýl Gamzatov, ózbek aqyny Zýlfııa syndy marqasqalarǵa mıkrofon usynyp, qazaq ádebıeti týraly baǵaly pikirlerin jazyp aldy. Sóıtip, osyndaı qundy dúnıelerdi Qazaq teledıdarynyń altyn qoryna qosty.
Tanymal telejýrnalıstiń «Qymyzhana», «Kezdesý», «Shuǵyla», «Aıtys», «Halyq qazynasy» atty habarlar ıkli, «Kek», «Otyrar oırany», «Qashqyn», «Ólim fabrıkasy» atty teleqoıylymdary qazaq kórermenin kógildir ekran aldyna jipsiz baılady.
Teledıdardaǵy tanymaldyǵynyń arqasynda talaı qyzmetke shaqyryldy. Birde ǵylymı eńbegin oqyp kórgen eki aǵasy qolqa saldy. Ekeýi de ataǵy jer jaratyn aıtýly azamattar. Biri – áıgili partızan-jazýshy Ádı Sháripov. Ekinshisi – ádebıetimizdiń alyby Ábdildá Tájibaev. Bul kisiler bir mekemede – M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynda qyzmet isteıdi. Biri – dırektor, ekinshisi – bólim meńgerýshisi. Ǵabdol Slanov týraly monografııasy ǵylymı ortada laıyqty baǵalanyp, mereıi ósip júrgen Sultan bul usynysty teris kórgen joq. Alaıda Teleradıo komıtetiniń tóraǵasy Keńesbaı Úsebaevtyń bir aýyz sózi toqtaý saldy.
– Teledıdarda eldiń kóz aldynda otyrsań, áli de talaı qyzmetke shaqyrylasyń. Tanymaldyǵyń aldaǵy ýaqytta da bıik belesterge jol ashady!
Sodan mıkrofondy syǵymdap ustap, tulǵalarmen tildesýge qaıta kiristi. Aqyry, qazaqtyń kórnekti aqyny Muhtar Shahanov aıtqandaı, «Teletarıh betinde ultan bolmaı, Sultan bolyp qaldy».
Qos Ǵabeńniń ǵıbraty
Nebir iri qazaqtyń tulǵasymen,
Birge júrip, qadamdy bir basyp eń.
Ǵabıdendi qoltyqtap, Ǵabeńmenen,
Baqty jaıaý aralap, syrlasyp eń.
Qonysbaı Ábil
Jýrnalıst-jazýshynyń qos Ǵabeńmen suhbaty talaıdyń zerdesine jattalyp qaldy. Bul habardy úlken-kishi teledıdar aldynda telmirip otyryp kútetin, rahattanyp turyp kóretin. Ol kezde biz oqýǵa jańa túsken stýdent edik. Teledıdardan qara shal men sary shaldyń ekeýimen de terezesin teń ustap, baq ishinde aıańdap qatar júrip kele jatqan Sultekeń myqtylardyń myqtysy sekildi kórinetin. Bappen sóıleıtin syrbaz Ǵabıt Músirepov te, oıy ornyqty, sózi salıqaly Ǵabıden Mustafın de oǵan aǵynan aqtarylady. Demek, Sultekeń olardyń júregine jol tapqan. Áıtpese, on jerden mıkrofon usynyp, áńgimege tartsań da ashylmaıtyn adam ashylmaıdy.
Keńestik dáýirde qazaq ádebıetinde esimi qatar atalatyn tórt qalamger boldy. Muhtar Áýezov, Sábıt Muqanov, Ǵabıt Músirepov, Ǵabıden Mustafın. Osy retpen aıtylady. Aldyńǵy ekeýi ómirden erterek ketti de, sekseninshi jyldardyń orta tusyna deıin ǵumyr keshken qos Ǵabeń áriptesteriniń aıaly alaqanynda boldy. Biraq ekeýi de el aldynda jarqyldap shyǵyp, únemi jurt nazarynda júretin jarııa tulǵa bolǵan joq. Biri – kúı talǵaıtyn kerbez, jan talǵaıtyn tákappar. Ekinshisi – ońashalyqty táýir kóretin birtoǵa, tuıyq. Qysqasy, baby kelispese, ekeýi de ózdiginen teledıdarǵa suhbat beretin adamdar emes. Olardyń tilin Sultan ǵana tapty.
Suhbattyń tek televızııalyq nusqasyn kóretin kórermen munyń arjaǵynda qanshama jankeshti tirlik bar ekenin bilmeıdi. Habardyń avtory ózi onsyz da jaqsy biletin qos alyptyń shyǵarmashylyǵyna qaıta úńiledi. Kitaphanaǵa baryp, tom-tom kitaptardy damylsyz aqtarady. Olar týraly otandyq jáne odaqtyq baspasózde ne jazylǵanyn anyqtap, túgel súzip ótedi. Ol azdaı qos Ǵabeńniń keıipkerleriniń álemine saıahat jasaıdy. Túptulǵalardy tııanaqtylyqpen zerdeleıdi. Qalamgerlerdiń adamı bolmysy, tulǵalyq tabıǵaty týraly oı jınaqtaıdy. Sodan soń baryp, mıkrofondy qolǵa alady.
Talǵamy tereń, talaby joǵary Ǵabań da, Ǵabeń de Sultekeńe qatty rızashylyq tanytty. «Suhbat» qos alyptyń onsyz da bıik bedelin odan ári asqaqtata tústi. Sultan Orazalınov qara shal men sary shaldyń jan dúnıesine jaqynyraq úńilgisi keletin kórermen úshin kózge kórinbeıtin kópir salyp berdi. Áıgili jazýshylar óziniń oqyrmandaryna ishki syryn aqtardy, júreginiń túbindegi sózin aıtty. Bul bir eldiń aýzynan túspeıtin habar boldy. Halyq «Suhbatty» qaıtalap kórýden jalyqpady. Sol tusta qos Ǵabeńniń de kóńili kóterińki júrdi.
Ekeýiniń birin-biri qaljyńmen qajaıtyny, el ishine keńinen tarap ketken ázilderi jetkilikti ekeni barshaǵa málim. Sultekeńniń «Suhbat» habary da qos alyptyń kezekti qaljyńyna ózek boldy. Ǵabıt Músirepov birde Ǵabıden Mustafınge bylaı depti:
«Áı, Ǵabıden, osy Sultan ekeýmizge eki túrli qaraıdy-aý deımin». «E, nege?». «Seni túsirgende jaryǵy da, boıaýy da jaqsyraq kórinedi. Maǵan kelgende bári de kómeski tartady. Sirá, sol seni aıryqsha jaqsy kóretin bolýy kerek». «Páli, sol da sóz bop pa, – deıdi Ǵabıden keńk-keńk kúlip, – Ol ekeýmizdi de jaqsy kóredi. Másele Sultanda emes, bizde bolyp tur ǵoı. Qaısymyzdyń táýir ekenimizdi teledıdardyń ózi aına-qatesiz tanytyp turǵan joq pa?!».
Bul áńgimeniń uzyn-yrǵasy osyndaı. Alyptar shoǵyrynyń jalpaq álemge áıgili qos birdeı tuǵyrly tulǵasy qazaqtyń qaı qalamgeri týraly qaı kezde osyndaı jarasymdy qaljyń qaǵystyryp edi?! Onyń ústine ekeýiniń de jas áriptesterine erekshe iltıpatpen qaraǵany baıqalady. Áke men shesheniń keıde: «Balamyz qaısymyzdy jaqsy kóredi ózi?!» – dep emirenetini bar emes pe? Quddy sol. Qazaq ádebıetiniń barshaǵa tanymal qos klassıgi seni dara «menshiktegisi» kep, bir-birinen «qyzǵanyp», ázilmen sóz talastyryp otyrsa, ne armanyń bar?! Sultan Sháripuly – osy jaǵynan alǵanda da mańdaıynyń baǵy bar adam.
Alyptardyń Sultanǵa degen ystyq yqylasy munymen de bitpeıdi. Ǵabıt Músirepov «Ulpan» atty kitabyna «Sultan inime! Birge eńbektengen kúnderdiń eskertkishi bolsyn» dep qoltańba qaldyrypty. Al Ǵabıden Mustafın bolsa, «Oı áýenderi» atty kitabynyń alǵashqy betine «Baǵytyń durys, ósip kelesiń. Ósý jolyńda talaı belester bar, sharshap qalmaı, belesterden asa berseń, men qýana berem» dep jazypty. Bul búkil jurtty aýzyna qaratqan ataqty jazýshylardyń qatardaǵy oqyrmanǵa qarata jaı aıta salǵan sózi emes. Janynda júrgen, áńgimesi jarasqan áripteske jaqyndyǵyn tanytyp jazǵan qoltańbalar. Ultymyz ulyqtaǵan ulylardan qalǵan qundy jádigerlikter.
Sultekeńniń eń qasterli dúnıeleri de – osylar.
Tildiń tynymsyz tirligi
Jatpaıdy bireýlerdeı ishinde esep,
Usaqtap kórgen joqsyń, isiń kesek.
Sońyńnan ini bolyp erer me edik,
Sulteke, jan syryńdy túsinbesek.
Nesipbek Aıtuly
Keıipkerimizdiń kisilik kelbetin til máselesinen bólip qaraý múmkin emes. Óıtkeni ol osy salanyń kóshin bastady. Táýelsiz elimizdegi til saıasatynyń negizin saldy. Áli kúnge deıin tynysy keń ashylmaı kele jatqan kúrmeýi kóp kúrdeli qurylymnyń irgetasyn qalaý Sultekeńniń peshenesine jazyldy.
Úkimet quramynda tuńǵysh ret qurylǵan Til komıtetiniń tóraǵasy bolyp bekitilgen soń bul iske qulshyna kiristi. Táýelsizdik endi ǵana qolǵa tıgen ýaqyt. Halyqtyń rýhy joǵary. Elim dep egilip, tilim dep tógilip júrgen jurt. Bári de jańadan otaý qurǵan Til komıtetine úmitpen qaraıdy. Biraq salǵannan jumysty óristetip áketý ońaı bolǵan joq. Keńinen kósilýge qarajat qoldy baılady. Ne nárseni de únemdeýge úırengen qytymyr qarjygerler jańa mekeme qyzmetkerleriniń sanyn kóbeıtpeýge tyrysady. At tóbelindeı toppen adam aıtqysyz aýqymdy sharýa istetkendi qalaıdy.
Sultekeń tildiń kedergilerimen kúresti bastamaı turyp, aldymen qarjynyń qulaǵyn ustaǵandarmen arpalysty. Solarmen kúnde tájikelesedi. Jumys isteýge qolaıly shtat kestesin jasap, bekitýge aparady. Olar jobasyn jonyp-jonyp, qıdalap-qysqartyp tastaıdy. Qıdalaýǵa da, buıdalaýǵa da kónbeıtin Sultekeń kesteni qaıta ázirlep, basshylardyń aldyna kiredi. Bóten bireý bolsa, júnjip keter edi. Al bul mineziniń birbetkeıliginiń arqasynda tabandylyq tanytyp, aqyry degenine jetti. «Eger jumysty bastamaı jatyp, shómishten qaǵatyn bolsańdar, bul qyzmetterińniń maǵan qajeti joq», – dep málimdedi. Osydan soń kózge kórinbeıtin kedergiler azaıa bastady.
Sóıtip, jankeshtilikpen iske kiristi. Barlyq oblystardan Til komıtetiniń qurylymdaryn ashty. Tipti aýdandarda da til bólimderi boldy. Bul bir tildiń tútini túzý ushqan ýaqyt edi. Til janashyrlary tilbuzarlarǵa, jarymjan jarnamalarǵa qarsy kúresti. Til komıteti eldiń rýhyn kóteretin bedeldi memlekettik qurylym retinde qalyptasty. Tynym tappaıtyn tóraǵa eldi sońynan erte alatyn tulǵaǵa aınaldy.
Keıin bul qurylym zamannyń yńǵaıyna qaraı birese irilendirilip, birese yqshamdalyp, talaı ońtaılandyrýdy bastan ótkerdi. Soǵan qaramastan til maıdanynyń sardary retinde tanylǵan Sultekeń óz mindetine adal boldy. Ult saıasaty jónindegi memlekettik komıtet tóraǵasynyń birinshi orynbasary, Bilim jáne mádenıet mınıstrligi Til saıasatyn úılestirý departamentiniń dırektory, Ádilet mınıstrligi Quqyqtyq nasıhat, memlekettik tildi damytý jáne jurtshylyqpen baılanys departamentiniń dırektory bolyp qyzmet istegen Sultan Orazalınov kúni búginge deıin paıdalanylyp júrgen birqatar qundy qujattardy ázirleýge basshylyq jasady.
Ulty qazaq azamattarynyń aty-jónin durys jazý tártibi týraly ereje, qazirgi qoldanystaǵy Til týraly zań Sultekeńniń tusynda ómirge jol ashty. Buqaralyq aqparat quraldarynyń tilindegi olqylyqtardy retteýge kúsh saldy. Eger til salasyndaǵy birqatar batyl bastamalarǵa erterek qol jetkizgen bolsaq, bul tegeýrindi tóraǵanyń arqasy dep bilińiz.
Jalpy, bizdiń keıipkerimiz qaı kezde de abyroı-ataqtan kende bolǵan emes. Qazaqstannyń eńbek sińirgen mádenıet qyzmetkeri... Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri... Halyqaralyq Televızııa jáne radıo akademııasynyń múshesi... Prezıdenttiń BAQ salasyndaǵy syılyǵynyń laýreaty... Qoǵam qaıratkeri, jazýshy, telesynshy, baspager, kınoger... Jetetin shyǵar. Biraq osynyń bárinen buryn «Tuńǵysh tóraǵa» degen tirkes eldiń oıyna aldymen oralady. Kúlli qazaq jurty ony tilbasy retinde tanıdy.
* * *
Bir kezde Aıagózdiń vokzalynda elmen birge sýretke túsip jatqan Áýezovtiń artyna kelip, eleýsiz ǵana tura salǵan bala búginde bedeldi tulǵaǵa aınaldy. Muhańnyń jelke tusynan syǵalaǵan uǵymtal ulan keıin jurt aldyna shyqty. Qazir onyń óziniń de artynda qarap turǵan qalyń eli bar. Ony aıtqan biz emes, zamanymyzdyń zańǵar jazýshysy Shyńǵys Aıtmatov. Adamzattyń Aıtmatovy óziniń elý jyldyq mereıtoıyna arnaıy barǵan Sultekeńe: «Seniń artyńda yrǵalǵan qazaq eli tur ǵoı», – dep júrekjardy lebizin bildiripti.
Sóıtip, shynashaqtaıynan Shyńǵystaýdyń shejiresine qanyǵyp ósken parasatty perzent búginde syrly sózdiń Sultanyna aınaldy. Baıaǵyda alqa-qotan otyryp, «Abaı jolyn» ala jazdaı daýystap oqytqan Qundyzdynyń kósheli kóp shalynyń batasy qabyl bolǵan da...
* * *
Búgin Sultan aǵa Orazaly seksen jasqa toldy! Aman-saýlyǵyńyzdy tileımiz, ardaqty aǵa!
Baýyrjan OMARULY
