(Alaqandaı esse)
Sonymen, sol jyly jýrfakqa artyq-kemi joq, tup-týra elý aqyn tústik. Eshkim ózin bireýden kem sanamaıdy. Ekeıdiń elý baqsysy sııaqty shetinen eki ıyǵyn julyp jep tur. Bir-eki jyl óter-ótpeste aramyzdan naǵyz aqyndar iriktelip shyǵady-aý, qalǵanymyz shań qaýyp qalamyz-aý degen oı tipti mıymyzǵa da kirmeıdi. Ásirese, qımyly shapshań, aıqaılap sóıleıtin, shashy tikireıgen myna bir aqynnyń ekpini erekshe.
«Týǵan jer altyn besik, Qyzyl qalam, Jaratqan meni seniń topyraǵyńnan» dep arqyrap óleń oqyǵanda qulaǵyńdy jaryp jibere jazdaıdy. Jarǵaq qulaǵyńnyń jaıyn oılap, ekinshi óleńin oqymaı-aq qoısa eken dep ishteı tilep otyrasyń. Ol biraq qaıtpaıdy. Altynshy, jetinshi óleńinen keıin oryssha ketedi. «O, Janna!..» dep qoıyp, tereńnen tolǵaıtyn kádýilgi mahabbat lırıkasyna kóshedi. Óz qııalyndaǵy Shaganesin tapqan bizdiń ádepki «edireńdegen» Esenınimiz sol edi. Biraq uzamaı ata tegin Esenınge uqsatyp, Úsenın dep qol qoıyp, jyr tolǵaǵan Baýyrjan Úsenov pen barsha jurtty moıyndatqan aqyn qyz Gúlnar Salyqbaeva ortamyzdan sýyrylyp shyqqan soń, jańaǵy kirpi shashty kirpııaz aqynymyz poezııadan qol úzip, shabytyn shaqyrýdy múlde toqtatty. Buǵan ózi de qýandy, biz odan beter qýandyq... «Óleńdi qaıtip qoıarsyń...», – dep qasarysyp qatyp qalǵanda qaıter edik?, Sol jyly oqýǵa túsken elirgen elý aqynnyń biri – Qaraqalpaqstan jerinde týyp-ósken, áskerden kelip, ýnıversıtetke ázer taban iliktirgen kýrstasymyz Qutmaǵambet Qonysbaev bolatyn.
Qaıratty kýrstasymyzdyń óleń jazýdan basqa da óneri jetkilikti edi. Oryssha sóılep ketkende anaý-mynaý orysyńa des bermeıtin. Boıyna bitken bar daýysymen án shyrqaǵan kezde, aınalasyndaǵy el údere kóship ketkenimen, biz jyljymaı, qaısarlyqpen shydap, sońyna deıin tyńdap otyratynbyz. Bes jyl boıy qaraqalpaqtardyń túrli qosyqtaryn áýeletti. Ásirese, «Áıláma, qyzlar» dep qaıtalap soǵyp otyratyn kúldirgi ánge basqanda baǵanaǵy tarydaı shashyrap ketken kóńilsiz kórermenderimiz qaıta túgeldenetin. Oǵan qosa kásibı órt sóndirýshi retinde jurtqa málim. Esep-qısapqa óte júırik. Kez-kelgen býhgalterdiń artyq-aýys qatesin birden shyǵaryp beredi. Ony aıtasyń, áskerde júrgende bokspen shyndap shuǵyldanypty. Táp-táýir judyryqtasqanǵa uqsaıdy. Armany asqaq, dámesi zor. «Jalpy, men olımpıadaǵa qatysýym kerek. Máskeý olımpıadasy bolsa, ótip ketti. Endi tórt jyldan keıin, qudaı qalasa, Los-Andjeleske baram», - dep shıryǵyp júretin. Bizdiń Qut AQSh túgili ózimizdiń KazGÝ-diń boksshylaryn óıtip-búıtip jýasyta almaı júrgende, keńestik elder Los-Andjeleske barýdan bas tartty da, onyń Olımpıada chempıony bolsam degen armany ádire qaldy.
Biraq osy túrli sebepke baılanysty bitińkiremegen eki sharýasynan (aqyndyq pen bokserlik) basqa qolǵa alǵan isiniń aıaqtalmaǵanyn kórgenimiz joq. Oqý bitirgen soń «Sovet Qaraqalpaqstany» gazetinde jaýapty qyzmet atqardy. Ózbekstanda qazaq basylymdaryn ashty. Sol gazet-jýrnaldardy sapaly shyǵaram dep, Almatydan Núkiske qazaq qaripterin teretin baspahana quraldaryn arqalap tasyǵanyn bilemiz. Osy dúnıeni ıelený úshin eki bilegin sybanyp, bal satqanyn da kórdik. Sóıtip, ol baq-nesibesiniń bárine mańdaı terin tamshylatyp, adal eńbegimen jetti. Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda sol eldegi qandastardy qazaq jurtyna kóshirýge muryndyq boldy. Jalpy, ultqa kóp paıdasyn tıgizdi.
Árıne, onyń eptegen, eptegen emes-aý, edáýir qyzbalyǵy bar. Sol minezinen kórgen zııan-zapyrany da jetip artylady. Et qyzýymen aıtýyn aıtyp alyp, opynǵan jeri jeterlik. Biraq onyń qazaq kóshin jalǵaý jolyndaǵy eńbegi bárin de umyttyryp jiberedi. Birge oqyp júrgenimizde «Oı-oı, Qutekeń, Grýppamnyń quty eken!» dep ándetetinbiz. Sodan soń «Qutekeńe eshkim de qoı demeıdi, Saıasatsyz sirá da sóılemeıdi. Ala qashyp ár jaqqa úrpıgen shash, Grýppamnyń tártibin beıneleıdi» dep termeletetin edik...
Eń qyzyǵy mynaý boldy. Oqý bitirer sátte eskertkish retindegi foto-albomǵa túspeımiz be... Qalyptasqan dástúr boıynsha, toptaǵy stýdentterdiń beınesin Qazaqstannyń kartasyna týyp-ósken óńiriniń tusyna qaraı ornalastyrady. Ońtústik oblystardyń perzentteri tyǵyzdaý toptasyp, ıin tiresip turǵan sol sýrette bizdiń Qutmaǵambet respýblıka kartasynyń syrtynda qalyp qoıypty... Endi Qaraqalpaqstanda týǵan jigitti Qazaqstan kartasynyń ishine qalaısha tyqpalamaq?! Sol kezde jastyqtyń áserimen ábden kúlgenimiz esimizde. Shynynda, bul kúletin nárse emes edi...
Áıtse de, karta syrtyndaǵy kýrstasymyz Qazaqstandy osy elde týǵan bárimizden de jaqsy kórdi. Til men dildiń joqshysy boldy. Ult múddesi úshin basyn tasqa da, taýǵa da soqty. Talaı ret saý basyna saqına tilep alyp, daýǵa da tústi. Bedeldi aqparat quraldarynda shyńdaldy. Qazir «Aqıqat arnasy» dep atalatyn gazettiń bas redaktory bolyp qyzmet isteıdi.
* * *
Búgin - sol bir kezde karta syrtynda qalǵanymen, keıin atajurtyna myqtap taban tiregen qajyrly da qaısar kýrstasymyz Qutmaǵambet Qonysbaıdyń týǵan kúni! Aramyzda arqyrap aman júre ber, Quteke!
Baýyrjan OMARULY
