(Bazar jyraý murasy týraly zertteýler haqynda)
Qazaq ádebıetiniń tarıhynda aıryqsha iz qaldyrǵan aıtýly jyr júıriginiń biri – Bazar jyraý Ońdasuly. Syr óńirinde ǵumyr keshken Bazar jyraýdyń shyǵarmashylyǵy tolǵamynyń tereńdigimen, oıynyń utqyrlyǵymen, sóz kestesiniń kórkemdigimen erekshelenedi.
Rýhanııamyzdyń asyl qazynasyna qosylǵan sóz súleıiniń murasy qaı kezde de zertteýden kende bolǵan joq. Joǵary oqý oryndaryna arnalǵan oqýlyqtarda únemi aty ataldy. Onyń óleń-jyrlary ár jyldarda basylyp shyqqan «Úsh ǵasyr jyrlaıdy», «Bes ǵasyr jyrlaıdy» atty antologııalyq jınaqtarǵa engizildi. Tipti keńes dáýirinde «Sovetskıı pısatel» baspasynyń Lenıngrad bólimshesinen jaryq kórgen «Poety Kazahstana» atty asa bedeldi antologııada aqyn óleńderi Vs.Rodjestvenskıı men Vl.ybınniń aýdarmasymen jaryq kórip, «Bazar byl poetom, kotoryı, bolshe chem kto-lıbo ız ego sobratev, jıvshıh vo vtoroı polovıne HIH veka, sledoval ıskonno drevnım tradıııam. Vysokohýdojestvennye stıhotvorenııa Bazara, napısannye v forme aforıstıcheskıh nastavlenıı, zatragıvalı takıe voprosy, kak smysl chelovecheskoı jıznı, problemy moralı ı etıkı, ı ımelı v svoe vremıa shıroko rasprostranenıe v narode», – dep baǵa berildi. Onyń tereń oıǵa jeteleıtin taǵylymdy termeleri halyq arasynda udaıy oryndalyp júrdi. Sondyqtan Syr súleıleriniń ishinde Bazar jyraýdyń esimi el-jurtqa kóbirek tanymal boldy.
Muhtar Áýezov ony tutas bir júzjyldyqty qamtyǵan qaıǵy-sher poezııasy ókilderiniń sanatyna qosyp, «Bul dáýirge aty belgili aqyndardan kiretin kóp bolýǵa kerek edi. Óıtkeni arǵy zamannyń Sypyra jyraýy, Qaztýǵany, berginiń Alasha Baıtoq jyraýy, Bazar jyraýy, Dosqojasy bolsyn – barlyǵy da zar zaman dáýirinen úlken oryn alatyn aqyndar», – dep tujyrymdaıdy. Al qolyna túsken birqatar óleńin jerine jetkize taldap, Bazardyń «sózge júırik, oıly aqyn ekenin sezgen» Maǵjan Jumabaev 1923 jyly «Aq jol» gazetinde jarııalanǵan «Bazar jyraý» atty maqalasynda «Shynynda, Bazaryń kór-jerdi óleń qylyp, kóringendi maqtaıtyn qur mal tapqysh bolmas. Assa, eldiń qamyn oılaǵan, qalsa, óziniń oıyna tereń boılaǵan «keńesi keńinen keletin» aqyn ekendigi óleńinen baıqalady», – dep baılam jasapty.
Qazaq ádebıetiniń eń súbeli qundylyqtaryn jınaqtaǵan «Bes ǵasyr jyrlaıdy» antologııasyna engen Bazar jyraýdyń «Sóıle deseń, sóıleıin», «Ózimdeı-aq ul týar», «Áli de sende arman joq», «Tilek», «Jıyrma bes», «Ár kemelge – bir zaýal», «Jámıǵy qazaq bir týǵan», «Tirshiliktiń túrleri», «Áleýmetter, qulaq sal» jáne basqa terme-tolǵaýlary – shoqtyǵy bıik týyndylar. Bul jınaqty qurastyrýshylar «Buqar jyraý men Mahambetten keıingi tolǵaý alyby – Bazar jyraý. Ol kitabı aqyndar men saraı aqyndaryna da uqsamaıdy. Shyǵarmalarynyń mazmuny men taqyryby qazaq ómiriniń shyndyǵynan týǵan», – dep túsinikteme beredi.
Bazar Ońdasulynyń murasyn alǵash ret jınaqtap, jeke kitap etip bastyryp shyǵarǵan zertteýshi Sháribek Aldashulynyń jankeshti eńbegin erekshe atap ótýge tıispiz. Jyr jampozynyń shyǵarmalary keń taralǵan aımaqta týyp-ósken ol baǵa jetpes rýhanı baılyqtyń joq-jitigin túgeldeýge ólsheýsiz úles qosty. Sh.Aldashevtiń tujyrymdaýynsha, «Balqy Bazardyń óz tóńiregindegi basqa barsha súleılerge syrsandyq, sheberhana bolǵany anyq».
Keıinirek Begdildá Aldamjar qurastyrǵan Balqy Bazardyń «Nazbedeý» jınaǵy da ǵylymı ortanyń nazaryn aýdaryp, murany túgeldeýge mol úles qosty. Onda Syr súleıiniń tolǵaýlary, jyrlary, termeleri, arnaýlary, syn-syqaqtary, dastandary toptastyryldy.
Sonymen qatar, jyr alybynyń shyǵarmashylyǵyn arnaıy zerttep, ǵylymı eńbek qorǵaǵan, «Balqy Bazar jyraý» atty monografııasyn jaryqqa shyǵarǵan Serikbaı Qosan bazartanýǵa eleýli eńbek sińirdi. Ol M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń qoljazba qorynan, Ortalyq ǵylymı kitaphanadan, muraǵattardan jyraýdyń óleń-jyrlaryn izdep taýyp, jańasha tekstologııasyn túzdi. Keıin folklorshy ǵalym B.Júsipov ekeýi baspaǵa daıyndaǵan Bazar jyraýdyń «Jámıǵy qazaq bir týǵan» atty kitabyna jańasha kózqaraspen ǵylymı túsiniktemeler usyndy.
Belgili ádebıettanýshy ǵalym, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Baǵdat Káribozuly uzaq jyldardan beri beri Bazar jyraý shyǵarmashylyǵyn zertteýmen júıeli túrde aınalysyp keledi. Qazaq poezııasynyń ulttyq sıpatyn zerdelep, ádebıettanýshylar qaýymyna keń tanylǵan ol dańqty Syr súleıiniń óleń-tolǵaýlaryn qaı kezde de nazardan tys qaldyrǵan emes. Ǵalymnyń Bazar jyraý týraly maqalalary ǵylymı basylymdarda turaqty jarııalanyp turdy. Keıin ol bul taqyrypqa myqtap den qoıyp, 2009-2011 jyldar aralyǵynda Qyzylordadan respýblıkalyq ǵylymı-tanymdyq «Bazar jyraý» jýrnalyn shyǵardy. Osy basylym Bazar shyǵarmashylyǵyn zertteýshilerdiń rýhanı ortalyǵyna aınaldy. Qıyndyq qyspaǵyna baılanysty shyǵýyn toqtatqan jýrnaldyń jaryq kórgen merzimi bazartanýdyń berekeli belesi bolyp sanalady. Bul týrasynda ádebıettanýshy ǵalymnyń ózi: «Bazar jyraý» jýrnalynyń maqsaty – keshegi-búgingi Syr eliniń tarıhy men mádenıeti, óneri týraly ǵylymı maqalalar men eńbekterdi, sondaı-aq úlgili kórkemóner týyndylaryn únemi jarııalap otyrý, sóıtip, oqyrmandarymyzdyń, ásirese jastarymyzdyń kózin ata-babasynyń adamzat órkenıetin jasaýǵa aralasqanyna, teksiz, tórkinsiz jurt bolmaǵanyna jetkizý», – dep oı tolǵaıdy. Ǵylymı basylym Bazar jyraý týraly barlyq zertteýlerdi bir arnaǵa shoǵyrlandyra aldy. Osynyń bári «Bazar jyraý» jýrnalynyń bas redaktory, professor B.Káribozulynyń tynymsyz eńbeginiń arqasynda júzege asqany talas týdyrmaıdy.
B.Káribozulynyń bul turǵydaǵy taǵy bir jemisti qadamy – Bazar jyraý murasyn 200 tomdyq «Syrdarııa kitaphanasy» jobasy aıasynda bastyryp shyǵarýy. Ol bul jınaqqa arnap alǵy sóz jazyp, jyr júıriginiń parasatty poezııasynyń erekshelikteri jóninde ǵylymı baıyptama jasady. Ǵalym osy kezde deıingi zertteýlerdiń barlyǵyn saraptaı otyryp, búgingi kózqaras turǵysynan ózindik oı túıedi. Onyń maqsat-muraty – oı-tujyrymdardyń árkelkiligine taldaý júrgizip, óz tanymy boıynsha baǵa berý, derekter men málimetterdiń birizdiligin ornyqtyrý. Zamananyń árqıly belesindegi qoǵamdyq oı sana deńgeıinen aıtylǵan pikirlerdiń anyq-qanyǵyn saralap, qorytyndy shyǵarǵandy jón kóredi. Zertteýshi bul taqyrypqa atsalysqandardyń báriniń eńbegine qurmetpen qaraıdy. Olardyń jetistikterin únemi atap kórsetip, úzdik úlgilerin kópke tanytýǵa umtylady. Iaǵnı, zertteý mádenıetin tolyǵymen saqtaıdy.
Ǵalym ózi qyzmet isteıtin oqý orny – Qorqyt ata atyndaǵy Qyzylorda memlekettik ýnıversıtetindegi Bazar shyǵarmashylyǵyn zertteý jumystaryn uıymdastyrýdyń uıytqysy bolyp otyr. Keıingi býynnyń tek aqynnyń murasyn oqyp-ıgerip qana qoımaı, ony salmaqtap-saralap, taldap-tarazylaýǵa tikeleı atsalysýyna da múmkindik týǵyzýda. Ádebıet tarıhy men teorııasynyń mamany retinde Syr súleıiniń óleń-tolǵaýlarynyń ár qyrynan qarastyrylýyna yqpal etip keledi. B.Káribozuly osyǵan oraı «Bazar jyraýdyń ádebı murasy fılolog mamandar daıarlaý barysynda kýrstyq, dıplomdyq jumystarǵa, magıstrlik, kandıdattyq, doktorlyq dıssertaııalarǵa zertteý nysany bolyp kele jatqanyn» atap kórsetedi.
Zertteýshi Bazar jyraýdyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna qatysty málimetterdiń dáldigin anyqtaýǵa kóbirek kóńil bóledi. Osy turǵydan alǵanda jyraýdyń týǵan jyly men ákesiniń atyna baılanysty birqatar derekter daýly bolyp júrgenin aıtýǵa tıispiz. Máselen, Bazardyń ákesi birde Ońdas, birese Ótemis delinedi. Elge keń taralǵan poezııalyq antologııalarda onyń týǵan jyly 1842 jyl dep kórsetiledi. Sondaı-aq Hanǵalı Súıinshálıev bul datany 1839 jyl, Sháribek Aldashuly 1841 jyl, Serikbaı Qosan 1940 jyl dep tanytady. Al Baǵdat Káribozuly jyraý shyǵarmashylyǵyn uzaq jyl zerttegen Sháribek Aldashev eńbekterine, aqyn urpaqtarynyń estelikterine, tarıhshy Jumamurat Shámshiniń «Bazar jyraý» atty maqalasyna súıene otyryp, jyr júırigi 1841 jyly týǵan degen tujyrymǵa toqtalady.
Ǵalym Bazar shyǵarmashylyǵyn saıasattyń yńǵaıynda taldaǵan zertteýshilerdiń qateligin kórsetip, qaıta qalyptaýǵa kúsh saldy. Ásirese, jyraýdyń shyqqan tegine, kúndelikti tirshiligine, shyǵarmashylyq órisine baılanysty jańsaq ketken tustardy aıqyndaýǵa barynsha atsalysty. Ol bul turǵyda tórelikti Bazar tolǵaýlarynyń mátininen izdedi. Logıkalyq qısynǵa salyp qarasa, óleń sózdiń derektik sıpatynyń ózi kóp nársege kóz jetkizetin tárizdi.
B.Káribozuly jyraý shyǵarmashylyǵyndaǵy tarıhı derekter men tulǵalardyń málimetterine de jete mán berdi. Ol sóz súleıin óz zamanynyń jylnamasyn hatqa túsirgen shejireshi retinde tanytty. Bazar murasynyń ólketaný isine mol úles qosatynyn atap aıtty. Belgili zertteýshiniń «Óz ólkesi men eliniń eleýlileriniń esimderin elep, ómirlerin kórkem shejirege aınaldyra otyryp jyrlaý – Bazar jyraýdyń dara qoltańbasy. Búgingi syrboıylyqtardyń joǵaryda atalǵan esimderge beı-jaı qaraı almaıtyny, ata-babalarynyń atyn estip, janyn túletip, sanasyn jańǵyrtatyny – ónerdiń arqasy, Bazar arqyly bizge jetken maǵynaly maǵlumat, qundy derektiń áseri ekenin aıtýymyz kerek», – degen pikirine osy turǵydan den qoıǵan jón.
B.Káribozulynyń bul taqyryptaǵy zertteýleriniń mańyzdy bóligi – Bazar jyraý tolǵaýlarynyń kórkemdik kestesi. Ol aqynnyń sóz qoldanystaryna, beınelik quraldarynyń sıpatyna, keıipteýleriniń ózindik ereksheligine jete mán beredi. Bazardyń «Ár kemelge – bir zaýal» tolǵaýyn taldaı kelip, «Adam, ań-qus, janýarlar beınesi tıptendirile otyryp, ómir qubylystarynyń máni ashyla túsedi, dúnıeniń jalǵandyǵy men ótkinshiligi, ózgermeliligi «batyr – bir oqtyq, baı – bir juttyq» degendeıin yńǵaıda jyrlanady», – dep oı túıedi. Jyraý fılosofııasyn túsinip-túısinýi de ózgeshe. Zertteýshiniń úǵymyna toqtalsaq, «Jelge jetkizbes júırik ań, ker qulan, nazbedeý tulpar, qyran búrkit, baı men batyr, – Bazarsha aıtqanda, bárine de zaýal bar, máńgilik esh nárse joq».
Bazar Ońdasulynyń tolǵaýlaryndaǵy basty taqyryptyń biri – adam boıyndaǵy túrli qasıetter. Ómir qubylystaryna asa jetik jyraý keleńsizdikterdi sanamalaı otyryp, qashanda adam bolyp qalýǵa úndeıdi. Ony jalań kúıinde jetkizbeı astarly oımen, qatparly tuspalmen ańǵartady. Tirshiliktiń mánin uǵyp, ótkinshi ǵumyrdy maǵynaly etip ótkizýge shaqyrady. Bir-birine qarama-qarsy uǵymdardy ózara shendestirý arqyly eldiń kózin aqıqatqa jetkizý maqsatyn ustanady:
Atamyz alys bolǵanmen,
Jámıǵy qazaq bir týǵan.
Bir bálege jolyǵar,
Esebin tappaı sóz qýǵan.
Tozǵanmen túri ózgermes,
Shoıynmenen teń bolmas,
Tutqasy kúmis jez qumǵan,
Basynda ispet bermese,
Aǵarmas kúnde bet jýǵan...
Tanymy tereń, oıy oralymdy, sózi salmaqty shaıyrdyń óleń-tolǵaýlaryndaǵy mazmun men kórkemdiktiń osyndaı maǵynaly mysaldaryn jan-jaqty saralaǵan zertteýshi óziniń tujyrymdaryn ádebıet teorııasynyń qalybyna salady. B.Káribozuly óz eńbekterinde únemi toqtalatyn jyraý men onyń keıipkerleri máselesin qatar qarastyryp, bederli baıyptama jasaıdy. «Bazar jyraý ózi kóterip otyrǵan máseleniń máni men mańyzyn osy keıipkerleriniń adamdyq minez-qulqy men adamgershilik qasıetin ashý arqyly dáleldep beredi. Dál osyndaı janrlyq sıpat tolǵaýdyń ádebıet týyndysy turǵysynan negizgi qyzmeti – ómir men adam tanytýshylyq fýnkııasyn tolyq atqaryp shyǵýyna múmkinshilik jasaıdy», – deıdi ol.
B.Káribozuly Bazar jyraý shyǵarmalaryn janrlyq jaǵynan jiktep, onyń ár janrdy jetildirýge qosqan úlesin aıqyndaýǵa da den qoıdy. Ásirese, aqyn murasynda kóp kezdesetin úlginiń biri – tolǵaý tásili. Bul qazaq ádebıetindegi barlyq aqyn-jyraýlardyń óleń-jyrlaryn órnekteıtin ári keńinen taralǵan janr. Ádebıet teorııasyn zertteýshilerdiń tolǵaý týraly tolǵamdary jetkilikti. Al Bazar jyraý tolǵaýdyń sıpatyn árlendirýge qandaı úles qosty degende, B.Káribozulynyń usynymy mynadaı: «Tolǵaý-óleńge ádebı keıipkerlerdi molynan engize otyryp, janr júgin derekti, naqtyly tarıhı adamdar týraly aıtýmen aýyrlata túsý – Bazar jyraýdyń sýretkerlik turǵydaǵy qazaq óleńine qosqan úlken jańalyǵy».
Ǵalymnyń naqtyraq tanytýǵa umtylǵan máselesi – Bazar jyraýdyń dúnıetanymy. Jalpy, jyraýlardyń ómirdi uǵynýynda uqsastyq baıqalǵanymen, ár tulǵa ózindik kózqarasymen aıqyndalady. Dúnıeni taný bar da, ony jyr arqyly beınelep túsindirý bar. Sol turǵydan alsaq, qaı jyr júırigi qandaı amal qoldanady degen saýalǵa jaýap izdeýge týra keledi. Másele jyraýdyń shyǵarmashylyǵynda dúnıeniń beınesi qalaı keıipteletinine baılanysty. B.Káribozulynyń zertteýine júginsek, «Ómirlik dúnıetanymyn óz taǵdyrymen qosórim tolǵap otyrý – Bazar jyraýdyń ásirese, ómiriniń sońǵy kezderinde shyǵarǵan jyrlaryna tán erekshelik. Ár nárseniń aqıqatyn anyq tanı alǵan oıshyl jyraý, báribir, ómirdiń ótpeliligine, dúnıeniń qysqalyǵyna ókinedi».
Bazar jyraýdyń asa kórkemdikpen jyrlaǵan taqyryby – sóz óneri men til máselesi. Jyr júırigi boıyna bıdiń bolmysy daryǵan azamat el taǵdyryn qara sózben joqtap, ult múddesin qyzyl tildiń qudiretimen tanyta alatyndaı bolýy kerek dep sanaıdy. Jyraý áleýmettiń bas kóterer ıgi jaqsylaryn sózdi juptaı bilýge úndeıdi, namysyn janyp, qaırap-qanattandyrady («Aıtqyr dep seni kim aıtar, Kóp aldynda sózińdi, Kúıbeńdep jatsań aıta almaı»), qyzyl tildi qoldana bilse, alapat kúshke aınalatynyn ańǵartady («Ashylyp sózdiń toǵany, Ál bermeıtin bógeýge, Sarqyrap seldeı qaptasa»).
Bazar Ońdasulynyń sóz sıqyryn bederlegen tolǵaý-termeleri el aýzyna keńinen taralǵan:
Sóz asylyn terip aıt,
Aqyn bolsań bal tańdaı.
Yzǵytyp aıda daýsyńdy,
Ińirde kóshken shaıtandaı.
Semizin sóıle sózińniń,
Myń jylqynyń ishinde,
On jylǵy qysyr baıtaldaı.
Sóz nóserin tasqyndat –
Tastan-tasqa sekirgen,
Taý jaılaǵan arqardaı.
Bul jaǵynan da zerdeli zertteýshi B.Káribozulynyń aıqyn ustanymy bar. Ol jyraýdyń tolǵaýlaryndaǵy «Qumaryn tarqat, alqanyń», «Sóıle, tilim, josylyp», «Sóıle deseń, sóıleıin», «Qımyldap qal, qyzyl til», «Sýyq sóz qulaqqa emes, kóńilge muz» degen áserli tirkesterge aıryqsha nazar aýdarady. Bul shuraıly tirkesterdiń birqatar tolǵaýlarǵa ataý bolyp turǵanyn da qaǵys qaldyrmaıdy. Sheshendik ónerdiń oqýlyǵy sekildi Bazar termeleriniń mazmunyna jiti úńiledi. Sóıtip, «Bazar jyraýdyń bizdińshe, basqa áriptesterine qaraǵanda qattyraq kóńil bólgen máselesi – til, sóz. Osylardyń adamdar qarym-qatynasyndaǵy, el ómirindegi orny. Ásirese, jyraý tildiń, sózdiń qoǵamdyq, ónerlik sıpatyna aıryqsha toqtalyp otyrady. Til men sózdiń qoǵamdaǵy, ónerdegi ornyn belgilep, oǵan anyqtama berýge Bazar jyraý birneshe tolǵaýlarynda aınalyp soǵyp otyrǵan», – dep qorytyndy jasaıdy.
Qazaqtyń kóshpendi ómirindegi, jarasymdy tirshiligindegi tulǵalar da Bazar jyraý murasyn aıshyqtaı túsedi. Ol ár uǵymnyń mán-mańyzyn, onyń ult damýyndaǵy ornyn bederli sózben, kórkem tilmen beıneleıdi. Bazar murasyn zertteýshi ǵalym máselege osy qyrynan kelýdi de umytpaıdy. Sondyqtan onyń «Qas júırik, batyr men balýan, kósem men sheshen, baı men bı, arýlar jaıly tereńnen tolǵanady. Obrazdy oılaýdyń beıneliligi, kórkem til dástúrli qazaq poezııasyn osy tusta da Bazar jyraý anyq aqyndyq qoltańbamen baıyta túskenin baıqaý qıyn emes», – degen baıyptamasyn ǵylymı eńbeginiń túıindemesi dep uqqan abzal.
B.Káribozulynyń jyraý shyǵarmalaryndaǵy din taqyryby jóninde de berik baılamy bar. Ol «Bir ǵajaby, Bazar jyraý tolǵaýlarynda o dúnıe, bul dúnıe dep jyrlaý, dinı saryndar men uǵymdarǵa bir jaqty boı urý atymen joq», – dep tujyrymdaıdy. Sondaı-aq ǵalym sóz zergeriniń arnaý óleńderi, támsil sózderi, dastandary men hıkaıalary týraly oralymdy oı órbitedi. Ásirese, zertteýshi Bazar jyraýdyń «Aına-taraq», «Ámına qyz», «Maqpal-Segiz» dastandarynyń kórkemdik sıpatyn aıqyndaýǵa kóbirek kóńil aýdarady.
Jalpy, ǵalym bul taqyrypty jan-jaqty qarastyryp, Bazar jyraý jyraý jónindegi barlyq zertteýlerdi úılestirý mindetin moınyna alǵan deýge bolady. Sol sebepti ol osy máselege qatysty árbir derekti oı eleginen ótkizip, tosyn tujyrym, qısyndy qorytyndy jasaı biledi. Qoryta aıtsaq, belgili ádebıettanýshy ǵalym Baǵdat Káribozulynyń Bazar jyraý shyǵarmashylyǵy týraly zertteýleri júıeliligimen, tereńdigimen, salmaqtylyǵymen daralana túsedi.
Baýyrjan OMARULY
