Ulttyq kitaphanada Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda Alash avtonomııasynyń 100 jyldyǵyna arnalǵan dóńgelek ústel ótti. Jıyndy Ulttyq kitaphana, «Kóshpendiler atamurasy» Halyqaralyq qoǵamdyq qory, «Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestigi, Halyqaralyq adam ınstıtýty, Abaı atyndaǵy QazUPÝ uıymdastyrdy.
Sharaǵa alashtanýshy, tarıh ǵylymdarynyń doktory, professor Mámbet Qoıgeldi, L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti janyndaǵy Alashtaný ortalyǵynyń dırektory Sultan-Han Aqquly, fılologııa ǵylymdarynyń doktory, professor Aıgúl Ismaqova, «Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestiginiń dırektory Arman Áýbákir jáne BAQ basshylary qatysty.
Dóńgelek ústeldi tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty, professor Bolat Saǵıdollauly júrgizdi. Jıynda alashtanýshy ǵalymdar Alashtyń arǵy-bergi tarıhyna qatysty tarıhı derekterge muqııat qaraý kerektigin basa aıtty. Máselen, álıhantanýshy Sultan-Han Aqquly: «13 jeltoqsan – Alashorda úkimetiniń jasaqtalǵan kúni. Bıyl Alash avtonomııaly memleketiniń 100 jyldyǵyn toıladyq. Keıingi kezderi Alash partııasy, Alash qozǵalysy, Alash avtonomııasy degen ataýlardy jalpylama bilse de, onyń ıdeıasynyń túp-tórkinin, túpki maqsatyn túsinbeı aıtyp, jazatyndar kóbeıdi. Alash partııasy, Alash qozǵalysy – Alash ulttyq-demokratııalyq, parlamenttik respýblıkasyn qurý jolyndaǵy qadamdar edi. Mádenıet mınıstrliginiń qoldaýymen Alash kósemi Álıhan Bókeıhan týraly «Qazaq jeriniń joqshysy» atty úsh tilde monografııalyq eńbek jaryq kórdi. Búgingi táýelsiz elimizdiń irgetasyn qalap, shekarasyn belgilep, shegelep ketken Alash qaıratkerleri ekenin moıyndaýǵa tıispiz. A.Baıtursynulynyń murasyn jınaqtaǵan «Til – tanym» kitaby – qundy mura. Buryn Alash ıdeıasyn júzege asyrýda qazaq baılarynyń erekshe qoldaý kórsetkeni tarıhtan belgili. Búgingi kúnde alashtanýǵa qarjylaı qoldaý bildirip, qaıratkerlerdiń eńbegin jaryqqa shyǵarýǵa demeýshilik jasap júrgen Jaýǵashty Nábıevtiń eńbegi erekshe», – dedi. Alashtanýshy Mámbet Qoıgeldi bıyl Alashordanyń 100 jyldyǵy aıasynda ótkizilip jatqan is-sharalarda tarıhı qatelikterge jol bermeý kerektigin basa aıtty. Ol: «Alash tarıhyna qatysty kıno, kórkem shyǵarma jazǵanda, sahnalaǵanda arhıv derekterine súıengen abzal. Nasıhattaǵanda kópe-kórneý málimetterdi qoldaný – tarıhqa qııanat. Mysaly, kúni keshe teatrdan Ersaıyn Tóleýbaıdyń «Alashtyń Álıhany» spektaklin arnaıy baryp kórdim. Biz memleketimizdi nyǵaıtamyz, birligi bekem el bolamyz desek, tarıhı tulǵalardy birine-birin qarsy qoıýdy toqtaýymyz kerek. Spektaklde Álıhan Bókeıhan, Ahmet Baıtursynuly bar, Mirjaqyp Dýlatuly múldem joq. Bir tulǵany aspandatyp, ekinshi tulǵany tómendetýdiń qajeti qansha edi? Álıhannan tergeýde: «Kimmen oılasasyz?» dep suraǵan. Ol tergeýshiniń suraǵyna: «Kóp adammen syrlasa bermeımin. Oılasatyn eki-aq adam bar. Biri – Ahmet, ekinshisi – Mirjaqyp» degen derek bar. Úsheýi – Alash ıdeıasynyń azabyn da, tozaǵyn da birge kórgen, birinen biri ajyramaıtyn tulǵalar. Bólip-jaryp tarıhqa qııanat jasaýǵa bolmaıdy. Qoıylym, spektakl, kıno túsirse de, ǵalymdardan keńes surap, tarıhı kitaptardy oqyǵany jón. Búgingi kórermenniń sanasyna ádebı dúnıemen qabyldanǵan oqıǵalar, keler urpaqty adastyrady. Biz ne jasasaq ta saýatty jasaıyq», – degen ǵalym táýelsiz eldiń tarıhyn kemshiliksiz, úlgi bolatyndaı nasıhattaý kerek ekendigine keńinen toqtaldy.
Sonymen qatar mereıtoılyq is-sharada qazaq, orys tilderinde jaryq kórgen birneshe bıblıografııalyq eńbektiń tusaýy kesildi. Olar: «Alash qozǵalysy: tarıh jáne qazirgi zaman», Álıhan Bókeıhan bıblıografııalyq kórsetkishi, «Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestiginiń «Alash Orda: ulttyq ıdeıa jáne din máseleleri» atty respýblıkalyq ǵylymı-tájirıbelik konferenııasynyń materıaldar jınaǵy.
Bıyl Ulttyq kitaphana «Alash» qozǵalysy: tarıh jáne qazirgi zaman» atty bıblıografııalyq kórsetkishti daıyndaǵan. Jınaq – 2005 jyly jaryq kórgen eńbektiń jalǵasy. Qazaq, orys tilderinde jaryq kórgen kitapta Alash tarıhyna qatysty 1908-2017 jyldyń qyrkúıegine deıingi ádebıetter qamtylǵan. Memleket qaıratkeri, Alashorda úkimetiniń tóraǵasy, ǵalym Álıhan Bókeıhannyń ómiri men qyzmetine arnalǵan bıblıografııalyq kórsetkishte 1889 – 2016 jyldar aralyǵyndaǵy baspa betinde jaryq kórgen ádebıetter jınaqtalǵan.
«Adyrna» ulttyq-etnografııalyq birlestiginiń tóraǵasy Arman Áýbákirdiń aıtýynsha, Almaty qalasy Din isteri jónindegi basqarmanyń qoldaýymen bıyl Alash avtonomııasynyń 100 jyldyǵyna oraı keshendi jobalar júzege asqan. Birlestik «Alash Orda: ulttyq ıdeıa jáne din máseleleri» respýblıkalyq ǵylymı-tájirıbelik konferenııa, «Azat rýhtyń aldaspandary» atty ulttyq mýzyka keshi, «Alash arystary: ulttyq dástúr jáne din» atty derekti fılm ázirlegen. Konferenııa materıaldar jınaǵy «Alash ıdeıasynyń qalyptasýy men máni», «Alash qaıratkerleriniń qyzmeti men murasy» tóńireginde toptastyrylǵan. Alǵashqy bólimde Alash arystaryna deıingi ulttyq qundylyqtar men dinı otarlaý saıasatynyń máseleleri týraly materıaldar jınaqtalǵan. Ekinshi bólimde alashordashylardyń qazaqqa sińirgen eńbegi qamtylǵan.
Jıyn sońynda Alash qaıratkerleriniń qundy murasyn zerdelep, jınaqtap eńbek etken birqatar azamattar marapattaldy.
Maıra JANYSBAI,
"Aıqyn"
