(Akademık-jazýshy Zeınolla Qabdolovtyń shyǵarmashylyq
laboratorııasy haqynda)
Qolyna qalam ustaǵan jandardyń qaı-qaısysy da ózindik jazý stılimen, mashyq-mánerimen, eshkimge uqsamaıtyn ádet-daǵdysymen erekshelenedi. Jazýshynyń kórkem shyǵarmasymen tabysyp, rýhanı lázzatqa bólenetin bylaıǵy oqyrman bul týyndylardyń qalaı ómirge kelgeni, qansha ýaqyt jazylǵany, keıipkerlerdiń qalaı iriktelgeni, onyń túptulǵalary (prototıp) kimder ekendigi, taǵy basqa qaltarystaǵy málimetteri jóninde bile bermeıdi. Teginde, bul – sýretkerdiń jazǵan dúnıelerine ǵana emes, onyń shyǵarmashylyq laboratorııasyna úńiletin zertteýshilerdiń úlesindegi sharýa.
Jalpy, álemge tanymal jazýshylardyń qaı-qaısysynyń da shyǵarmashylyq laboratorııasy jóninde jan-jaqty málimet jınaqtalǵan. Sebebi, órkenıetti elderdiń ǵıbratty ǵalymdary men zııaly zertteýshileri tekti tulǵalarynyń tirshiligindegi ár sátti nazardan tys qaldyrmaıdy. Olardyń ómirbaıanyn ábden retke keltirip bolǵan soń, ulylarynyń ustaǵan jádigerlikterine, tutynǵan zattaryna sıpattama jazyp, ǵylymı aınalymǵa engizedi. Ony aıtasyń, sol marǵasqalardyń tabany tıgen jerdiń topyraǵyna, qoly tıgen zattyń qıqymyna, tústenip ketken ornynyń kóleńkesine deıin qaǵazǵa qattap qoıady. Al biz bolsaq, jazý ónerine Taý-ken ınstıtýtynyń stýdenti retinde bir búıirden kelip qosylyp, ádebıet pen ádebıettanýdyń tuǵyrly tulǵasyna aınalǵan Zeınolla Qabdolovtyń shyǵarmashylyq laboratorııasyn óz deńgeıinde qarastyra almaı kele jatqanymyz ras.
Akademık-jazýshy Zeınolla Qabdolovtyń kórkem shyǵarmalary da, ǵylymı zertteýleri de, syn maqalalary da, pýblııstik dúnıeleri de jetkilikti ekenin bárimiz bilemiz. Al osy týyndylarynyń jazylý tarıhy, qalamgerdiń jazý daǵdysy, keıipkerdi tańdaý tásili, sýretkerlik sheberliginiń qupııasy jónindegi baılam-baıyptamalar qabdolovtanýdyń ózgeshe qyryn asha túser edi. Biz máseleniń osy jaǵyna úńilgendi jón kórdik. Sonymen, Qabdolov qalaı jazdy? Shyǵarmalaryn qalaı týyndatty? Onyń jazý proesi qalaı júzege asty? O basta oıǵa alǵan shyǵarmashylyq josparlaryn tolyq oryndaı aldy ma? Qalamgerlik ádis-tásili, ádet-mashyǵy qalaı boldy? Bul maqalamyzda osy saýaldarǵa da jaýap izdep kórmekpiz.
Áıgili Frıdrıh Shıller kez kelgen shyǵarmasyn jazǵanda shirigen almadan shabyt alady eken. Bir kúni ony úıine izdep barǵan dosy Gete bólmeniń ishin jaılaǵan jaǵymsyz ıisten júregi aınyp, qaıta-qaıta loqsypty. Al, Cherchıldiń «Onyń qylmystan tapqan aqshasy tarıhtaǵy eń ataqty degen urynyń kól-kósir tabysynan asyp túsedi» degen qaljyńyna arqaý bolǵan, detektıv janrynda 78 roman jazǵan Agata Krıstı búkil sıýjetterin alma jep otyryp qurastyrady eken. Ústeliniń janyna bir jáshik shirigen almany qoıyp, sonyń ıisinen rahattanyp, ómiri shirimeıtin shyǵarmalar jazǵan Shıller men tátti alma jemese shabyty kelmeıtin Krıstıge qaraǵanda Zekeńniń baby, árıne, bólekteý boldy. Alaıda, onyń da dastarhanynan álemdi tamsandyrǵan Almatynyń aporty eshqashan úzilgen joq. Qabdolovtyń qyzyl almasy óziniń ǵana emes, ataqty Shyńǵys Aıtmatovtyń shyǵarmashylyǵyna da áser etti. Ǵalamǵa tanymal qyrǵyz jazýshysynyń «Qyzyl alma» novellasy Zekeńniń túrtki bolýymen ómirge keldi. Ol bul dúnıesin Zeınolla Qabdolovqa arnaǵany barshaǵa belgili.
Z.Qabdolovtyń ońashalyqty jany súıetin aǵylshyn jazýshysy Roald Dal sekildi jyp-jyly ári berekeli baspanasy turǵanda úıiniń mańyndaǵy ómiri ot jaǵylmaıtyn sýyq saraıǵa kirip alyp, búrseń qaǵyp, ústeldi de paıdalanbastan, sarǵysh bloknotyn tizesine qoıyp jaza beretin ádeti bolǵan joq. Shańyraq qurǵan ádepki jyldarynda kórgen qıyndyǵyn esepke almaǵanda, negizinen keń kabınette, qolaıly ústelge jaıǵasyp, jaıly oryndyqta otyryp qalam siltedi. Zııatty zaıyby, qadirli qamqorshysy Sáýle apaıdyń arqasynda onyń ár zaty óz ornynda turdy. Jazý bólmesinde qashannan qanyna sińgen uqyptylyq pen tııanaqtylyq saltanat qurdy. Biraq únemi eldiń ortasynda, kópshiliktiń arasynda júrgen onyń ústel basynda sarylyp uzaq otyrýǵa ýaqyty bola qoımady.
Shyǵarmashylyq shabyt shaqyrardan buryn ara-tura máıithanany aralap ketetin Charlz Dıkkens árbir elý jol jazǵannan keıin aldyndaǵy ystyq sýdan jutyp, tamaǵyn jibitip qoıady eken. Al Aleksandr Pýshkın óz týyndylaryn lımonad iship otyryp jazypty. Tipti bul sýsyndy shekten tys jaqsy kórgeni sonshalyq, ómiriniń sońyna deıin odan ajyramapty. Lıeıde birge oqyǵan dosy ári sekýndanty Konstantın Danzastyń esteligine súıensek, Dantespen dýelge ketip bara jatyp, jolaı kondıter dúkenine soǵyp, bir stakan lımonadty simirip salypty. Baby men baǵy kelisken Zeınolla Qabdolovtyń da ústeliniń mańynda qymyzy men shubaty, shaı men sýy daıar turdy. Munyń bári qalamgerdiń alańsyz jazýyna, júıeli jumys isteýine múmkindik berdi. Biraq, soǵan qaramastan, zertteýshiler jiti baıqaǵandaı, «týa bitken ádebıetshi Z.Qabdolov burqyratyp jaza bermedi, jazýǵa kelgende kidi» (D.Ysqaquly) boldy.
Orystyń uly jazýshysy Anton Chehov pen Zeınolla Qabdolovtyń shyǵarmashylyq ádet-daǵdylarynyń arasynda birqatar uqsastyq baıqalady. Zertteýshiler Chehovtyń jumys bólmesiniń tap-taza turatyny, al óziniń asa uqypty ári jınaqy, ústi-basy muntazdaı bolyp júretini, túr-álpeti, kıim-kıisi, jan-dúnıesi, oı-tanymy ózara keremet úılesimdi ekeni týraly jazdy. Bul sıpattama jazýshy Z.Qabdolovtyń da shyǵarmashylyq tabıǵatyn ashady. Tek ol Chehov sekildi kópshiliktiń ortasyna shyǵatyn kostıýmin kıip alyp, shart túıinip jazýǵa otyratyn qatań qaǵıdany ustanǵan joq. Ózine yńǵaıly kıimmen, yńǵaıly rejimmen jumys istedi.
Zeınolla Qabdolov aǵylshyn jazýshysy Vırdjınııa Výlf sııaqty túrli-tústi sııanyń bes-altaýyn birdeı paıdalanbasa da, qara jáne kók sııamen jazdy. Ilgeride tabylǵan kúndelikteri men hattaryna qanyq kók sııa qoldanylǵan. Sondaı-aq, amerıkalyq jazýshy Genrı Mıller sekildi bir shyǵarmany bitirgenshe, ózgesine qol sozbaıtyn qaǵıdatqa da baǵyna qoımapty. Kerisinshe, bir týyndyny bastap qoıyp, jedel jazylatyn basqa dúnıelerge kirisip ketetin qalamgerlik daǵdy Zekeńe de jat emes. Uzaq jazylǵan «Meniń Áýezovim» roman essesi men sol aralyqtaǵy maqalalary men oı-tolǵanystary buǵan naqty dálel bola alady. Osy Mıller jaryqtyqtyń «jazýshylyq – alǵy kezektegi nárse, qalǵanynyń bári – keıin, biraq adam bolyp qalý kerek, jurtpen sóıles, el arala, qulqyń soqsa – kóńilińdi kóter» degen ustanymy Qabdolovtyń bolmys-bitiminen alys ketpeıdi. Ol da únemi joldyń ústinde, jurttyń júreginde, eldiń alaqanynda júrdi.
Bolashaqta keıipkerlerińe aınalatyn el adamdarymen etene aralasý da – shyǵarmashylyqtyń quramdas bóligi. Bul turǵydan Zeınolla Qabdolovtyń tabıǵaty Fedor Dostoevskııdiń qalamgerlik ádet-daǵdylaryna jaqyndaý. Adamdarǵa degen yqylas Dostoevskııdiń eń basty qasıeti bolǵanǵa uqsaıdy. Ol jańa adamdarmen tanysýdy, kezdeısoq jolyqqan kisilermen áńgimeleskendi jaqsy kóredi eken. Emen-jarqyn tildesken adamnyń kózine týra qarap, bolashaq kitaptaryna materıal jınap, keıipkerleriniń obrazyn qalyptastyrǵan desedi. Qalyń qazaqtyń aıaly alaqanynda júrgen Zeınolla Qabdolov ta mundaı shyǵarmashylyq mashyqtan kende bolǵan joq. Uzaq saparlardan jańa shyǵarmanyń kiltin taýyp oraldy, túrli basqosýlardan keıipkerlerin ushyrastyrdy, jıyn-toılarda el aýzynda jattalǵan qanatty sózderin qaldyrdy.
Jazyp bitirgen dúnıesin nemese onyń aıaqtalǵan belgili bir bóligin jan-jaryna oqyp berý – qazaqtyń kóptegen jazýshylaryna tán qasıet. Qalamgerler arasynda qalyptasqan, tipti ábden jaýyr bolǵan «Meniń alǵashqy redaktorym – zaıybym» degen sóz bar. Zekeńniń de barlyq týyndylarynyń alǵashqy oqyrmany – zaıyby Sáýle Qabdolova bolǵany barshaǵa aıan. Aldymen baspasózde jarııalanyp, keıin kitapqa aınalǵan S.Qabdolovanyń kúndeligindegi: «B.Maılındi aıaqtap, kompıýterge berdi. Endi Maǵjanmen otyr. Bular – oqýlyq. Alǵashqy eki tomdyqtyń birinshisin qarap, baspaǵa daıyndap, tapsyrdy. Endi ekinshisin alyp keldi. Ony da qyzdarmen qaraýym kerek. Zekeń túzetedi», «Jazıra ekeýmiz «Jalyndy» oqydyq. Bitirýge jaqyndaı tústik» nemese «Zekeń baıandamasyn bitirdi, bastyrdy. «Qaharman aqynnyń taǵdyry men taǵylymy» dep atap, ekeýmiz otyryp, taǵy qaradyq», – degen joldar bul pikirimizge dálel bolmaq.
Al álemdik deńgeıdegi tanymal jazýshylardyń alǵashqy oqyrmandary ár túrli kisiler bolyp keledi. Birinde – zaıyby, ekinshisinde – dosy, úshinshisinde – perzenti, tórtinshisinde – tileýlesi, besinshisinde – kóńildesi... Tipti, aǵylshyn aqyny Ýılıam Vordsvort jańa jazylǵan sııasy keppegen óleńderin esiginiń aldynda jatatyn tóbet ıtine oqyp beripti. Eger bir tusyna kelgende ıt ars ete qalsa, sol jerin lezde qaıta jazýǵa otyratyn kórinedi. Tabıǵat aıasyna shyǵyp, taý-tasqa, tal-terekke, ózen-kólge óleńderin oqyǵan aqyndar da bolǵan.
Baq-berekesi kelisken syrbaz Zekeń – shyǵarmashylyq serigi jaǵynan joly bolǵan adam. Onyń ári kómekshisi ári redaktory ári kitaphanashysy ári muraǵatshysy mindetin atqarǵan Sáýle Qabdolova qalamger týyndylarynyń ómirsheńdigine bir kisideı úles qosty.
Zeınolla Qabdolov qarapaıym nárseniń ózinen kórkemdik kóre aldy. Onyń ilgeride qoıyn dápterine túsirgen jazbalarynda búgingi qalamgerlerge úlgi bolatyn sheberlik sabaqtarynyń mysaldary jıi kezdesedi. Oıly obrazdar men bederli beınelerdi jazbas buryn aldymen basynda pisiredi, mıynda qorytady. Máselen, jazýshynyń 1958 jylǵy kúndeligindegi: «17.IV. Úlken úıde qus ósirýshiler májilisi ótip jatty. Munda sóılenip jatqan sózderdiń bári qustar jaıly eken. Men aralarynda on-aq mınýt boldym. Sózdi tyńdaǵanym joq, sóıleýshige qarap uılyǵysa qalǵan tyńdaýshylardy sholdym da otyrdym: ǵajap-aý, qusqa uqsamaıtyn bireý bolsaıshy, aıdary jelbiregen átesh, shúregeı úırek, mamyrlaǵan qaz, tumsyǵy ımek qaraqus, keńirdegi soraıǵan kókqutan, qalbaǵaı men qara qarǵa, saýysqan men shil... bári, bári kóz aldyma elestemesi bar ma?», – degen tolǵamy obrazdy túrde oılaı biletindiginiń kórinisi.
Jazýshynyń jeke muraǵatyndaǵy jazbalarda bolashaqta atqarmaq isteri, shyǵarmashylyq josparlary da baıandalǵan. Ásirese, jaýapty qyzmet istep, bıliktiń býyndarynda júrgen kezinde qalamgerlik kásipke ańsary kóbirek aýǵan. Qym-qýyt keńse jumysynda ýaqyttyń baǵasyn bilip, shyǵarmashylyqtyń qadirin túsingen Zeınolla Qabdolov óziniń aldynda qyrýar mindet qoıady. «Túbinde uzaq ýaqyt qaınaǵan el ómirine aralaspaı, keleli eńbek týǵyzý múmkin emes», – dep tujyrym jasaıdy, «17.IV. Áńgime taqyryptary: Aqjar. Jarypshyqqan. «Qyr sýretteri» ıkline. Bekjuma Dosjanov. Men qalaı túńildim? Myljyń. Túsik (ýrod). Satıralyq áńgimeler ıkline. 17.IV. Maı ótisimen elge, egis dalasyna shyǵý kerek. Stalın atyndaǵy kolhoz – úlken taqyryp», – dep jany qalaǵan janrlaryn tizbeleıdi, «21.IV. Búgingi tańdaǵy birinshi borysh – mıllıard! Mıllıardqa qoldan kelgen úlesti qosý kerek. Jazý kerek: áńgime, ocherk, pýblııstıka!.. Arala, kór, sezin, oıla, tolǵan da jaz! Jazý kerek, jazý kerek!», – dep ózin qamshylaǵan ústine qamshylaı túsedi.
Zeınolla Qabdolov – qaıda júrse de, qandaı kóńil-kúıde bolsa da, únemi shyǵarmashylyqpen tynystaǵan adam. Ol qýanyshta da, qaıǵyda da aıtar sózin kórkem kesteleı bildi. Óıtkeni, qalamger týyndygerliktiń tabıǵatynan, sýretkerliktiń saýytynan, avtorlyqtyń aýrasynan eshqashan aýlaqtaǵan emes. 1958 jyly Máskeý, Harkov, Ialta, Evpatorııaǵa sapary kezinde de jol-jónekeı alǵan áserlerin qaǵaz betine túsirip otyrǵan. Sol kúndeliktegi: «Meniń bolashaq romanymda bir egde tartqan adam bolý kerek. Onyń denesi eńgezerdeı, eki ıyǵyna eki kisi mingendeı alyp, al bet-pishini 15 jasar baladaı qalyp qoıǵan (Morgýn). Jáne bir adam bar. Ol ázir turǵan harakter. Búkil minez-qylyǵy, is áreketi ap-aıqyn: J.J», – dep shyǵarmashylyqtyń jumbaq áleminen syr ashady.
Ádepkide ádebıetke óleńmen kelgen qalamger poezııanyń birqatar janrlarynda baq synady. Óleń de, tolǵaý da, poema da jazyp, shyǵarmashylyq ortanyń kózine tústi. Birneshe án teksterine sóz jazdy. Bul týyndylary jaqsy baǵalanyp, Qasym Amanjolovtyń nazaryna ilikken Z.Qabdolov Hamıt Erǵalıevtiń eskertpesinen soń óleńdi birjola qoıyp, prozaǵa bet burady. Bozbala kúninde aqyndar aıtysyna qatysqany jóninde jazýshynyń óz maqalasynda aıtyldy. «Men ózimdi shynymen óleńshi ekenmin dep qalyp, baıaǵy Móńkeniń Muratynsha Dossordaǵy Tájibaı jyrshy Tekeevpen, Saǵyzdaǵy Túrekesh jyraý Túıeshıevpen soqtyǵysyp, izdep júrip aıtysqanym bar emes pe?», – dep jazdy ol. Osylaısha túrli janrlarda talaptanyp kórgen qalamger shyǵarmashylyq laboratorııasyn meılinshe jetildirgeniniń arqasynda parasatty prozashyǵa, áleýetti ádebıetshige, ǵıbratty ǵalymǵa, shynaıy sheberge aınaldy.
Akademık-qalamger ómir boıy adam tabıǵatyna úńilip, qaıtalanbas tulǵalardy keıiptedi. Sondyqtan onyń keıipkerleri ulttyq minezdi boıyna darytqan alýan túrli jandar beınesinde jurt jadynda saqtaldy. Talaı protıpterden kórkem obraz jasaǵan Zekeńniń ózi de Smaǵul Elýbaıdyń «Aqboz úı» romanyna prototıp boldy. Adamtanýdy jete meńgergen Zeınolla Qabdolovtyń tujyrymyna súıensek, «Ár adam – zerttelmegen ken. Ony zertteý kerek. Zerttep qana qoımaı, onyń kózin ashý kerek».
Talǵam tarazysy men talap deńgeıi joǵarylyǵynyń arqasynda sheberlik bıigine kóterilgen Z.Qabdolov áriptesterinen de, oqyrmandarynan da laıyqty baǵasyn aldy. Ásirese, onyń jazý máneriniń minsizdigi, shyǵarmalarynyń estetıkalyq áseri jalpyhalyqtyq dárejede moıyndaldy deýge bolady. «Qabdolovtyń qalamgerlik qabileti» degen uǵym naǵyz sheberliktiń balamasy sekildi jurtshylyq sanasynda berik qalyptasty. Sondyqtan aqyn Saǵynǵalı Seıitovtiń:
Óziń syndy sóziń asyl ótimdi,
Irilikke jastaı burdyń betińdi.
Sóz zergeri, taý turpatty tulǵasyń,
Sózstannyń prezıdenti sekildi, –
degen óleńin eldiń parasatty perzentine, ulaǵatty ulyna degen ystyq yqylasynyń belgisi dep qabyldaýǵa bolar. Onyń shyǵarmashylyq álemi, jazýshylyq jan dúnıesi, qalamgerlik qupııasy únemi zerttelip-zerdelene bermek.
«Mahambettiń ár sózi – quıylǵan qurysh, qorytylǵan qorǵasyn. Ony óńdep-jóndeımin dep jasytpaý kerek. Mahambet pen Abaıǵa redakııa júrmeıdi», – dep jazýshynyń ózi aıtqandaı, Zeınolla Qabdolovqa da redakııa júrmeıdi. Onyń da ár sózi, ár sóılemi shyǵarmashylyq laboratorııasynda «quıylyp, qorytylyp» shyqqan baǵa jetpes jádigerler desek, qatelese qoımaspyz.
Baýyrjan OMARULY
