(Qazaq tiliniń búgingi problemalarynyń túp-tórkini osydan júz jyldan astam ýaqyt burynǵy qoǵamdyq ahýalda kórinis tapty)
Qazaq Elinde HIH jáne HH ǵasyrlardyń toǵysynda Aǵartýshylyq qozǵalys aıqyn ańǵarylyp, ol kóbine-kóp ult azattyǵyna umtylý ańsarymen ushtasty. Maǵjannyń: «Sezinbeı ózinikin, ózgenikin, Aty óshkir oqyǵandar netip jatyr?» – degen ózekjardy ókpesi, Sultanmahmuttyń: «Paıda, zııan aıyrsaq,
Júre bermeı jegýge», – degen ótinishti talap-tilegi sol zamandaǵy zııaly, zaıyrly kóńil-kúıdiń konteksine dóppe-dóp keldi.
Ult tilindegi merzimdi basylymdardyń paıda bolýy, ár túrli saladaǵy kitaptardyń baspa júzin kórýi, oqýlyqtar men hrestomatııalardyń jaryqqa shyǵýy aǵartýshylyqtyń aqparattyq keńistigin aıqyndasa, oryssha oqýdyń taralýy men musylmansha bilim berý júıesinde jádıdshildiktiń irge tebýi onyń ıdeologııalyq túr-turpatyna yqpalyn tıgizdi. Qalyń uıqyǵa kamalǵan qazaq saharasynyń qaqpasy bir zamat batysqa da, shyǵysqa da birdeı ashylǵan bolatyn; nátıjesinde Uly Dalada tórtkúl dúnıeni toǵystyrǵan mádenı polıentrızm oryn aldy.
Al osy joıqyn akkýltýraııalyq teketires pen taıtalastyń barysynda eldiktiń, erendiktiń uıytqysy – qazaq tiliniń taǵdyry jardyń shetinde, jeldiń ótinde turdy.
«Rýsshany haram deımiz bizdiń dinde...»
Jalpy jurttyń arasyna jaıylmaǵanymen, ulttyq elıtanyń bir bóliginiń ortasynda úsh tildilik (keıde odan da kóp tildi ıgerý) qubylysynyń taralatyny — osy tus.
Aýyz ádebıetindegi aıshyqtarymen talaıdy tamsandyrǵan ana tilimizben katar, resmı qarym-qatynas qaǵazdarynda jáne jazba jádigerlikterde — baıyrǵy sanskrıt, latyn, eski shirkeýlik-slavıandyq til tárizdi, belsendi dárejede biriktirýshilik mindet atqarǵan «shaǵataı», «túrkı», «kitabı» dep atalatyn ortaazııalyq ortaq ádebı til de qoldanysta boldy. Al Reseı ımperııasy qazaq saharasyn tutastaı kuzyryna qaratqan sátte otarshyldyqgyń bir tiregi — orys tiliniń ornyn tııanaqtaý máselesi kún tártibine kirgizildi.
Uly Abaı ult ómirindegi ózgeristerdi tereń túsinip, ózge eki tildiń budan bylaıǵy ýaqytta turmys-tirshilikte qanshalyqty mán-mańyzy bolatyndyǵyn dál boljap, baıyptap bergen edi. Ol «qulshylyq qylarlyq qana, túrki tanyrlyq qana» saýat ashqan qazaq balalaryn arab-parsyny bilip, buǵan qosa oryssha oqýǵa shaqyrǵanda, muny ústem eldiń «zararynan qashyq bolý, paıdasyna ortaq bolý» qajettigimen tuspaldady jáne «qazaqqa kúzetshi bolaıyn, biz de el bolyp, jurt bilgendi bilip, halyq qataryna qosylýdyń qamyn jeıik» degen nıetpen úırený qajettigine den qoıdy.
Abaıdan sońǵy aǵartýshy aqyndardyń da oı qorytyndylary osy quralyptas. Mysaly, bir óleńinde:
Paıǵambar, haq qudany bir bilińiz,
Oryssha men musylmansha til bilińiz, —
dep tarazy basyn teń ustaýǵa tyrysqan Ábýbákir Kerderi kelesi tarmaqtarda:
Paıdaǵa dúnııada jaramaıdy,
Oryssha oqymaǵan bul kúnińiz, —
degen tujyrymǵa toqtaıdy. Dindar aqynnyń basqa bir rette:
Oryssha ǵylym bilmese,
Esh paıdaǵa aspady
Musylmansha moldańyz, —
dep qıystyrǵan qatarlary da ómir shyndyǵynan órilgendigi shúbásiz.
Sol sııaqty ımany kámil taǵy bir shaıyr, qajy Maqysh Qaltaev «Rýssha oqý kerek» atty óleń jazyp, onda bylaı deıdi:
Rýsshany haram deımiz bizdiń dinde,
Muqtaj bolyp tursaq ta osy kúnde.
Tilmashqa taǵzym qylyp jalynǵansha,
Aryzyńdy ada qyl óziń bil de.
Pereýodshıkti kóremiz áldeqandaı,
Sonykinen kem be edi bizdiń tańdaı?!
Aqynnyń anyqtaýynsha, ımperııalyq júıeniń ıtarshysy, «ara aǵaıyndyqtan» tabys tabatyn tilmashtar, ıaǵnı «pereýodshıkter — hıtryı»; abzaly, óz basyńdy óziń qorǵap, esebińnen jańylmaı, eshkimge eseńdi jibermeýiń úshin oryspen tikeleı tildese ári taıtalasa alatyndaı tuǵyrǵa talpynǵanyń jón.
Mine, «bısmillásiz» sóz bastamaıtyn, dáretsiz jer baspaıtyn kudaıshyldardyń ózin zamannyń sharttary osyndaı sharasyz, biraq shalymy mol sheginiske májbúr qylǵan.
Bul ulttyq ustanymdy Mirjaqyp Dýlatuly: «... dúnıemizde kajetti haqylarymyzdy alyp, jerimizdi, malymyzdy saqtaý úshin, basqalardan qorlyq kórmes úshin oryssha oqyp, húnerli bolalyq. Oryssha bilmegendiktiń zararyn bilý faryz dárejesinde qajet ekendigin, mine, munan baıqańyz: Rossııa memleketinde júz qyryq mıllıonnan artyǵyraq halyq bar; hámmási júz toǵyz tilmen sóıleıdi, sonyń ishinde ústin til — orys tili; kúlli húkimet mekemelerindegi jumystar orys tilinde bolady, zakondar hám solaısha», — dep mánistese, Muhamedjan Seralın ózi redaktorlyq etken «Aıqap» jýrnalynyń betinde mynadaı sózdermen mazmundady: «Ústimizden qarap turǵan úkimetimiz Rossııa bolǵan soń, orys tilin bilý bizderge paryz dep aıtsaq — kúnáli bolmaspyz... Rossııa memleketinde baqytty bolyp tirshilik etý úshin ǵylym, óner kerek, oryssha til bilý kerek» (1912. №3, 54-6et). Kezinde alash jurtynyń taǵdyryna jany tyzyldaǵandyqtan, aqylǵa salyna aıtylǵan mundaı túıin-toqtamdardyń keńestik kezeńde burmalana baıyptalyp, «ınternaıonalızm» ıdeıalaryna ıip baǵyndyrylǵany búgin barshaǵa uǵynyqty ǵoı deımiz. Ár áleýmettik oıdyń bitim-baǵdaryna tek qana tarıhı turǵydan baǵa berýdiń oryndylyǵy osyndaıda eske oralady.
Sóıtip, qazaq qoǵamynda «ne ómir, ne ólim» máselesi tezge túsken mezette ulttyq ıntellıgenııanyń dinı de, dúnııaýı de baǵdardaǵy ókilderiniń tilge qatysty tilek-talaptary — qaısybir adasýlarǵa qaramastan — eldiń murat-maqsat-múddesine laıyqtaldy. Alashtyń aldyńǵy saptaǵy azamattarynyń atanyń qany, ananyń sútimen daryǵan rýhanı mura-mırasty sanamaǵanda, maǵyryptyń da, mashyryqtyń da mádenıetin jete meńgerip, olardyń ishinen qaıtalanbas tutas tulǵalardyń shyrqap shyǵýy ǵajap jaıtqa jatady.
Bulaı bolýyna zııalylarymyzdyń áldeneshe tildi birdeı bilýi de súrleý ashqany sózsiz.
Mysaly, Shákárim Qúdaıberdiuly:
Jasymnan jetik bildim túrik tilin,
Sol tilge aýdarylǵan barlyq bilim.
Erinbeı eńbek ettim, eńbek jandy,
Jarqyrap qarańǵydan týyp kúnim.
Oıatqan meni erte — Shyǵys jyry,
Aınadaı aıqyn boldy álem syry.
Talpynyp orys tilin úırenýmen,
Nadandyqtyń tazaryp ketti kiri, —
dep óziniń orasan bilimdarlyq pen bútindikke jetýi jaıynan habar jaıady.
Bul — kóp tildiliktiń qazaq halqynyń qapastaǵy sezimin sergitip, sanasyn saralap, ózin saqtaýyna, ózgeniń úzdiginen úırenip, jamanynan jırenýine, sóıtip tól topyraqta ósip-óngen elden erek, ozat oıly suńǵylalardy suryptaýǵa tıgizgen septigi.
«Bir mılláttiń jany hám rýhy-dúr...»
Alaıda tilder toǵystyǵynyń paıdaly, pozıtıvti sıpatymen qosa, zııandy, zararly jaqtary da birtindep baıqala bastady; ıakı qazaq tiline qaýip tóndi. Sonyń, sebebinen ana tilin ardaqtaý, qyzǵyshtaı qorý qajettigi kózge kórindi. Zadynda, bul problema erteli-kesh qaı halyqqa da soqpaı ketpeıtin syńaıly. Belgili etnolog G.Shpet: «... ulttyń «oıanýy» árqashan týǵan til, onyń tazalyǵy jáne taǵy basqa tustary týrasyndaǵy asa qamqor súıispenshilik sezimmen sabaqtasyp jatatyndyǵyn tarıh betterinen taýyp berý qıyn emes. Mysalǵa HÚIII ǵasyrda nemistiń oqymysty ortasynda ana tili úshin júrgizilgen kúresti nemese XIX júzjyldyqtyń aıaǵynda polıak halqynyń óz tiline aıalaı nazar aýdarýyn aıtsaq ta jetip jatyr...», — dep jazsa, orystyń aǵartýshy-«arhaısteri» de ulttyń birinshi uıtqysy dep tildi dáriptegen. Sondyqtan F.Rastopchınniń ııanovqa jazǵan hatynda: «Birinshi Petrdiń saqal-murtymyzdy kúzep tastaǵany, al Shývalovtyń bylǵanyshty franýz tilinde sóıleýge zorlap tańǵany bizdi qandaı baqytsyzdyqqa dýshar qyldy deseńshi!», — deýin jańalyqqa emes, jat jurttyq yqpalǵa qarsylyq retinde qabyldaımyz.
XIX ǵasyrdyń sońy — XX ǵasyrdyń basynda quldyq qamytyndaǵy qazaq ultynyń tili de tarıh talqysyna tústi.
Qazaq tiliniń tabıǵaty men taǵdyry tóńiregindegi áńgime Ybyraı Altynsarınnen keıin — «Dala ýalaıatynyń gazetinde» jarııalanǵan Dinmuhamed Sultanǵazınniń «Qazaq tilinshe jazý týradan» (1896, № 31,32), «Bizdiń, qazaq tili týraly bes-alty aýyz sóz» (1890,№6), Asylqoja Qurmanbaevtyń «Qazaq tili týrasynan» (1894, № 27) atty maqalalarynda qozǵaldy.
Sońǵy avtordyń ózge týyndysynda: «Arapsha, parsysha, túrikshe hám ózge tilderdi qazaqtardyń oqymysty adamdarynyń aralastyryp sóıleskenderi meılinshe kóp bolady. Ózderiniń mundaı sóılegenderin bilimshiliktiń belgisi dep oılaıdy. Lákin namysqa tartpaı, óziniń zatyn korlaǵan ekenin bilmeıdi. Bizdiń qazaqtyń maımylǵa uqsap, bireý ne qylsa, sony qylatuǵyny bek kóp... Qazaqtyń tili jyl-jyl saıyn tómendep bara jatyr. Bul qazaqtyń tilin kóterip, molaıtyp ilgeri bastyrmaqqa qajet-dúr. Arap, parsy hám ózge tilderdi bilgenmen bilimdi bolmaıdy. Bul tilder bizge eshbir paıda keltirmeıdi. Bizdiń qazaqtar bul az paıdaly tilderdi úırenýge ýaqytyn ótkizip, eńbegin esh qylǵansha, onan da ózderiniń qazaq tilin hám oryssha tildi úırenýge ýaqytyn ótkizip, eńbegin esh qylsa jarar edi. Bul tilder bizge ózge tilden góri kóbirek kerekti bolsa kerek», - dep qazaq tiliniń qamyn oılap otyrǵanda, shyǵys tilderine shúıligip, orys tiline búırek burýynda, árıne, aǵartýshylyqtyń alǵashqy adymdarynyń tájirıbesine tán ýtılıtarlyq birjaqtylyqtyń taby bar.
Orysshalyqtyń qudiretine qulaı súıinýge, syıynýǵa negizdelgen tildik ýtopııadan oqyǵandarymyz ulttyq oıaný barysynda birte-birte aıyqty.
«Aıqap» jýrnalyndaǵy M.Maldybaevtyń «Til týrasynda (1912, №4), «Taǵy da til týrasynda» (1912, №7), M.Esenkeldınniń «Til týrasynda» (1912, №7), Sh.Saıymbaevtyń «Til joǵaltý týrasynda» (1913, №7), t.b. avtorlardyń maqalalarynda ústem ulttyń úkimdarlyǵy qazaq tiliniń quldyraýyna sep ekendigi sóz etiledi. Mysaly, Ýalıalla Halılı «Til saqtaýshylyq» atty shyǵarmasynda (Aıqap. 1912, №9): «...qazaq jastarynyń kóbine oryssha oqyǵandary óz tilin umytyp, ıakı umytpasa da qazaq tilimenen sóz aıtýǵa namystanýshylarymyz da joq emes. Biz mıllátke olardan onsha kóp paıda úmit ete almaımyz. Ondaı adamdardyń kóbi qazaq tiliniń, óz dininiń qadirin bilmeı, tek qana óz qursaǵyna qyzmet etip ketedi», — dese, Túrik balasynyń «Qazaq» gazetinde basylǵan (1913, №2) «Orynbor. 10 fevral» maqalasynda tómendegi jaılar táptishtelgen:
«Ulttyń saqtalýyna da, joǵalýyna da sebep bolatyn nárseniń eń qýattysy — til. Sózi joǵalǵan jurttyń ózi de joǵalady. Óz ultyna basqa jurtty qosamyn degender áýeli sol jurttyń tilin azdyrýǵa tyrysady. Egerde biz qazaq degen ult bolyp turýdy tilesek, qarnymyz ashpas qamyn oılaǵanda tilimizdiń de saqtalý qamyn qatar oılaý kerek. Qazaqtyń osy kúngi isiniń betine qaraǵanda hám munan bylaı isimizdiń beti osy bolsa, qazaq tili azyp joǵalýǵa yqtımal...»
Taǵy da sol «Aıqaptyń» tilimen sóılegende, til men ádebıet — «bir mılláttiń jany hám rýhy-dúr» bolǵandyqtan, bul eki qubylystyń taǵdyr-talaıynyń qosarlana qarastyrylýy da túsinikti. Birde ásire shyǵysshyldyqtyń yǵytynda ketý, birde ásire batysshyldyqtyń yqpalyna kóný nemese osy eki arnanyń terezesin teń ustaýǵa tyrysýshylyq kórkem shyǵarmalardyń kestesinde keı kezde ana tiliniń ar-abyroıyn eskermeýshiliktiń esebinen júzege asyrylyp jatty. Óleń órimine jat jurttyq sózderdi kózjumbaılyqpen kiristirý jıi kezigetin jaǵymsyz jaıtqa aınaldy. Sultanmahmut Toraıǵyrovtyń «Qazaq tilindegi óleń kitaptary jaıynan» atty maqalasyndaǵy: «Naǵyz shynyn aıtqan ýaqytta, qazaq tilinde dep bastyrylǵan kitaptardyń kóbinde qazaqtyń ıisi de joq. Nege deseń, deni bytpyraq, bytpyraq bolmaǵandarynyń aǵyny teris... Eger oryssha oqyǵandardyń aýzynan shyqsa, noǵaı mektebinde oqyǵandardyń aýzynan shyqsa, qudaı óziń jón ber!.. Shákirtter ózdi-ózin uǵynady da qoıady», — degen paıymdaýlarda tataýsyz shyndyq tur. Ózi de bastapqyda «ádebı tilmen» áýestenip, bul dertten birte-birte aıyqqanyn moıyndaǵan Mirjaqyp Dýlatuly qazaq tili týrasynda: «Qazaq tili baı, taza, irgeli jurt tili dep bárimiz aıtamyz. Muny ińkár qylatynymyz joq. Biraq qur baı, taza deýmen ǵana tilimiz ózdiginen saqtalyp, ádebıetimiz órbip kete ala ma? Qaı jurttyń tili bolsa da tý basynda bizdiki sekildi taza da baı bolǵan. Biraq olar kórshi jurttardyń sózi qosyla-qosyla, júre buzylǵan...» (Qazaq, 1915, №93), — dep qaýiptendi.
Halyqtyń bolmys-bitimine tikeleı baılanysy bar kez kelgen kubylystyń qadir-qasıeti oǵan naqty qater tóngen sátterde ǵana shyn máninde elene bastaıtyndyǵyn eskersek, qazaq tiliniń qaıta túleýine kesirin tıgizetin kedergilerdiń anyq kórinýi de sana-sezimdegi kúrt betburysty baıqatty. Osynyń nátıjesinde, akademık Rabıǵa Syzdyqova aıtqandaı, «qazaq halqynyń ári qaraıǵy mádenı dúnıesine halyqtyń óz tili, ulttyq tili qyzmet etýi kerek degen ıdeıa týady». Til tazalyǵy úshin kúres ony ulttyq bolmystyń eń aıaýly, eń ardaqty belgisi retinde jańasha qabyldaýdy qalyptastyrdy. Qazaq aqyndarynyń shyǵarmashylyǵynda buryn bolmaǵan ana tili taqyryby asqan súıispenshilikpen jyrlana bastady.
Bul taqyryptaǵy bizge málim tyrnaqaldy týyndylardyń biri — belgisizdeý avtor Myrzahmet Qojaqlanovtyń «Aıqap» jýrnalynyń 1914 jylǵy 13-sanynda jaryq kórgen «Týǵan tilime» atty alty shýmaqty óleńi.
Eı, týǵan til, baspaı artqa,
Umtyl endi, alǵa bar.
Kúniń shyǵyp, aıyń týmaı,
Biraz ýaqyt ettiń zar, —
degen joldarmen bastalatyn óleńniń kórkemdik órnegi estetıkalyq talap turǵysynan kemshindeý kóringenimen, tyń tanapqa túren salýymen kundy.
Kele-kele kórnekti aqyndarymyz da bul taqyrypqa bet buryp, ana tiline arnalǵan syr-sezimderin jyr kestesine kóshirdi. Mysaly:
Súıemin týǵan tildi — anam tilin,
Besikke jatqanymda-aq bergen bilim.
Shyr etip jerge túsken mınýtimnen
Qulaǵyma sińirgen tanys únim.
S.Toraıǵyrov
Qadirli, baǵasy altyn anam tili,
Senimen baǵalanǵan balań túri.
Tórt bólip tún uıqysyn jubatam dep,
Senimen áldılegen anam meni.
I.Jansúgirov
Aqyndar negizinen týǵan tilge degen qarym-qatynasyn anaǵa súıispenshilikpen teń sanap, búkil tirliginiń baıandy tustaryn, baqytty taraýlaryn sonyń shýaq-sharapatyna telidi.
Al Maǵjan Jumabaıuly «Qazaq tili» atty óleńinde tarıhı sana tuńǵıyǵyna boılap baryp:
Erlik, eldik, birlik, qaırat, baq, ardyń —
Jaýyz taǵdyr joıdy bárin ne bardyń...
Altyn Kúnnen baǵasyz bir belgi bop,
Nurly juldyz, babam tili, sen qaldyń! —
deıdi de, «taza, tereń, ótkir, kúshti, keń» — týǵan tilin ulttyń basyn biriktiretin kúsh esebinde kóredi:
Tarap ketken balalaryńdy baýyryńa
Aq qolyńmen tarta alarsyń sen, tilim!
Toq eterin aıtqanda, qazaq tilin ulttyq rýhtyń ustyny dárejesinde túsinip-túısinýdi Aǵartýshylyq dáýiriniń jemisi deımiz jáne sol proestiń satylaryn bylaısha bólemiz:
- Qazaq qoǵamyndaǵy qalyptasqan tarıhı ahýalǵa sáıkes kózi ashyq toptyń ortasynda kóp tildiliktiń (arab, parsy, orys, tatar, t.b.) boı kórsetýi;
- Kóp tildilikti durys qoldanbaýdyń saldarynan ádebı, t.b. týyndylardyń «sholjyń», «shúldir» (Sultanmahmut) sózdermen shubarlanýynyń jappaı etek jaıýy;
- Qazaq tiliniń buzylyp-bylǵanýyna qarsy narazylyqtyń paıda bolyp, nátıjesinde ony ulttyq maqtanysh-mereıdiń ajyraǵysyz bólshegi degen tanymnyń týýy.
Odan bergi kezeńderde de til tazalyǵy úshin birde býyrqanyp, birde báseńdep otyrǵan talas-tartystardyń ózeginde sonaý Qazaq Aǵartýshylyǵynyń rýhanı tájirıbesi men taǵylymy jańaryp-jańǵyryp jasap kele jatqandyǵy kúmánsiz.
Amantaı ShÁRIP,
QR UǴA korrespondent-múshesi,
fılologııa ǵylymdarynyń doktory,
professor
