Kerýen kóshken kún...

1728
Toqtar... Toqa... Toqtar aǵa... Qasıetti qara shańyraq – M.Áýezov atyndaǵy Ádebıet jáne óner ınstıtýtynyń búgingi altyn dińgeginiń biri edi ol. Sońǵy jyldarda sóz ustahanasyndaǵy alyptar shoǵyry azaıǵan soń bulardyń býyny da qasterli ǵımarattyń qutyna aınalǵan-dy.
Talaı tuǵyrly tulǵanyń izi qalǵan bul mekemedegi barlyq bólim bir tóbe de, qoljazba bólimi bir tóbe. Toqtar aǵamyz sol eski jádigerlikterdi oqyp, taldap-tarazylaýdyń maıtalman mamany edi. Ulttyń rýhanı qazynasy jınaqtalǵan qoljazba jáne tekstologııa bólimin bizdiń ınstıtýttyń Mekkesi deýge bolar. Sol mereıli Mekkeniń qaǵbasynyń qaqpasyn qas qaqpaı kúzetip Toqtar aǵam otyratyn.
Beınelep aıtsaq, bul bólim arǵy dáýir, basqa bólimder bergi dáýir sekildi edi. Alyp Er Toqa sol arǵy dáýirden bir sátte sytylyp shyǵyp, bergi dáýirdiń adamdarymen az-kem tildesetin de, kóne zamannyń tuńǵıyǵyna qaıta súńgıtin. Sodan kún uzaqqa ejelgi dúnıeden jetken qoljazbalarǵa kómilip, myń túrli mátinge úńilip, Uly dalanyń uly rýhymen kúbir-kúbir sóılesetin. Endi sonyń bári eles...
Bul ǵıbratty ǵımaratta «Bir ózi – bir ınstıtýt» degen bıresmı laýazymdy bir aýyzdan ıelengen sanaýly ǵana ǵalym boldy. Toqańnyń tabıǵaty da soǵan jaqyn edi. Barshaǵa belgili tirkesti sál túrlendirsek, ǵalymda da ǵalym bar, qazanaty bir bólek... Zaman basqa, salt basqa. Anyǵyn aıtsaq, endi dál ondaı zertteýshi bolmaıdy. Eki Toqtar týmaıdy. Ony kún ótken saıyn sezine túsetinimiz anyq. Ne deseń, o de, kúlli qoljazba jetim qaldy endi...
Toqtar Álibekov tynymsyz zerttegen Qulanaıan Qulmambet aqyn ómir týraly tolǵanystarynda adam men tirshilik uǵymyn kóship kele jatqan kerýenge balaıtyn. Jyr dúldúli
«Barady kúni bitken kúnde ótip,
Biz kelgen kerýenbiz dúnııaǵa»
nemese
«Qaza jetip Qulmambet,
Kerýeni kóship jónedi» dep termeleter edi. Sol Qulanaıan Qulmambet aıtqandaı, Toqańnyń da kerýeni kóshti...
Sóıtip, bizdiń Toqtar da ǵarysh jaqqa attandy. Máńgilikke... Aldynan jarylqasyn aǵamyzdyń!
Baýyrjan OMARULY 
Pikirler
Uqsas jańalyqtar