1217 jyly Jetisý jerindegi Shyńǵys qaǵan ordasyna: «Shandoń jerinde 300 jyl jasaǵan, dao jolyn ustanatyn Chańchýn degen qytaı áýlıesi turady, bilmeıtini joq, adam jasyn uzartatyn dárisi bar»,- degen aqparatkelip túsedi. Ol -Qytaıdyń Jın (Altyn) dınastıasy kúıretilip búkil eli Shyńǵys qaǵannyń quzyryna qaraǵan zaman edi. Ordaǵa alystan jetken ǵajaıyp habardy estigen Shyńǵys qaǵan sol kezde óz qol astynda adal qyzmet isteıtin, shabarman ulyq Lıý Jońlýǵa álgi áýlıeni shaqyryp kelýge jarlyq berip, alys saparǵa jumsaıdy.
Shandoń jerinde dao jolyn ustanǵan ondaı áýlıeniń bar ekeni ras, biraq jasy jetpistiń ishinde ǵana, onyń ústine eshqandaı da jas uzartatyn dárisi joqtyn. Áýlıeniń óz aty Chıý Chýjı, laqap aty Chańchýn. 1218 jyly qaǵannyń jarlyq jetkizýshi ulyǵy Shandoń jarty aralynyń Bohaı teńizine jaqyn jerindegi Laıjoýda turyp jatqan Chańchýnge Shyńǵys qaǵan jarlyǵyn óz qalpynda jetkizedi. Qazaqta «áýlıe bolsań da» degen sóz bar, sol degendeı Shyńǵys qaǵannyń jarlyǵynan jaltaratyn jol taba almaǵan áýlıe Chańchýn Fyńlaıdan alystaǵy Orta Azııa jerine jol tartady. Ol sapary baryp kelgenimen qosqanda úsh jylǵa sozylypty. Áýlıe sol saparynda ózimen birge 18 tól shákirtin erte barǵan eken. Keıin sapardan aman esen oralǵan Chańchýnnyń tól shákirti Lı Jychań «Áýlıe Chańchýnnyń batysqa sapary» atty estelikti jazyp qaldyrady.
Ol zamanda búgingideı kemeldi baspa isi bolmaǵandyqtan shyǵarmalar kóbinde qoljazba kúıinde saqtalatyn, qajet bolǵan jaǵdaıda ǵana qolmen kóshirilip taratylatyn. Sol sebepti atalmysh qoljazba biraz ýaqytqa deıin Chańchýnnyń ǵıbadathanasynda saqtaýly turypty.
Negizin Laozy qalaǵan daosızm Qytaıdyń Suń dáýirine kelgende el ishinde keń kólemde tarala bastaıdy, al Chańchýn Shyńǵys qaǵanmen kezdesip qaıtqannan keıin qaǵannyń qoldaýyna ıe bolyp tipten kúsheıe túsedi. Osyǵan baılanysty daoshylar býdda múrıterimen únemi kelispeı qalatyn, tipti daoshylar býdda múrıtteriniń býd-býrqan músinderin kúıretip tastaǵan jaǵdaılary da etek alypty. Keıin zaman aýysyp Qytaı jerinde Shyńǵys qaǵannyń nemeresi Qubylaı han Iýan dınastıasyn qurǵannan keıin Tıbetten Basba degen býdda lamasyn ákelip din isterin soǵan basqartady. Osydan keıin dao jolyndaǵylar qoǵamnan shettetilip qýǵynǵa ushyraıdy. Dao kitaptary órteledi. Sondaı zulmat zamanda daonyń bilgirleri ózderiniń barlyq ilimderin jınaqtap «Dao qazynasy» degen kóp tomdyqty jınaq jasap, ony Sýjoýdaǵy bir ǵıbadathanaǵa jasyrady. Sol kóp tomdyqtyń ishine «Áýlıe Chańchýnnyń batysqa sapary» da kirgizilgen. Qol jazba ǵıbadathanada qalpyn buzbaı bir neshe ǵasyrǵa deıin saqtalyp turǵan. 1795 jyldarǵa kelgende Chıń dınastıasynyń Chıanloń patshasy búkil Qytaıda kitap jınaý naýqanyn júrgizip, barlyq qoljazbalardy Beıjıge toptaıdy. Mine dál osy kezde baryp «Áýlıe Chańchýnnyń batysqa sapary» ashyqqa shyǵady. Bul kitapty alǵashynda Qytaı ǵalymy Vań Goveı zerttep, túsinikteme jazyp jurtqa tanystyrǵan. Sodan bastap dúnıe júzindegi Shyńǵys qaǵan zertteýshi ǵalymdardyń nazary osy kitapta boldy. Kitaptyń jaryqqa shyǵýyna 200 jyldan assa da zerteý isi bir sátke toqtaǵan emes. Kitap qazirge deıin orys, aǵylshyn, japon, fransýz, nemis monǵol tilderine aýdarylyp baspadan shyǵyp, dúnıe júzine keńinen taraldy.
Tanymal tarıhshy, áıgili jazýshy Muhtar Maǵaýın óziniń «Shyńǵys han» atty derekti hıkaıatynyń I tomynyń qytaı derekteri taraýynda «Áýlıe Chańchýnnyń batysqa saparyn» tanystyra kelip: «Qaıtkende de bul eskertkish nusqalardan uly qaǵannyń bıik rýhy aıqyn ańǵarylady»,- deıdi.
Endeshe atalmysh qoljazba nesimen qundy, nesimen qyzyqty?- degen saýalǵa az kem toqtalyp óteıik.
Birinshi, «Áýlıe Chańchýnnyń batysqa sapary» Shyńǵys qaǵan asa jaýyz, júrgen jerin órtep kúıretip, qyryp joıatyn jabaıy ımperator degen jalǵan da jalaly derekterdi teriske shyǵarady. Shandoń jerinen saparǵa shyqqan Chańchýn sol kezdegi Qytaıdyń kóp qalasyn aralaı júrip Iehýlın asýynan asyp búgingi Monǵol ústirtin oraı ótip odan batysqa qaraı jol júrip Orta Azııanyń búgingi Qazaqstan, Ózbekstan jerlerin basyp ótip Aýǵanstan jerendegi Hındýkýsh taýynyń baýraıyna jetedi. Osyndaı uzaq joldyń boıynan júzdegen qalany kózden keshiredi. Shyndyǵyna keler bolsaq, sol zamandaǵy sol qalalardan Shyńǵys qaǵan búldirip ketken bireýin de tappaısyń, bári aman esen tynysh turǵany estelikte aıqyn jazylady. Tipti ár eldiń, ár qalanyń halqy óz dinimen, óz saltymen ómir súrip jatqany da taıǵa tańba basqandaı anyq kórsetiledi. Ásirese Shyǵys Túrkistan jerindegi ejelgi Besbalyq, Janbalyq odan bergi Ile Ańǵaryndaǵy Almalyq qalalarynyń halqymen birge din aman turǵany, odan bylaıǵy Shý alqabyndaǵy ejelgi Sýıab qalasy, odan arǵy Saıram, Tashkent, Samarqan, Balh qalalarynyń din aman turǵany, halqy óz dástúrinde tirlik etip jatqany anyq jazylady. Shyńǵys qaǵannyń aınalasynda túrli ult ókilderiniń qyzmet etip júrgeni de anyq baıqalady. Endeshe Shyńǵys qaǵan kúıretýshi, mádenıettiń jaýy degen jalany «Áýlıe Chańchýnnyń batysqa sapary» joqqa shyǵarady.
Ekinshi, «Áýlıe Chańchýnnyń batysqa sapary» ejelgi Eýrazııa qurlyǵynyń geografııasyn zertteýde taptyrmas tarıhı derek. Sonaý Shandoń jarty aralynan Búgingi Aýǵanstanǵa deıingi aralyqtaǵy Kerýlen ózeni alqaby, Qańǵaı taýlary, Gobı shóli, Altaı taýlary, Jońǵar oıpaty, Tıanshan taýlary, Hındýkýsh taýy, Ýlıastaı ózeni, Bulǵyn ózeni, Ile ózeni, Shý ózeni, Syrdárıa ózeni, Ámýdárıa ózeni sııaqty tarıhı jer-sýlardyń erekshelikteri, klımaty sol zamandaǵy beınesi kórsetiledi. Osy aýmaqtardaǵy halyqtardyń sol kezdegi turmysy, sharýashylyǵy, salt-dástúri tanystyrylady.
Úshinshi, «Áýlıe Chańchýnnyń batysqa sapary» Shyńys qaǵan zamanyndaǵy tarıhı tulǵalardy anyqtaýǵa erekshe esqatatyn tarıhı derek. Jazbasha derekte Temýge Otchgin, Jynhaı, Ielúı Toqaı, Ielúı Aqaı sııaqty tulǵalardyń turǵan jerleri men qyzmetteri aıtylady. «Iýan tarıhynda» Chıý Chýjı Shyńǵys qaǵanmen kezdeskende qaǵannyń janynda uzyn saqal Ielúı Chýaı boldy dep jazylǵan. Biraq osy jazbasha derekte Shyńǵys qaǵannyń janynda ol tulǵanyń bolǵany aıtylmaıdy. Kereı Jynhaıdyń qalasy men mekeni tanystyrylady.
Tórtinshi, «Áýlıe Chańchýnnyń batysqa sapary» ýaqytty óte aıqyn tańbalap beredi. Shyńǵys qaǵan qaı jyly qaı aıda Hındýkýsh taýy mańynda boldy, Samarqanda qashan boldy, balalary qaıda boldy t.b oqıǵalardyń jyly, aıy, kúni naqty kórsetilgen.
Atalmysh jazbasha derek eki bólimnen quralady. Birinshi bólimde Chańchýnnyń Shyńǵys qaǵannyń jarlyǵyn qabyldap saparǵa shyǵyp, uzaq jol júrip Hındýkýsh taýy baýraıyndaǵy qaǵan ordasyna deıingi joldaǵy barlyq jaǵdaılar men kórinister aıtylady. Ekinshi bólimde Chańchýnnyń ordadan óz mekenine qaıtqan jolyndaǵy jaǵdaılar men kórinister jáne áýlıeniń ómiriniń sońy, qaıtys bolýy, jerlenýi, kesene turǵyzý sııaqty málimetter beriledi.
Osy bir jazbasha derekti HIII ǵasyrdaǵy Eýrazııalyq uly dalanyń sonyń ishinde Orta Azııa jeriniń jalpy jaǵdaıyn zertteýimizge taptyrmaıtyn derek kózi dep esepteımiz, júıeden sol zamandaǵy búgingi Qazaqstan jerendegi qalalar men jer-cý jaǵdaıyn biliýimizge óz kómegin bereri haq. Osy oraıda búgingi Jambyl oblsy jerindegi Aqyrtas saraı kesheninń jaǵdaıy da hatqa túskenin eskerte ketemiz.
Ótken zamandardaǵy iri oqıǵalardyń esh qandaı deregi tabylmaı qalǵan jaǵdaıda tarıh jeke adamdardyń tuspaldaýymen jazylady. Sondaı-aq, bir dınastıa nemese ımperııa kúıretilgennen keıin ony kúıretýshi óz jeńisin asyra kórsetý úshin tarıhtyń eskisin óshirip jańasyn jazady. Mine osydan keıin tarıh ǵylymy salasynda bitpeıtin daý týyndap, onyń ylańy myńdaǵan jyldarǵa deıin sozylady. Bundaıda saıasattan aýlaq, ordadan ońasha júrgen jeke adamdardyń óz kózimen kórgenderi boıynsha jazyp qaldyrǵan estelikteri men kúndelikteri tarıhty tyńnan oılaýymyzǵa jol kórsetetini anyq. «Áýlıe Chańchýnnyń batysqa sapary» áne sondaı jazbasha eskertkish.
Dál qazir «Kemel Chańchýnnyń batysqa sapary» ejelgi zamanǵy túp nusqasynan qazaq tiline tolyq aýdarylyp baspadan shyǵý aldynda daıar tur. Osy shaǵyn maqalada aıtylmaı qalǵan óte kóp málimetterdi sol qoljazbanyń aýdarmasyn oqyǵanda bilersizder.
Qalban Yntyhanuly
zerttereýshi, jazýshy, aýdarmashy
