Qazaq-qyrǵyz oblystarynyń Avtanomııasyna "Alash" ataýy berilsin

869

Aqpan tóńkerisi jáne bılik basyna kelgen Ýaqytsha úkimet federatıvti memleket qurýǵa qaraı baǵyt aldy

Jergilikti ákimshilik mindetteri Ýaqytsha úkimet komıssarlary dárejesin alǵan gýbernııalyq jáne ýezdik zemstvolyq basqarmalarynyń tóraǵalaryna júkteldi. Qazaqstanda komıssar bolyp jergilikti qoǵamdyq komıtetter tańdaǵan nemese usynǵan azamattar taǵaıyndaldy. Ýaqytsha úkimettiń 1917 jyldyń 7 sáýirindegi qaýlysymen Túrkistan komıteti quryldy, onyń quramyna Á. Bókeıhanov, M. Tynyshpaev, S. Maqsutov, V. Elpatevskıı, I. epkın jáne t.b. endi. Oblys jáne ýezd deńgeıindegi basqarma alǵashqy ret qazaq halqynyń ókilderine tapsyryldy. Á. Bókeıhanov Torǵaı oblysynyń komıssary, M. Tynyshpaev – Jetisý oblysynyń, al Dosmuhammedov – Oral oblysynyń komıssary bolyp taǵaıyndaldy.

Ulttyq ıntellıgenııanyń birqatary jekelegen ýezder boıynsha komıssarlar bolyp taǵaıyndaldy. 1917 jyldyń oqıǵalary qazaq memleketin demokratııalyq negizde qurýǵa múmkindik berdi. Dala ólkesiniń táýelsizdigin jandandyrý ulttyq kóshbasshylardyń negizgi ıdeıasyna aınaldy.alash-1-1-protokol

1917 jyldyń jeltoqsanynda II Jalpyqazaq sezi qazaq avtonomııasyn qurý máselesi boıynsha Halel Ǵabbasovtyń baıandamasyn talqylap, tómendegideı qaýly qabyldady: «Qazannyń sońynda Ýaqytsha úkimet qulady, senim ári moraldyq bedeli bolǵan Reseı Respýblıkasy bılikten aryldy, kez kelgen bıliktiń bolmaýyna oraı elde azamattyq soǵys týyndaý qaýpi bolýy múmkin edi, anarhııa iri qala men aýyldardy qarmaı bastady, anarhııa kúni sanap ósip jatty.

Týyndap qalǵan kúrdeli jaǵdaıdan shyǵatyn jalǵyz ǵana jol qazaq oblys turǵyndary únemi moıyndaıtyn kúrdeli bılikti qurý bolatyn» dep Qazaq oblystarynyń avtonomııasyn qurý jáne ony «Alash» dep ataý qajet dep sheshti jáne bir aýyzdan qaýly qyldy:

Bókeı eli, Oral, Torǵaı, Aqmola, Semeı, Jetisý, Syrdarııa oblystary, Ferǵana, Samarqan oblystaryndaǵy jáne Ámýdarııa bólimindegi qazaq ýezderi, Zakaspıı oblysyndaǵy jáne Altaı gýbernııasyndaǵy irgeles bolystardyń jeri biryńǵaı, irgeli — halqy qazaq-qyrǵyz, hali, turmysy, tili bir bolǵandyqtan óz aldyna ulttyq, jerli avtonomııa qurýǵa;

Qazaq-qyrǵyz avtonomııasynyń jer ústindegi túgi-sýy, astyndaǵy keni Alash múlki bolsyn; ...alash-2-1-protokol

Qazaq-qyrǵyz arasynda turǵan az halyqtyń quqyqtary teńgeriledi. Alash avtonomııasyna kirgen ulttardyń bári búkil mekemelerde sanyna qaraı oryn alady ... Alash oblystaryn qazirgi búlinshilikten qorǵaý maqsatymen Ýaqytsha Ulttyq Keńes qurylsyn. Munyń aty “Alashorda” bolsyn. Alashordanyń aǵzasy 25 bolyp, 10 oryn qazaq-qyrǵyz arasyndaǵy basqa halyqtarǵa qaldyrylady. Alashordanyń ýaqytsha turatyn orny — Semeı qalasy. Alashorda búginnen bastap qyrǵyz-qazaq halqynyń bıligin óz qolyna alady. Sezd Alash avtonomııasynyń Alashorda atalǵan (Alashtyń ordasy nemese úkimeti) Ult keńesiniń quramyn saılady.Alash avtonomııasynyń úkimeti — Alashordanyń tóraǵasy bolyp Álıhan Bókeıhanov saılandy.

Osylaısha, Torǵaı oblystyq qazaq sezinde mynadaı qarar qabyldandy: «jańa qurylymdy nyǵaıtý, tynyshtyq pen tártipti saqtaý maqsatynda Ýaqytsha úkimetke qoldaý kórsetý maqsatynda jerlerde azamattyq qoǵamdyq qaýipsizdik komıtetteri, aýyldyq, bolystyq, ýezdik jáne oblystyq komıtetter qurylsyn. Sharýa bastyqtarynyń ınstıtýtyn mezgili ótken jáne qazaqtarǵa múldem paıdasy joq dep dereý taratý jáne olardyń mindetterin ýezdik komıssarlarǵa ótkizý týraly Ýaqytsha úkimetke usynys jandandyrylsyn».

Alashorda Qazaqstandy tıimdi basqarýǵa barynsha tyrysqanymen, ókinishke oraı, «Alash» partııasy reformalardy aıaqtaı almady. 1919 jyldyń 9 naýryzyndaǵy Qazaq áskerı-revolıýııalyq komıtetiniń buıryǵymen Alashorda jáne onyń jergilikti keńesteri taratyldy. Osylaısha, 1917 jyldyń aıaǵynda paıda bolǵan Qazaqstannyń ulttyq-demokratııalyq úkimeti joıyldy jáne onymen birge qoǵam damýynyń demokratııalyq balamasy da joıyldy. «Alash» partııasy kesh quryldy dep oılaımyn», - dedi K. Nurpeıisov.

Ýaqytsha Úkimettiń batylsyz jáne tııanaqsyz áreketteri, tereńdep kele jatqan soıal-ekonomıkalyq daǵdarys jaǵdaıynda ákimshilik júıeniń qıraýy býrjýazııalyq úkimettiń jáne anarhııanyń qulaýyna alyp keldi. Qazaqstan, búkil Reseı sekildi qandy azamattyq qaqtyǵys sahnasyna aınaldy. Azamattyq soǵys kezinde Qyzyl ásker qonystanǵan Qazaqstannyń ár aımaqtarynda basqarma uıymdastyrý máselesi týyndady. 1918 jyldyń 11 mamyr kúni RKFSR-diń ult máseleleri jónindegi Halyq komıssarıatynyń Qazaq bólimi quryldy. Onyń jetekshisi bolyp M. Tunǵanshın taǵaıyndaldy. Onyń mindetine qazaq áskerı qurylymdaryn uıymdastyrý, Keńester qurý, Keńesterdiń jalpy qazaq sezin shaqyrýǵa daıyndyq jasaý kirdi.

Alash partııasynyń basshylyǵymen Qazaqstanda basqarý júıesin uıymdastyrý máseleleri jónindegi kelissózderde Máskeý memlekettik bıliktiń taptyq sıpatyna kóndirgisi keldi, onymen demokratııalyq qazaq saıası elıtasy kelise almady. Nátıjesinde bolshevıkter óńirlerde basqarmalardy uıymdastyrý jáne tıisti kadrlardy qurý jónindegi is-sharalardy óz betinshe júrgizdi. Alashorda kóshbasshylaryna qatysty áskerı-revolıýııalyq komıtet qaýly etti: «Keńes bıligine janashyrlyqpen qaraıtyn qazaqtardyń jáne qonys aýdarǵandardyń Alashordanyń belsendi qyzmetkerlerine qatysty dushpandyq qarym-qatynasyn eskere otyryp, revkom músheligine jáne basqa da jaýapty jumystarǵa alashordalyqtardy usynýdan bas tartylsyn». RKP (b) partııasynyń bılikke kelýi memlekettik júıeni qalyptastyrý qaǵıdalaryn ózgertti.

Osylaısha, 1917 jyly qarqyndy ótip jatqan saıası oqıǵalar aıasynda Qazaqstanda mańyzdy memlekettik qaıta qurýlar ótti. Qazaq halqy saıası kúrestiń, memlekettik qurylystyń, bılikti basqarý jáne uıymdastyrýdyń mol tájirıbesin aldy. 1917 jyldaǵy demokratııalyq qaıta qurýlar jańa demokratııalyq negizde qazaq avtonomııasyn qurý múmkindigin jasady, alaısha ári qaraıǵy qaıǵyly oqıǵalar bul múmkindikti aıaǵyna deıin júzege asyrýǵa múmkindik bermedi. Alashorda kóshbasshylary qalaǵan demokratııalyq federalızm ıdeıasyn bolshevıkter dalada bılikke qol jetkizý úshin eptilikpen qaǵyp aldy, biraq sol betinshe qaǵaz betinde qaldy. KSRO birtutas memleket boldy.

Tek 80-shy jyldardyń aıaǵy – 90-shy jyldardyń basynda ǵana oryn alǵan ulttyq egemendik sherýi qalyptasqan jaǵdaıdy ózgertti jáne Qazaqstanǵa óz taǵdyryn óz betinshe qalyptastyrý jónindegi san ǵasyrlyq armanyn is-júzinde júzege asyrýǵa múmkindik berdi.


Arman SÚLEIMENOV,

Aýdarǵan Gúlnur SERIKQYZY.

"history"kz

Pikirler