Qosshuǵylovtar áýletiniń taǵdyry Aqmola qalasynyń tarıhymen tikeleı baılanysty. Bul tekti shańyraqtyń basshysy Baımuhambet Qosshyǵululy týraly derekter mardymsyz.
Aqmola 1862 jyly qala mártebesin alǵannan bastap qalada saýda-sattyq damyp, qala ómiri jandana tústi. Arada 10 jyl ótken soń, ıaǵnı 1872 jyly Aqmola qalasynyń kópesteri men meandary gıldııalyq alym tóleminen bosatyldy. Bul saýdanyń damýyna, jan-jaqty taralýyna kóp múmkindik týǵyzdy. Aqmoladan shyqqan kópesterdiń arasynda aǵaıyndy Qosshyǵululylar, Baımuhamedtiń uldary – Qurmanǵalı, Nurken, Ýálı men Muqan keńinen tanymal boldy.
Qosshuǵylovtar áýletiniń taǵdyry Aqmola qalasynyń tarıhymen tikeleı baılanysty. Bul tekti shańyraqtyń basshysy Baımuhambet Qosshyǵululy týraly derekter mardymsyz. Dese de onyń atymen birneshe nysan saqtalǵanymen, kóbisi búgingi kúnge jetpedi. Aǵaıyndy Qosshyǵululylarynyń atyn shyǵarǵan – Aqmoladaǵy kondıter fabrıkasy. Bul mekeme qazirgi Abaı dańǵylyndaǵy Halyqqa qyzmet kórsetý ortalyǵy men «Abaı» qonaq úıiniń arasynda ornalasty. Sol kezeńde, ıaǵnı HH ǵasyrdyń bas kezinde dál osyndaı kásiporyn qazaq qalalarynda buryn-sońdy bolmaǵan.
Budan bólek Baımuhambet Qosshyǵululy Aqmoladan fabrıka ónimderin saýdalaý úshin «jasyl qatarlardyń» boıynan úsh dúken ashqan. Qala turǵyndary kerek taýardy dúkennen ólshep satyp alsa, usaq baqalshy saýdagerler arbalap alyp qyrǵa aparyp satyp, saýda-sattyq jasaǵan. Aǵaıyndylar ashqan dúkenge kelýshiler kún ótken saıyn kóbeıgenine baılanysty kondıterlik fabrıka ýaqyt ótken saıyn ónimin kóbeıtip, qýatyn arttyra túsken.
Saýda baǵytynan basqa Baımuhambet Qosshyǵululy qazaq balalarynyń rýhanı bilimi men tárbıesine de uqypty qaraǵan. Aqmola qalasynda buryn bolǵan jasyl meshittiń órtenip ketkennen keıin óz qarjysyna jańa meshit salǵan saqı-jomarttyń din salasyndaǵy meenattyǵy bir tóbe. Meshit janynan 1905 jyly ıslamı bilim beretin medrese úıin de turǵyzady. Bul ǵımarat áli kúnge deıin qyzmet etip tur. «Qazkommerbanktiń» bir bólimshesi ornalasqan eski úı kúrdeli jóndeýden ótken, qazirgi kezde Álıhan Bókeıhan kóshesiniń boıynda tur.
Al joǵaryda atalǵan kondıter fabrıkasynyń keıingi jaı-kúıi týraly jýrnalıst A. Raıqul: «...fabrıka onyń uly Nurmuhambettiń qolyna kóshkende, ol ákeden qalǵan dáýletti ósirmese kemitpeıdi. 1929 jyly sovet ókimeti tartyp alǵansha Aqmola men onyń mańaıyndaǵy eldi óziniń ónimimen tolyq qamtamasyz etken», – dep jazady.
Qazaq dalasyndaǵy jańa qubylys Alash qaıratkerleri dáýirinde ǵumyr keshken Qosshyǵululylarynyń úlkeni – Sháımerden Reseıdiń ekinshi Memlekettik dýmasyna Aqmola oblysynan depýtat bolyp saılanǵan alǵashqy depýtattardyń biri. Osy ólkedegi din qaıratkeri Sh. Qosshyǵululynyń shoqyndyrý saıasatyna qarsy shyǵyp, ulttyń uly a qyny bolǵan Abaıǵa arnaıy hat jazyp, aqyl surap, keńes alǵan. Qazaq jastarynyń shoqynyp ketpeýi jolynda el men jerden dúrkin-dúrkin ashyq hattar uıymdastyryp, ózi de eldi aralap júrip jınap, qaırat kórsetken.
Mine, osyndaı tekti áýlettiń urpaǵy keshegi Qaraótkel, búgingi Astananyń atyn shyǵarǵan alashtyń aımańdaı azamattary boldy. Olar jasaǵan qyrýar eńbek ult tarıhynda altyn áriptermen jazylady.
Zańǵar KÁRIMHAN, "Qazaqstan tarıhy".
