17 qazan - Dúnıejúzilik kedeılikpen kúres kúni. Álem elderindegi kedeıshilik deńgeıine zertteý júrgizip otyratyn Dúnıejúzilik bank Qazaqstanda kedeılik deńgeıi tómendegenin, biraq kedeılikpen kúreste burynǵy qarqyn báseńdegenin aıtady. Sarapshylar eldegi kedeılikti joıý úshin Qazaqstan bıligi jumys jáne áleýmettik máselelerdi sheshýi tıis dep sanaıdy.
QAZAQSTANDAǴY KEDEIShILIK
Dúnıejúzilik banktiń esebinshe, qazir Qazaqstanda kúnine 1,9 dollarǵa ómir súretin taqyr kedeı joqtyń qasy. Al kedeılik shebiniń eń joǵarǵy kórsetkishimen (kúnine 5,5 dollar – 2100 teńge) eseptegende el halqynyń 8,6 paıyzy, ıaǵnı 1,2 mıllıon adam kedeılik shebinde kún kóredi.
"Kúnine 5,5 dollarǵa kún keshetinder sanymen eseptesek, Qazaqstanda 2001 jyly kedeıler sany 65 paıyz bolsa, 2017 jyly bul kórsetkish 8,5 paıyzǵa deıin tómendegen. Biraq Qazaqstanda kóptegen másele áli sheshimin tappady. Sondyqtan ekonomıkada qandaı da bir teris ózgeris bolsa, elde kedeıler sany qaıta kóteriledi" dep jazylǵan esepte.
Dúnıejúzilik bank túzgen shkalada Qazaqstanda kúnine 5,5 dollarǵa kún kóretin adamdar sany 2012-2015 jyldary 5-6 paıyz bolǵanyn, biraq 2015 jyldan keıin qaıta kóterilgenin baıqaýǵa bolady. Uıym esebinde "shyn máninde, kedeılik sheginiń eń joǵary shamasymen eseptesek, Qazaqstan 2013 jyly jetken deńgeıine áli qaıta shyǵa alǵan joq" dep jazylǵan.
Dúnıejúzilik banktiń Ortalyq Azııa boıynsha ekonomısi Ýılıam Zeıt sońǵy ýaqytta Qazaqstanda kúnine 5,5 dollarǵa ómir súretinderdiń sanynyń óskenin eki sebeppen túsindiredi.
- Birinshiden, Qazaqstanda ekonomıka óskenimen turǵyndardyń aılyǵy óspegen. Ortasha aılyq ta óspedi. Ekinshiden, osy kezeńde (2015-2017 jyldardy aıtady – red.) álem boıynsha ekonomıka asa qarqyndy damyǵan joq. Jalpy Qazaqstan ekonomıkasy álem ekonomıkasyndaǵy ózgeristerge tótep bere almaıdy. Qandaı da bir ózgeris bolsa, ekonomıka qatty soqqy alady, - deıdi ol.
BILIKTIŃ ESEBI ÓZGEShE
Qazaqstan statıstıka komıtetiniń deregi Dúnıejúzilik banktiń esebinen ózgeshe. Resmı statıstıka boıynsha, eldegi kedeıshilik deńgeıi – 4,7 paıyz (504 myń adam). Ekonomıst Maqsat Halyq Qazaqstan bıligi kedeıshilik deńgeıin basqasha esepteıtinin aıtady.
- Bizde kedeıshilik deńgeıi eń tómengi kúnkóris deńgeıimen esepteledi. Al eń tómengi kún kóris deńgeıi – 29 myń 698 teńge (76 dollar – red.). Iaǵnı, Qazaqstanda bir adam osy somaǵa bir aı ómir súre alady dep maquldanǵan. Sonda kúndik shyǵyn shamamen myń teńgege (shamamen 2,5 dollar) jetpeıdi. Al bul eń tómengi tutynýshylyq sebetpen esepteledi. Sebetke adamnyń ómirine eń qajetti azyq-túlik pen taýarlar kiredi. Iaǵnı myń teńgege jeter-jetpes aqshaǵa siz tańǵy, túski jáne keshki asyńyzda iship-jeıtin et, balyq, jemis-jıdek pen jarma ónimderin syıdyryp qoıǵan. Bul kúlkili. Eýropa elderinde bul sebetke kiretin taýardyń sany 250-den asady, al Qazaqstanda tek 50 taýar engen, - deıdi ekonomıst.
Al "Qoǵamdyq problemalardy taldaý ortalyǵy" qorynyń sarapshysy, ekonomıst Merýert Mahmutova Dúnıejúzilik banktiń keltirgen 8,6 paıyzy turǵyndardyń tabysymen eseptelgenin, biraq Qazaqstanda tabysy bilim alýyna, jaqsy jerde emdelýine, demalys oryndaryna barýyna jetpeıtinder kóp dep sanaıdy
- Kedeılik deńgeıin anyqtaǵanda tabysyn ǵana emes, adamnyń bilim alý, densaýlyq saqtaý qyzmeti men demalýǵa ketetin qarjysyn da eskerý kerek. Qazaqstanda jumyssyzdardan bólek, jumys istep jatqandardyń óziniń tabysy tómen. Olardyń bilim alýy, densaýlyq saqtaý men demalý sııaqty qarapaıym qajettilikterge qoly jetpeıdi. Iaǵnı, osy azamattardy da kedeıler qataryna qosý kerek. Meniń esebim boıynsha, Qazaqstanda kedeılerdiń sany eki mıllıonnan asyp jyǵylady, - deıdi Mahmutova.
Ekonomıst Maqsat Halyq adam basyna shaqqandaǵy JIÓ boıynsha Qazaqstan áli de kedeı elder qatarynda ekenin aıtady.
- Ekonomıkada eldiń jalpy ishki ónimin (JIÓ) sonda turyp jatqan halyq sanyna bólip esepteıtin álemdik standart bar. Bizdegi 149 mıllıard dollardy shamamen 18 mıllıonnan asa halyqqa bólsek jan basyna shaqqandaǵy jalpy ishki ónim shamamen 9 myń dollar bolyp tur. Álemdik standart boıynsha, osy JIÓ eger 10 myń dollardan bolsa tabysy ortasha elder dep sanalady. Al 10 myń dollardan az bolsa kedeı el bolyp sanalady. Al eki myń dollardan bolsa óte kedeı el dep esepteledi. Osy standart boıynsha biz áli de kedeı halyqpyz, - deıdi ekonomıst.
KEDEILIKTI QALAI JOIýǴA BOLADY?
Qazaqstandyq sarapshylar "bılik eldegi 5,5 dollarǵa kún kóretinderdiń sanyn tolyq joıý úshin jalaqynyń ósýine yqpal etip, baspana máselesin sheship, turmysy tómenderge, jastarǵa, áıelderge qoldaý kórsetýi kerek" dep sanaıdy.
- Bılik kedeılikpen kúreste bıyl "josparlamaǵan" birneshe qadam jasady. Onyń biri – turmysy tómen adamdardyń nesıelerin keshirý. Biraq bul máseleni sheshpeıdi. Bul – áleýmettik qıyndyqtarǵa qatty ashynyp otyrǵan azamattardyń kóńilin ýaqytsha basý ǵana. Bul bir rettik shara boldy, endi ekinshi ret qaıtalanǵanyn qalamaımyn. Túrli bir rettik kómekterdiń ornyna kásiporyndar men jumys oryndaryn ashyp, halyqty jumyspen qamtý - áldeqaıda tıimdi, - deıdi Maqsat Halyq.
Merýert Mahmutova "kedeılikti azaıtyp, halyq jaǵdaıyn kóterý úshin elde jumys máselesi júıeli túrde sheshilýi kerek" dep esepteıdi.
- Jumys bolyp jatsa adam ári qaraı nanyn tabady. Bul – bir. Ekinshiden, kóp balaly áıelderge, múgedek balasy bar jáne asyraýshysynan aıyrylǵan otbasylarǵa arnaıy áleýmettik kómek ár kisi basyna eldegi jalaqynyń eń tómengi mólsherine – 42 500 teńgege (109 dollar) teń bolý kerek, - deıdi ol.
Al ekonomıst, tehnıka ǵylymdarynyń kandıdaty Petr Svoık "Qazaqstan damý modelin ózgertýi kerek" dep sanaıdy.
- Nursultan Nazarbaev (Qazaqstannyń burynǵy prezıdenti – red.) "aldymen ekonomıka, odan keıin saıasat" dedi ǵoı. Ol 90 jyldardyń sońynda syrtqy ekonomıkaǵa súıengen model qurdy. Bul model 2000 jyldyń basynda, ekonomıkalyq daǵdarysqa deıin jaqsy nátıje berdi. Odan keıin baǵa ósti. Bılik birden "Qazaqstan-2030" baǵdarlamasy oryndalǵanyn jarııalap, "Qazaqstan-2050" baǵdarlamasyna ótti. Keıin Kedendik odaq, Eýrazııa ekonomıkalyq odaǵy quryldy. Odan soń Ýkraına men Qyrymdaǵy jaǵdaıdan soń Reseıge sankııa salyndy, munaı arzandady, rýbl qunsyzdandy, teńge de álsiredi. Sondyqtan sońǵy ýaqytta bılik elde ósim bar dep kórsetip qoıyp, ekonomıkadaǵy quldyraýdy toqtatýǵa tyrysyp jatyr, - deıdi ol.
"Azattyq" radıosy
