Muhtar Áýezov pen shákirti, rýhanı serigi bolǵan Qaıym Múhamedhanovtyń arasyndaǵy ádebı, ǵylymı dıskýrs máseleleri – búgingi muhtartanýdyń zerttelýge tıisti ózekti ári mańyzdy taqyryptarynyń biri.
Osy kúnge deıin jaryq kórmegen, óziniń jeke arhıvinde saqtalǵan Qaıym Múhamedhanovtyń Muhtar Áýezovtiń ómiri men shyǵarmashylyǵyna qatysty qanshama tarıhı qujattar Dına Muhamedhannyń «Ustaz ben shákirt: Muhtar men Qaıym. Ýchıtel ı Ýchenık: Mýhtar ı Kaıým (qazaq jáne orys tilderinde)» (Almaty, 2023. -336 bet, sýretti) atgy eńbeginde ádebı aınalymǵa engen. Kitaptaǵy Uly ústaz ben shákirtiniń arasyndaǵy dıaloggar ýaqyt synyna qaramaı áli de mańyzdy ári qundy. Biz úshin Áýezovtiń árbir sózi ULTTYQ rýhanııatqa qosylǵan jaqsy jádiger.
Muhtar Áýezovtiń Qaıym Muhamedhanovty bala kezinen baptap, ózine ǵylymı tilshi etip alyp, ádebıet álemine áýestendirip, ǵylymǵa baýlyǵany málim. Olardyń bári kóziqaraqty oqyrmandar úshin úzdik-úzdik bolsa da belgili. Degenmen, atalmysh eńbekte jaryq kórgen jazýshynyń óz aýzymen aıtylǵan, shákirtiniń qoljazbasynda ǵana saqtalgan muraǵattyq materıaldar, narratologııalyq mátinder, shyǵarmashylyq shejireler qazirgi múhtartaný úshin úlken olja, ult rýhanııatyna qosylǵan qundy dúnıeler.
1930 jyldardyń aıaǵynda Abaı murasy, onyń shákirtteri men izbasarlarynyn shyǵarmalaryna joıylyp ketý kaýpi týyp, aqyn sózderi burmalanyp, shyǵarmalary ǵylymı turǵydan zerttelmeı, koljazbalary men jeke zattary joǵalyp, ómirinin kýágeri bolǵan qarııalar qatary sırep bara jatqanyn sezgen uly sýretker Muhtar Áýezov shákirti Kaıym Muhamedhanovqa qolqa salyp, naqty tapsyrmalar bergen. Eń bastysy, qazaq jazba ádebıetiniń kóshbasshysy Abaı Qunanbaevtyń jınalmaı jatqan ádebı muralaryn el ishinen jınaý, jarııalaý jumystaryn qolǵa alý úshin: «Abaıdyń tuńǵysh murajaıyn ashýǵa negiz qalaýdy, Abaı shákirtteri men izbasarlarynyń mektebin qurýdy jáne saqtaýdy, oıshyl-aqynnyń qundy sózderin tekstologııalyq taldaý ádisimen saqtap qalý» kerektigin tapsyrady.
1940 jyly M. Áýezovtin tikeleı jetekshiligimen aqn murajaıyna laıyqgy alǵashqy ǵımarat tańdalyp, Lenıngradtan kelgen kásibı maman Borıs Akkermanmen birge Abaı aýylyn aralaǵanda 500-deı jádiger tabylgan eken. Olarǵa ǵylymı sıpattama berilip, murajaı úshin tuńǵysh «jolbasshy» qural jazylyp, naqty jumystar júrgizile bastady. Bul shyn mánindegi ruhanı qubylys edi. («Pamıatka dlıa posetıteleı mýzeıa Abaıa. Lıteratýrno-memrıalnyı Mýzeı Abaıa». Almaty, 1960 g.).
Abaıdyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna tikeleı qatysy bar erekshe qundy qoljazbalardy, muraǵattyq, folklorlyq materıaldardy jınaqtap, jeke shyǵarmashylyq tulǵaǵa arnalǵan qazaq rýhanııatyndaǵy alǵashqy memlekettik mýzeıdiń uıymdastyrýshy ári basshysy bolǵan Q. Muhamedhanovqa ustazy únemi baǵyt-baǵdar berip otyrǵan. Qazaq mádenıetinde erekshe tarıhı orny bar murajaıdyń negizin qalaǵan birden-bir maman Qaıymn ǵana basqarýǵa moraldyq quqyǵy barlyǵyn aıtyp, demep, qoldaý men qamqorlyq kórsetken. Osy taqyryp tóńiregindegi Ustaz ben shákirttiń birneshe qoljazba qoryna aınalǵan papkalaryndaǵy resmı emes aqparattar men túpnusqa jazbalaryn jankeshtilikpen zerdelep, muqııat júıelegen avtor aqynnyń árbir mereıtoıyna qatysty qundy qoljazbalardy, issaparlar týraly kýálikterdi tizip keltire otyryp, eki uly tulǵanyń eńbekterine jan-jaqty taldaý jasaıdy.
Sol arqyly Abaıdyń ómiri men shyǵarmashylyǵyna tikeleı qatysy bar erekshe qundy qoljazbalardy, muraǵattyq, folklorlyk materıaldardy júıelep, jarııalap, ǵylymı aınalymǵa endirgen. Osy rette ol ákesi Qaıymnń: «Materıaldar joq, eksponatgar joq. Mýzeıdi qalaı qurý kerek?» degen saýalyna oraı Muhtar Áýezovtiń erekshe baǵyt-baǵdar berip otyrǵanyn eske alady.
1940 jyly Abaı mýzeıin kurý týraly úkimet qaýlysyna sáıkes shuǵyl sharýalar júrgizilip, jankeshtilikpen B.Akkerman, fotograf Dolgýnın úsheýi kún-tún demeı saparǵa shyǵyp, shalǵaı aýyldaǵy aqynnyń zamandastarymen kezdesip, estelikterin, ol tutynǵan zattardy jınap, qundy qoljazbalardy qolmen jazyp alǵany jóninde qanshama qundy tarıhı derekter keltirilgen eńbekte. 24 jasynda respýblıkamyzdaǵy jeke shyǵarmashylyq tulǵaǵa arnalǵan murajaıda tunǵysh ret ekskýrsııa júrgizgen Qaıym Muhamedhanovtyn qaıratkerlik qaısarlyǵy men bilim-qabileti arhıvtik jazbalar arqyly dáripteledi. Murajaıda Qaıym Muhamedhanovtyń bastamasymen Abaı ýnıversıteti ashylyp, onyń turaqty rektory bolýy da bugingi jastarǵa úlgi bolsa kerek.
«Abaı uldarymen, bir sýrettiń tarıhy» degen taraýda 1941 jyly Qaıymǵa Muhtar Áýezov «Abaıdyń qasıetti tarıhı fotosy» dep, Abaıdyń balalary - Aqylbaımen jáne Turaǵulmen túsken sýretin kórsetedi.Ustaz ben shákirt arasynda osy kezdesýde órbigen ekeýara dıalog ta butingi muhtartaný úshin tyń dúnıeler.
Dıalogta abaıtaný men muhtartaný mamandary úshin qanshama kundy tarıhı derekter bar.
Osyndaı oıly estelikterdiń biri shákirttiń naratologııalyq mátini arqyly beriledi: «...1939 jyly Qazaqstan jazýshylarynyń ekinshi sıezine delegat bolyp Almatyǵa keldim. Sıez jumysy 21 ııýn (maýsym) kúni bastalyp, jeti kúnge sozyldy. Sıezdiń 23 ııýn kúngi keshki májilisi Abaıdyń dúnıeden qaıtqanyna 35 jyl tolǵan kúniń eske alýǵa arnalǵan edi. Aqynyń ómiri men shyǵarmashylyǵy týraly Muhtar Áýezov qazaqsha jáne oryssha eki tilde baıandama jasady. Sıezden soń Muhanyń uıinde 4-5 kúndeı boldym. Bul joly qur qol kelgem joq. Kókbaıdyń onshaqty óleńin, «Sabalaq» atty Ablaıhan týraly dastanyn jáne Árip aqynnyń kóp óleńin ala kelgen edim. Muhan buryn tanys emes eken. Birge oqyp shyqtyq. Muhan qatty rıza bolyp, kóńildenip «Bárekeldi, mine, jaqsy jumys bastapsyn. Osy betimen jınaı ber.
Abaı shákirtteriniń shyǵarmalaryn birshama jınaqtap alǵan soń, olardyń ómirbaıanyn jazyp, shyǵarmalaryna ádebı taldaý jasaý qajet. Seniń bul enbegiń túbinde - «Abaı mektebi», dálirek aıtqanda, «Abaıdyń ádebıettik mektebi» dep atalýy kerek», – dedi. Kitapta bir bul emes, M.Áýezovtiń jetekshiligimen uzaq jyldar boıy ǵylymı izdenis jumystaryn júrgizgen shákirttiń shabytyna ıe bola almaı aıtatyn narratologııalyq estelikteri shash-etekten ekendigi de sózsiz. Avtordyń aıtýynsha, olardyń bárin, árıne, bir kitap kólemine syıdyrý múmkin de emes. Qundy qoljazba qorynyń altyn qazynasynyń aýzy áli tolyq ashylmaǵan syńaıly. Múmkin olar keleshektiń enshisindegi jumystar bolsa kerek.
Týyndynyń ón boıynda jelisin úzbeı jalǵasyp kele jatqan ustaz ben shákirttiń dıalogyn avtor naqty mátindermen, arhıvtik qujattarmen tolyqtyryp, óz sózin naqty mysaldarmen dáıektep, dáleldi keltiredi. Qaıymn jeke muraǵatyndaǵy jazbalar, túrtpe tirkester, oqshaý oılar, úzik-úzik túsken jazbalar áli zertteler, jarııalanýǵa tıisti qoljazbalar qory bar ekendiginen aqlarat beredi. Buryndary jarııalanbaǵan eki tarıhı tulǵan suhbatynan syzdyqgatyp syr tarta otyryp, M.Áýezovtiń aıtqan árbir eskertpelerin eske ala otyryp, búgingi kún talaby turǵysynan ınterpretaııalaıdy.
Osyndaı dıalogtar negizinde týyndaǵan ádebı derekter Qaıym qoljazbalaryndaǵy Áýezov álemin jana bir qyrynan tanýǵa bolatynyn, ondaǵy jazýshy muralaryna túskeı tekstologııalyk túzetýler, belgiler, jazbalar muhtartanýdy tyn málimettermen, jańa akparat aǵynymen tanystyratynyn, onyń gylymı-shyǵarmashylyq ómirbaıanyn qordalandyra túsetinin tanytady.
Óz isteri men ustanymdaryna sengen, maksat-murattaryna, taqyryptaryna, mamandyqtaryna adal tulǵalar qandaı qıyndyqta da bir-birine qoldaý kórsetip, rýhanı medet bola bilgen.
Jalpy, «Ustaz ben shákirt:
Muhtar men Qaıym» atty bul enbek «uly kalamǵerdin kolynan shyqqan árbir sóz qazaq tarıhymen birge jasaýy tıis» qaǵıdasyn tujyrymdaýymen de qundy.
Dıar QONAEV, «Áýezov úıi» jetekshesi.
«Almaty aqshamy» gazeti. 16 shilde, 2024 j.
