Ulttyq aqparat keńistiginde Jazýshylar odaǵynyń aý-jaıy talqyǵa túskeni biraz boldy. O basta "Jazýshylar odaǵy qoǵam úshin qajet ınstıtýt pa?" degen saýal ortaǵa shyqty. Áleýmettik medıadaǵy talas-tartys shırap, Odaqtyń basshylyǵy men túrlenýi máselesi qatar qaraldy. Qoǵamdaǵy saıası ózgerister men bulǵaqtarǵa beıqamdyq tanytyp, syı-sııapat jolynda ǵana "tóbe kórsetetin" jazýshylar tobyn jazǵyryp shyqqan qoǵam belsendileri tabyldy. Sáken Seıfýllınnen bastap ult zııalylary qyzmet etken shyǵarmashyl shańyraqtyń jańa zamanǵa saı júlgelip, jandanǵanyn qalaıtyndar óz úmitkerlerin usyndy.
Jazýshylar Odaǵynyń basshysyna usynylǵan úmitkerler qatarynda Mereke Qulkenov, Ulyqbek Esdáýlet, Aqberen Elgezek, Nurjan Qýantaıuly, Júsipbek Qorǵasbek, Dýman Ramazan, Arman Álmenbet syndy týyndyger azamattar bar. Daýdyń basy aqyn Aqberen Elgezektiń "óz erkimen" Odaqtaǵy qyzmetinen ketkenin habarlaǵan sátten bastaldy. Oqyrman dúdámal keıipte qalǵan. Aqyn óziniń jazbasynda bıýrokratııa men Jazýshylar Odaǵyna tán yrdý-dyrdýdan sharshaǵanyn aıtty.
«Men búginnen bastap Qazaqstan jazýshylary odaǵyndaǵy qyzmetimnen resmı túrde kettim. Kele jatqan Quryltaıda qoıylatyn spektaklge qatysýǵa qulqym joq». aqyn Aqberen Elgezek.
Alaıda Jazýshylar Odaǵynyń qazirgi basshysy Ulyqbek Esdáýlet óz orynbasarynyń ókpesi qara qazandaı ekenin aıtyp, sheshiminiń syry basqada deıdi. Onyń aıtýynsha:
...Biraq ózi sońǵy kezde bıznes jasap júrgen. Kitap shyǵaratyn baspasy bar. Soǵan ýaqyty jetpeı júr me, bilmeımin. Keıingi ýaqytta jumysqa kishkene salǵyrt qarap júrdi...<...>... Onyń aıtyp turǵany – alda ótetin Quryltaı. Bálkim, Jazýshylar odaǵynyń tóraǵalyǵyna túskisi keldi me eken, bireý oǵan «sen báribir ótpeısiń» degen be, bilmeımin ǵoı. Sondaı bir ókpesi bar sııaqty.
Odaqtyń ishki shoǵynan tutanǵan alaýdan órt shyqty. Qalamgerler qyzdy-qyzdynyń býymen áleýmettik jelide bes jyl boıy atqarylǵan jumystar, qarjynyń jumsalý jaıy, qor bolǵan jáne qaıtarylǵan aqsha, jeke bastyń jaǵdaıyn sóz etti. Sonymen qatar Odaq arqasynda óz eńbekteri men "et jaqyndarynyń" shyǵarmasyn asqan basymdyqpen nasıhattaý jaıy men quralaqan qalǵandardyń haqy-quqy ashyq talqylana bastady.
Alǵashynda Odaqty jandandyrýǵa qatysty óziniń utymdy oı, tyń ıdeıasyn aıtyp, jazýshy, baspager Arman Álmenbet kózge tústi. Baspagerdiń paıymdaýynsha, Odaq - qazaq qoǵamyna qajetti rýhanı ınstıtýt. Ol óz ıdeıasyn qoǵam talqysyna tastap, kópshilik qaýymnyń oń baǵasyn aldy. Tek másele - Arman Álmenbettiń Jazýshylar Odaǵynyń quramynda bolmaýy. Degenmen úmitker óz baǵdarlamasyn feısbýk paraqshasynda jarııalady. Onyń aıtýynsha, "Qazaq tilin tereń biletin, shyǵarmashylyq qabileti bar qalamgerler, ásirese qyryqtan asqan býyn osy qaınaǵan tirshilikke aralasa almaı qaldy".
Jas pen jasamys. Jahandyq tulǵa ma, ulttyq sıpat pa?
Jas pen orta jastaǵy ári jańashyl jazýshylar úmirtkerlerdiń "daǵdarys menedjeri", "jahandyq tulǵa", "lıngvıst", "dıplomat" bolǵanyn qalaıtynyn jetkizdi. Olardyń "kóbik sóz ben atasyn aıtyp as buldaıtyn, babasyn aıtyp, beleńge shyǵatyndardan" shynaıy jalyqqany baıqalady.
- Jazýshylar odaǵynyń qazirgi tóraǵasy 69 jastaǵy atamyz Ulyqbek Esdáýlettiń ornyna 72 jastaǵy atamyz Mereke Qulkenov basqarady degen áńgime bar! Durys qoı, jazýshylar odaǵyn ár júz basqaryp keledi, kelesi kezek - basqarmaǵan júzde. Biraq, nege pensııadaǵy atalardy sharshata beresizder, ol kisilerdi demaldyrý kerek qoı, terin alyp, naǵyz baıge qosatyn jasta ǵoı. Báıge degenim zeınet jasynda bul kisilerden keremet shyǵarma týar edi. Sizder qyzmetke sala beresizder bul kisilerdi,... - dep jazdy Erqanat Tursynjanuly.
Azamattyq jýrnalıstıka ókili Sábıt Yrysbav bylaı jazdy:
- Jazýshylar Odaǵynyń tóraǵasy Mereke Qulkenov bolady dep habarlady Uly Dala jýrnalısi Ońǵar Qabden. Shaldardan sharshamadyq pa?
Degenmen eńseli býyn arasynda Jazýshylar odaǵyna ulttyq sıpat darytyp, qoǵam kóńiliniń kiltin tapqanyn quptap otyrǵandar da bar.
Daý arasynda jazýshy Beıbit Sarybaı máseleni alystan oraǵytý qajet ekendigin tilge tıek etip úlgerdi:
- Anaý kreslo Jazýshylar odaǵy Tóraǵasynyń orny. Ol orynǵa otyrý úshin eń áýeli shyǵarmashylyq áleýetiń bolý kerek. Oqyrman da, qalam ustaǵan qaýym da seniń shyǵarmashylyǵyńdy moıyndaý kerek.
Ádebıet úshin súıekti, oqyrman úshin súıikti shyǵarmań bolýy shart. Áıtpese, kúshti menedjer bolsam boldy dep kirip keletindeı, krakadılderdi qorǵaý odaǵy emes bul. Ekinshiden, árıne, kúshti menedjer bolýyń kerek. Úshinshiden mysyń (med emes) bolýy kerek. Joǵary bılikti ózińmen sanastyra almasań bári beker. Mınıstrler men oblys, qala ákimderi túgili, úkimet basshysyna tikeleı telefondatatyn bedel kerek-aq. “Áı, Álıhan, qaldaryń qalaı?”,-demeseń de, búgejektemeıtindeı deńgeıde bol. Sózińdi ótkize alýǵa tıissiń. Ol bolmasa, qoıa ǵoı. Sharýa qıyn. Osy úsheýi bir basyńda toqaılassa ǵana, bel sheshe kiris. Men ádeıi adal, meıirimdi, aqjúrek, janashyr degendeı naqty kerek talaptardy qospaı otyrmyn. Óıtkeni sen onsyz da solaı bolýyń kerek.
Beıbit Sarybaı jáne Jazýshylar odaǵy basshysynyń orny
Kandıdatty lepesshil qoldaýshylaryna qaraı emes, baǵdarlamasyna qaraı tańdaý qajet...
Bul jolǵy Odaq basshysyn saılaýda tyń ıdeıa men jańa baǵyttar usynyp júrgen - Arman Álmenbet. Baspager saılaý jolynda barlyq talaptardy eskerip, qarsylas úmitker Dýman Ramazandy pikirsaıysqa, debatqa, shaqyrdy. Biraq jazýshy debatty ýaqyt shyǵyny dep sanaıtynyn aıtyp, bas tartty.
Arman Álmenbet óz baǵdarlamasynda jazýshylardy jumysqa tartý, ulttyq prozany damytý, jazýshylardyń áleýmettik mártebesin aıqyndaý, fılıaldar men Odaqtaǵy jıyndar máselesin qarastyrǵan. Mysaly:
Jazýshylar odaǵynda tirshilikti qaınatý jaıynda. Onyń ishenen kitaphana men kitap dúkeni ashylýy kerek. Mańaıdaǵy konservatorııa men óner akademııasynyń stýdentteri, taıaý-jyraqtaǵy ýnıversıtet stýdentteri sol jerge kelip kitap oqyp, kofe iship, bir-birimen aralasýy kerek. Sol jerde ylǵı kezdesýler ótip jatýy kerek. Ol erkin formatta, oqyrmanmen kezdesý sekildi ótýge tıis. Tek jazýshylar ǵana emes, ǵalymdar, saıasattanýshylar, kásipkerler de kelip jatýy kerek. Odaqtyń ishinde til úıretetin kýrstar ashylýy kerek. Sondaı-aq, óner akademııasynyń jáne basqa da oqý oryndarynyń stýdentterinen qurylǵan áýesqoı teatr jumys istese, oǵan jas dramatýrgtar pesa jazsa, aqyly qoıylymdar qoısa, qala halqy keletinine kúmán bolmas edi.
Jazýshy Dýman Ramazan baǵdarlamasynda:
...Shyǵarmashylyq úıi bar, memlekettik tendedlerden túsetin qarjy-qarajat bar, eger istiń ebin tapsa, ózin-ózi aqtaıdy dep oılaımyn. Odaqqa túsken ár tıynnyń ornymen jumsalýyn qatań qadaǵalap, erekshe baqylaýda ustasa, ońdy-soldy shasha bermese, kóp nárse tyndyrýǵa bolady. Jyl saıyn odaqtyń kiris-shyǵysyn eseptep, esep berip otyrsa, jurtshylyqta da eshqandaı kúdik-kúmán týmaıdy. Zamanǵa saı bári ashyq bolýy kerek. Túkke qajeti joq jıyndardyń barlyǵyn qysqartyp, nemese basqasha, jańasha formatta ótkizýdi oılastyryp, jańasha jumys isteýge kóshý kerek. Bul jaǵynan alǵanda da isteımin degen adamǵa Qazaqstan Jazýshylar odaǵynda múmkindik mol. Ózim qyzmet isteıtin «Juldyz» jýrnalynda iske jaraıtyn deni durys bir kompıýter, bir prınter joq. Jazýshylar odaǵynyń qazirgi jalpy jaǵdaıy osyndaı. Bárin jańalaýǵa, jaraqtandyrýǵa, dál soǵan qarjy tabýǵa bolady, - deıdi.
Tartystyń qyzǵan shaǵynda alamanǵa Qazaq ulttyq ýnıversıteti, jýrnalıstıka fakýltetiniń dekany Nurjan Qýantaıulynyń kandıdatýrasy qosyldy. Áleýmettik jelide qarsha boraǵan qoldaýlar men kózqarastardyń moldyǵy ańdalady. Qalamgerdiń baǵdarlamasy "Jańa kezeńde – jańa beleske" dep atalady. Baǵdarlamada dıplomatııalyq baılanys, qarjy tartý máselesi, baspa qyzmeti men halyqaralyq baılanys, shetel uıymdarynyń tájirıbesi, jas qalamgerler máselesi sóz etilgen:
...Áýeli Jazýshylar odaǵynyń jarǵysy ózgerýi tıis. Odaqtyń «Basqarma músheligi» jáne «Sekretarıat» dep atalatyn basqarý formalary zaman aǵysyna ilese almaı barady.
Ýaqyt talabyna sáıkes jańa jobalarǵa jol ashylýy qajet. «Esti adam eskini jańǵyrtady» degendeı, burynǵy úlgini de jańa mazmunda jańǵyrtqan jón. Mysaly, Sovet Odaǵy kezinde dúrildep jumys istegen «Kitap saýdasy» júıesin mádenıet mınıstrligimen, oblys ákimdikterimen birlese otyryp respýblıkalyq deńgeıde jańasha úılestirýge ábden bolady... Odaqtyń Shyǵarmashylyq keńesi ashylyp, ol júıeli túrde jumys isteýi kerek. Jazýshylar odaǵynyń janynan Ádebı qor ashylyp, ol kommerııalyq negizge kóshýi qajet... Keıbir qazaq tildi kitaptar Kitap DYKENI-inde turǵanymen, olarǵa kórsetiletin jarnama men tehnıkalyq qoldaý joqtyń qasy. Qazaq tilindegi aýdıokitaptardy tez tabýǵa bolatyn saıttar kóptep ashylýy kerek. «Amazon» platformasyna shyǵý úshin bizdiń shyǵarmalar aǵylshyn tiline sapaly aýdarylýy kerek, al ol bir kúnniń jumysy emes.
Al Jazýshylar Odaǵynyń jáne bir úmitkeri Ulyqbek Esdáýlet Odaq janynan ádebı qor qurýǵa qulshynyp otyrǵandyǵyn bildirdi. Baǵdarlamada shetelmen baılanys agenttigin ashý qajettiligi de aıtylǵan.
- Mádenıet mınıstrligimen birigip, «Kórkem aýdarma ortalyǵyn» qurý. Mundaı ortalyqtar álemniń biraz elinde bar... Jazýshylarǵa kitap jazýǵa grant bólý. Bul jumys ta Mádenıet mınıstrliginiń qoldaýymen iske asyrylady. Munyń Erejeleri men sharttaryn, qarjylandyrý tártipterin jasaýdy qolǵa aldyq. Bul jerde arnaýly Komıssııa qurylyp, saraptama arqyly qatań suryptaý júrgiziledi...
...Jastarǵa arnalǵan «Altyn tobylǵy», «Altyn saqa», «Uly dala», «Aıtumar» sııaqty baıqaýlardyń úzilmeýine, qarjysyn kóbeıtýge kóńil bólemiz.Jastarǵa arnalǵan «Altyn tobylǵy», «Altyn saqa», «Uly dala», «Aıtumar» sııaqty baıqaýlardyń úzilmeýine, qarjysyn kóbeıtýge kóńil bólemiz.
Degenmen jastarǵa arnalǵan ádebı baıqaýlardyń saltanatty sharasynan keıin eshkim "tynysh tarqaǵan" emes. Baıqaýlarǵa kóp oqyrman kúmánmen qaraıtynyn aıtýymyz kerek. Onyń dáleli - "Aıbozdaǵy" aıǵaı-shý.
Jazýshy Qanat Ábilqaıyr Odaq tóraǵasyna laıyq azamat retinde qalamger Júsipbek Qorǵasbektiń kandıdatýrasyn usyndy. Onyń usynysyn aqyn Toqtaráli Tańjaryq, aqyn Ularbek Dáleıuly qoldady.
- "Ulyqbek aǵa tóraǵalyqtan kete qalsa, ol orynǵa laıyq kim bar?" degen oı mazalaǵaly bir aı boldy.Ary oılap, beri oılap óz basym Júsipbek Qorǵasbektiń kandıdatýrasyna toqtadym.Menińshe, qandaı jaǵdaı bolmasyn, Sáken, Sábıt, Ǵabıtterdeı alyptardan qalǵan qasıetti ordany aldymen qazaqty shyǵarmashylyǵymen moıyndatqan qalamger basqarý kerek.Júsipbek aǵanyń "Jansebil", "Jyndy qaıyń", "Qasqyr adamynan" bastap bar shyǵarmasy sol údeden shyǵady,.. - dedi Qanat Ábilqaıyr.
Jýrnalıst ári qalamger Serik Ábikenuly keı kandıdattardy usynyp, bılik ókilderine toptasyp hat jazǵandardy jazǵyrdy.
- Toptasyp hat jazý toqtamapty, a? Baıaǵyda qazaqsha máý demeıtin Másimovty qazaq tiliniń qamqorshysy kórip hat zýlatqandar taǵy da "páshkilep" qol qoıyp, túrli laýazymdy tulǵalarǵa qaraı zýlatyp jatyr. Biriniń kósegeni - odaqqa bastyq, endi biriniki jaı ǵana - odaqbastyq. Ótkennen beri qarap, oqyp júr edim, dál osy tartystan demokratııa lebi eskendeı bolǵan. Tórden qoldaýshy, jerles, rýlastan qorǵaýshy izdegen "tazkepesh" taǵy dóp kepti.
Qalyń qazaq qyzyǵa kóz tigetin kún. Odaq bıliktiń saıası spektakl qoıatyn sahnasyna aınaldy ma?
Aıylyn jıyp, tertesin tarta eldiń túkpir-túkpirinen jolǵa shyqqan qalamgerlerdiń fotosýretteri áleýmettik jelide jarııalanyp jatyr. Erteń - quryltaı. Qazaqtyń qarqara qalamgeriniń qutty ordasyna aınalǵan kıeli shańyraqta saılaý ótedi. Qyzý tartys, tipti, judyryq túıistirip, aıaq tebistirer kútpegen jaǵdaılardyń bolatynyn ishi sezip otyrǵandar kóp. Onyń ústine burnaǵy, XV quryltaıdaǵy, jaıt jurtqa málim.
Jazýshylar odaǵynyń quryltaıy. Almaty. 12 naýryz 2018 jyl. "Azattyq radıosynan"
Ony da esterińizge sala keteıik, osynyń aldyndaǵy quryltaıda sóz alǵan aqyn Muhtar Shahanov Nurlan Orazalındi “Qorazalın” dep ataǵan edi.
- Orazalın ulttyq múddege kelgenda Qorazalın boldy. Taýyqálın, Shójalınniń deńgeıinde samǵady. Ol bıliktegi basshylardyń týflıin sheberlikpen jalady. Onyń eńbegi sol. Bul da qazirgi kezeńniń úlken óneri, – dedi Muhtar Shahanov.
“Jınalysqa kelmeı syrttan ton pishý, ózin jazýshylar odaǵynan joǵary qoıatyn ulylyqtyń aýrýymen aýyrǵan adamdardyń ǵana qolynan keletin nárse. Uıqasty men de sizge aıtaıyn, Maǵan eki, úsh jyl buryn hat keldi. “Shahanov, Shakalov” degen. Sizder eldi syılańyzdar, aǵaıyn. Meniń ákemde, meniń atamda eshqaısyńyzdyń sharýalaryńyz bolmasyn. Osy meniń eki aǵama bergen jaýabym, – dedi Nurlan Orazalın.
Aıryqsha oqys áreketter men jaǵa jyrtysý amaldary mundaı basqosýlarǵa tán qubylystar. Bul jaıly Tanagóz Tolqynqyzy mynandaı pikir bildirgen-tuǵyn:
- Jaqynda ótken Jazýshylar odaǵynyń plenýmynda otyryp, eldiń qaımaǵy sanalatyn aqyn-jazýshy aǵalarymdy syrttaı baqyladym. Keshegi Alash arystary qandaı edi? Keshegi Álıhan Bókeıhan men Ahmet Baıtursynuly, Mirjaqyp Dýlatuly men Mustafa Shoqaılar qandaı edi?! Olar neni ańsady? Biz búgin neni daýlap júrmiz? Men zalda otyryp atylyp ketken alash arystaryn qatty saǵyndym. Maǵan Táńir tańdaý berse, qazaqty qynadaı qyrǵan, qıt etse atylyp ketetin qasiretti ǵasyrǵa attanar edim.
Sońǵy jyldary Jazýshylar odaǵynyń bıliktiń "qolbalasyna" aınalyp ketkendigi de aıtyla bastady. Qalaı bolǵanda da, quryltaı ortaq ymyraǵa kelýdiń kıeli núktesi bola ma, nemese daýdyń jańa jalǵasy bola ma, erteń osy ýaqytta talqylap otyratyn shyǵarmyz...
Dastan Qastaı
"Adyrna" ulttyq portaly
