3,5,7,9: nege qazaqtar bul sandardy kıeli sanaıdy?

970

Qazaq úshin ár sannyń ózindik qasıeti men kıesi, syry men jumbaǵy, mán-mańyzy bolǵan. Halqymyz ár sannyń ózine tán ereksheligin saralap, jónimen qoldanǵan. Qasıetti sandar jáne olardyń kıesi týraly tolyǵyraq “Adyrna” ulttyq portaly Sputnik Qazaqstan saıtyna silteme jasap habarlaıdy. 

Úsh sany

Jalpy túrki halyqtarynda, sonyń ishinde qazaq halqynda 3 sany qasıetti sanalady. Bul san halqymyzdyń ulttyq bolmysyna, sanasyna, salt-dástúrine ábden sińip ketken.

Tilimizde úsh sanymen baılanysty ataly sózder, turaqty tirkester barshylyq. Mysaly, qazaq halqy er jigittiń úsh jurty bar deıdi. Olar: óz jurty, naǵashy jurty jáne qaıyn jurty. Halyq osy úsh jurtyna bylaı dep baǵa bergen: "Óz jurtyń – kúnshil, bar bolsa – kóre almaıdy, joq bolsa – bere almaıdy, jaqsy bolsań – kúndeıdi, jaman bolsań –  júndeıdi. Qaıyn jurtyń – minshil, qolyńnyń uzyndyǵyna qaraıdy, jaǵańnyń qyzyldyǵyna qaraıdy, berseń –  jaǵasyń, bermeseń – daýǵa qalasyń. Naǵashy jurtyń – synshyl, jaqsylyǵyńa súıenedi, jamandyǵyńa kúıinedi. Árqashan tileýińdi tileıdi, tileýqor, qamqorshy bolady".

Budan bólek, úsh arsyz –  uıqy arsyz, tamaq arsyz, kúlki arsyz;  úsh daýsyz – minez, kárilik, ajal; úsh baılyq: birinshi baılyq – densaýlyq, ekinshi baılyq – aq jaýlyq, úshinshi baılyq – on saýlyq; úsh ortaq – aı ortaq, kún ortaq, jaqsy ortaq degen qanatty sózder bar.

Tilimizde "úsh qaınatsa sorpasy qosylmaıdy", "úsh uıyqtasa túsine kirmegen" degen tirkester de qoldanylady.

Qazaq halqy aptanyń úshinshi kúnin, ıaǵnı sársenbini sátti kúnge balaıdy. Munyń ózi úsh sanynyń aıryqsha mán-mańyzǵa ıe bolǵanyn ańǵartady.

Bes sany

Qazaq halqynda 5 sanymen baılanysty uǵymdar da jıi ushyrasady.

Bes qarý

"Er qarýy – bes qarý" dep qazaq batyrlary shaıqasta qoldanǵan qarý túrlerin aıtqan. Bul qarýlardy qazaq halqy XVII-XIX ǵasyrdyń aıaǵyna deıin paıdalanyp keldi. Qoldaný aıasyna qaraı bes túrge bólgen. Birinshi – shabý qarýy (balta, aıbalta, shaqan), ekinshi – túıreý qarýy (naıza, súńgi), úshinshi – kesý qarýy (qylysh,semser, sapy), tórtinshi – soǵý qarýy (shoqpar, gúrzi), besinshi – atý qarýy (sadaq, myltyq). Bes qarý qasıetti, kıeli sanalǵan.

Bes paryz

Islamnyń negizgi degen bes paryzy bar ekeni belgili. Olar: Shahada (kýálik etý), namaz, oraza, zeket jáne qajylyq. Bul jaıynda ardaqty Muhammed (s.ǵ.s) hadisinde bylaı degen: "Islam bes negizge qurylǵan: Shahada (Alla Taǵaladan basqa qudaıdyń joqtyǵyna jáne Muhammed Alla elshisi ekendigine kýálik etý), namaz oqý, zeket berý, qajylyq jasaý jáne ramazan orazasy".

Bes namaz

Sonymen qatar ár musylmanǵa kún saıyn bes ýaqyt namaz oqý Quranda paryz etilgen. Olar: tań namazy, besin namaz, ekinti namazy, aqsham namaz, quptan namazy.

Bes borysh

Aǵaıyn, jaqyn, tanys adamdardyń bir–birine degen bes boryshy:

  • Allaǵa, Paıǵambarymyzǵa baılanysty borysh;
  • Adamnyń óz-ózine baılanysty borysh;
  • Memleket pen halyq aldyndaǵy borysh;
  • Úı ishi, jaqyndaryna baılanysty borysh;
  • Adamgershilik álemine degen borysh.

Bes qater

  • Ot;
  • Jaý;
  • Borysh;
  • Aýrý;
  • Sóz.

Muhammed Paıǵambar (s.ǵ.s.) aıtqan bes ósıet

  • Jamanmen dos bolma, aryńdy satpa, namysyńdy jiberme, arsyzdan bata alma, jaman ádetke jolama;
  • Ádil bol, ózińe ǵana sen, kúnshil bolma, kópshil bol, sarańdyqtan aýlaq júr;
  • Sheshimdi bol, qolyńmen istegenińdi moınyńmen kóter, shydamdy bol, ashýǵa boı aldyrma, úlkenge qurmet kórset;
  • Aqymaqqa senbe, jaýǵa ıilme, árqashan saq júr, ash úıge qonba, jarlydan syı alma;
  • Bilimińmen jaýyńdy jyq, keńdigińmen kópti tańyrqat, erligińmen elińe áıgili bol, urpaǵyńmen myń jasa, ata saltyn ardaqtaı bil.

Sondaı-aq qazaq halqynda Bes jaqsy dástúri de bolǵan. Halyq arasynda joǵary qurmet pen marapat, syı-sııapattyń eń joǵary túri osy bes jaqsy dástúri arqyly kórsetilgen. "Bes jaqsynyń"  bir túriniń ózi 4-5 jylqyǵa baǵalanǵan.

"Bes jaqsyǵa" mynalar jatady: qara nar, júırik at, qaly kilem, almas qylysh, bulǵyn ishik.

Uly aqyn Abaı atamyzdyń óleń joldarynda da bes sany kezdesedi.

Bes nárseden qashyq bol,

Bes nársege asyq bol,

Adam bolam deseńiz...

Ósek, ótirik, maqtanshaq,

Erinshek, beker mal shashpaq,

Bes dushpanyń, bilseńiz.

Talap, eńbek, tereń oı,

Qanaǵat, rahym oılap qoı -

Bes asyl is, kónseńiz.

Budan bólek, aptanyń besinshi kúni – juma. Al Islamda jamaǵat bolyp qulshylyq jasaıtyn kún retinde juma tańdalǵan. Sol sebepti musylmandar úshin juma qasıetti kún sanalady.

Jeti sany

7 sany – halqymyz úshin qasterli san. Jeti sanymen baılanystyrylyp aıtylatyn uǵym dástúrimizde de, tildik mádenıetimizde de kóp saqtalǵan.

Qazaq jeti ataǵa tolmaı qyz alyspaıdy. Bul ata-babamyzdan beri qaraı kele jatqan qatań ereje. Bala ózinen bastap ákesi, atasy, babasy, jeti atasynyń esimderin kishkentaıynan jattap ósedi. "Jeti atasyn bilgen ul – jeti jurtqa jón aıtar",  "Jeti atasyn bilmegen jetesiz" degen ataly sózder osydan qalsa kerek.

Qazaq ultynda ejelden qalyptasqan fılosofııalyq túsinik bar, ol – Jeti qazyna. Jalpy jeti qazyna erterekte kóshpendi halyqtyń kúndelikti turmys-tirshiligine baılanysty qalyptasqan. Qazaq halqy jeti qazynany er jigittiń ómirimen baılanystyrǵan. Sol sebepti oǵan júırik at, qyran búrkit, qumaı tazy, beren myltyq, qandyaýyz qaqpan, maılanǵysh aý, ótkir kezdikti jatqyzǵan.

Sondaı-aq qazaq saltynda qaıtys bolǵan adamnyń jetisi degen uǵym bar. Máıit jer qoınyna tapsyrylǵan soń, jeti kún boıy perishteler tarapynan suraqqa alynady eken. Sondyqtan da sahabalar sol kúnderi marqumnyń atynan as berilýin unamdy áreket sanaǵan.

Budan bólek, qazaqta qasıetti juma kúni jeti shelpek pisirý dástúri bar.

Jeti sany keıde jamandyqpen de baılanystyrylyp jatady. Mysaly, qazaq "jut jeti aǵaıyndy" deıdi. Halyq jeti jutqa mynalardy jatqyzady: qurǵaqshylyq, jut (mal qyrylý), órt, oba (aýrý), soǵys, topan sý, zilzala.

San qudiretine qatysty myna jáıtti de aıta ketýge bolady. Qazaqtyń jańa jyly Naýryz aıynan bastalady. Al Ulystyń uly kúni – Naýryz meıramynda 7 túrli dám qosylatyn Naýryz kóje daıyndalady.

“Adyrna” ulttyq portaly

Pikirler
Uqsas jańalyqtar