Máıittermen qorektenetin qaýipti janýar

772
foto ashyq aqparat kózinen alyndy
foto ashyq aqparat kózinen alyndy

Quný - sýsarlar tuqymdasyna jatatyn jyrtqysh sútqorekti ań jáne jerdegi qaýipti janýar sanalady. Ataýy latyn tilinen aýdarǵanda "qomaǵaı" degen maǵynany bildiredi. Qunýdy Shveııa, Estonııa, Latvııa, Qytaı, Kanada, Amerıka, Reseı jáne t.b. elderden keziktirýge bolady. Ony sonymen birge óz elimizden de keziktire alamyz. Dálirek aıtqanda, ol - Qazaqstannyń Ońtústik Altaı taýyndaǵy ný ormandar men taý ózenderiniń boıyndaǵy toǵaılardy mekendeıdi.

Bul ańnyń syrtqy kórinisi aıý nemese borsyqqa uqsaıdy. Bas súıegi úlken, tumsyǵy uzartylǵan keıipte. Tyrnaqtary úlken. Artqy aıaqtary aldyńǵy aıaqtarynan uzyn. Sondyqtan arqasy joǵary qaraı ıilgen. Quıryǵy qysqa jáne úlpildek. Terisi qalyń, qońyr nemese qara-qońyr tústi. Salmaǵy 11 jáne 30 nemese basqa aqparat kózderi boıynsha 9 ben 30 keli aralyǵynda. Boıynyń uzyndyǵy 70-86 sm quraıdy.

XVI ǵasyrdaǵy polıak tarıhshysy Matveı Mehovskıı óziniń "Eki Sarmatııa týraly traktat" atty eńbeginde qunýdy bylaısha sıpattaıdy:

" Lıtva men Máskeýde qundyz dep atalatyn basqa jerlerde kezdespeıtin óte ashkóz jáne paıdasyz janýar bar. Ol ıttiń ólshemindeı, mysyq betindeı, denesi men quıryǵy túlkige uqsas, qara tústi; máıittermen qorektenedi. "

Ómir salty óziniń shekarasyn qorǵaý maqsatynda jalǵyzdyqta ótedi. Otyryqshy ómir saltyn ustanatyn jyrtqysh tárizdi sútqorektiler tuqymdastarynan aıyrmashylyǵy - óziniń ań aýlaý aımaǵynda únemi olja izdeıdi. Ań aýlaý aımaǵynyń jalpy aýdany shamamen 1500-2000 shaqyrymǵa jetýi múmkin. Aǵashtarǵa ońaı kóteriledi. Ótkir kórýge, estýge jáne ınstınktke ıe. Taǵam talǵamaıdy. Kóbinese qasqyrlar men aıýlardyń oljalaryn jeıdi, aq qoıandardy, qara torǵaılardy, tyshqan tárizdi kemirgishterdi aýlaıdy. 10 nemese 17 jylǵa jýyq ómir súredi.

 

Naǵıma Sahan

 

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy