31 mamyr – saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúnine oraı Almaty oblysy, Jańalyq aýylynda ornalasqan «Saıası qýǵyn-súrgin qurbandary» mýzeıiniń meńgerýshisi Mýsabaev Meıirjan Bahytjanulymen «Adyrna» ulttyq portalynyń tilshisi júrgizgen suhbatty nazarlaryńyzǵa usynamyz.
- Jańalyq mańynda qansha adam atylǵan?
Jańalyq eldi-mekeni qorym bolyp kelgen. Iaǵnı 1937-1938 jyly saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn Almaty qalasyndaǵy NKVD-nyń jertólesinde zańsyz sottap, sol jerde atý jazasyna kesken. Odan keıin Almaty mańyndaǵy Jańalyq aýylyna kómgen. Qazirgi qolymyzda bar málimetter boıynsha bes myńǵa jýyq adam jerlengen.
- Jerlengenderdiń arasynda Alash arystary nemese elge tanymal azamattar bar ma?
- Tabylǵan derekterge súıensek Ahmet Baıtursynuly, Sáken Seıfýlın, Ilııas Jansúgirov t.b. Alash arystary men elge tanymal azamattar osy jerde kómilgen. Óıtkeni olardyń barlyǵy 1937-1938 jyldary atý jazasyna kesilgen.
- Atý jazasyna ushyraǵandar qaı statıamen qýdalanǵan?
- Saıası qýǵyn-súrgin qurbandary RKFSR qylmystyq kodeksiniń 3 baby boıynsha sottalǵan. 58-bap boıynsha «Halyq jaýy» degen aıyp taǵylǵan. 1929-1931 jyldar aralyǵynda ótken halyq kóterilisine qatysqan sharýalarǵa qylmystyq kodekstiń 59-babymen aıyp taǵylǵan. (59-bap: Bandıtızm). «Sovet úkimetine qarsy shyqtyńdar» - degen aıyp taǵyldy. Úshinshi, 107-bap (Ekonomıkalyq bap) boıynsha «Memlekettik múlikti aldyń» - degen aıyp taǵylǵan.
- Mýzeı 2018 jyly ashyldy. Sodan beri jańadan eksponattar qosyldy ma?
- Mýzeı qoryn tolyqtyrý maqsatynda saıası qýǵyn-súrgin qurbandarynyń urpaqtarymen kezdesý uıymdastyramyz, jáne de arhıvtermen jumys isteý arqyly ár aı saıyn, ár toqsan saıyn qor tolyqtyrylyp otyrady. Bir ókinishtisi - 1937-1938 jyldary «Halyq jaýy» - dep aıyp taǵylǵandardyń dúnıe-múlki tolyq tárkilenip, otbasy músheleri «Halyq jaýynyń jary», «Halyq jaýynyń balasy» - dep olar da ártúrli lagerlarda qýdalanǵan. Sondyqtan da, olardyń ózderi ustaǵan turmystyq zattary saqtalmaǵan. Mýzeı qory kóbine qujattardan qalyptasqan.
- Mýzeıge kúnine qansha adam keledi?
- Mýzeı kelýshileri jyldan jylǵa kóbeıýde. Oǵan bir jaǵynan sebepker bolyp júrgen ártúrli portaldar, BAQ ókilderi mýzeı jaıly baǵdarlamalarynda aıtyp, kórsetýi arqyly halyqqa tanylyp jatyr. Áleýmettik jelilerden de paraqshalar ashylyp kópti qyzyqtyrýda. Qazirgi tańda pandemııaǵa baılanysty kelýshilerdi ózimiz shektep otyrmyz. Mektepter, Joǵary oqý oryndary, basqa da mekemeler habarlasyp ekskýrsııa jasap jatady.
- Mýzeıdiń úsh zalynyń ishinde úlken áser qaldyratyn qaı eksponat nemese qaı ekspozıııa?
- Qalyń kópshilikti ózine tartyp, kóńiline muń syılaıtyn «Balasynan aıyrylǵan analar» ekspozıııasy. Kelgen qonaqtar kózderine jas alyp, úlken áser alyp jatady.
Atý jazasyna aparyla jatqan ekspozıııa men karer ekspozıııasyn kórgen halyqtyń sovet úkimetiniń júrgizgen saıasatyna ashý yzasy men qatar namysyn da oıatady.
Eń ókinishtisi - mýzeıden alǵan áser mýzeıden shyqqan soń umyt bolady.
- Mýzeıdiń alǵa qoıǵan josparlary qandaı?
- Bolashaqta úlken monýmenttik kompleks jasaý josparda bar. Onyń ishine halyq kóterilisterine arnalǵan eskertkishter qoıylsa jáne jalpy Qazaqstan boıynsha 25 myńnan astam atý jazasyna kesilgen qurbandardyń esimderin tolyqtyryp úlken monýment jasasa degen josparlar bar.
Jańalyq kesheninde adam súıekteri tabylǵan 4 jerdi belgilep qoıdyq. Maýsym aıynda sol jerlerdi qazyp kórýge nıettenip otyrmyz.
- Osy tarıhı jerge qatysty memlekettiń saıasaty qandaı?
- 2020 jyly dál osy saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúni qarsańynda Prezıdent Qasym-Jomart Kemeluly Toqaev - «Saıası qýǵyn- súrgin qurbandarynyń barlyǵy aqtalsyn» - degen úndeý jasaǵan bolatyn. Sol úndeýine baılanysty memlekettik komıssııa qurylyp, ártúrli jumystar atqarylýda. Memleket tarapynan saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryna kóptep kóńil bólinýde. Qazir mýzeıdiń mańyn abbattandyrý, jańartý jumystary da jergilikti jáne oblystyq ákimshilitiń qoldaýymen jasalynyp jatyr.
- Memleket tarapynan mýzeıge qarjy bóline me?
- Mýzeı Almaty oblysyna qaraıdy. Tynyshpaev atyndaǵy mýzeıiniń fılıaly. Sol oblystan qarjylandyrady. Basqa da mýzeıdegi josparlap otyrǵan aýqymdy is-sharalardy Almaty qalasy da, memlekettik bıýdjetten de qoldaý kórsetemiz dep jobalardy maquldaýda.
- 31 mamyr saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúni. Soǵan oraı qandaı sharalar uıymdastyrylǵaly jatyrsyzdar?
- Eske alý kúnin mýzeı sheńberinde ǵana emes oblys, respýblıka kólemindegi sharalar uıymdastyrylǵan. Kóptegen qonaqtar da shaqyrylýda. Jyldaǵy dástúrli is - shara - eskerkish mańynda jınalyp, gúl shoǵyn qoıý. Ǵalymdar men qýǵyn-súrgin qurbandarynyń urpaqtarynyń qatysýymen jıyn ótkiziledi.
- Alash zııalylary men saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn jastar arasynda tanytýda mýzeıdiń atqaratyn róli qandaı?
- Mýzeıde oqýshylardan quralǵan úıirme ashqan bolatynbyz. Bul úıirme 3 baǵyt boıynsha jumys isteıdi. «Ádebıet» baǵytynda - ult zııalylary men Alash arystarynyń aıtyp ketken ósıet-óleńderindegi astarly oıdy jastardyń túısigine jetkizýge tyrysamyz. «Tarıh» baǵyty boıynsha - saıası qýǵyn-súrgin qurbandarynyń áli de ashylmaǵan, zertteýdi qajet etetin oqıǵalardy zertteýdi úıretemiz. Qazirgi tańda kóptegen oqýshylarymyz respýblıka kóleminde, tipti shetelde de ártúrli baıqaý, konferenııalarǵa qatysyp, júldeli oryndardy ıelenýde. Osylaısha Alash aıtqan ósıetti jastar arasynda dáripteımiz.
- Álıhan Bókeıhanuly Ahmet Baıtursynuly men Mirjaqyp Dýlatulyna jazǵan hatynda bylaı degen:
«Shyraǵym Ahmet! Mirjaqyp! Bolashaqqa kúndi kóre alatyn urpaq kerek. Sol urpaq senderdiń attaryńdy atap, qurmet kórsetip jatsa, baqytty emessizder me!?».
Sizdiń oıyńyzsha atalǵan alash zııalylary baqytty ma? Olarǵa laıyqty deńgeıde qurmet kórsetilip jatyr ma?
- Jastar arasynda, biri Alash zııalylarynyń sýretin tiriltip, muńdy obrazda shyǵaryp jatsa, endi biri mazaqqa aınaldyrýda. Árıne, kimniń naqty qandaı maqsatty kózdegenin aıta almaımyz. Degenmen, aldaǵy tańda Alash zııalylary laıyqty qurmetke ıe bolady degen senimdemiz.
- Sizdiń oıyńyzsha biz Alash zııalylary armandaǵan memleketke aınala aldyq pa?
- Biz áli de Alash arystary kózdegen memleketke aınala almaı otyrmyz. Olar qazaqtyń bolashaǵy úshin tónip turǵan qaýipke qaramastan «Qazaq elim, qazaq tilim» dep ultqa qyzmet etip, ózderin qurban etti. Qazir, barlyq qazaǵymyz qazaq tilinde sóılep otyrǵan joq. Áli kúnge deıin jaltaqtaý da, ózge ulttarǵa elikteý de bar. Oryssha sóılegendi maqtan kóretin de jastar bar.
Alashymyzdyń armany - qazaq egemen bolyp, óz jerinde qazaqsha sóılep júrse eken bolatyn.
- M. Jumabaev «Men jastarǵa senemin» - dedi. Maǵjannyń senimi aqtaldy ma, álde aqtala ma?
- Aqtalady. Qazir saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn zertteý jaǵyna da kóbine jastar kelýde. Buǵan deıin Ǵarıfolla Ánes, Beıbit Qoıshybaev syndy aǵalarymyz zertteý júrgizdi. Qazirgi tańda jastar kóptep aralasýda. Jas ǵalymdar, jas arheologtar kóbeıýde. Osyndaı daryndy, bilimdi jastarymyzdyń arqasynda Maǵjannyń senimi mindetti túrde aqtalady.
Laýra TURSYNJAN,
«Adyrna» ulttyq portaly
