Altynbek Mademarov: Sottyń bedeli - memlekettiń bedeli

467
foto ashyq aqparat kózinen alyndy
foto ashyq aqparat kózinen alyndy

Sot júıesindegi jáne reformalardaǵy ózgeristerden halyq ta habardar bolyp otyrýǵa mindetti. Bul qoǵamdaǵy quqyqtyq saýattylyqtyń damýyna, jetilýine múmkindik beredi. Osy maqsatpen «Adyrna» ulttyq portalynyń kezekti suhbaty Taraz qalalyq sotynyń tóraǵasy Mademarov Altynbek myrzamen ótti.

- Altynbek myrza, Qazaqstandaǵy Sot júıesi ýaqyt talabyna saı qandaı ózgeristerdi bastan ótkerdi? Reformalardaǵy ózgeristerdiń maqsaty qandaı?

- Elbasynyń bastamasymen júrgizilip jatqan «100 naqty qadam» Ult jospary, sýdıalardyń VII sezinde bergen tapsyrmalary, «Rýhanı jańǵyrý», «ıfrly Qazaqstan» baǵdarlamalary, Memleket basshysynyń Joldaýlary respýblıka sot júıesiniń jumysyna jańa serpin, aıqyn baǵyt berip, naqty baǵdar usyndy. Jańashyl bastamalardyń nátıjesinde sot bıliginiń tolyqqandy quqyqtyq negizi qalandy. Sot qurylymynda buryn bes satyly júıe bolsa, endi úsh satyly júıege: birinshi apellıaııalyq jáne kassaııalyq deńgeıdegi júıe boıynsha jumys júrgizilýde. Sondaı-aq sot korpýsyna jáne sot aktilerine talap artty. Investıııalyq sot isin júrgizý qolǵa alyndy. Sot tóreligi akademııasy qaıta qurylyp, sýdıalar biliktiligin arttyrý qamtamasyz etildi. Kelýshilerge sot qoljetimdi bola tústi, proester qashyqtan júrgizilýde, elektrondy sot qarqyndy damýda.

Eki jarym jyldan beri Joǵarǵy sottyń «Sot tóreliginiń jeti túıini» jańa baǵdarlamasy sottardyń jumys stılin túbegeıli ózgertti. Oǵan sebep, bul reforma joǵarydan emes, tómen­nen bas­taý aldy: jobalyq menedj­ment­tiń negizinde oǵan tek sýdıalar ǵana emes, son­daı-aq sot proesine qaty­sý­shy­­lar­­dyń barlyǵy advokattar, pro­kýror­­lar, medıatorlar, zańgerlik qaýym­das­­tyqtyń ókilderi belsene atsalys­ty. Atap aıtsaq, kásibı sot korpýsyn qalyp­tastyrý maqsatynda kásibı baǵalaýdyń jańa standarttary engizildi, sotty ákimshilendirý kelýshilerge jańa tehno­lo­gııalar arqyly qyzmet kórsete bas­­tady: 2018 jyly sottarda 229 front-keńse ashylyp, kelýshiler barlyq qa­jetti qyzmetti «bir tereze» qaǵıdaty ar­qyly jedel ári sapaly alatyn boldy.

- QR Joǵarǵy sot tóraǵasy Jaqyp Asanov budan bylaı sotqa kelip túsken isti sýdıalarǵa Sot Tóraǵasy emes, IT-júıe ózi  avtomatty túrde bólip beretinin aıtqan. Aıtylǵan dúnıe júzege asyp jatyr ma? Sot júıesi bul ózgeristerge daıyn ba?

- Biryńǵaı sot praktıkasy qoldany­lýda, sýdıalar jumysy ońtaılandy­ryldy, artyq sot proedýralary jo­ıyl­dy. Sot aktileriniń jańa formaty engizilip, taraptardyń saýaldaryna jaýa­ptar qarapaıym ári túsinikti etip beri­ledi. Sottardyń IT-qyzmet proesi odan ári jetildirilip, jańǵyrtylýy ná­tı­je­sinde sapasy, jedeldigi, keń kó­lem­di qamtýy arta tústi.

Áleýmettik jeli arqyly sottar men qoǵam arasynda dıalog ornady: sýdıalar men baspasóz hatshylary barlyq baılanys arnalary arqyly tyǵyz baılanys ornatyp, jurtshylyqtyń tolǵaqty máseleleri men saýaldaryna táýliktiń qaı mezgiline qaramastan jedel jaýap beretin úrdis naqty jolǵa qoıyldy.

Jalpy, sottar zań ústemdigi men áleýmettik ádildikti qamtamasyz etetin myqty qural bolýy - basty mindet. Halyqtyń sotqa degen senimi birneshe ese artýy qajet. Sottyń bedeli - mem­lekettiń bedeli.

Joǵarǵy sottyń «Tatýlasý: sotqa deıin, sotta» jobasy 2018 jyly bas­taldy. Sodan beri 86 053 is qaraldy, tatýlasý rásimderi 24 159 is boıynsha júrgizildi. Bastapqyda pılottyq jobaǵa respýblıkadaǵy 97 sot qatysty, el bo­ıynsha 118 tatýlastyrýshy-sýdıa daý­dyń bitimmen aıaqtalýyna atsalysty.

Búginde elimizdiń 17 óńirinde 47 tatýlasý ortalyǵy ashylyp, 413 bıler keńesi qurylǵan. Sonyń arqasynda daýlardyń 28 paıyzy sotqa deıin tatýlasýmen aıaqtalǵan. Buǵan qosa, «Otbasylyq sot» jobasy 2019 jyly bas­­talsa, «Túngi sot» jobasy 2018 jylǵy maýsym­nan 2019 jylǵy jeltoqsanǵa deıin júr­gizildi. Nátıjesinde 2019 jylǵy 30 jel­­toqsanda ÁQBtK-ke tıisti túzetýler engizildi.

- Pandemııa kezinde sottardyń isterdi qashyqtyqta qaraýynyń qandaı artyqshylyǵy men kemshiligi boldy?

Atalǵan jumystar álemdi jaılaǵan pandemııaǵa qaramastan júrgizilip jatyr. Kóp elde sottar jumysyn toq­tatyp jatqanda, elimiz epıdemııa bastal­ǵan kezden tıisti sharalardy batyl qa­byldady.

Sottarda ıfrlandyrýdyń damytý deńgeıi pandemııa kezeńinde sot tóre­ligin onlaın rejimde jedel júr­gizýge múmkindik berdi. Vırtýaldyq sot pro­esine qashyqtan qatysýǵa múmkin­dik jasaldy.

- Sot otyrystary qandaı jaǵdaıda ashyq nemese jabyq túrde ótedi?

- Qazaqstan Respýblıkasynyń Azamattyq proestik kodeksiniń 19-babyna saı, azamattyq isterdi talqylaý barlyq sot satylarynda ashyq júrgiziledi. Sot aktileri jarııa túrde habarlanady. Jabyq sot otyrysynda memlekettik qupııa bolyp tabylatyn málimetteri bar sheshimdi jarııalaýdy qosa alǵanda, isterdi qaraý jáne sheshý zańǵa sáıkes júzege asyrylady. Eger bala asyrap alý qupııasyn, jeke ómirge qolsuǵylmaýshylyqty, jeke, otbasylyq, kommerııalyq nemese zańmen qorǵalatyn ózge de qupııany saqtaýdy qamtamasyz etý qajet bolsa ne ashyq talqylaýǵa kedergi keltiretin ózge de mán-jaılar bolsa, sondaı-aq osy Kodekstiń 188-babynyń tórtinshi bóliginde kózdelgen jaǵdaıda iske qatysatyn adamnyń ótinishhaty boıynsha jabyq sot otyrysynda azamattyq is qaralýy jáne sheshilýi múmkin.

- Suhbatyńyzǵa raqmet!

Áńgimelesken: Aıjan Sylanova,

"Adyrna" ulttyq portaly

Pikirler
Uqsas jańalyqtar