Sot júıesindegi jáne reformalardaǵy ózgeristerden halyq ta habardar bolyp otyrýǵa mindetti. Bul qoǵamdaǵy quqyqtyq saýattylyqtyń damýyna, jetilýine múmkindik beredi. Osy maqsatpen «Adyrna» ulttyq portalynyń kezekti suhbaty Taraz qalalyq sotynyń tóraǵasy Mademarov Altynbek myrzamen ótti.
- Altynbek myrza, Qazaqstandaǵy Sot júıesi ýaqyt talabyna saı qandaı ózgeristerdi bastan ótkerdi? Reformalardaǵy ózgeristerdiń maqsaty qandaı?
- Elbasynyń bastamasymen júrgizilip jatqan «100 naqty qadam» Ult jospary, sýdıalardyń VII sezinde bergen tapsyrmalary, «Rýhanı jańǵyrý», «ıfrly Qazaqstan» baǵdarlamalary, Memleket basshysynyń Joldaýlary respýblıka sot júıesiniń jumysyna jańa serpin, aıqyn baǵyt berip, naqty baǵdar usyndy. Jańashyl bastamalardyń nátıjesinde sot bıliginiń tolyqqandy quqyqtyq negizi qalandy. Sot qurylymynda buryn bes satyly júıe bolsa, endi úsh satyly júıege: birinshi apellıaııalyq jáne kassaııalyq deńgeıdegi júıe boıynsha jumys júrgizilýde. Sondaı-aq sot korpýsyna jáne sot aktilerine talap artty. Investıııalyq sot isin júrgizý qolǵa alyndy. Sot tóreligi akademııasy qaıta qurylyp, sýdıalar biliktiligin arttyrý qamtamasyz etildi. Kelýshilerge sot qoljetimdi bola tústi, proester qashyqtan júrgizilýde, elektrondy sot qarqyndy damýda.
Eki jarym jyldan beri Joǵarǵy sottyń «Sot tóreliginiń jeti túıini» jańa baǵdarlamasy sottardyń jumys stılin túbegeıli ózgertti. Oǵan sebep, bul reforma joǵarydan emes, tómennen bastaý aldy: jobalyq menedjmenttiń negizinde oǵan tek sýdıalar ǵana emes, sondaı-aq sot proesine qatysýshylardyń barlyǵy advokattar, prokýrorlar, medıatorlar, zańgerlik qaýymdastyqtyń ókilderi belsene atsalysty. Atap aıtsaq, kásibı sot korpýsyn qalyptastyrý maqsatynda kásibı baǵalaýdyń jańa standarttary engizildi, sotty ákimshilendirý kelýshilerge jańa tehnologııalar arqyly qyzmet kórsete bastady: 2018 jyly sottarda 229 front-keńse ashylyp, kelýshiler barlyq qajetti qyzmetti «bir tereze» qaǵıdaty arqyly jedel ári sapaly alatyn boldy.
- QR Joǵarǵy sot tóraǵasy Jaqyp Asanov budan bylaı sotqa kelip túsken isti sýdıalarǵa Sot Tóraǵasy emes, IT-júıe ózi avtomatty túrde bólip beretinin aıtqan. Aıtylǵan dúnıe júzege asyp jatyr ma? Sot júıesi bul ózgeristerge daıyn ba?
- Biryńǵaı sot praktıkasy qoldanylýda, sýdıalar jumysy ońtaılandyryldy, artyq sot proedýralary joıyldy. Sot aktileriniń jańa formaty engizilip, taraptardyń saýaldaryna jaýaptar qarapaıym ári túsinikti etip beriledi. Sottardyń IT-qyzmet proesi odan ári jetildirilip, jańǵyrtylýy nátıjesinde sapasy, jedeldigi, keń kólemdi qamtýy arta tústi.
Áleýmettik jeli arqyly sottar men qoǵam arasynda dıalog ornady: sýdıalar men baspasóz hatshylary barlyq baılanys arnalary arqyly tyǵyz baılanys ornatyp, jurtshylyqtyń tolǵaqty máseleleri men saýaldaryna táýliktiń qaı mezgiline qaramastan jedel jaýap beretin úrdis naqty jolǵa qoıyldy.
Jalpy, sottar zań ústemdigi men áleýmettik ádildikti qamtamasyz etetin myqty qural bolýy - basty mindet. Halyqtyń sotqa degen senimi birneshe ese artýy qajet. Sottyń bedeli - memlekettiń bedeli.
Joǵarǵy sottyń «Tatýlasý: sotqa deıin, sotta» jobasy 2018 jyly bastaldy. Sodan beri 86 053 is qaraldy, tatýlasý rásimderi 24 159 is boıynsha júrgizildi. Bastapqyda pılottyq jobaǵa respýblıkadaǵy 97 sot qatysty, el boıynsha 118 tatýlastyrýshy-sýdıa daýdyń bitimmen aıaqtalýyna atsalysty.
Búginde elimizdiń 17 óńirinde 47 tatýlasý ortalyǵy ashylyp, 413 bıler keńesi qurylǵan. Sonyń arqasynda daýlardyń 28 paıyzy sotqa deıin tatýlasýmen aıaqtalǵan. Buǵan qosa, «Otbasylyq sot» jobasy 2019 jyly bastalsa, «Túngi sot» jobasy 2018 jylǵy maýsymnan 2019 jylǵy jeltoqsanǵa deıin júrgizildi. Nátıjesinde 2019 jylǵy 30 jeltoqsanda ÁQBtK-ke tıisti túzetýler engizildi.
- Pandemııa kezinde sottardyń isterdi qashyqtyqta qaraýynyń qandaı artyqshylyǵy men kemshiligi boldy?
Atalǵan jumystar álemdi jaılaǵan pandemııaǵa qaramastan júrgizilip jatyr. Kóp elde sottar jumysyn toqtatyp jatqanda, elimiz epıdemııa bastalǵan kezden tıisti sharalardy batyl qabyldady.
Sottarda ıfrlandyrýdyń damytý deńgeıi pandemııa kezeńinde sot tóreligin onlaın rejimde jedel júrgizýge múmkindik berdi. Vırtýaldyq sot proesine qashyqtan qatysýǵa múmkindik jasaldy.
- Sot otyrystary qandaı jaǵdaıda ashyq nemese jabyq túrde ótedi?
- Qazaqstan Respýblıkasynyń Azamattyq proestik kodeksiniń 19-babyna saı, azamattyq isterdi talqylaý barlyq sot satylarynda ashyq júrgiziledi. Sot aktileri jarııa túrde habarlanady. Jabyq sot otyrysynda memlekettik qupııa bolyp tabylatyn málimetteri bar sheshimdi jarııalaýdy qosa alǵanda, isterdi qaraý jáne sheshý zańǵa sáıkes júzege asyrylady. Eger bala asyrap alý qupııasyn, jeke ómirge qolsuǵylmaýshylyqty, jeke, otbasylyq, kommerııalyq nemese zańmen qorǵalatyn ózge de qupııany saqtaýdy qamtamasyz etý qajet bolsa ne ashyq talqylaýǵa kedergi keltiretin ózge de mán-jaılar bolsa, sondaı-aq osy Kodekstiń 188-babynyń tórtinshi bóliginde kózdelgen jaǵdaıda iske qatysatyn adamnyń ótinishhaty boıynsha jabyq sot otyrysynda azamattyq is qaralýy jáne sheshilýi múmkin.
- Suhbatyńyzǵa raqmet!
Áńgimelesken: Aıjan Sylanova,
"Adyrna" ulttyq portaly
