Oqyrmandy zań salasyndaǵy jańalyqtar men ózgeristerden habardar etý maqsatynda «Adyrna» ulttyq portalynyń kezekti suhbaty Qyzylorda oblystyq sotynyń tóraǵasy Nuryshev Qambar Jumabaıulymen boldy.
- Qambar myrza, Qyzylorda oblystyq sotynyń ujymymen qandaı bıik belesterdi baǵyndyrdyńyzdar? Qaı jetistikterińiz erekshe ári mańyzdy bolyp sanalady?
- Qyzylorda oblystyq soty ujymy sot tóreligin ádil, kedergisiz, ashyq júzege asyrý baǵytynda jumys jasap keledi. Ózderińizge belgili, ótken jyly koronavırýs indetiniń taralýyna baılanysty elimizde karantındik shekteýler jarııalanyp, azamattardyń ómiri men densaýlyǵyn qorǵaý maqsatynda sot jumysy onlaın rejımine kóshti. Sol ýaqytta sot otyrystarynyń barlyǵy mobıldi baǵdarlamalardyń kómegimen qashyqtan júrgizildi.
Talap aryzdar, ótinishter men shaǵymdar «Sot kabıneti» elektrondy servısi arqyly qabyldandy. Qazirgi tańda sot kabınetin paıdalaný sottyń da, sotqa júgingen tulǵalardyń da ýaqyty men jumysyn azaıtyp otyr. Azamat nemese onyń zańdy tulǵasy óziniń ýaqyty men qarajatyn jumsamaı, úıinen talap aryz jiberse, ol elektrondy túrde sottyń bazasyna túsedi. Sot qyzmetkeri daıyn elektrondy túrde túsken aryzdy tirkeıdi. Ol úshin qujattardy skanerden ótkizip, bazaǵa salyp jatpaıdy, óıtkeni barlyǵy daıyn túsedi. Mundaı jańashyldyqtar qazirgi ýaqytta sot júıesiniń azamattarmen baılanysyn nyǵaıtyp, tıimdiligin kórsetip otyr.
Búgingi tańda elimizdiń sot salasynda engizilip jatqan aqparattyq tehnologııalar sottardyń jumysyn jeńildetip qana qoımaı, halyqpen keri baılanys ornatýda joǵary kórsetkishter kórsetip, jumys sapasynyń artýyna septigin tıgizdi.
Elektrondy sot tóreligin iske asyrý halyqtyń sotqa degen senimin, sot tóreligine qoljetimdiligin, onyń ashyqtyǵyn jáne jarııalylyǵyn arttyrý retinde tanylady. Sot júıesin jańartýǵa baǵyttalǵan jańashyldyqtar júıeli júzege asyp, sottar zamanaýı tehnologııalarmen jumys jasaýdy keńinen qolǵa aldy.
Alǵashqy ýaqytta jumystyń qalaı júrgiziletinine qatysty suraqtary bolǵany ras. Degenmen, birlesken jumystyń arqasynda biz onlaın jumys jasaý tájirıbesin qalyptastyrdyq. Bul – bizdiń eń basty jetistikterimizdiń biri dep esepteımin.
Sonymen qatar, sot ǵımarattary paıdalanýǵa berilip, keıbir aýdandardyń sot ǵımarattary kúrdeli jóndeýden ótkizildi. Sottardyń materıaldyq-tehnıkalyq bazasy jańartyldy.
Munyń barlyǵy sot tóreligin kedergisiz júzege asyrý maqsatynda jasalyp otyrǵan sharalar.
- Sońǵy bes jylda qandaı oń ózgerister oryn aldy?
Qyzylorda oblysy sottarynda birqatar sot-quqyqtyq reformasy iske asyryldy.
2018 jyly Joǵarǵy Sot tóraǵasy J.Asanov «Sot tóreliginiń jeti túıini» ataýymen alǵa naqty maqsat qoıdy. Sot júıesin damytýdaǵy baǵyttalǵan joba jeti baǵytty qamtıdy. Olar: «Minsiz sýdıa», «Úlgili sot», «Ádil proess», «E-SOT», «Ońtaıly orta», «Sapaly nátıje», «Tatýlasý: sotqa deıin, sotta» jobalary.
Árqaısysyna toqtalyp óter bolsaq, minsiz sýdıa – táýelsiz sot tóreliginiń halyqaralyq standarttary negizinde qazaqstandyq qoǵamnyń suranysyna saı, joǵary kásibı sot korpýsyn qalyptastyrýdy qamtıdy. Joba Ult josparynyń 17-19 qadamdaryn sýdıa laýazymyna kandıdattardy irikteý mehanızmin, Sot tóreligi akademııasy qyzmetin, sondaı-aq sýdıalardyń eseptiligi men jaýapkershiligi ınstıtýtyn jetildirý jolymen odan ári iske asyrýǵa baǵyttalǵan.
«Úlgili sot» - sottardyń qyzmetin baǵalaý, jumysty ońtaıly uıymdastyrý, servısterdiń sapasy, sot personaly máselelerimen jáne tıisti materıaldyq-tehnıkalyq qamsyzdandyrý, sot júktemesimen jáne resýrstardy ońtaıly paıdalanýmen tyǵyz baılanysty. 2020 jylǵa deıin sot tóreligi júıesine halyqtyń senimin arttyrýdy qamtamasyz etetin sottardy basqarýdyń tıimdi júıesin qurýǵa basymdyq beriledi.
«Ádil proess» - ádil jáne birizdi sot prkatıkasyn qurýdy, proestik áreketterdiń ashyqtyǵyn jáne ońtaılandyrýyn, sot rásimderiniń jedeldiligin jáne jarııalylyǵyn qamtasyz etý bul jobanyń basym baǵyttarynyń biri.
«Sapaly nátıje» men «Ádil proess» jobalary aıasynda sot sheshimderin túsindirý qolǵa alyndy. Sot proesi aıaqtalǵan tusta iske tóraǵalyq etýshi sýdıa sheshimdi túsindirip shyǵady. Sondaı-aq qoıylǵan suraqtarǵa tolyq jaýap beredi.
Kelesi baǵyt ol - «E-SOT» dep atalady. Jalpy sot júıesin ıfrlandyrý boıynsha úlken jumys atqaryldy. Birqatar jobalar iske asyryldy. Elektrondyq sot tóreliginiń bazalyq komponentteri quryldy. Degenmen IT qyzmetkerlerimen qanaǵattanýshylyq deńgeıi halyq arasynda da, sot júıesi ishinde de jetkilikti joǵary emes. Sot júıesiniń IT qyzmetterine joǵary qanaǵattanýshylyq deńgeıine jetý sot tarapynyń basty maqsaty.
«Ońtaıly orta» - halyqtyń naqty qajettilikterin qanaǵattandyrý úshin qoǵam men sottar arasyndaǵy tıimdi qarym-qatynas ornatýdy kózdeıdi.
«Sapaly nátıje» - dáleldi sot aktileri, ótinishterge jaýaptar sot bıliginiń bedelin nyǵaıtýǵa, qoǵamnyń sotqa degen senimin qalyptastyrýǵa septigin tıgizedi. Sot aktileriniń mindettilik kúshin qamtamasyz etý máselesi mańyzdy jáne ózekti. Sot aktisiniń bedelin, sot isin júrgizýge qatysýshylardyń sotqa júginý nátıjesimen qanaǵattaný deńgeıin kóteredi.
«Tatýlasý: sotqa deıin, sotta» - búginde tatýlasý arqyly isin sotqa deıin jetkizbeı ońtaıly sheshý tásili qolǵa alyndy. Sotqa jetkizbeı, isti qarap, eki tarapty biriktirip, kelistiretin boldy. Oılap qarasańyz, bul jobanyń tıimdiligi kóp. Bastysy sotqa júginetin ister sany azaıady. Arnaıy medıatorlar óz jumysyn júrgizip keledi.
«Sot tóreliginiń jeti túıini» jobasy 2020 jylǵa deıingi sot júıesin damytý tujyrymdamasynyń negizin qurady. Ol sot júıesin jańa damý deńgeıine kóterýi tıis. Tutastaı alǵanda, atalǵan jobalardyń negizgi ortaq mindeti – qoǵamnyń sottarǵa degen senimin arttyrý. Eń bastysy búginde osy jeti jobanyń negizinde sot júıesin odan ári damytý, sot tóreligine senimdi arttyryp, sot tóreliginiń ádildigin, jaýapkershiligin arttyrý baǵytynda jumystar atqarylýda.
- Karantın rejımi sot proesine kedergi keltirip jatqan joq pa?
- Karantın kezinde is qaraý asa qıyndyq keltirmedi. Sebebi, elimizdiń sot júıesinde elektrondy tehnologııalardy qoldaný tájirıbesi burynnan qalyptasyp,«E-SOT»jobasymen sot júıesin ıfrlandyrý boıynsha úlken jumystar atqarylǵan. Birqatar jobalar iske asyrylyp, elektrondyq sot tóreliginiń bazalyq komponentteri qurylǵan. 2020 jyldyń 16 naýryzynan bastap búgingi kúnge deıin barlyq ister onlaın qaralýda. Iaǵnı, sottar isterdi onlaın qaraýǵa daıyn boldy.
Búgingi kúni sot proesterine azamattar men zańdy tulǵalar «vırtýaldy», ıaǵnı «TrueConf», «Skype», «WhatsApp» mobıldi qosymshalary arqyly qatysyp jatyr.
Al, keıbir taraptar bastapqyda qarsy bolyp, ister birneshe apta, tipti birneshe aı toqtamda bolsa keıinnen úırendi. Isterdi onlaın qaraǵan ózderine de tıimdi ekenin taraptar túsindi.
- Sotqa, zańǵa baılanysty aqparattardyń ashyqtyǵy, qoljetimdiligi qandaı deńgeıde? Halyqpen keri baılanys qanshalyqty jıi ornatylady?
- Sot júıesiniń aldynda turǵan maqsattarynyń biri – sot jumysyn barynsha ashyq, halyqqa qoljetimdi etý.
Qazirgi áleýmettik jelilerdiń keń damyǵan ýaqyty ekeni belgili. Osy oraıda, sot júıesine ýaqyt talabyna saı aqparattardy jedel jetkizý maqsatynda áleýmettik jelilerdegi jumystardy jandandyrýǵa basa kóńil bólingen. Qazirgi tańda Qyzylorda oblysynyń sottarynyń áleýmettik jelelerdegi paraqshalary sot qyzmetine qatysty aqparattar turaqty túrde jarııalanyp otyr
Qyzylorda oblystyq sotynyń resmı veb-saıty (http://kzl.sud.kz/) osy maqsattarǵa jetý úshin sottyń jarııalylyǵyn arttyrýǵa, sot bıligi abyroıyn nyǵaıtýǵa, saladaǵy atqarylyp jatqan jumystardyń nátıjeleri jaıly habardar etýge baǵyttalǵan. Sonymen birge, Instagram (https://www.instagram.com/qyzylorda_oblystyq_soty/), Youtube (https://www.youtube.com/channel/UC1JoUC0LhMlFzHPJT4The0A), Facebook (https://www.facebook.com/groups/853119821449913/), Telegram (https://t.me/kzlsud)jelilerinde de oblystyq sottyń resmı paraqshalary bar.
- Qos tarap daýly máselelerdi medıaııalyq jolmen sheship, beıbit kelisimge keletin jaǵdaılar jıi kezdese me? Osy jolmen qansha másele óz sheshimin tapty?
- Qyzylorda oblysy sottarynda 2020 jyldyń 12 aıyndamedıaııa tártibimen1064 azamattyq is, 593 ákimshilik is, 151 qylmystyq is, 23 is partısıpatıvtik rásim tártibimen, 225 is tatýlasý kelisimmen qaraldy.
Aıta ketetin jaıt, qazaq turmysynda jerge, jesirge, malǵa, qunǵa qatysty daý-damaılar kóp bolǵan. Taraptar daýlasyp, toqtamǵa kele almaǵanda, olar bıler sotyna júgingen. Dana qarııalarymyz ashýǵa boı aldyryp, kelisimge kele almaı turǵan adamdarǵa týra sózdi taýyp aıtyp, qol alystyryp, ózara bitimge keltirgen. Bul qazaq qoǵamynda aýzy dýaly aqsaqaldardyń orny erekshe ekenin, úlkendi syılaý, sózge toqtaý syndy adamı qasıetterdiń bıik turatynyn kórsetedi.
Daýlardy kónekóz qarııalardyń dana sózimen sheshý búgingi kúni medıaııa qyzmeti, bıler keńesteri arqyly júzege asyrylýda. Táýelsiz Qazaqstannyń sot júıesinde olar daýlardy sotqa deıin sheshýdiń balamaly túri retinde qoldanylyp keledi. Sońǵy jyldary taraptardyń tatýlasý kelisimimen sheshiletin isterdiń sany respýblıka kóleminde artty. Bul halyq arasynda daýlardy sotpen emes, bitimmen sheshý mádenıetiniń qalyptasyp kele jatqanyn, sózge toqtaý, úlkenderdi qurmetteý syndy qundylyqtardyń áli de joıylmaǵanyn kórsetedi.
Medıaııanyń maqsaty – qos tarapty da qanaǵattandyratyn sheshimge qol jetkizý jáne taraptardyń daýlasýshylyq deńgeıin tómendetý. Soǵan sáıkes, daýlardy sotqa deıin sheshý eriktilik, medıaııa taraptarynyń teń quqylyǵy, medıatordyń táýelsizdigi men beıtaraptylyǵy, medıaııa rásimine aralasýǵa jol bermeýshilik, qupııalyq qaǵıdattary negizinde júrgiziledi. Daýlardy sotqa deıin sheshý kezinde medıator taraptardan, memlekettik organdardan, ózge de zańdy, laýazymdy jáne jeke tulǵalardan táýelsiz bolady. Taraptardy bitimgershilikke keltiretin medıator beıtarap bolýǵa, medıaııany eki taraptyń múddesi úshin júrgizýge jáne taraptardyń teń qatysýyn qamtamasyz etýge tıis. Qazirgi tańda elimizdiń sot júıesinde medaııa qyzmeti qazaq dalasyndaǵy dana qarııalar men bıler dástúriniń jalǵasy retinde qalyptasty. Osylaısha, qara qyldy qaq jaryp, daýdy sheshýdiń týra jolyn aıtyp, adamdyq qasıetti joǵary qoıýǵa, ár ýaqytta da sabyrly bolýǵa jáne el birligin saqtaýǵa úndeıtin babalar ǵurpy áli kúnge deıin óziniń ózektiligin joıǵan joq deýge tolyq negiz bar.
- Qoǵamda keleńsizdikter, ákimshilik quqyq buzýshylyqtar, qylmys oryn almas úshin, olardyń aldyn alý úshin qanshalyqty jıi brıfıngter men dóńgelek ústelder uıymdastyrasyzdar?
- Sot salasynyń basym baǵyttarynyń taǵy biri – qoǵammen tyǵyz baılanys ornatý, halyqpen keri baılanys jasaý, ashyq dıalog bolyp tabylady. Bul rette Qyzylorda oblysynyń sottary buqaralyq aqparat quraldaryna arnalǵan brıfıngter men dóńgelek ústelderdi qajettiligine qaraı ótkizip otyrady. Iaǵnı, sot salasyndaǵy jańashyldyqtar halyq nazaryna buqaralyq aqparat quraldarynyń ókilderimen ótkizilgen sharalar arqyly jetkizilip otyr.
- Sot júıesindegi sybaılas jemqorlyqqa qarsy qandaı is-qımyldar júrgizilip jatyr?
- Sybaılas jemqorlyqqa qarsy mádenıet - rýhanı mádenıettiń mańyzdy bóligi. Qazaqstan Respýblıkasynyń «Sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl týraly» Zańynda sybaılas jemqorlyqqa qarsy mádenıetti qalyptastyrý sybaılas jemqorlyqqa qarsy is-qımyl sýbektileriniń qoǵamda sybaılas jemqorlyqqa tózbeýshilikti kórsetetin qundylyqtar júıesin saqtaý jáne nyǵaıtý boıynsha óz quzyreti sheginde júzege asyrý retinde túsiniledi.
Sybaılas jemqorlyq - kún tártibinen túspeıtin, únemi kóterilip kele jatqan másele. Osy oraıda, Qyzylorda oblysynyń sottarynda turaqty túrde sybaılas jemqorlyqtyń qaýipti dert ekenin túsindirýge, aldyn alýǵa shaqyratyn is-sharalar, semınar sabaqtary, birlesken dóńgelek ústelder ótkizilip kele jatqanyn aıta ketýimiz kerek. Sýdıalar men sot qyzmetkerlerine sybaılas jemqorlyq kórinisterinen boıdy aýlaq ustaý, Sýdıalyq ádep kodeksi men memlekettik qyzmetkerdiń Ádep Kodeksiniń normalaryn qatań saqtaý kerektigi eskertilip keledi.
- Halyqtyń quqyqtyq sanasy men mádenıetin qalyptastyryp, quqyqtyq saýattylyǵyn arttyratyn jobalar júzege asyp jatyr ma? Nátıje qandaı?
- Halyqtyń quqyqtyq sanasy men mádenıetin qalyptastyryp, quqyqtyq saýatyn arttyrý maqsatynda Qyzylorda oblysynyń sottarymen birqatar jobalar júzege asyrylyp keledi.
Atap aıtqanda, sýdıalardyń jáne sot qyzmetkerleriniń qatysýymen onlaın suhbattar uıymdastyryp, áleýmettik jelilerge jarııalanýda.
Sonymen qatar Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna engizilgen ózgerister men tolyqtyrýlar boıynsha túsindirme jumystaryna arnalǵan beınerolıkter daıyndalyp, aqparattyq jazbalar áleýmettik jelilerde, baspasóz betterinde, ınternet resýrstarda, telearnalar men radıolarda turaqty túrde jarııalanyp otyr.
2021 jylǵy 1 shildeden bastap Qazaqstan Respýblıkasynyń Ákimshilik rásimdik-proestik Kodeksi qoldanysqa engizilip, jańadan mamandandyrylǵan ákimshilik sottar ashylatyny barshańyzǵa belgili. Osy oraıda, qazirgi tańda Qyzylorda oblysynyń sottary jańa zańnamany halyqqa túsindirý maqsatynda baspasózde, áleýmettik jelilerde aqparattar jarııalap, túsindirme jumystary júrgizip otyrǵanyn aıta ketken jón.
- 2021 jyldan bastap Qyzylorda oblystyq sotynda eleýli ózgerister oryn alǵan kórinedi. Sonyń ishinde «QR-kod» pen «Telegram-bot» jobalaryn erekshe atap ótýge bolady. Uıaly qurylǵylar kómegimen júzege asatyn bul baǵdarlamalardy halyq ıgerip jatyr ma? Jalpy jobalardyń maqsaty qandaı?
- Ýaqyt talaby sot salasyna zamanaýı tehnologııalardy engizý qajettiligin alyp keldi. Osy maqsatta bıyl qoldanystaǵy aqparattyq servısterden basqa,«QR-kod» pen «Telegram-bot» jobalary qoldanysqa engizildi. Atalǵan jobalardy engizýdiń maqsaty – sot ashyqtyǵy meg qoljetimdiligin qamtamasyz etý, halyqqa shynaıy ári jedel aqparat jetkizý, keri baılanys ornatý, azamattardyń ótinishterine jedel jaýap berý jáne sot júıesine halyqtyń senimin nyǵaıtý bolyp tabylady.
Qazirgi tańda Qyzylorda oblysynyń sottarynyń barlyǵynda «QR-kod» pen «Telegram-bot» jobalary qoldanysqa engizilip, tıimdi túrde jumys jasap otyr. Osyndaı tájirıbe arqyly keri baılanys ornatý baǵytynda jańa belesterge shyǵamyz dep senim mol.
Suhbatyńyzǵa raqmet!
Áńgimelesken: Aıjan Sylanova,
«Adyrna» ulttyq portaly
