Bıyl Qazaq eli álemge áıgili aqyn, fılosof, aǵartýshy Abaı Qunanbaıulynyń 175 jyldyq mereıtoıyn IýNESKO men TÚRKSOI aıasynda atap ótedi. Ahmet Baıtursynov 1913 jyly «Qazaq» gazetinde «Abaı – qazaqtyń bas aqyny» - dep joǵary baǵa bergen eken. Dana oıshyl tek aqyn emes, kompozıtor, aýdarmashy, saıası qaıratker, jazba ádebıeti men qazaq ádebı tiliniń negizin salýshy, reformator retinde de tanymal.
Semeı óńirinde dúnıege kelgen bolashaq aqyn bala kezinen Zere ájesiniń ertegisin estip, Uljan anasynyń tárbıesin kórip ósken.
Zerek Abaı bala kúninde jattaǵan keıbir óleńderin qartaıǵansha umytpaǵan kórinedi. El basqarý isine de jastaıynan aralasqan. Tipti, ol bastaǵan komıssııa barlyǵy 93-baptan turatyn erejeni 3 kúnde ázirlep shyqqan. Alǵashqy óleńin 10 jasynda jazǵan. Abaı óleńderiniń ishinde mazmuny jaǵynan da, kórkemdik bitimi jaǵynan da erekshelengen úzdik týyndylar kóp. Al «Qansonarda» óleńin onyń aqyndyq qýatyn tanytqan úlken shyǵarmasy deýge bolady. Árbir týyndysy tyń dúnıe, shyǵarmashylyq jańalyq. Pýshkın, Lermontov, Krylov óleńderin qazaq tilinde sóıletti.
Hakim Abaı mysal óleńderdi de sheber jaza bildi. Adamnyń minezi men áreketin sózben túırep, satıralyq beınemen kórkem jetkizdi. Eń bastysy, Batys pen Shyǵys mádenıetterin sheber ushtastyra bildi. Al qara sózderi – onyń irgeli eńbeginiń biri ári biregeıi. Búginde aqynnyń bul mol asyl murasy orys, qytaı, franýz jáne taǵy basqa álemniń kóptegen tiline aýdarylǵan. «Adam ómiriniń maqsaty – kemeldený men jetilý», - dep biletin Abaı fılosofııasyna álemdegi bolmystyń máni men ózindik ishki baılanysyn tý etken.
Abaı murasyn alǵash bolyp Álıhan Bókeıhanov, Ahmet Baıtursynuly, Mirjaqyp Dýlatuly zerttese, Kákitaı Ysqaquly men Abaıdyń balasy Turaǵul Abaı óleńderiniń jınaǵyn basyp shyǵardy. Myńmen jalǵyz alysqan Abaı shamamen 170 óleń, 56 aýdarma, 45 qara sóz jazǵan. Aqynnyń mýzykalyq murasy da óz aldyna bólek áńgime. Aýyzdan-aýyzǵa, zamannan-zamanǵa aýysa otyryp jetken 20-ǵa jýyq áni bar.
Tórtkúl dúnıege tanylǵan oıshyldyń qurmetine arnalǵan álemde eskertkish pen kósheler az emes. Dýshanbe, Delı, Kıev, Kramatorsk, Dnepropetrovsk, Kaır, Baký, Tashkent, Bishkek, Nıý-Delı qalalarynda Abaı atyndaǵy kóshe bolsa, London qalasynda Abaı úıi ashylǵan. Tashkent, Máskeý, Beıjiń, Tegeranda aqyn beınesi somdalǵan eńseli eskertkish pen músinder bar. Abaıdyń 175 jyldyq mereıtoıy aıasynda elimizde 500-den asa is-shara uıymdastyrylady. Abaı eńbekteri aǵylshyn, arab, japon, ıspan, ıtalıan, qytaı, nemis, orys, túrik, franýz tilderine tárjimalanyp, aqynnyń ómiri, murasy, qazaq mádenıetin damytýdaǵy róli týraly birneshe derekti fılm jáne «Abaı» teleserıalyn túsirý josparǵa engen.
Arýna Baqytjan,
Taraz qalasy
