Farabıdiń danalyǵy

815

 

Otyrar qalasynda týyp, Shamda dúnıe salǵan uly babamyz Ábý Nasyr ál-Farabıdiń artynda adamzatqa azyq bolar mol muralar qaldy. Babamyzdyń 1100 jyldyq mereıtoıynda belgili etnograf ǵalym Aqseleý Seıdimbektiń eńbeginen Farabı aıtty degen tapqyr sózderin usynǵandy jón kórdik.

 

* * *

Týǵan jerden shalǵaıǵa júrip,  bar ómirin ǵylym-bilimge sarp etken ál-Farabı  qartaıǵan shaǵynda óz eliniń kerýen-kire tartyp júrgen adamdaryn kezdestirip qatty tolqıdy. El-jurttyń hal-jaǵdaıyn táptishtep surap, kóńil ornyqtyrǵan soń, qoshtasarda óziniń jan serigi – «qypshaq» dep atalatyn dombyrasynyń betine:

«Aınalaıyn atam qypshaq,

Týǵan jerim saǵyndym.

Óz atyńa, úrmetińe Qaıda júrsem tabyndym!» – dep jazyp, týǵan jeri men eline sálemdeme belgi retinde berip jibergen eken deıdi.

 

* * *

Shyǵys ámirleriniń biri ál-Farabıdi saraıyna arnaıy shaqyryp, mynandaı saýal qoıady:

– Ýa, Ekinshi ustaz, meniń memleketimniń bolashaǵy qandaı kúıde bolmaq? Boljalyńdy estigim keledi, − deıdi.

Sonda ál-Farabı:

– Elińniń bolashaǵyn bilgiń kelse, maǵan jastaryńdy kórset, sonsoń aıtyp bereıin, − degen eken.

* * *

Baǵdat halıfasy Harýn ál-Rashıd aqyndyq óner saıysy men oqymystylardyń oı órelestirýin meılinshe jaqsy kórgen adam eken. Kóptegen el basqarýshylar uly halıfaǵa eliktep ótken.

Birde ál-Rashıd saraıynda ádettegideı oı men ónersúıer qaýymnyń bas qosýy bolyp jatady. Bul qosý rásimin eń qurmetti orynǵa jaıǵasqan sultan Seıf ál-Dáýlet basqaryp otyrsa kerek. Bir kezde habarshy aıaǵynyń ushymen basyp jaqyndap keledi de, saraıǵa Muhammed ál-Farabıdiń kelip turǵanyn habarlaıdy.

– Esimi tanys qoı, danyshpandy kirgizińder! – dep ámir beredi sultan. Ábý-Nasr ál-Farabı zalǵa tájim etpesten kirgende jınalǵan jurt daǵdaryp qalady.

– Kelip otyrýyńyzdy ótinemin, – deıdi sultan.

– O, uly ámirshi, qaı jerge otyraıyn? – deıdi ál-Farabı.

– Munda árkim ózine laıyq orynǵa otyrady, – dep til qatady sultan.

Muhammed ál-Farabı sultanǵa jaqyndap kelip, onyń árirek yǵysýyn ótinipti. Ámirshiniń saqshylary tiksinip qalady. Sultan qonaǵyna ornyn bosatyp beredi de, qyzmetshilerin tynyshtandyryp, saraıdyń qupııa tilinde bylaı deıdi:

– Eger bul shynymen-aq uly ǵulama bolsa, keshirim jasaıyq. Olaı bolmaı shyqsa jazasyn tartady. Sabyr saqtańdar!

Sonda Muhammed ál-Farabı jymıyp kúledi de:

– Aıtqanyńyz jón, ámirshim, sabyrlylyq árqashan da danyshpandar men qudirettilerdiń úlesine tıgen, – dep, jańaǵy qupııa tilde jaýap qatady.

– Siz bul qupııa saraı tilin qaıdan bilesiz? – dep tańyrqaıdy sultan.

– Men jeti til bilemin, – deıdi Muhammed ál-Farabı.

– O, sózdiń qadirin biletin ustazym, onda sóz basy sizde bolsyn, qulaǵymyz sizde! – degen eken sultan Seıf ál-Dáýlet.

* * *

Ál-Farabı Baǵdatqa kelgende oǵan Halıfa Muqtadıd ıbn-Mýaffak ál-Bıllah (892-902) bylaı dep suraq qoıady:

– Osy seni oqýdyń túbine jetipti dep estidim, sonda sen kóp bilesiń be, álde Arıstotel kóp bile me?

Sonda ál-Farabı:

− Eger men onyń zamanynda ómir súrgen bolsam, shúbásiz onyń úzdik shákirtteriniń biri bolǵan bolar edim, – dep jaýap bergen eken.

 

 

Úmit QIIaBEK,

Taraz qalasy

 

Pikirler
Redakııa tańdaýy